Muuga kogukonna eestvedaja Margot-Helena Kasari: inimesed on olulised, aga sama oluline on koht, kus koos käia
Käisime ühel septembrikuu kuldsel sügispäeval Muugal – Tallinna lähedal asuvas aedlinnas, mis ehitati aastakümneid tagasi suvilarajooniks, aga on nüüd enamuses püsielanikega piirkond ja asub Maardu linnas haldusalas.
Aedlinn nagu Muugagi, on piirkond, kus individuaalelamud on ehitatud nii, et seal oleks rohkem rohelust kui tavapärases linnakeskkonnas. Muuga aedlinn upubki suvel rohelusse.
Kui öeldakse Muuga, peetakse tihti silmas ka sadamat ja sealset tööstuspiirkonda, kuid Muuga aedlinna sadamamüra ei kosta ja siin osatakse hinnata elamist käsikäes looduse kulgemisega.
Kohtusime Muugal Margot-Helena Kasariga, kes on MTÜ Muuga Selts juhatuse liige ja 2023. aasta KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja.
Margot-Helena kirjutas kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlusesse oma tegutsemise eesmärgiks, et Muugal oleks aktiivsete vabatahtlike meeskond (10+ inimest), kellega koos ühiseid üritusi korraldada, projekte kirjutada ja neid ellu viia ning olla kogukonnana võrdne partner linnavalitsusele Muuga arengu planeerimises ja teostamises.
Nagu ikka, esitasime Margot-Helenale mõned küsimused ja saime teada, millega Muugal tegeldakse, kuidas sealne kogukond oma elu on üheskoos korraldanud ja kuidas inimesed seda kõike nautida oskavad.
Tere, Margot! Kas ma saan õigesti aru, et teil on siin kogukond mittetulundusühinguks vormistatud?
Jah, meil on MTÜ, mis eelmise aasta oktoobris sai juba kümneaastaseks. Tahaks ju, et siin piirkonnas elu paremaks läheks, et toimuks toredaid asju, et meie kant areneks, inimestel oleks uusi võimalusi.
Kas võib nii öelda, et kui sind ei oleks, ei toimuks siin mitte midagi?
Kindlasti toimuks, oleks mõni teine eestvedaja lihtsalt… Kindel see. Enne mind oli ometigi ju ka tegevust. Aga jah, Maardu linna jaoks oleme me natuke ääremaa. Kui siin midagi toimub, siis eks see kõik on puhtalt meie oma vabatahtliku initsiatiivi peal.
Milline Muuga kogukond on?
Hästi kirju. Siin on umbes nelikümmend protsenti eestlasi ja kuuskümmend protsenti mitte-eestlasi. Ja nagu eramajade piirkonnale kohane, ollakse ikka individualistid. Alguses ei saa inimesed kuidagi vedama.
Panustatakse küll, näiteks ühisüritustesse, aga need on pigem meelelahutuslikku laadi. Sellistele üritustele tullakse hea meelega, nagu näiteks kohvikutepäev, mis meil on juba kuus aastat siin olnud ja Muuga päev ja laat, kus käib alati rahvast. Ja muidugi jaanipäev.
Talgutel on kuskil kakskümmend inimest, iga aasta samad näod ja elanikkonna arvu arvestades on seda natuke vähevõitu, aga ehk see olukord ka paraneb tasapisi.
Kas ma saan õigesti aru, et teie tegevus siis ei ole mitte niivõrd huvikaitse kohalikus omavalitsuses, vaid see ongi pigem selline kooskäimine ja kasulik aja sisustamine? Ja selle pinnalt küsin ka, et kuidas on kogukonna koostöö kohaliku omavalitsusega, millised suhted teil on ja kas kohalik omavalitsus on võtnud teid võrdväärse partnerina?
Tegelikult nii ja naa. Mina ise olen Maardu linnavolikogu Muuga komisjoni liige, selles mõttes koostöö toimib. Komisjonil ei ole küll seadusandlikku jõudu, aga Muugat puudutavad teemad arutatakse ikka läbi.
Näiteks seltsi nimel esitasin ma meie ettepanekud linna arengukavasse. Siin on üksikud linnale kuuluvad krundid ja paar hetkel võssakasvanud krunti lasteaia lähistel oleksid ainsana sobivad Muuga kooli jaoks, aga arengukava algses versioonis oli kirjas, et siia on perspektiivis rajada hooldekodu. Meie arutelude ja veenmise tulemusena sai sellest arengukavasse kirja multifunktsionaalne ühiskondlik hoone. Hariduse arengukavasse sai esitatud põhjalik ettepanek Muuga kooli rajamiseks.
Eelmisel aastal osalesime linnavalitsuse initsiatiivil linnaametnike ja kogukonna esindajatega kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome programmis. Nii et jah, arutelu ikka kohaliku omavalitsusega on küll, meie oleme palunud ennast kaasata ja siis kaasatakse kogukonda ikka ka.
Nüüd on koostöö kohaliku omavalitsusega aktiivne ka kriisivalmiduse teemal, viisime läbi mõned ümarlauad, kuhu kaasasime kogukonna ja linna esindajaid, aga ka pääste ja politsei. Ma hindaks, et viimasel ajal on koostöö linnaga täitsa hea.
Seda on hea kuulda. Kas ma saan õigesti aru, et kas Muuga lasteaed on siis teie kogukonna kooskäimise koht?
Sellega on natuke keeruline, sest meie üritused on alati tööpäeviti ja õhtul. Lasteaed suletakse poole seitsmest ja siis peab olema alati keegi lasteaiatöötaja, kes on nõus koos meiega siin õhtul kaheksani olema ja pärast maja valvesse panema. Lasteaias toimuvad lisaks erinevad trennid õhtuti ja siis on alati see ruumide kooskõlastamine. Selles osas on muidugi paremaks läinud, et ikka saame lasteaia ruume kasutada.
Külaplats on siis ka linna maa peal?
Külaplats on jah linna omandis, linnaga koos teda arendame. Aastaid tagasi sai plats kogukonna poolt korrastatud ja nüüd selle aja sees, kui mina olen seltsi eestvedaja olnud, ehk siis eelmise aasta jaanuarist, oleme me sinna projektide rahastuse abil üht-teist soetanud – lauad pinkidega, seltsile soojaku, kus asju hoida jne.
Kas võite öelda, et füüsiline keskkond on ikkagi ka oluline, et kogukond saaks koos käia, et ei piisa sellest, et on palju vahvaid inimesi, kes tahavad midagi koos teha?
Jah, inimesed on olulised, aga meie jaoks on väga oluline ka see, et on koht, kus koos käia. Nüüd me loodame vaikselt olukorra paranemist, kuna linn käis välja lubaduse, et hakatakse kogukonnakeskust tegema.
Oleme nii kaugele saanud, et sisend ja ettekujutus tuleb rohkem kogukonna poolt, et mida meil päriselt vaja oleks. Loodetavasti siis tuleb niisugune kogukonnamaja, mis on mõnus kooskäimise koht ja on ruumi huviringidele ja on noortekeskus ning ka päevakeskus eakatele.
Ma tunnen, et liigun oma eesmärkide poole, kogukonna eestvedaja stipendium on selleks kindlasti andnud hoogu juurde.
Soovime Margot-Helenale jõudu ja energiat Muuga kogukonna eestvedamisel!
