Kaasamine algab võimalustest: mida saab Eesti õppida Norra, Rootsi ja Soome kogemusest? 

Maris Praats-Raide
28. okt 2026


Kuidas aidata sisserändajatel leida oma oskustele vastavat tööd, luua tähenduslikke suhteid ja tunda end ühiskonna osana? Norra, Rootsi ja Soome näited näitavad, et sotsiaalne kaasatus ei sünni üksnes tugiteenustest. Sama oluline on luua inimestele võimalusi oma teadmiste rakendamiseks, kogukonnaelus osalemiseks ja uute sidemete loomiseks.  27.oktoobril 2026 Tallinna Ülikoolis toimunud töötoas „Põhjamaade head praktikad uussisserändajate kaasamisel sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetoditega“ tutvustasid kolme Põhjamaa eksperdid algatusi, mis toetavad sisserändajate tööturule jõudmist, vähendavad üksildust ja aitavad hinnata inimeste sotsiaalset kaasatust. Kogemuste vahetamine jätkus paneeldiskussiooni ja praktiliste töötubadega. 

Kohtumise avasid KÜSKi esindajad Evelyn Valtin ja Sandra Paulus. Päeva eesmärk oli tuua Eesti aruteludesse rahvusvahelisi kogemusi ning uurida, kuidas sotsiaalse innovatsiooni abil leida lahendusi kaasamisega seotud probleemidele. 

Norra algatuse Sammen om en Jobb keskmes on kõrgharidusega sisserändajate toetamine, et nad leiaksid oma teadmistele ja kvalifikatsioonile vastava töö. Programmi tutvustas Vilde Thoresen Nord. 

Norras elab hinnanguliselt 93 000 kõrgharidusega sisserändajat, kuid nende oskused ei jõua alati tööturul kasutusse. Kohtumisel tutvustatud andmete järgi töötab oma kvalifikatsioonist madalamal tasemel ligikaudu 40% kõrgharidusega sisserändajatest, samal ajal kui kohalike seas on vastav näitaja 14%. 

Üheks takistuseks võib olla vähene ligipääs erialastele kontaktidele ja tööandjatele. Sammen om en Jobb aitab seda lõhet vähendada mentorluse kaudu. Kuus kuud kestvas programmis saavad osalejad tuge oma erialase karjääri kavandamisel, tööotsingutel ja tööeluks vajalike kontaktide loomisel. 

2017.aastal alguse saanud programm on toonud kokku enam kui 900 mentorpaari. Programmi tutvustatud tulemuste kohaselt leiab ligi 30% osalejatest kuue kuu jooksul oma haridusele vastava töö. 

Norra kogemus juhib tähelepanu sellele, et tööturule sisenemisel ei pruugi takistuseks olla oskuste puudumine. Mõnikord on vaja aidata inimestel oma oskusi nähtavaks teha ning luua kontaktid, mille kaudu need saaksid rakendust leida. 

 

Rootsi algatus Botildenborg ühendab toidukultuuri, linnapõllumajanduse ja sotsiaalse kaasatuse. Malmö linnas tegutseva organisatsiooni asutaja Lena Friblick tutvustas, kuidas praktilised tegevused võivad aidata inimestel luua suhteid, arendada oskusi ja liikuda lähemale tööturule. 

Algatuse juured ulatuvad 2012. aastasse, mil alustati projektiga, kus sisserändajatest emad tutvustasid oma päritolumaade toite. Sellest kasvas välja laiem tegevusmudel, mis ühendab eri vanuses ja taustaga inimesi ühiste tegevuste kaudu. 

Organisatsiooni tutvustatud andmete järgi töötab seal 15 inimest ning aastas osaleb tegevustes ligikaudu 300 inimest vanuses neljast kuni 95 eluaastani. Osalejate hulgas on nii tööotsijaid kui ka inimesi, kes vajavad tuge üksildusest ülesaamisel ja uute sotsiaalsete kontaktide loomisel. 

Botildenborgi esitatud tulemuste järgi liigub 75% osalejatest edasi tööle või õppima. Ukraina sõjapõgenikele suunatud programmi puhul jõudis 75% osalejatest tööle kolme kuu jooksul. Vanemaealiste osalejate seas täheldati samuti positiivseid muutusi: 87% tundis end vähem üksildasena, 61% leidis uusi sõpru ning enam kui 80% lõi uusi tutvusi. 

Lisaks kogukondlikele tegevustele katsetatakse organisatsioonis linnapõllumajanduse lahendusi, sealhulgas hüdropoonilist kasvatamist ja seente tootmist keldriruumides. Nii ühendatakse sotsiaalne eesmärk praktiliste oskuste arendamise ja uute tegevusvõimaluste loomisega. 

Soome kogemuse keskmes oli küsimus, kuidas mõista, kas inimene tunneb end ühiskonnas osaleja ja selle osana. Soome Tervise ja Heaolu Instituudi esindaja Marko Nousiainen tutvustas sotsiaalse kaasatuse kogemuste hindamise skaalat ESIS (Experiences of Social Inclusion Scale). 

