Õppereis Rootsi: kuidas kogukonnad leiavad uusi lahendusi 

Õppereis tõi kokku eri riikide organisatsioonid ja eksperdid, et jagada kogemusi, kuidas lahendada ühiskondlikke probleeme uute ja nutikate lahendustega. Teema võib tunduda keeruline, aga tegelikult räägime lihtsatest ja väga inimlikest asjadest: kuidas luua turvalisem elukeskkond, kuidas anda võimalus tööta jäänud inimestele või kuidas tuua erineva taustaga kogukonnad kokku. 

Teaduse ja elu kokkupuutepunktid 

Õppereis algas aruteludega, kus räägiti teaduse rollist ühiskondlike probleemide lahendamisel. Veel kümmekond aastat tagasi ei olnud ülikoolide ja kogukondade koostöö kuigi tihe. Nüüd on see muutunud: ülikoolid aitavad mitte ainult teadmiste loomisega, vaid pakuvad ka lahendusi, mida saab päriselt rakendada. Näiteks töötatakse välja sotsiaalse innovatsiooni kursuseid, avatakse koostöölaboreid ja toetatakse kohalikke algatusi. 

Välja toodi, et üks suurimaid takistusi teadlaste ja kogukondade koostöös on erinev töötempo. Teadlased liiguvad aeglaselt ja põhjalikult, samas kui kogukonnad vajavad tihti kiireid lahendusi. Lahenduseks pakuti väiksemaid ja praktilisemaid koolitusi, digivahendeid ja kohtumisi, kus erinevad osapooled saaksid üksteiselt otse õppida. 

Visiidid kohalikesse algatustesse 

Õppereisi kõige inspireerivam osa olid projektikülastused. Seal nähti, kuidas Malmö kogukonnad oma probleeme lahendavad: 

• „MFF ühiskonnas“ (MFF in Society) – Malmö jalgpalliklubi kasutab spordi jõudu, et noori kaasata, võidelda rassismi vastu ja tugevdada ühtekuuluvustunnet. 

• Ühisjõud Herrgårdeni linnaosas (Kraftsamling Herrgården) – erinevad organisatsioonid tegutsevad koos, et muuta probleemne linnaosa turvalisemaks ja atraktiivsemaks elukohaks. 

• Sotsiaalse Innovatsiooni Keskus Lõuna-Rootsis (Social Innovation Center South) – platvorm, mis pakub tuge inimestele, kes on tööelust kõrvale jäänud, ja otsib koostöös kohalike omavalitsustega lahendusi uutele töökohtadele. 

• Botildenborgi kogukonnakeskus ja õppeaed (Botildenborg) – koht, kus inimesed saavad kokku läbi toidu kasvatamise ja ühiste tegevuste. Seal kohtuvad nii lapsed, pagulased kui ka ettevõtted – kõigil on võimalik panustada oma oskuste ja kultuuriga. 

Need näited tõestasid, et sotsiaalne innovatsioon ei tähenda ainult tehnoloogiat või suuri rahasüste, vaid vahel piisab ka lihtsast ideest ja koostööst. Näiteks spordiplats või kogukonnaaed võivad olla palju enamat kui lihtsalt füüsilised kohad – need võivad saada kogukonna südameks. 

Mõju ja tulemuste nähtavaks tegemine 

Evelyn Valtin tõdes, et oluline rõhuasetus õppereisil oli meeldetuletusel, et vaja on tulemusi selgelt näidata. „Kuigi mõju ei ole alati lihtne mõõta ja mõnikord polegi see võimalik, on siiski oluline näidata tulemusi ja väljundeid. Näiteks õppematerjalide või muude vahendite loomisel tuleks mõelda, kuidas tagada nende kättesaadavus ja edasine kasutamine,“ ütles ta. 

See mõte on oluline ka Eestile. Kui räägime kodanikuühiskonna või kogukonnaalgatuste toetamisest, siis ei piisa ainult projektide elluviimisest. Sama tähtis on tagada, et head ideed ei kaoks, vaid jõuaksid laiemalt kasutusse ja looksid pikemaajalist mõju. 

Suurem pilt – kuidas muuta süsteeme? 

Õppereisil arutati ka, kuidas liikuda edasi üksikutelt projektidelt suuremate süsteemsete muutusteni. See tähendab, et vaja on luua terviklikke „portfoolioid“ – kogumeid erinevatest algatustest, mis koos aitavad lahendada mõnd suurt probleemi, näiteks noorte töötust või kogukondade lõimumist. 

Selleks on oluline juba projekti alguses läbi mõelda, mida ja kuidas mõõta, kuidas kogutud teadmisi hoida ning kuidas neid hiljem jagada. Samuti kerkis küsimus: milliseid andmeid kogutakse, kellele need kuuluvad ja kuidas neid vastutustundlikult kasutada. Rootsis on sel teemal tehtud suuri samme, luues digitaalseid andmeplatvorme ja katsetades isegi „ühiskonna digikaksikuid“ – mudeleid, mis aitavad simuleerida ja ette näha võimalikke arenguid. 

Malmö õppereis näitas, et sotsiaalne innovatsioon ei ole vaid spetsialistide või ametnike teema. Tegelikult puudutab see igaüht meist – kuidas meie linn, küla või kool võiks olla parem koht elamiseks.  

Sündmus oli korraldatud Sotsiaalse Innovatsiooni Kogukonnapraktika (Community of Practice on Social Innovation) ja Rahvusvaheliste Taotlusvoorude Tiimi (Transnational Calls Team) juures tegutseva Riiklike Kompetentsikeskuste Töögrupi (National Competence Centres Working Group) poolt koostöös Rootsi Riikliku Kompetentsikeskusega (Swedish National Competence Centre).