Noortegarantii tugisüsteem (NGTS)
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS)
Andmepõhine ja koosloomeline lähenemine noorte märkamiseks, toetamiseks ning haridus- ja tööellu kaasamiseks
Algatus lühidalt
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on riiklikult koordineeritud ja kõigis Eesti kohalikes omavalitsustes rakendatav lähenemine, mis aitab noortel leida sobivaid õppimis-, töötamis- ja arenguvõimalusi ning jõuda vajaliku toeni.
NGTS ühendab andmepõhise seire, valdkondadeülese võrgustikutöö ja noortekeskse juhtumikorralduse. Seiresüsteemi kaudu saavad kohalikud omavalitsused märgata potentsiaalselt abivajavaid noori ning võtta nendega ühendust, et pakkuda teavet, nõustamist ja individuaalset tuge.
Lähenemise keskmes on kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialist, kes loob noorega usaldusliku kontakti, aitab mõista tema vajadusi ja võimalusi ning koordineerib koostööd erinevate teenuste ja partnerite vahel.
NGTSi seiresüsteemiga on liitunud kõik 78 Eesti kohalikku omavalitsust. Alates 2018. aastast on tugisüsteemi arendatud järjepideva katsetamise, koosloome, analüüside ja mõju hindamise kaudu. See on näide õppivast poliitikakujundamisest, kus lahendus areneb koos selle rakendajate ja kasusaajatega.
01. Probleem ja vajadus
Osa noori katkestab haridustee, ei osale tööturul ega ole hõivatud muude arengut toetavate tegevustega. Samal ajal võivad nad jääda avalike teenuste ja tugisüsteemide vaateväljast välja.
Õigeaegse toe puudumine võib suurendada pikaajalise töötuse, haridusliku mahajäämuse, vaimse tervise probleemide ja sotsiaalse tõrjutuse riski.
Traditsioonilises teenuskorralduses jõuab abi nooreni sageli alles pärast probleemide süvenemist või siis, kui noor ise abi saamiseks pöördub. Kõik noored ei oska või ei julge aga vajalikku tuge otsida.
NGTSi peamine sihtrühm on 16–29-aastased noored. Ennetavate tegevustega toetatakse ka 13–15-aastaseid.
Noorte kõrvalejäämine haridusest ja tööturust mõjutab lisaks noortele endile nende peresid, kohalikke kogukondi ja ühiskonda tervikuna. Seetõttu on oluline märgata toetusvajadust varakult ning pakkuda paindlikku, individuaalset ja koordineeritud abi.
02. Lahendus ja selle uudsus
NGTSi uuenduslikkus seisneb Eestile omase andmepõhise seire, valdkondadeülese koostöö, koosloome ja õppiva poliitikakujundamise ühendamises üheks terviklikuks tugisüsteemiks.
Registriandmete põhjal saavad kohalikud omavalitsused ennetavalt tuvastada noori, kes võivad vajada tuge. Noorte heaolu spetsialist loob nendega kontakti ning aitab leida sobivaid arenguvõimalusi ja teenuseid.
NGTS ei ole kujunenud ühekordse projektina. Alates 2018. aastast on lähenemist etapiviisiliselt katsetatud, hinnatud ja edasi arendatud.
Analüüside ja rakenduskogemuse põhjal on loodud valdkondadeülene noorte toetamise koostöömudel, tõhususe hindamise kriteeriumid, spetsialistide pädevusraamistik ning teenuse kvaliteeti toetavad tööriistad.
Uuenduslik on ka rahastamise korraldus. Tavapärase projektikonkursi asemel kasutatakse vastavushindamist ja dialoogipõhist lähenemist. Nõuetele vastavad piirkonnad saavad tuge ning kujundavad oma noorte vajadustele vastava tugisüsteemi ühise kvaliteediraamistiku alusel.
NGTS ühendab varajase andmepõhise märkamise, personaalse juhtumikorralduse ja valdkondadeülese koostöö õppiva poliitikakujundamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole üksnes riikliku lahenduse rakendajad, vaid osalevad aktiivselt selle kujundamises. Süsteemi arendatakse pidevalt noorte vajaduste, praktikute kogemuste ja mõjuanalüüside põhjal.
