Noortele koos noortega: võimalus ise tegutseda kasvatab järgmised eestvedajad
Noorte kaasamine võib tähendada väga erinevaid asju. Noortele suunatud tegevusi saab kavandada mitut moodi. Võib otsustada noorte eest, mida neil vaja on. Võib küsida nende arvamust. Aga võib minna ka sammu kaugemale – pakkuda noortele koostöövõimalust anda neile endile võimalus ideid välja pakkuda, otsustada, vastutada ja ellu viia.
Just viimast lähenemist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali elluviidav projekt „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ (lühend ESF-SIM). Projekti üks eesmärke on toetada laste ja noorte aktiivset osalemist ühiskonnas ning arendada vabaühenduste oskusi noorte sisuliseks kaasamiseks.
Selle lugude sarjaga toome esile noori, kes on projektiga seotud algatustesse panustanud, sündmusi korraldanud ja oma kogukonnas uusi võimalusi loonud. Nende lood näitavad, et noorte kaasamine ei tähenda ainult noorte kutsumist juba valmis tegevustesse. Mõnikord on kõige olulisem anda neile võimalus ise tegevusi kujundada.
Üks sellistest noortest on Ida-Virumaalt pärit Mario Polshin, kelle teekond ühiskondliku aktiivsuse juurde algas gümnaasiumis ning viis üsna kiiresti selleni, et temast endast sai teistele noortele võimaluste looja.
Tänaseks on Mario olnud noortevolikogu eestvedaja, juhtinud projekte ja tegutsenud noortevaldkonnas. Kõige selle taga ei ole tema sõnul kunagi olnud üks suur otsus hakata „aktiivseks nooreks“. Pigem on üks võimalus viinud järgmiseni ning iga uus vastutus on kasvatanud julgust võtta ette midagi veel suuremat.
Ühest kandideerimisest algas palju suurem teekond
Mario meenutab, et põhikoolis ta ühiskondlikus tegevuses kuigi aktiivne ei olnud. Muutus tuli 10. klassis, kui ta liitus õpilasesindusega ja otsustas kandideerida ka selle presidendiks.
Presidendiks teda ei valitud, kuid temast sai asepresident. Veel olulisemaks kujunes aga osalemine noortevolikogu loomises.
„Liitusin juba selle algatusgrupiga, kui organisatsiooni alles hakati looma. Alustasime vaid mõne noorega, kuid hiljem kasvas sellest tugev ja aktiivne noortevolikogu. Just seal mõistsin, kui oluline on noorte kaasamine ja võimaluste loomine,“ räägib Mario.
Mõnest noorest koosnenud algatus kasvas lõpuks ligi 30 liikmega noortevolikoguks. Mario jaoks ei näidanud selle mõju aga üksnes liikmete arv.
Ta nägi, kuidas noored muutusid aktiivsemaks, omandasid uusi oskusi ning julgesid järjest rohkem kaasa rääkida.
„Minu jaoks ei seisnenud suurim mõju mitte ainult otsuste mõjutamises, vaid selles, et üha rohkem noori hakkas ise võimalusi looma, oma arvamust avaldama ja kogukonna arengusse panustama.“
Noorte kaasamine tähendab ka vastutuse usaldamist
Mario kogemus peegeldab hästi põhimõtet, mille poole püüdleb ka ESF-SIM projekt: noor ei peaks olema üksnes tegevuse sihtrühm või osaleja, vaid tal peab olema võimalus ise otsustada, millisel viisil ta soovib ühiskonda panustada.
2025. aastal toimus ESF-SIM projekti toel 20 noortesündmust, kus noored olid lisaks osalemisele ka korraldajate, eestvedajate ja läbiviijate rollis. Koostööd on tehtud erinevate organisatsioonide ja algatustega üle Eesti – nende seas näiteks Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti 4H, Tartu 2024 Extended ning MTÜ Noortealgatuste Tugi.
Sama põhimõtet kannab projektis valminud noorte kaasamise kontseptsioon: sisuline kaasamine tähendab, et noorel on võimalus ise otsustada ja oma osalemist kujundada. Organisatsioonide ülesanne on omakorda luua keskkond, kus noore arvamust usaldatakse ja kus tal on võimalik katsetada.
Mario kogemus näitab, miks selline võimalus oluline on.
Kõige rohkem on teda enda sõnul kujundanud noortevolikogu esimehe roll. Seal tuli võtta vastutus, juhtida meeskonda ja lahendada keerulisi olukordi. Kõik ei õnnestunud alati, kuid just ebaõnnestumistest tuli suur osa õppimisest.
„Tänu sellele kogemusele on mul täna lihtsam juhtida projekte, töötada erinevates organisatsioonides ning teha teadlikke otsuseid. Kõige olulisem on see, et olen muutunud enesekindlamaks ja julgemaks.“
Aktiivsest ühiskondlikust tegevusest saadud kolme olulisema oskusena nimetab ta ajajuhtimist, eesmärkide seadmist ja järjekindlat saavutamist ning võimet ideid luua, struktureerida ja ellu viia.
Teisisõnu võib ühe noortealgatuse mõju ulatuda palju kaugemale konkreetsest sündmusest või projektist. Vastutuse saamine annab noorele kogemuse, millega järgmine idee juba iseseisvamalt teoks teha.
Toetus ei tähenda noore eest ära tegemist
Noorele vastutuse andmine ei tähenda siiski seda, et ta peaks kõigega üksi hakkama saama.
Mario enda teekonnal on olnud väga olulised inimesed, kes temasse uskusid ja julgustasid uusi väljakutseid vastu võtma. Üht kindlat mentorit ta välja ei too. Pigem on ta proovinud õppida erinevatelt inimestelt ja meeskondadelt, kellega elu teda kokku on viinud.
Praegu nimetab ta olulise toena MTÜ Noortealgatuste Tugi meeskonda.
„Nad motiveerivad, jagavad ideid ja aitavad ka kõige julgemad mõtted ellu viia. Tänu sellistele meeskondadele olen saanud kasvada nii juhi kui ka inimesena.“
Ka ESF-SIM projekti puhul ei piirdu noorte kaasamise toetamine üksikute sündmuste rahastamisega. Projekti tegevused ulatuvad noorte osalust toetavatest sündmustest vabaühenduste ja maakondlike konsultantide oskuste arendamiseni. Eesmärk on kasvatada organisatsioonide võimekust noori kaasata ning kujundada üle Eesti tugevam võrgustik, mis toetaks noorte osalemist kogukondlikus ja ühiskondlikus elus.
“Kohtusin Marioga 2024. aasta lõpus, kui ta koos oma meeskonnaga meie projektimeeskonnaga ühendust võttis ja koostööd pakkus. Juba esimestest kohtumistest jäi silma Mario julgus, pealehakkamine ja oskus inimesi enda ümber kaasa haarata.
Eriti imetlusväärne on tema võime teisi sütitada ja innustada meeskonda ühise eesmärgi nimel pingutama. Mario paistab silma oma siiralt rõõmsa ja positiivse hoiakuga, mis on nakkav ning loob ka tema ümber tegutsevates inimestes soovi kaasa mõelda ja tegutseda. Temaga suheldes on tunda, et ta ise päriselt usub sellesse, mida teeb, ning suudab seda usku edasi anda ka teistele.
Oma noore ea kohta on Mario jõudnud juba hämmastavalt palju ära teha ning loonud muutust nii oma kogukonnas kui ka laiemalt. Eesti vajab Mario-suguseid julgeid ja teotahtelisi noori, kes mitte ainult ise ei panusta kodanikuühiskonda, vaid innustavad oma eeskujuga ka teisi seda tegema.
Ootan suure põnevusega, millised julged väljakutsed Mario järgmisena ette võtab. Usun, et temast kuuleme tulevikus veel palju,” sõnas projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” projektijuht Leana Liivson.
Julgus tuleb pärast esimest sammu
Mario teab oma kogemusest, et vastutuse võtmine ei pruugi alguses tunduda lihtne. Eriti noorel, kellel varasemaid kogemusi pole, võib tekkida küsimus: kas ma ikka oskan?
Teda aitasid inimesed, kes temasse uskusid. Sama tähtis oli aga mõista, miks ta midagi teeb.
Kui eesmärk ja selle väärtus on enda jaoks selged, soovitab Mario suure ülesande väiksemateks sammudeks jagada ning läbi mõelda, kas ollakse valmis sellele aega ja energiat pühendama.
