Õppereis Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale näitas, kuidas noortest kasvavad kogukonna eestvedajad

Õppereis toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali elluviidava ESF-SIM projekti raames. Selle eesmärk oli täiendada vabaühenduste konsultantide teadmisi ja oskusi noorte kaasamise toetamisel ning koguda praktilisi näiteid, mida kasutada teiste piirkondade vabaühenduste ja kogukondade nõustamisel.

Jõgevamaal põimusid noorte ettevõtlikkus, kultuuripärand ja vabatahtlik tegevus

Õppereisi esimene päev algas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses, kus tutvuti piirkonna noorte ettevõtlikkust toetavate algatustega. Tähelepanu pälvisid e-spordi arendamine, noortele suunatud koostöövõimalused ning häkatonide ja loometalgute korraldamine. Need näited avardasid arusaama sellest, kuidas kõnetada tänapäeva noori ja innustada neid kohalikus elus kaasa lööma.

Laiusel asuvas õlemuuseumis tutvuti traditsiooniliste käsitööoskuste hoidmise ja edasiandmisega. Külastus näitas, kuidas kohalik kultuuripärand võib ühendada eri põlvkondi ning pakkuda lastele ja noortele võimalusi õppimiseks ja loominguliseks eneseväljenduseks.

Kääpal pakkus inspiratsiooni Kalevipoja Koda, mille ümber on kujunenud mitmekesine kohalik tegevus. Lisaks kultuuripärandi tutvustamisele jäid silma kohalike tootjate koostöö Kääpa OTT-i kaudu ning noortekohvik Pipar. Osalejate hinnangul näitas Kääpa kogemus, kuidas ka väikeses piirkonnas saab edukalt ühendada kultuuri, ettevõtlikkuse ja noorte kaasamise.

Üheks meeldejäävamaks külastuseks kujunes kohtumine Piilsi Külade Seltsiga. Eriti jäid osalejatele meelde noored vabatahtlikud päästjad, kes panustavad aktiivselt oma kodukoha turvalisusse ja kriisivalmidusse. Piilsi näide tõi esile põlvkondadevahelise koostöö väärtuse: kogenumad kogukonnaliikmed annavad edasi teadmisi ja oskusi ning noored saavad võimaluse võtta tegelikku vastutust.

Päeva lõpetas Roela Käbimaja külastus Lääne-Virumaal, kus tutvuti kohaliku pärandi väärtustamise ja kogukonna ühistegevuse võimalustega.

Lääne-Virumaal tõusid esile kogukonnaruumid ja teadlik koostöö

Teise päeva kohtumised keskendusid sellele, kuidas kujundada ja hoida keskkonda, mis soodustab eri põlvkondade osalemist ning toetab kohalike algatuste arengut.

Ridaküla Seltsimaja avaldas osalejatele muljet mitmekesise tegevuse ja pühendunud eestvedajatega. Endisest koolimajast on saanud kogukonna kohtumispaik, kus leiavad tegevust nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud. Osalejad tõstsid esile, et ettevõtmised lähtuvad kohalike inimeste tegelikest vajadustest ning olemasolevaid ruume kasutatakse aktiivselt ja mitmekülgselt.

Kadrinas tegutsev Wiru 16 kogukonnakohvik ja pood näitas, kuidas ettevõtlus ja kogukondlik mõtteviis saavad teineteist täiendada. Kohvik pole üksnes toitlustuskoht, vaid ka kohtumispaik, kus tutvustatakse kohalike väiketootjate ja käsitöötegijate toodangut. Osalejate tunnustuse pälvisid eestvedajate avatus, ettevõtlikkus ja soov panustada kodukoha arengusse.

Rakvere Vallavalitsuses tutvuti noortele suunatud tegevuste ja kohaliku omavalitsuse võimalustega toetada kogukondlikke algatusi. Rakvere Riigigümnaasiumis keskenduti kogukonnajuhi rollile kooli, ettevõtete ja teiste koostööpartnerite ühendamisel ning kohaliku elu sidumisel õppetööga.

Õppereisi lõpetas kohtumine Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga, kus käsitleti maakondlikku koostööd ja piirkonna arendustegevust laiemalt.

Kogukondade järelkasv vajab usaldust ja tegutsemisvõimalusi

Õppereisi tagasisidest kerkis esile mitu olulist tähelepanekut. Eelkõige rõhutati, et noorte kaasamine ei tähenda üksnes neile tegevuste pakkumist. Noored peavad saama kaasa rääkida ideede kujundamisel, osaleda otsuste tegemisel ning panustada nende elluviimisse.

Külastused kinnitasid ka kohalike eestvedajate keskset rolli. Nende pühendumus ja algatusvõime aitavad isegi väikestes piirkondades ellu viia märkimisväärseid ettevõtmisi. Samal ajal on oluline jagada vastutust ja kaasata uusi inimesi, et kogukonna tegevus ei sõltuks üksnes mõnest aktiivsest eestvedajast.

Tähelepanu pöörati ka vabaühenduste kestlikkusele. Eri maakondade kogemuste võrdlemisel ilmnesid sarnased väljakutsed: sõltuvus projektirahastusest, vabatahtlike suur töökoormus ning kohalike omavalitsuste erinevad võimalused ja lähenemisviisid ühenduste toetamisel.

Osalejad väärtustasid õppereisi mitmekesist programmi, avatud vestlusi kohalike eestvedajatega ning võimalust vahetada kogemusi teiste maakondade kolleegidega. Ühised arutelud aitasid mõtestada, kuidas saadud teadmisi oma piirkonna vabaühenduste nõustamisel rakendada.

Kahe päeva jooksul kogetu kinnitas, et kogukondade tulevik sõltub muu hulgas sellest, kas noortele luuakse võimalusi kaasa rääkida ja ise tegutseda. Toimivad kogukonnaruumid, põlvkondadevaheline koostöö ja usaldus aitavad kujundada keskkonda, kus tänastest osalejatest võivad kasvada homsed eestvedajad.

Õppereisi peamine sõnum oli lihtne: noorte kaasamiseks ei piisa kutsest osaleda – neile tuleb anda ruumi tegutseda, võimalus otsustada ja usaldus vastutada.

Õppereisil külastatud paikadest, kohalikest algatustest ja osalejate peamistest tähelepanekutest valmis ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa õppereisi päevik. See koondab kahe päeva kogemused ning aitab saadud teadmisi ja häid praktikaid teistega jagada.

Õppereis toimus Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastatava projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ (nr 2021-2027.4.07.23-0012) raames.