„Painutame traditsioone“: Daniel Kõiv avab KÜSKi kogemuspäeva ja räägib muutuste toomisest

KÜSKi kogemuspäev „Painutame traditsioone“ avakõneleja on äsja 22-aastaseks saanud haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik Daniel Kõiv, kes on juba ise ehe näide traditsioonide painutamisest, kui otse gümnaasiumipingist asus riigiasju ajama ja seda juhtival positsioonil. Ise ei pea ta end traditsioonide painutajaks mitte ainult vanuse pärast.

KÜSKi kogemuspäev leiab aset 12. novembril ning sinna on aega end kirja panna kuni 3. novembrini – registreeru siin. Kõik vabaühenduste liikmed, keda teema huvitab või kes tahaksid kaasa mõelda, on väga oodatud.

Daniel Kõiv avab päeva oma ettekandega „Kuidas noorena tavasid murda, painutada ja muuta? Ehk kuidas tuua muutust?“

Oma tööelule mõeldes tõdes Daniel, et nii see oligi – otse gümnaasiumipingist haridusministri nõunikuks ja 21-aastaselt Tartu linnavolikogu liikmeks. Ometi märkis ta, et tal polnud otseselt mingeid eeldusi, et see kõik peaks nii minema.
„Ma ei ole sündinud teab mis rikkas või haritud peres – olen täiesti keskklassi, isegi alamkeskklassi perest tulnud poiss,“ lausus ta.

„Ainuüksi see on juba traditsioonide muutmine, et 19-aastane inimene saab võimaluse ennast tõestada juhtimises ja seda riigi tasandil,“ lisas ta tõdedes, et sellist asja pole Eesti Vabariik näinud umbes viimased 30 aastat. Viimane sarnane näide oli tema meenutuste järgi Taavi Kotka 1990. aastatel.

Tihti ei tähenda muutus, et see peab olema midagi revolutsiooniliselt uut. Nagu Daniel tähendas, ei ole ju ka tema ainuke näide. „Taavi Kotka oli vist veel gümnaasiumiõpilane, kui Tiigri Hüpet hakati tegema – need on vägevad salvestused, kus Taavi Kotka, Jaak Aaviksoo ja Lauri Leesi televisioonis vaidlevad,“ meenutas ta öeldes, et midagi sellist teeb loodetavasti ka tema ja painutab traditsioone mitte ainult oma vanusega, vaid ka mõtteviisiga. „Toon värskust ja loodetavasti mingit sädet inimestesse, miks nad üht või teist asja oma elus teevad.“

Küll tõdes Daniel, et iga muutus on keeruline ja mida suurem see on, seda raskem on seda vastu võtta. „Inimestel, kes väärtusmuutusi eest veavad või neid kehastavad, peab olema väga tugev selgroog,“ sõnas ta öeldes, et allaandmise soove tekib ju alati. Ta lisas mõttekohana, et iga muutuse juures peab teadma, miks sa seda teed – mitte kuidas või mida, vaid just miks on kõige olulisem küsimus ja seda igas valdkonnas, kus soovitakse muutust ellu viia.

Oma kogemuspäeva teemast rääkides ütles avakõneleja, et teda kõnetab eelkõige uus põlvkond – tema enda põlvkonna noored –, kellel on julgust ja tarmukust midagi muuta.
„Usun, et iga uus põlvkond toob endaga kaasa muutuse, ja sellest ma tahan ka rääkida – kui suur jõud ja võimalus see on,“ ütles ta, kuid lisas, et see ei tähenda, et kõike tuleb muuta ja ümber pöörata, sest on asju, mis on hästi ja mida tulebki hoida, aga on ka asju, mis on oma aja ära elanud ja mida tuleb muuta. „Oluline on sõnum, et noortel on suur väärtus ning neid ei peaks alahindama,“ kostis ta öeldes, et uus põlvkond võib olla sütik, aga muutus toimub vaid siis, kui sellega tõmmatakse kaasa laiem grupp inimesi, mitte ainult noor ise ja tema sõbrad. „See on oluline moment.“

Tule ja räägi 12. novembril Haapsalus kaasa!

KÜSKi kogemuspäev toimub 12. novembril algusega kell 11 Haapsalus Okase muuseumis. See on koht, kus vabaühenduste liikmed ja teised huvilised saavad jagada kogemusi, mõtteid ja inspiratsiooni, kuidas painutada traditsioone nii, et need aitaksid kaasa uuele ja paremale tulevikule.

Pane end kirja: registreeru kogemuspäevale siin.
Jooksvat infot päeva tegemiste ja toimetamise kohta saab jälgida Kogemuspäeva Facebooki lehel siin.