Inspiratsiooni ja motivatsiooni võib leida raamatutest, koolitustelt või sotsiaalmeediast, kuid lõpuks peab tekkima sisemine soov ise midagi teha. Esimest sammu ei saa keegi teine noore eest astuda. Küll aga saavad teised inimesed luua keskkonna, kus seda sammu on lihtsam teha.
„Julgus ei teki enne alustamist – see tekib tegutsedes.“
See lause kirjeldab hästi ka noorte kaasamise laiemat väljakutset. Noor ei saa omandada projektijuhtimise kogemust, kui talle ei anta võimalust projekti juhtida. Ta ei õpi otsustama, kui otsused tehakse tema eest. Ning tal on raske uskuda, et tema hääl loeb, kui seda küll küsitakse, kuid sellele ei järgne midagi.
Seetõttu on noorte osalemise kõrval sama oluline luua neile võimalusi päriselt tegutseda.
Kõik ei läinud alati plaanipäraselt. Mario ei pea seda aga tingimata halvaks. „Oli ka ebaõnnestumisi, kuid need õpetasid mind kõige rohkem.“
Teised inimesed annavad energiat juurde
Kui küsida Mariolt, miks ta vabatahtlikult nii palju aega ja energiat erinevatesse ettevõtmistesse panustab, jõuab ta kiiresti teiste inimesteni.
„Mind motiveerivad eelkõige inimesed minu ümber. Kui näen, et ka teised soovivad luua uusi võimalusi ja midagi päriselt ära teha, annab see mulle energiat edasi tegutseda ning võtta ette järjest suuremaid projekte.“
Teda motiveerib võimalus näha ka oma töö tulemust – eriti seda, kuidas teised noored saavad tänu loodud tegevustele uusi kogemusi ja teadmisi ning julgevad hiljem ise aktiivsemalt kaasa lüüa.
Samas ei näe Mario vabatahtlikku panustamist ainult teiste heaks tehtava tööna. Iga projekt arendab ka teda ennast.
„Õpin pidevalt midagi uut, omandan uusi oskusi ja avardan oma silmaringi. Just see pidev areng motiveeribki mind panustama.“
Mida ütleks Mario nooremale iseendale?
Kui Mario saaks korraks tagasi minna aega, mil ta oma esimest vabatahtlikku rolli alustas, ei annaks ta endale pikka nimekirja õpetussõnu.
Esmalt ütleks ta lihtsalt, et kõik läheb hästi ja tasub julgelt edasi liikuda.
Ees ootavad uued võimalused, inspireerivad inimesed ja väljakutsed, mida alustades pole võimalik ette näha.
Ühe praktilise soovituse annaks ta endale siiski: pöörata juba varakult rohkem tähelepanu keelte õppimisele. Keeleoskus avab tema hinnangul uusi uksi ning muudab võimaluste ringi veelgi laiemaks.
Kõige olulisem sõnum nooremale iseendale puudutaks aga raskusi.
Neid ei tasu karta, sest just keerulisemad kogemused sunnivad arenema ja võivad lõpuks viia järgmiste võimalusteni.
Kümne aasta pärast võiks aktiivne osalemine olla loomulik
Mario tulevikupilt ei keskendu ainult sellele, mida tema ise kümne aasta pärast teeb. Ta mõtleb sellele, milline võiks olla Eesti noorte jaoks.
„Soovin näha Eestit, kus noored tunnevad, et nad on ühiskonna oluline osa ning nende arvamus ja panus on päriselt väärtustatud.“
Ta loodab, et noored julgevad senisest rohkem võimalustest kinni haarata, olla uudishimulikud ja aktiivsed.
Eriti oluline on Mario jaoks Ida-Virumaa.
„Eriti soovin näha tugevamat ja ühtsemat Ida-Virumaa noorte kogukonda. Usun, et kui noored toetavad üksteist, jagavad infot ja löövad julgemalt kaasa, sünnib veelgi rohkem häid algatusi ja võimalusi.“
Kümne aasta pärast võiks aktiivne ühiskondlik osalemine olla tema arvates noorte jaoks midagi loomulikku, mitte erandlikku. Koostöö võiks olla tugevam ning rohkematel noortel võiks olla julgus ise algatada ja tegutseda.
Artikli kirjutas:
Maris Praats
kommunikatsioonijuht
- kommunikatsiooni ja avalikkussuhete juhtimine;
- Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine