Pärnumaa vabaühenduste konsultant Evelin Seppor: raha on oluline vahend vabakonna toimimiseks aga kirg ja soov panustada võivad olla tugevamadki

Pärnumaa vabaühenduste konsultant Evelin Seppor on varem töötanud SA-s Pärnumaa Arenduskeskus büroojuhina, kuid alates eelmise aasta oktoobrist künnab ta samas asutuses vabakonna vagusid ja teeb seda hingest ning südamega.

„Vabaühenduste tegevustega olen olnud seotud 15 aastat ning tegutsen praegugi aktiivselt oma kodukülas külaelu ja kogukonna edendamisega, olles oma külaseltsi juhatuses,“ ütleb Evelin. Tänapäevane elukestev õpe väljendub ka ehedalt Evelini peal – ta omandab Eesti Maaülikoolis bakalaureuse kraadi loodusteaduses.

Evelin, palun tutvusta ennast ise lähemalt!

Lisaks tööle olen aktiivne ühe Pärnumaa kohaliku Leader tegevusrühma – MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) – juhatuses. PLPK tegeleb Leader-i põhimõtteid rakendades tasakaalustatud maaelu edendamisega. Seega olen saanud kogemusi vabaühenduste toimimisest ka selle köögipoolelt ning elades ise maapiirkonna ääremaal, oskan hinnata kohaliku kogukonna koostöö olulisust ja toimimist.

Nüüd on siis sinu tööks vabaühenduste nõustamine. Mida sa iga päev teed?

Aitan kaasa kodanikuühenduste tegutsemisele maakonnas ning olen toeks kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle või koostöö tekkimisele. Vabaühendustele annan nõu mitmesugustel teemadel nagu  organisatsiooni asutamine, organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine,  ühingu juhtimise korraldamise nõustamine, ühingu tegevuste rahastamise nõustamine jne. Lisaks organiseerin koolitusi ja teabepäevi ning toimetan maakonna vabaühendustele suunatud uudiskirja.

Mis on Pärnumaa vabakonnas teisti kui mujal?

Pärnu maakonnas on väga elujõuline kogukonnaelu, kus inimesed osalevad aktiivselt erinevates ühendustes, seltsides ja organisatsioonides. Väärtustatakse kultuuripärandit (nt UNESCO tunnustusega Kihnu kultuuriruum) kui ka kultuurielu. Korraldatakse regulaarselt erinevaid üritusi, festivale, spordiüritusi ja kultuuriprogramme.

Öeldakse, et kus raha liigub, seal kivid hõõrduvad ja sädemeid lööb. Algab siis vabakonna ja kogukonna tegevus rahast või mitte?

Raha on oluline vahend vabakonna toimimiseks ja arenguks, kuid see ei ole alati kõige olulisem ega ainus tegur. Eelkõige on käivitajaks siiski tahe panustada. MTÜ-des tegutsevad inimesed on sageli motiveeritud ja pühendunud organisatsiooni missioonile ja eesmärkidele. Inimeste kirg ja soov panustada ühiskonda võivad olla tugevadki mootorid, mis hoiavad vabakonda liikumas ka siis, kui ressursid on piiratud.

Kõneleme üha rohkem valdkondade vahelisest koostööst, kaasamisest, kogukonnakesksest valitsemisest. Kuidas sina sellele vaatad?

Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad on tavaliselt ikka koostööpartnerid, kes töötavad koos, et pakkuda paremat elukeskkonda ja teenuseid kohalikule elanikkonnale. Kuigi võib esineda erinevusi ja konflikte, on nende suhted enamasti ikka koostööle suunatud.

On näha, et KOV-d pingutavad kaasamisel ning kohalike elanike kaasamine on muutunud aktuaalseks pärast haldusreformi, mille järel tekkisid piirkondlikud erisused ja omavalitsused seisid silmitsi küsimusega, kuidas viia piirkonnad kokku ja ühtemoodi mõtlema.

Mõnikord võib esineda olukordi, kus KOV ja kogukond liiguvad teatud küsimustes paraleelselt, kuid ei pruugi otseselt kokku saada ega koostööd teha. See võib tuleneda erinevatest arusaamadest või prioriteetidest. Näiteks võib KOV võtta vastu otsuseid, mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas kogukonna soovidega või vastupidi. Sel juhul võib tekkida lahknevus, kuid see ei tähenda, et nad ei saaks tulevikus leida ühisosa või koostöövõimalusi teistes valdkondades.

KOV ja kogukonna vahelisi pingeid, vastuolusid või vastasseise võivad põhjustada KOV piiratud ressursid ja eelarveprioriteetid, kui need on vastuolus kogukonna soovidega.

Aga üldiselt on KOV ja kogukond omavahel põimunud, nad on tihedalt seotud ning nende suhted võivad varieeruda olenevalt konkreetsest olukorrast, asukohast ja teemast. Koostööpartnerluse edukus sõltub vastastikusest mõistmisest, usaldusest ja avatud suhtluskanalitest. Mõlemad pooled peavad olema valmis kuulama teineteist, leidma kompromisse ning tegema koostööd ühise heaolu saavutamiseks.

Lisaks kogukonnakesksusele on olulised teemad ka innovaatilisus, paidlikkus, ajaga kaasaskäimine. Kuidas Pärnumaal innovatsiooniga lood on?

Tänapäeval on vabaühendustel oluline olla innovaatilised ja kohaneda kiiresti muutuva ühiskonna ning tehnoloogiahtega. Uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused võivad tõhustada ühingute tegevust ja omavahelist suhtlemist.  Tuleks olla agar katsetamaks uuenduslikke projekte või tegevusi, mis võivad aidata saavutada organisatsiooni eesmärke.

Sotsiaalne innovatsioon on tõepoolest oluline vahend, mis aitab ühiskonnal kohaneda ja reageerida kiirelt muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele. Selle eesmärk on luua õiglasem, jätkusuutlikum ja kaasavam ühiskond ning parandada inimeste elukvaliteeti.

Aitäh sulle, Evelin, vastuste eest! Ja tuletame veel meelde, et Eveliniga saab ühendust helistades telefonil 5386 0844 ja kirjutades e-posti aadressil evelin@parnumaa.ee ning vabaühenduste konsultandi teenused on kõigile tagatud ja tasuta. Pärnus asub Evelini töökoht aadressil Ringi 35.

Küsis Priit Põiklik KÜSKist