03. Kasusaajate kaasamine
NGTSi arendamine ja rakendamine põhineb süsteemsel koosloomel. Lahenduse kujundamisse on kaasatud kohalikud omavalitsused, noorte heaolu spetsialistid, piirkondlikud koordinaatorid, Sotsiaalkindlustusamet, ministeeriumid, tuge saavad noored ning teised noorte toetamisega seotud partnerid.
Kaasamine toimub regulaarsete arutelude, koolituste, seminaride, kohvihommikute, pilootprojektide ja analüüside kaudu. Nende tegevuste käigus kogutakse praktikute ja noorte kogemusi ning ettepanekuid.
Noored osalevad lahenduse kujundamises nii individuaalse juhtumikorralduse kui ka tagasiside andmise kaudu. Nende vajadused ja kogemused jõuavad arendustöösse noorte heaolu spetsialistide, uuringute ja analüüside vahendusel.
Kohalikud omavalitsused ja spetsialistid osalevad ka teenuse kvaliteedipõhimõtete, koostöömudelite ning rahastamislahenduste kujundamises.
Selline lähenemine aitab tagada, et riiklik tugisüsteem arvestab piirkondlikke erinevusi ja noorte tegelikke vajadusi.
04. Tegevused ja elluviimine
Andmepõhine märkamine ja kontakt noorega
Registriandmete põhjal tuvastatakse potentsiaalselt tuge vajavad noored. Nooreni võidakse jõuda ka kohaliku koostöövõrgustiku kaudu.
Kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialist võtab noorega ühendust ja püüab luua usaldusliku kontakti.
Personaalne juhtumikorraldus
Koos noorega selgitatakse välja tema olukord, vajadused, tugevused ja arenguvõimalused. Seejärel lepitakse kokku sobivad tegevused ja tugi.
Spetsialist aitab noorel jõuda haridusse, tööturule või muudesse arengut toetavatesse tegevustesse ning koordineerib vajadusel eri teenuste ja partnerite koostööd.
Kohalike koostöövõrgustike arendamine
Oluline tegevus on kohalike koostöövõrgustike kujundamine ja kooshoidmine, et noor saaks liikuda erinevate teenuste ja arenguvõimaluste vahel võimalikult sujuvalt.
Võrgustikutöös osalevad kohalikud omavalitsused, noortevaldkonna spetsialistid, haridus- ja tööturuteenuste pakkujad ning teised partnerid.
Spetsialistide toetamine ja kvaliteedi arendamine
NGTSi rakendamist toetavad koolitused, nõustamine, kogemuste vahetamine, pädevusraamistikud ja kvaliteedipõhimõtted.
Regulaarsete arutelude ja analüüside kaudu tuvastatakse kitsaskohti ning arendatakse teenuse korraldust.
Koosloomeline poliitikakujundamine
NGTSi rakendamisel kogutakse süsteemselt andmeid, kasutajakogemusi ja praktikute tagasisidet. Neid kasutatakse teenuse, koostöömudelite, rahastamise ja kvaliteediraamistike edasiarendamiseks.
Arendustöö toimub riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös, võimaldades ühendada riiklikud eesmärgid kohalike vajaduste ja paindlike lahendustega.
05. Tulemused ja mõju
NGTSi seiresüsteemiga on liitunud kõik 78 Eesti kohalikku omavalitsust.
Aastatel 2023–2025 on Euroopa Sotsiaalfondi toel rakendatava meetme kaudu teenusesse sisenenud üle 3000 noore. Eesmärk on jõuda 2027. aastaks 5000 nooreni.
Tugisüsteemi rakendavad ligikaudu 90 noorte heaolu spetsialisti ja 20 piirkondlikku koordinaatorit.
Teenuse tulemuslikkust hinnatakse muu hulgas noorte haridusse või tööturule jõudmise, heaolu paranemise ja ebasoodsast olukorrast väljumise kaudu.
