Narvas toimunud KÜSKi Kogemuspäev “Sõnaõigus” oli tulvil arutelusid sõnavabaduse ja vastutuse teemal

Narva Muuseumis toimus 13. novembril KÜSKi aasta olulisim sündmus – Kogemuspäev 2024 “Sõnaõigus”. Sündmus, mis oli pühendatud sõna jõule ja mõjule, tõi kokku vabaühenduste esindajaid, kodanikuühiskonna aktiviste ja noori üle Eesti, et arutada demokraatia, sõnavabaduse ning isikliku vastutuse teemadel.

Päeva avas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Tiina Oraste, kes rõhutas sõnaõiguse tähtsust demokraatia aluspõhimõttena ja tuletas osalejatele meelde, et ainult paarisaja meetri kaugusel Narva kindlusest, teisel pool riigipiiri on sõnavabadus midagi, millest sealsed inimesed võivad vaid unistada. “Sõnavabadus on väärtus, mida peame hoidma ja kaitsma,” ütles Tiina.

Päeva esimene esineja, jurist ja demokraatlike väärtuste ning inimõiguste kaitsja Jevgeni Krištafovitš alustas oma ettekannet küsimusega, kas sõnaõigus ja sõnavabadus on sünonüümid? See teema andis suuna kogu arutelule, keskendudes kahele põhilisele teemale: sõnavabadus kui võimalus ning sõnavabadus kui vastutus. Esineja julgustas osalejaid süvenema mõttesse, et igal sõnal on kaal ning kas meie sõna toob kaasa kasu või kahju, oleneb meist endist.

Jevgeni mõtestas ja selgitas, milles seisneb sõnaõiguse ja sõnavabaduse erinevus:

1. Sõnaõigus on privileeg, kuna eeldab kuulajat, kes on kohustatud arvestama sinu sõnumiga. Samas sõnaõigus demokraatlikus ühiskonnas peab olema tagatud kõigile, sest ilma selleta ei toimi demokraatia põhimõte kui selline, ehk ei toimi rahva võim. Sõnaõiguse kõige lihtsam näide on valimised ja rahvahääletus, aga ka kõik võimalikud kaasamisvormid, mis toimivad selleks, et saada õigustatud isikutelt nende sõnum kätte ja arvestada sellega.
2. Sõnavabadus on aga seadusega tagatud – see on võimalus väljendada oma mõtteid ja arvamusi vabalt ja see on tagatud põhiseadusega, kuid võib olla teatud olukordades piiratud, et vältida kuritarvitamist, näiteks vaenukõne puhul. Jevgeni tuletas osalejatele meelde, et sõnavabadus on väärtus, mida kaitstakse seaduse abil, kuid selle vastutustundlik kasutamine on meie endi kätes.

Kokkuvõtvalt väitis Jevgeni Kristafovitš, et sõnaõigus on universaalne õigus, mis eeldab kuulajat, kuid ei pruugi tähendada piiramatut vabadust sõna kasutada. Sõnavabadus aga on põhiseadusega sätestatud ja tagatud õigus levitada oma arvamusi ja ideid, mida saab teatud tingimustel piirata, kui selle kasutamine on vastuolus avaliku korraga või kahjustab kedagi.

Pärast ettekannet jagunesid osalejad kogemusringidesse, kus jagati kogemusi viiel teemal. Kogemusringis jagasid esimese kogemuse: Ivika Aman Eesti Ametiühingute Keskliidust, Leen Selart Progressiivne Liikumisest, Triin Toomesaar Vabaühenduste Liidust, Ilja Freiberg Eesti Väitlusseltsist ja noored Narva Eesti Gümnaasiumist. Kogemusringide teemad puudutasid nii ühiskondliku muutuse võimalikkust sõna kaudu, sõna väärtuse kadu ja selle tagajärgi kui ka digiajastul sõna võtmise väljakutseid.

Päeva juhtisid ja rikastasid minisketšidega Narva Eesti Gümnaasiumi draamaringi noored: Elina, Helen, Martin, Andra, Veronika, Kristjan, Arina, Timur ja Taisija. Noori juhendas Maiu Nurka.

Kogemusringide käigus jagatud mõtted ja fotomeenutused jõuavad peagi sündmuse kodulehele.

Kogemuspäev toimus programmi “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise” raames, mida rahastab Euroopa Liit läbi Euroopa Sotsiaalfond 70% ulatuses ja Eesti maksumaksja läbi siseministeeriumi eelarve 30% ulatuses.

KÜSKi Kogemuspäev 2024 tõstis esile sõna mõju ühiskonnas ja innustab nii noori kui täiskasvanuid olema aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud.

Fotod: Priit Põiklik/KÜSK