Oskad sa märgata inimkaubanduse ohvrit? ÜRO kutsub nägema inimest, mitte stereotüüpi
Täna, 30. juulil tähistatakse rahvusvahelist inimkaubanduse vastu võitlemise päeva. Tänavune ÜRO kampaania „Trapped Behind the Scam“ („Pettuse lõksus“) keskendub inimestele, kes värvatakse petlike tööpakkumiste kaudu ja sunnitakse toime panema veebipettusi või muud kuritegelikku tegevust. Kampaania tuletab meelde, et inimkaubandus ei ole kadunud – see muutub koos tehnoloogia ja organiseeritud kuritegevusega.
Inimkaubandus ei piirdu siiski üksnes selle uue vormiga. Inimesi võidakse ära kasutada ka sunnitööks või seksuaalselt, sundida toime panema kuritegusid, kerjama või muul viisil nende haavatavat olukorda ära kasutada. Üks ühine joon on aga peaaegu alati olemas – inimese üle võetakse kontroll. Sageli algab kõik usaldusväärsena näivast tööpakkumisest või lubadusest paremale elule.
Kui inimene on kurjategijate kontrolli alla sattunud, võidakse temalt võtta ära isikut tõendavad dokumendid, piirata tema liikumisvabadust, katkestada kontakt lähedastega või kasutada tema allutamiseks ähvardusi, võlgu või vägivalda. Sellises olukorras ei ole lahkumine enam inimese enda otsustada. Inimkaubandus ei tähenda ka alati isiku viimist üle riigipiiri – see võib toimuda ka Eestis meie enda Eesti inimestega (vt “Toidukuller rügas ööl ja päeval, sest boss nõudis 200 000eurost võlga“).
Ohvritel puudub üks kindel nägu
Inimkaubanduse ohvriks võib sattuda igaüks. Ohvrid võivad olla naised, mehed ja lapsed ning nende lood võivad olla väga erinevad. Kuigi registreeritud ohvrite seas moodustavad suure osa naised ja tüdrukud, satuvad mehed ja poisid sagedamini sunnitöö ohvriks ning nende osakaal tuvastatud ohvrite hulgas on kasvanud. Registreeritud juhtumid kajastavad vaid osa tegelikust probleemist ning inimkaubanduse tegelikku ulatust on keeruline hinnata.
Seetõttu ei ole kõige olulisem küsida, milline näeb välja inimkaubanduse ohver. Palju tähtsam on osata märgata olukordi, kus inimest võidakse ära kasutada. Kahtlaselt ahvatlev tööpakkumine, surve loovutada isikut tõendavad dokumendid, liikumisvabaduse piiramine, põhjendamatud võlanõuded või inimese isoleerimine lähedastest on ohumärgid, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.
Ka kogukondadel ja vabaühendustel on inimkaubanduse ennetamisel oluline roll. Hooliv kogukond märkab muutusi, julgeb küsida, kas kõik on korras, ning aitab vajadusel inimese õige abi juurde. Mida teadlikumad me oleme, seda raskem on kurjategijatel inimesi ära kasutada ja oma tegevust varjata.
KÜSK usub, et tugev kodanikuühiskond sünnib hoolivatest kogukondadest. Märkamine, usaldus ja valmisolek üksteist toetada aitavad kujundada turvalisemat ühiskonda, kus inimesed ei jää oma muredega üksi. Ka inimkaubanduse ennetamine algab sageli just sellest – tähelepanelikkusest, teadlikkusest ja julgusest märgata ning tegutseda. See on kooskõlas KÜSKi eesmärgiga toetada aktiivset, sidusat ja hoolivat kodanikuühiskonda.
Kui kahtlustad, et keegi võib olla sattunud inimkaubanduse ohvriks või vajad ise abi, leiad teavet ja kontaktid Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi teenustest.