Meetme üheks sihttasemeks on seatud, et vähemalt 25% teenuses osalenud noortest jõuaks tööturule. See on eesmärk, mitte juba saavutatud tulemus.
Ülejäänud noorte puhul võivad sobivateks arengusuundadeks olla näiteks haridustee jätkamine, pikaajaline noorsootöös osalemine või muud heaolu ja toimetulekut toetavad lahendused.
NGTSi mõju hinnatakse teenuse tulemusnäitajate, andmepõhise seire ja sõltumatute analüüside kaudu. Algatuse esitatud teabe kohaselt toetavad analüüside tulemused järeldust, et varajane märkamine, personaalne juhtumikorraldus ja valdkondadeülene koostöö aitavad jõuda tuge vajavate noorteni ning toetada nende liikumist haridusse, tööturule ja teistesse arenguvõimalustesse.
Algatuse laiem eesmärk on vähendada noorte tõrjutusriski, parandada teenuste omavahelist sidusust ning suurendada kohalike omavalitsuste võimekust noorte toetamisel.
Positiivne mõju võib ulatuda ka noorte peredeni, kogukondadeni ja ühiskonnani tervikuna.
06. Õppetunnid ja jätkusuutlikkus
NGTSi peamine õppetund on, et üksnes noore märkamisest ei piisa. Pikaajalise mõju saavutamiseks tuleb ühendada varajane tuvastamine, personaalne juhtumikorraldus ning erinevate valdkondade ja teenuste koordineeritud koostöö.
Teenuse olemasolu ei taga iseenesest selle kvaliteeti ega kättesaadavust. Oluline on, et noor teaks toe võimalustest, jõuaks vajaliku abini ning saaks tuge talle sobival viisil.
Rakenduskogemus ja analüüsid näitasid, et teenuste kättesaadavus, toetamise kvaliteet ja koostöövõrgustike toimimine varieerusid piirkonniti. Seetõttu on arendatud ühiseid kvaliteedipõhimõtteid, spetsialistide pädevusraamistikku ja valdkondadeülest koostöömudelit.
Poliitikakujundamise seisukohalt on keskne õppetund usaldusel ja koosloomel põhinev koostöö. Kohalikud omavalitsused, spetsialistid ja noored peavad olema lahenduse aktiivsed kujundajad, mitte üksnes valmis teenuse kasutajad.
Jätkusuutlikkust toetavad riiklik koordineerimine, kõigi kohalike omavalitsuste osalemine, väljakujunenud spetsialistide ja koordinaatorite võrgustik, ühised kvaliteediraamistikud ning regulaarne mõju hindamine.
NGTSi arendamisel kasutatakse õppiva poliitikakujundamise põhimõtet: uuringute, analüüside, praktikute ja noorte tagasiside põhjal tehakse järjepidevalt muudatusi teenuse korralduses ja rakendamises.
Algatuse esitatud hinnangul on selline koosloomeline ja andmepõhine mudel kohandatav ka teistes riikides, arvestades kohaliku halduskorralduse, andmekasutuse ja noorte tugiteenuste eripärasid.
Lisamaterjalid ja uuringud
NGTSi arendamist on toetanud teadusuuringud, mõjuanalüüsid ja rahvusvaheline kogemuste vahetamine.
Algatuse andmed
Algatus: Noortegarantii tugisüsteemi loomine ja koosloomeline arendustöö
Elluviijad ja partnerid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused ning kohalikud omavalitsused
Organisatsiooni tüüp: Valitsusasutus
Piirkond: Üle Eesti
Algusaasta: 2018
Arendusperioodid: 2018–2021 ja 2022–2029
Eelarve: Ligikaudu 20 miljonit eurot
Lahenduse tüüp: Poliitikakujundamine
Sotsiaalse innovatsiooni ulatus: Riiklik
Kontaktisik: Heidi Paabort
E-post: heidi.paabort@mkm.ee
Tutvu programmiga → NGTSi lisainfo →