NULA 10. sünnipäeva konverents vaatas tagasi möödunule ja tõi lavale uued ühiskondlikud algatused
26. märtsil tähistati KAI kunstikeskuses Nupukate Lahenduste (NULA) inkubaatori 10. sünnipäeva konverentsiga, kus vaadati tagasi programmi senisele teekonnale, arutleti ühiskondlike algatuste rolli üle ning üles astusid ka viimase hooajal inkubatsiooniprogrammi läbinud tiimid.
Konverentsi avasid Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge ja KÜSKi juhataja Tiina Oraste. Tiina sõnul on Heateo Sihtasutus ja KÜSK olnud kümme aastat head partnerid ning NULA on selle aja jooksul tõestanud oma väärtust Eesti ühiskonnas.
Pirkko andis konverentsil ülevaate NULA kümneaastasest teekonnast. Selle aja jooksul on programmi esitatud 805 ideed, neist 92 on jõudnud inkubaatorisse ning KÜSK on andnud starditoetusteks kokku 665 000 eurot. Nagu konverentsilt kõlama jäi, sündis NULA lihtsast mõttest: luua koht, kus inimesed ei peaks ühiskondlike probleemide üle üksnes kurtma, vaid saaksid oma lahendusi läbi mõelda, katsetada ja ellu viia. NULA keskmes ongi olnud testimine, õppimine ja koostöö.
Konverentsil kõlas ka laiem arutelu selle üle, kellele ja milleks ühiskondlikke algatusi vaja on. Paneelis osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar, Bolti kaasasutaja ja Heateo Haridusfondi asutaja Martin Villig, Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Häli Allas ning Stories for Impacti tegevjuht Jaan Aps tõid välja, et uusi algatusi on vaja nii uute probleemide lahendamiseks kui ka selleks, et olemasolevad lahendused jõuaksid rohkemate inimesteni. Rõhutati rohujuuretasandi rolli – kogukondades nähakse sageli probleeme varem ja vahetumalt kui suurtes süsteemides.
Olulise osa konverentsist moodustas ka NULA vilistlaste paneel, kus jagasid oma teekonda Katrin Tomson-Johanson Ööhaldjatest, Maarja Oviir-Neivelt Lapse Heaolu Arengukeskusest, Teibi Torm Asendusõpetajatest ja Triin Adamson algatusest Vägivallavabaks. Vestlusest jäi kõlama, et NULA on olnud paljude jaoks koht, kus esmane idee muutub päriselt teostatavaks tegevusplaaniks, isegi siis, kui teekond on keeruline ja alati ei järgne kohe rahastus.
Päeva lõpuosas astusid lavale NULA 10. hooaja uued algatused, kes esitlesid oma ideid avalikul pitchimisel. Tänavused tiimid keskenduvad väga erinevatele, kuid ühiskonnas teravalt tuntavatele probleemidele.
Haridusvaldkonnas soovib EduTraceAI arendada tehisintellektil põhinevat hindamis- ja tagasisidestamiskeskkonda, mis toetaks õpetajaid ja aitaks paremini jälgida õpilaste arengut. Eesti Seksuaaltervise Liit töötab välja veebipõhist seksuaalhariduslikku mängu, mis pakuks noortele tõenduspõhist teadmist humoorikas ja kergesti ligipääsetavas vormis. Toimivad sillad haridusasutuse ja pere vahel loob mudelit kooli ja lapsevanema koostöiseks suhtluseks, mis ennetab raskusi, toetab perede säilenõtkust ja kooli toimetulekut.
Kogukondade ja sotsiaalse sidususe teemalised algatused olid samuti tugevalt esindatud. KYLA arendab mobiilirakendust, mis aitab värsketel emadel sünnitusjärgsel ajal sõpradelt ja lähedastelt abi saada ilma, et abi küsimine jääks üksnes ema enda kanda. Lapse õiguste saadikud – mudilasnõukogude võrgustik soovib laiendada laste osalusvõimalusi, luues süsteemi, mille kaudu saavad ka väiksemad lapsed oma mõtteid ja ettepanekuid kuuldavaks teha. Rootzy ehitab platvormi, mis koondab kogukondades pakutavad tooted, teenused ja sündmused ühele kaardile ning toetab seeläbi nii kohalikku ettevõtlust kui ka kogukondlikku sidusust. Tööampser ehk Võimaluste võrgustik keskendub erivajadustega noorte tööellu sisenemise toetamisele, ühendades sobivaid tööampse pakkuvad ettevõtted ja tuge vajavad noored.
Päeva lõpetas inkubatsiooniprogrammi läbinute tunnustamine ja tunnistuste üleandmine. Luminor andis välja ka oma eripreemia, mille pälvis Tööampser. Algatuse puhul tõsteti esile selle potentsiaali aidata paremini lõimida ühiskonda inimesi, kes muidu võivad jääda kõrvale.
Konverents andis hea võimaluse vaadata tagasi NULA kümnele aastale, kuid samavõrd oli see pilk tulevikku – sellele, milliseid uusi lahendusi on vaja, kuidas neid toetada ning kuidas siduda kogukondades ja organisatsioonides sündivad ideed tugevamalt riigi, ekspertide ja rahastajate võrgustikuga.
NULA programmis on KÜSK ja Heateo Sihtasutus partnerid. Heateo Sihtasutus viib ellu KÜSKi algatatud NULA programmi inkubatsiooni osa, mille edukalt läbinud algatused saavad taotleda KÜSKilt starditoetust. Tänavu on starditoetuse taotlusvooru avanemist oodata kevadel.
“Algatustel on võimalus taotleda KÜSKilt starditoetust või liikuda oma ideega edasi mõnd teist kaudu,” ütles Tiina.
Starditoetuse suurus on kuni 33 000 eurot ühe algatuse kohta ning seda saavad taotleda viimase kahe aasta jooksul inkubatsiooniprogrammi läbinud tiimid. Üldjuhul toetatakse igal aastal kolme algatust ning tänavuse taotlusvooru kogueelarve on 99 000 eurot.