Noorte kaasajad käisid Soomes kogemusi vahetamas
Mai keskpaigas (19.–22. mail 2026) toimus õppereis Soome, millest võtsid osa kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja noorteorganisatsioonide esindajad ning KÜSKi ja maakondlike arenduskeskuste töötajad.
Reisi eesmärgiks oli tutvuda Soome noorte kaasamise parimate praktikatega ning koguda sisendit projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” raames arendatava süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli väljatöötamiseks, koolitus- ja arendustegevuste korraldamiseks ning noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamiseks. Lisaks oli õppereisi eesmärgiks luua side Soome kohalike omavalitsustega ja vabaühendustega, vahetada parimaid praktikaid ja luua kontakte rahvusvahelisel tasandil.
Nelja päeva jooksul külastati Helsingi, Espoo, Vantaa ja Tampere organisatsioone ning kohalikke omavalitsusi.
1. päev: Helsingis keskenduti noorte õigustele ja süsteemsele kaasamisele
Õppereis algas Helsingis kohtumistega organisatsioonides, mis kujundavad Soome noortepoliitika strateegilist suunda. Juba esimesel päeval sai selgeks, et Soomes nähakse noorte osalust kui ühiskonna loomulikku osa, mitte eraldiseisvat projekti.
Esimene kohtumine toimus Osallisuuden aika koostööplatvormi tööga tutvumiseks ning see leidis aset Central Union for Child Welfare’i (Lastekaitse Liit) ruumides. Osallisuuden aika keskendub laste ja noorte osaluse tugevdamisele, tuues kokku noored, spetsialistid ja otsustajad ühiste arutelude ning kaasloomeprotsesside kaudu. Lähenemise keskmes on arusaam, et noored on partnerid, mitte pelgalt teenuste kasutajad.
Kohtumisel rõhutati, et noorte kaasamine ei tohi piirduda üksnes arvamuse küsimisega. Kui noored ei näe, kuidas nende ettepanekud otsustesse jõuavad, kaob usaldus süsteemi vastu kiiresti.
2. päev: Espoo ja Vantaa näitasid, kuidas noortele päriselt vastutust anda
Teisel päeval keskenduti kohaliku omavalitsuse tasandi praktikatele Espoos ja Vantaas.
Espoo Youth Council (Espoo Noortevolikogu) tõi esile pikaajalise ja süsteemse lähenemise noorte osalusele. Tegemist on ühe vanima noortevolikoguga Soomes, mis loodi juba 1997. aastal. Täna kuulub sinna 40 noort vanuses 13–18 ning neil on õigus teha ettepanekuid ja anda sisendit linna arenguteemadesse.
Kõige enam tähelepanu pälvis ManiMitti kaasav eelarve, mille kaudu saavad noored otsustada 50 000 euro kasutamise üle aastas. Ideid kogutakse noortekeskustes, seejärel hääletatakse koolides ning parimad projektid viiakse ellu.
Espoo paistis silma ka oma paindliku noorsootööga. Linnas tegutseb 20 noortekeskust ning lisaks mobiilne noortekeskus ehk „noortekeskus ratastel“, mis liigub sinna, kus noored igapäevaselt viibivad.
Päeva teine pool viis delegatsiooni Vantaa Youth Services (Vantaa Noorteteenused) juurde. Vantaa on Soome kõige rahvusvahelisem ja kiiremini kasvav linn, kus üle poole uutest elanikest on võõrkeelsed. See seab noorsootööle täiesti uued ootused.
Vantaas kasutatakse aktiivselt digitaalset noorsootööd ning noorteni jõutakse muu hulgas Snapchati kaudu. Noortevolikogu liikmed osalevad linnavalitsuse ja volikogu komisjonides ning saavad oma panuse eest tasu. See näitab, et noorte aega ja arvamust väärtustatakse võrdselt teiste otsustajatega.
Tähelepanu pööratakse ka haavatavas olukorras noortele, pakkudes toetatud suvetöövõimalusi 14–18-aastastele noortele, kelle jaoks esimene töökogemus võib olla oluline samm iseseisvuse suunas.
