Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Millises olukorras on Eesti venekeelsed ühingud? Tule uuringu esitlusele ja saa teada!

10.03.2016


KÜSKi tellimusel on Tallinna Ülikooli sotsioloogidel valminud uuring venekeelsete vabaühenduste tegevusvõimekusest ja seda mõjutavatest teguritest.

Uuring keskendus viiele põhiteemale: vabaühenduste organisatsiooniline võimekus, finantssuutlikkus, koostöö nii teiste ühenduste kui era ja avaliku sektoritega, pakutavad tugiteenused ja ühenduste mõju, nähtavus ning roll ühiskonnas laiemalt.

Uuringus võrreldi erineva töökeelega ühenduste tegevusvõimekust 2014 aasta küsitlusuuringu andmetel, küsiti valdkonna ekspertide hinnanguid venekeelsete ühenduste tegevusvõimekusele ja analüüsiti venekeelsete ühingute esindajate kogemusi, ootusi ja vajadusi rühmaintervjuude tulemustel.

Kuidas läheb Eesti venekeelsetel ühingutel? Mida võiksid venekeelsed ühingud ise paremini teha ja milliseid samme peavad riiklikud ja kohaliku tasandi institutsioonid astuma, et nende kaasatust ja panust Eesti kodanikuühiskonda suurendada? Sellest kutsume Sind kuulama ja kaasa rääkima uuringu esitlusele, mis toimub 22. märtsil kell 12.00-14.00 Tallinna Ülikooli Mare maja (Uus-Sadama 5) ruumis M648.

Registreerimine: http://goo.gl/forms/FfO5RBC0ff

Uuringu täistekst ja kokkuvõtted ilmuvad hiljemalt 21.03.2016.

 

Ülevaade uuringust


Kümme kuud kestnud uuringu jooksul analüüsiti erinevaid vabaühenduste tegevusvõimekuse aspekte kolme tüüpi andmete põhjal: teostati eesti ja vene töökeelega ühinguid võrdlev kvantitatiivne analüüs küsitlusuuringu „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014“ andmetel, viidi läbi intervjuud kümne vabakonna valdkonnaga seotud eksperdiga ning toimus kolm fookusgrupi intervjuud Tallinnas (2) ja Narvas (1) vene töökeelega vabaühenduste esindajatega.

Peamise tulemusena tuleb rõhutada asjaolu, et küsitlusuuringu andmetel ei erine vene töökeelega ühenduste tegevusvõimekus eesti töökeelega ühendustest süstemaatiliselt: nende seas on samuti kui eestikeelsetegi seas nii rohkem kui vähem võimekaid ja edukaid ning vabaühenduste tegevusvõimekust mõjutavad samad tegurid ja samal moel vaatamata ühenduse töökeelele.

Tulenevalt Eesti venekeelse kogukonna suurusest, paiknevusest ja struktuurist võib tõdeda, et vene töökeelega ühenduste üldpilt mõnevõrra küll eestikeelsete omast erineb (ühendused on väiksemad, sihtgrupp on väiksem ja iseloomulike hoiakute ning käitumismustritega), kuid ühenduste spetsiifilised probleemid ei ole seotud mitte niivõrd liikmete ja sihtgrupi keeletaustaga, kui pigem teiste struktuursete aspektidega – regionaalne paiknemine, nähtavus ja kaasatus Eesti kodanikuühiskonnas vms.

Seega tuleb meeles pidada, et vene töökeelega ühendus nii nagu eestikeelnegi võib olla kas väga edukas või siis väga nõrk, aga töökeel üksi ei ennusta veel seda, milline on vabaühenduse tegevusvõimekus.

Samas, uuringu käigus intervjueeritud vabakonna eksperdid viitasid vene töökeelega ühendustest rääkides suuresti just nende üldiselt madalale tegevusvõimele. Ilmselt tuleneb see asjaolust, et tugiteenuste pakkujad puutuvadki enam kokku tuge ja abi vajavate ühendustega ja näevad igapäevaselt just nende probleeme. Teisalt tõi iga intervjueeritud ekspert oma kogemusest välja ka edukaid ja tugevaid vene töökeelega organisatsioone, kuid iseloomulik oli, et neid käsitleti pigem haruldase erandina, isegi üllatavana.

Kinnistunud arusaamad venekeelsete ühenduste nõrgemast tegevusvõimekusest on tingitud suuresti sellest, et ekspertide kogemused sageli piirduvad vähemusrahvuste kultuuriseltsidega, mille puhul mitu arengut pidurdavat tegurit eksisteerivad koos: esiteks on nad nn vanema põlvkonna ühendused, mis on suuresti juhi- või väikese tutvusringkonna kesksed ja nende toimimiseks loodud stabiilne rahastussüsteem, mistõttu nad on jäänud pidama oma mugavustsooni ega otsigi uusi tegevussuundi ja rahastamisvõimalusi.

Sellised kultuuriseltsid on aga aastakümneid moodustanud proportsionaalselt väga suure osa venekeelsetest ühendustest Eestis. Võimalik, et nende osakaal ei olegi tegelikkuses täna enam nii domineeriv, aga nad on paljude meie küsitletud ekspertide jaoks nn „tuttavad“ – neid teatakse, nende probleemidega ollakse ammu kursis jne.

Teiselt poolt on selliste arusaamade kujunemist venekeelsete ühenduste nn spetsiifilistest probleemidest toetanud ka valdkonnas teostatud varasemad uuringud, mis on hõlmanud venekeelsete ühenduste esindajatena peamiselt just vähemusrahvuste kultuuriseltside esindajaid.

Uuringu fookusgrupi intervjuudesse kutsuti ekspertintervjuudest saadud teabele vastukaaluks just pigem edukaid ja tugevaid vabaühendusi, et teada saada, mis on nende kõrge tegevusvõimekuse taga ja millist tuge nad veel vajavad ning ootavad.

Läbiviidud rühmaintervjuudes osalesid aktiivsed ja edukad ühingud, kelle tegevusfookuses on noorsootöö, kultuurivaldkonna edendamine, sotsiaalteenuste osutamine erivajadustega elanikkonnagruppidele, kogukonna sidususe ja heaolu edendamine, või heategevus kõige laiemas mõttes. Võib oletada, et tegemist on kõrgema tegevussuutlikkusega organisatsioonidega vene töökeelega mittetulundusühenduste seas, aga peale selle on tegemist ilmselt ka keskmisest eesti töökeelega ühendusest toimekama ja tulemuslikuma osaga vabaühendustest.

Uuringu tulemused täiendavad seega oluliselt senist käsitlust Eesti kodanikeühenduste tegevusvõimekusest ja selle mõjuritest, võimaldades heita pilgu suutlikumate ühenduste toimetuleku teguritele ja nende praktikatele üldisemas kontekstis.

Uuringu tulemustel on toodud välja mitmeid ettepanekuid venekeelsete ühenduste kaasatuse ja panuse suurendamiseks Eesti kodanikuühiskonnas, mille kohaselt riiklikud ja kohaliku tasandi institutsioonid peaksid tegema omapoolseid jõupingutusi nii infovälja ühtlustamiseks, võrdsemate võimaluste loomiseks, tugiteenuste paremaks sihistamiseks ja sihtrühma ootustega vastavusse viimiseks kui ka katusorganisatsioonide arendamiseks tõhusaks koostööplatvormiks  ja erineva töökeelega ühenduste ühendamiseks.  

Kõikidest tulemustest ja järeldustest räägitakse täpsemalt uuringu esitlusel 22. märtsil.

Uuringu viisid läbi Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi sotsioloogid Gerli Nimmerfeldt, Tanel Vallimäe, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja ja Jüri Petruhhin.


Lisainfo uuringu ja esitluse kohta:
Triin Roosalu
Uuringu juht
triin.roosalu@tlu.ee