Eesti vabakonna esindajad õppereisil Portugali: fookuses noored ja kogukonnad 

12.-17. maini toimus õppreis Portugali, kus osalesid Eesti maakondades tegutsevad vabaühenduste konsultandid, kes on läbinud arenguprogrammi koolituse, ning kahe töögrupi liikmed, kes panustavad Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“, mida viib ellu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.  

Õppereisi eesmärk oli koguda rahvusvahelisi kogemusi ja teadmisi noorte kaasamisest vabaühenduste tegevusse, tutvuda kohalike vabaühendustega, omavalitsuste noortetööga ning sotsiaalse innovatsiooni näidetega. Kõik seatud eesmärgid said täidetud ning rohkemgi veel, õppida ning kogemusi jagada oli palju.  

Esimesel päeval külastati Lissaboni noortekeskust Centro de Juventude de Lisboa (CJL), mis erinevalt Eesti noortekeskustest keskendub eelkõige projektipõhisele noorsootööle – korraldatakse laagreid, koolitusi, töötubasid ning toetatakse noorte omaalgatusi. Sellist vaba aja veetmise võimalust nagu meie noortekeskustes Portugalis üldjuhul pole.  

Keskuse tegevused ja programmid on suunatud noortele paremate tegutsemisvõimaluse pakkumisele, nende toetamisele ning nende aktiivsele kaasamisele ühiskondlikku ellu, andes platvormi ideede arendamiseks ja nende teostamiseks.

CJL kuulub Portugali Spordi- ja Noorteinstituudi (riiklik instituut) alla ning kannab Euroopa Nõukogu kvaliteedimärgist, olles eeskujuks noorte osaluse, inimõiguste, hariduse ja rahvusvahelise koostöö edendamisel. CJL pakub ka majutusvõimalusi, hallates populaarset noortehostelit ning tegutseb olulise arendus- ja koolituskeskusena Portugali noorsootöös. 

Reisil osalenutele  jäi eriti silma noortekeskuse uhkus enda tegevuse üle ning tugev seotus Euroopa kvaliteedistandarditega. Inspireerivaks peeti keskuse paindlikku kasutust – seal asuvad nii hostel, seminariruumid kui ka tervisekabinetid.

Osalejad hindasid kõrgelt keskust kui mitmekesiste teenustega tugikeskkonda, kus noortel on võimalik saada tuge vaimse tervise teemadel, osaleda töötubades ja aruteludes ning arendada omaalgatusi.

Paljudele jäi silma keskuse eriline visuaalne ilme ja sõbralik õhkkond – loomingulised plakatid, hea ligipääsetavus (ka pimedatele mõeldud punktkiri) ning julge eneseväljendus mõjusid inspireerivalt.  

Portugalis käinute tagasisidest visiidi kohta kumas läbi ka kriitiline ja analüütiline aspekt – Portugali süsteemis pole noorsootöö kutsetunnustust, noortega tegelevad inimesed on väga erinevatelt elualadelt ning igaüks võib ennast nimetada noorsootöötajaks.

Samas tõsteti esile vabatahtlike rolli ja toimivat rahastussüsteemi. Kohtumine ärgitas mõtlema, kuidas Eesti noortekeskused saaksid tugevdada oma rolli kogukonna ühendajana, kasutada olemasolevaid ressursse loovamalt ning panustada rohkem noorte poliitilisse kaasamisse. 

Töö noortega kohalikes omavalitsustes 

Külastati kahte omavalitsust – Setúbali ja Torres Vedrast. Sarnased, kuid samas ka erinevad. Mõlema omavalitsuse noorsootöö on projektipõhine, kuid kasutada on ka vallavalitsuse toetus, mis on suuruselt erinev.  

Üks õppereisil osaleja tõi välja, et Setúbali omavalitsus paistis silma süsteemse koostööga kolmanda sektori organisatsioonidega. Vabaühendusi kaasatakse projektidesse, mis on suunatud haavatavate gruppide toetamisele, kogukonnakeskuste loomisele ning kultuuri- ja haridusalgatustele.

Partnerlus vabaühendustega ei ole üksnes formaalsus, vaid strateegiline osa linna sotsiaal- ja kultuuripoliitikast. 

Juhiti tähelepanu, et Setubalis on aktiivne noortevolikogu, kelle arvamusega arvestatakse.  

Torres Vedrases tunti rõõmu kaasava eelarve üle, mis on mõeldud just noortele ja nende tegevustele. Raha ei kasutata lihtsalt selleks, et midagi noorte jaoks teha, vaid toetatakse noorte endi ideid – olgu selleks mõni sündmus, linnaruumi parendus või midagi muud. 

Torres Vedrase omavalitsuse külastus andis põhjaliku ülevaate Portugali kogemustest laste ja noorte kaasamisel ning vabaühendustega tehtavast koostööst. Omavalitsuse sihipärane lähenemine keskkonnateemadele ja noorte kaasamisele loob tugeva aluse kogukonnakesksele arengule. 

Mõlemas omavalitsuses toodi välja, et koostöö on kultuur, mitte mehhanism, mis sünnib õigest suhtumisest, mitte niisama dokumentide allkirjastamisest. 