Päev lõppes külastusega Oodi Helsingi keskraamatukokku, mis on kujunenud kaasaegseks kogukonnakeskuseks. Lisaks raamatutele pakub Oodi stuudioid, 3D-printereid, tööalasid ja kohtumisruume, näidates, kuidas avalik ruum saab toetada loovust, kogukonnatunnet ja aktiivset ühiskondlikku osalust.
3. päev: Tampere ehitab terviklikku kaasamisökosüsteemi
Kolmandal päeval sõideti Tamperesse, kus tutvuti erinevate noorte kaasamise kanalite ja praktikatega.
Tampere 4H tegevus põhineb põhimõttel „õppimine läbi tegemise“. Organisatsioon pakub noortele võimalusi osaleda klubides, laagrites ja tööprojektides ning saada esimesi ettevõtluskogemusi. Fookuses ei ole ainult noorte arvamuse küsimine, vaid vastutuse, praktiliste oskuste ja enesekindluse arendamine.
Eriliselt jäi kõlama Tampere linna süsteemne lähenemine noorte kaasamisele. Linnas tegutsevad paralleelselt laste parlament, noortevolikogu, projektifondid ja erinevad osalusplatvormid.
Näiteks õpetab laste parlament juba 3.–6. klassi õpilastele demokraatiat ja eneseväljendust. Noortevolikogu annab 13–18. aastastele noortele võimaluse osaleda linna otsustusprotsessides, samal ajal kui Discordi-põhine Aktorit-grupp kaasab noori digikeskkonnas.
Lisaks toetab Masseista Mahiksia fond noorte enda algatatud projekte 50 000 euro ulatuses aastas ning UNICEF-i lapsesõbraliku linna programmi noorterühm tegeleb võrdõiguslikkuse ja laste õiguste teemadega.
Muljet avaldasid ka Mõjupäevad, kus tuhanded 4. ja 9. klassi noored saavad avaldada arvamust linna oluliste küsimuste kohta. Lisaks korraldatakse koolides mõju teemalisi töötube, et noori innustada ühiskondlikku mõju looma.
4. päev: Katuseorganisatsioon ühendab kogu Soome noortevaldkonna
Õppereisi viimane päev keskendus riiklikule koostööle ja noortevaldkonna võrgustikele.
Kohtumine Finnish National Youth Council Allianssi (Soome Noorteühenduste Liit) organisatsioonis andis ülevaate sellest, kuidas Soomes tehakse koostööd avaliku sektori ja vabaühenduste vahel. Liit ühendab ligi 150 noortevaldkonna organisatsiooni ning esindab noorte huve nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Lisaks huvikaitsele pakub organisatsioon koolitusi, viib läbi kampaaniaid ning toetab noorsootöö spetsialistide arengut. Kohtumisel jäi kõlama arusaam, et tugev noortevaldkond ei teki üksikute organisatsioonide töö tulemusel, vaid usaldusel põhineva koostöövõrgustiku kaudu.
Õppereisi peamine järeldus: noortele tuleb anda päris mõju
Õppereis kinnitas, et Soome noorte kaasamise tugevus peitub süsteemsuses ja usalduses. Noortele antakse otsustusõigus, vastutus ja ressursid. Kaasav eelarve, projektifondid ning tasustatud osalus loovad olukorra, kus noored tunnevad, et nende hääl loeb.
Samal ajal kasutatakse noorteni jõudmiseks kaasaegseid ja madala lävendiga kanaleid – olgu selleks sotsiaalmeedia platvormid või liikuv noortekeskus.
Sarnaselt Eestile tõstatus ka Soomes küsimus poiste väiksemast kaasatusest ning noorte vaimse heaolu halvenemisest. Need on teemad, mis vajavad jätkuvalt teadlikku ja süsteemset tähelepanu. Lisaks jäi kõlama mõte, et tugev kogukondlik osalus ei teki juhuslikult, selleks on vaja järjepidevat tööd, usaldust ja valmisolekut anda noortele päriselt võimalus kaasa rääkida.
Peagi valmib ka reisipäevik, mis annab kogu õppereisist põhjalikuma ja sisukama ülevaate.
Projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ toetab Euroopa Liit ja Eesti riik läbi Siseministeeriumi ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.