ESIS koosneb kümnest väitest, mille abil hinnatakse inimese enda kogemust sotsiaalsest kaasatusest. Tulemuseks saadakse skoor vahemikus 0–100. Kohtumisel tutvustatud käsitluse järgi viitab alla 50 jääv tulemus vähesele sotsiaalsele kaasatusele. 

Skaala kasutamine aitab muuta kaasatuse hindamise konkreetsemaks. Selle asemel et piirduda osalejate arvu või pakutud teenuste kirjeldamisega, saab uurida ka seda, kuidas inimesed ise oma olukorda tajuvad ning kas nende kogemus aja jooksul muutub. 

Kohtumisel esitletud andmete järgi kogeb Soomes vähest sotsiaalset kaasatust 8–11% elanikkonnast. ESISi on kasutatud enam kui 200 vabaühenduses ja projektis. 

Ühe näitena tutvustati Lahti Diakoonia Sihtasutuse projekti, kus osales 60 sisserändajat, kes tegutsesid vabatahtlikena. Projekti jooksul kasvas osalejate keskmine kaasatuse skoor 7,1 punkti võrra. Intervjuudest ilmnes ka, et osalejate vahel tekkis püsivaid sõprussuhteid.  

Pärast kolme kogemuse tutvustamist jätkus päev paneeldiskussiooni ja küsimuste-vastustega. Arutelu juhtis Tallinna Ülikooli esindaja Katri-Liis Lepik ning paneelis osalesid Vilde Thoresen Nord, Lena Friblick ja Marko Nousiainen. Vestluses oli võimalik süveneda esitletud algatuste tagamaadesse ning arutada kaasamisega seotud küsimusi. 

Pärast kohvipausi jagunesid osalejad nelja paralleelsesse töötuppa. Töötubasid juhendasid Marko Nousiainen, Lena Friblick, Vilde Thoresen Nord ning Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistriõppe üliõpilased.  

Kolme Põhjamaa kogemused toovad esile erinevad, kuid üksteist täiendavad lähenemised. Norras aidatakse sisserändajatel leida oma kvalifikatsioonile vastavat tööd mentorluse ja erialaste kontaktide kaudu. Rootsis luuakse ühiste praktiliste tegevuste abil võimalusi suhete tekkimiseks ja tööturule liikumiseks. Soomes kasutatakse kaasatuse hindamiseks skaalat, mis aitab muutusi süstemaatilisemalt jälgida. Viimase töötoana Tallinna Ülikoolis sotsiaalse ettevõtluse tudengid kasutasid aga töötoas lähenemist, mille toel luua erinevate kultuuritaustaga inimeste vahel sildu.  

Neid lahendusi ei saa eri riikide vahel üks ühele üle kanda, sest inimeste vajadused, teenused ja ühiskondlik taust on erinevad. Küll aga pakuvad need võimalusi õppimiseks ja kohalike lahenduste arendamiseks. Oluline on mõista, millist probleemi soovitakse lahendada, kaasata sellesse asjaosalised ning hinnata, kas valitud tegevused toovad kaasa soovitud muutuse.  

“Eri riikide, samuti nagu ka eri paikkondade – linnade, külade – väljakutsed ei ole täpselt samasugused, kuid ühisosasid on siiski niivõrd palju, et me saame õppida üksteise lahendustest ning saada selle toel olulisi teadmiseid ja oskuseid, mis aitavad meil siin vajalikke lahendusi luua, kohendada, arendada. Inspiratsioon ja ideed sünnivad tihti siis, kui tuleme päriselt kokku, võtame aja ja süveneme üksteise lugudesse, saame arutada otse tekkivaid küsimusi ja mõtteid. Pean väga oluliseks inimeste kokku toomist – erinevatest sektoritest, valdkondadest, tasanditelt, paikkondadest ja riikidest – ning loodan et iga osaleja sai endale sellelt sündmuselt midagi väärtuslikku.” kommenteeris Sandra Paulus, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni alategevuste koordinaator.

Sotsiaalne kaasatus ei tähenda üksnes seda, et inimestele pakutakse tuge. Sama oluline on luua tingimused, kus nad saavad oma oskusi rakendada, teistega suhteid luua ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Põhjamaade kogemused näitavad, et selleks on erinevaid võimalusi ning nende mõju mõistmiseks tuleb kuulata inimesi, teha koostööd ja hinnata tulemusi. 

Fotod: Maris Praats-Raide

Sandra Paulus

koordinaator

  • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni alategevuste koordineerimine

Maris Praats-Raide

kommunikatsioonijuht

  • kommunikatsiooni ja avalikkussuhete juhtimine;
  • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine

Töötuba korraldas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Šveitsi-Eesti Koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ tegevuste „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ raames. Tegevusi kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.