Sotsiaalne innovatsioon  

Reisi viimasel päeval külastasime sotsiaalse innovatsiooni ettevõtet Lifeshaker, mis tegeleb sotsiaalselt haavatavate noortega – eelkõige sisserändajate ja romadega.  

Nende keskus asub sotsiaalmajade piirkonnas, olles just täpselt oma sihtrühma keskel. Keskust külastavad lapsed ja noored alates esimesest kooliastmest kuni keskkoolini välja. Meie külastus toimus ajal, kui keskus alustas oma päevast tegevust.

Lapsed ja noored jooksid ringi, muusikatoas kõlas tümps, toimus töötuba ning korrastati noorte poolt rajatud juurviljaaeda. Lisaks oli võimalus suhelda otse keskust külastavate noortega, uurida, mis neile seal meeldib, mida nad soovivad tulevikus teha ja milliseid võimalusi on keskus nende jaoks loonud.  

Lifeshaker – Associação Juvenil on inspireeriv näide sellest, kuidas sotsiaalne innovatsioon ja kodanikuaktiivsus võivad olla tõhusalt ühendatud noortetöö ja haavatavate sihtrühmade toetamisega. Organisatsioon on oma tegevustes järjepidev, süsteemne ja kogukonnakeskne. 

Lifeshaker on tekkinud kogukonna initsiatiivist ja vajaduspõhiselt ning hoolimata osalejate erinevast kultuurilisest ja usulisest taustast, on keskus avatud kõigile, kus nende erinevused igapäevatööd ei sega vaid pigem ühendavad.  

Üks reisil osaleja tõi välja, et kaasamine ei tähenda ainult küsimist, vaid ka kuulamist. Eestis kipume vahel „kaasama“ nii, et ootame kohe sisendit või lahendusi. LifeShakeris oli fookus hoopis kuulamisel, peegeldamisel, tähenduse otsimisel. Selline rahulikum ja aega võttev kaasamine võiks anda ka meil uusi tulemusi.  

Eestlaste grupp sai ise osa mängudest, mida noortega tehakse, et saada paremat aimu nende suhtumisest, meeleolust ja julgustada neid osa võtma. Hea sissejuhatus külastusele ning hea kokkuvõte õppereisile.  

Tähelepanekuid erinevuste ja sarnasuste ning kommentaare paberimajanduse kohta 

Õppereisi lõpuks saadigi aru, et Portugali noorsootöö ja töö noortega on peamiselt projektipõhine, ka see, mis toimub omavalitsustes.

Noorsootööd sellisel kujul kui Eestis, üldse ei ole. Noorsootööd ei saa õppida ülikoolis, kuid on olemas teatav kutsestandard ning käivad arutelud, et noorsootöö jõuaks ka ülikoolide õppeprogrammi.  

Noorte vanus erineb piirkonniti, osades on see alates 4-5 aastat ja läheb välja kuni 40 eluaastani. Eestis loetakse noort üldjuhul kuni 26 aastaseks, kuid näiteks põllumajanduses on  mõlemas riigis noortalunik kuni 40-aastane. 

MTÜ loomine on äärmiselt pikk ja bürokraatlik protsess, milleks võib aega kuluda kuni aasta (või rohkem). Reisil osalejad tõdesid, et digiriigi hüved on meie väikeses Eestis väga head ja mitmed asjad on palju lihtsamad.  

Mõlemas riigis on vananev ühiskond ning ettevõtlikud noored lahkuvad riigist parematele „jahimaadele“. Mistõttu on just oluline, et noori kaasataks juba varakult, mis aitaks luua neile sobiva ühiskonna, kuhu tahetakse jääda.  

Mehed vs naised noorsootöös 

Portugalis töötab noortega ja toimetas noortega seotud MTÜdes palju (noor)mehi. Eestis on see pigem naiste pärusmaa. Miks see nii on, sellele päris täpset vastust ei saanudki.  

Õppereisi jooksul kogetu tõi esile nii sarnasusi kui erinevusi Eesti ja Portugali vahel – alates digiriigi eelistest kuni soorollide erinevuseni noortega töötamises. Eriti jäi kõlama arusaam, et tõeline kaasamine sünnib suhtumisest, mitte bürokraatiast, ametikohtadest ja kirja pandud tööülesannetest. See kogemus julgustab ka Eesti organisatsioone otsima paindlikumaid, kogukonnale lähedasemaid ja noortest lähtuvaid lahendusi. 

Suur tänu vastuvõtjatele Portugalis – Lissaboni noortekeskusele, Setúbali ja Torres Vedrase omavalitsustele ning Lifeshakeri meeskonnale – jagatud kogemuste, külalislahkuse ja inspiratsiooni eest! Loodame, et saame õpitut rakendada ka Eestis ning seeläbi suurendada noorte kaasatust.  

Projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ toetab Euroopa Liit ja Eesti riik läbi Siseministeeriumi ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. 

---

Artiklis on kasutatud reisil osalejate tagasisidet ning märkamisi.  

---