Noori ja lapsi tuleb päriselt kaasata  

Kas me kaasame lapsi ja noori päriselt või on see lihtsalt sõnakõlks? Kuidas luua võrgustikke, mis ka päriselt töötaks? Just nendele küsimustele otsisid vastuseid laste õiguste ja kaasamise (CERV-2025-CHILD) taotlusvooru avainfopäeval osalejad. Infopäevale registreeris üle 80 inimese. Sihtkapitali CERV (Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) programmi kontaktpunkti koordinaator Katre Tamme sõnul olid kõik registreerunud sobilikud võrgustikuna CERV programmist projektitoetust taotlema ning julgustas infopäeval üksteisele enda kontakte jagama ning rohkem omavahel koostööd tegema.  

Laste ja noorte kaasamisest ning sellega seotud väljakutsetest rääkis infopäeval Urmo Reitav, kes on noorte kaasamise ekspert, koolitaja ja mentor. Ta tõstatas olulise küsimuse: „Me räägime küll, et soovime kaasata noori, kuid kas me seda tegelikult ka teeme? Tihti ei ole kaasamine ehe ega päris, sest otsused on juba tehtud enne, kui noortel üldse võimalus arvamust avaldada on.“ Samas tõi ta ka positiivseid näiteid, mis näitavad, kuidas lapsi ja noori päriselt kaasatakse. Näiteks Tõrva Mõmmiku lasteaias on loodud laste nõukogu, kus isegi sõimerühma lapsed saavad kaasa rääkida neile olulistes küsimustes. Nõukogu viimasel koosolekul arutati tervislikku toitumist ja lapsed said koostada terve nädala menüü. „Kissell vahukoorega, tatrapuder ja frikadellisupp – just need toidud said laste lemmikuteks,“ jagas kogemusi lasteaia esindaja. Lisaks andis lastenõukogu oma panuse lastekaitsepäeva kujundamisse, pakkudes ideid ja lahendusi, mida seejärel ellu viidi. Lasteaia juhid tõi välja, et kaasamise kaudu on lastel võimalus juba varakult ettevõtlikkust arendada – näiteks kaalutakse laste õpilasfirma loomist, mis annaks neile veelgi suurema võimaluse otsustada ja oma ideid ellu viia. 

Sarnane süsteem on ka Tarvastu lasteaias, kus tegutseb Põnnikogu, kuhu kuuluvad 5–7-aastased lapsed. Ka seal saavad lapsed oma arvamust avaldada ning otsustamises osaleda. Koolitusel esinenud Tõrva Mõmmiku lasteaia esindajad Jaana Raudsepp ja Lisanna Kaar kinnitasid, et „lihtsuses peitub võlu“ ning julgustasid ka teisi lasteaedu sarnast praktikat rakendama. „Kui juba varakult harjutatakse kaasamist ja vastutust, siis on noortel täiskasvanuks saades oluliselt lihtsam oma arvamust väljendada ja rolli võtta ühiskondlikes protsessides,“ sõnasid nad.  

„Julgustan kaasama noori igas valdkonnas,“ rõhutas Urmo Reitav, lisades, et Eestis on juba paarkümmend lasteaeda, kus kaasavat juhtimist edukalt rakendatakse, kuid selle levikut võiks veelgi enam soodustada. 

Lisaks kaasamisele keskenduti ka riskinoortega seotud keerulistele väljakutsetele. „Me ei saa enne olukorda muutma hakata, kui me pole loonud noorega ehtsat kontakti,“ sõnas Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist Annely Reile.  Tema sõnul ei ole võimalik riskinoori toetada ainult reeglite ja karistustega – oluline on luua turvaline ruum, kus noor tunneb, et teda kuulatakse. „Karistus ei aita, oluline on koostöö ja mõistmine,“ sõnas ta. Samuti on võtmetähtsusega valdkonnaülene koostöö, kus osalevad haridustöötajad, sotsiaaltöötajad, politsei ja teised spetsialistid. Reile tõi välja, et esimene samm peaks olema võrgustiku loomine ja partnerite kaardistamine – kes on need inimesed ja organisatsioonid, kes saavad noore toetamiseks panustada? Kui iga ametkond tegutseb eraldi, siis on keeruline jõuda tõhusate lahendusteni. 

Üks oluline teema, mida infopäeval käsitleti, oli Politsei- ja Piirivalveameti tellitud uuring laste internetikasutuse ja seksuaalse väärkohtlemise ennetamise kohta. Gerli Grünberg, kes esindas PPA ennetuse ja süüteomenetluse bürood, tõi välja uuringu kõige teravamad leiud. „Lapsed väljendasid kõige ehtsamat ja valusamat tõde, mis päriselt internetimaailmas toimub,“ ütles ta, rõhutades, et ennetustöö ja teadlikkuse tõstmine on oluliselt tulemuslikumad kui pelgalt sanktsioonide rakendamine. Eesti lapsed on internetis haavatavad ning täiskasvanud ei pruugi alati mõista, milliste riskidega nad seal kokku puutuvad. Grünberg kutsus üles tegema koostööd, et luua tõhusamaid meetmeid laste turvalisuse tagamiseks digimaailmas. 

Lisaks julgustati osalejaid omavahel võrgustikke looma ning ühiselt projekte kirjutama, et CERV programmi toetustele edukalt konkureerida. Katre Tamm tõi välja, et „Mõju peab olema suurem kui pelgalt Eesti,“ sõnas Katre Tamm.  

Taotlusvoorust, mille inglisekeelne nimetus on “CHILD” (CERV-2025-CHILD), toetatakse projekte, mis kaitsevad ja edendavad laste õigusi. Kõigi projekti tegevuste puhul on oluline laste kaasamine, et juurutada organisatsioonides laste õigust osaleda neid puudutavate poliitikate kujundamises. Taotlusvooru eesmärk on toetada projekte, mis kaitsevad ja edendavad laste õigusi. Sellel aastal on prioriteete kolm: laste õigused digimaailmas, laste kaasamine ja osalemine ja lapse õiguste lõimimine riikliku ja kohaliku tasandi meetmetesse. 

Taotlusi saab esitada kuni 29. aprillil 2025 (kell 18.00 Eesti aja järgi). Taotlusvooru kogueelarve on 17 miljonit eurot. 

Vooru eestikeelne info https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/child2025/  

Lisainfo: