Noortekonverents “Euroopa tuleviku kujundamine: seekord olen hääletanud, aga kas ma olen esindatud?”

Tallinnas Hestia hotellis toimus eelmise nädala lõpus noortekonverents “Euroopa tuleviku kujundamine: seekord olen hääletanud, aga kas ma olen esindatud?” mille raames peamiselt Ida-Virumaalt pärit noored astusid dialoogi rahvusvaheliste noorteorganisatsioonide ja Eesti erakondade esindajatega – seda kõike selleks, et edendada noorte kaasatust demokraatia, inimõiguste, hariduse, kultuuri ja noorsootöö valdkondades.

Noortekonverentsi korraldas Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Eesti Noorteühenduste Liidu ja Peace Child Estoniaga. Sündmus toimus projekti Euroopa Noortedialoog 2022-2024 raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning haridus- ja teadusministeerium.

KÜSK toetas sündmust läbi reisitoetuste konkursi, mille raames sõitis Eestisse konverentsi modereerima noortevaldkonna, demokraatia ja kultuuridevahelise dialoogi ekspert Tuneesia diplomaat Hatem Atallah.

Avaliku arutelu toimumist toetas Briti Nõukogu Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames.

Arutlusele tulid teemad alates noorte demokraatlikest protsessidest kõrvalejäämisest kuni noorte võimalusteni osaleda nii kogukondlikus elus kui poliitikas, sh valimisea langetamine 16. eluaastani.

Hatem Atallah avas konverentsi mõttega, et ei tohi unustada, et noorus ei võrdu ebakompetentsus. Ka noored väljendasid, et nad ei soovi olla „ooteruumis“, kus neile öeldakse, mida otsustati, vaid soovivad olla ruumis sees ja laua taga.

Oma kogemusi noorte osalemisest ja osalemisvõimaluste loomisest jagasid Islandi, Taani ja Rootsi noorteorganisatsioonide esindajad. Sarnaselt valimisea langetamisele toodi oluliste teemadena välja ka noorsootöö. Noored osalevad ühiskonnaelus läbi erinevate organisatsioonide, demonstratsioonide, aktivismi – ehk nad ei ole passiivsed, vaid väga aktiivsed. Kuigi valimisaktiivsus noorte seas on suhteliselt madal, ei tähenda see poliitilist passiivsust.

Millised on siis need barjäärid, mille tõttu see aktiivsus valimisaktiivsuses ei kajastu?

Kas haridus on alus sellele, et anda noortele vajalikud oskused ja toetada neid ühiskonnaelus osalemisel? Või on oskuste ja teadmiste edasiandmisel olulisem tõsta motivatsiooni ja pakkuda noortele õpingute raames suunamist organisatsioonidesse, milles on võimalik kaasa lüüa? Kas noorte motivatsiooni mõjutab negatiivselt tajutud madal esindatus poliitikas ja korruptsioonilugudest tekkinud kehv maine?

Sellel ja nii mõnelgi teisel teemal arutleti väga mitmekesises seltskonnas – noortega olid vestlema tulnud lisaks erakondade esindajatele ja noorteorganisatsioonidele ka Euroopa Liidu noordelegaadid ja Suubritannia suursaadik Eestis Ross Allen.

„Mul on teile lihne sõnum – hääletage“, sõnas Allen. „Miks? Annan teile hinnanguvaba statistika: 2016. aasta referendumil Suurbritannia Euroopa Liidu liikmelisuse küsimuses toetasid uuringute alusel 73% 18-24 aastastest valijatest Euroopa Liitu jäämist, 60% 65+ vanuses valijatest toetasid Euroopa Liidust lahkumist. Kuidas siis sellise statistika juures realiseerus valik liidust lahkuda? Oma hääle valimistel andsid 80% 65+ vanuses valijatest. 18-24 aastastest valijatest käis valimas aga vaid 36%. Ehk minu sõnum on lihtne – hääletage, sest muidu jääte esinduseta,“ sõnas suursaadik.

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Anna Heinsoo ütles, et on suurepärane, et sündmuse korraldajad olid lisaks teistele külalistele kutsunud ja sellele kutsele oli ka positiivselt vastanud kõikide erakondade esindajad. „Noored said siit täna väga hea kokkupuute,“ arvas Anna.

Sündmusest rohkem infot leiab siit.

Tekst ja fotod: