Põhjamaade kogemused näitavad, kuidas toetada uussisserändajate kaasatust

Maris Praats
5. okt 2026


27. oktoobril toimub Tallinnas praktiline töötuba, kus tutvustatakse Soome, Rootsi ja Norra häid praktikaid erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisel. Fookuses on sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse võimalused ning lahendused, mida saaks rakendada ka Eestis.

Kuidas toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalemist kogukondades ja ühiskonnas? Kuidas luua võimalusi, mis aitavad tugevdada kuuluvustunnet, luua uusi suhteid ning jõuda tööturule? Ja kuidas teada, kas inimesed ise tunnevad, et nad on päriselt kaasatud?

Neid küsimusi käsitleb 27. oktoobril 2026 Tallinnas toimuv töötuba „Põhjamaade head praktikad uussisserändajate kaasamisel sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetoditega“.

Praktiline töötuba toob Eestisse kogemusi Soomest, Rootsist ja Norrast ning annab võimaluse ühiselt arutada, kuidas toimivaid lahendusi Eesti oludesse kohandada. Töötuba on suunatud kogukondadele, vabaühendustele, sotsiaalsetele ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele. Osalema on oodatud kõik huvilised, kuid eriti kasulik on sündmus neile, kelle töö on seotud erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamise, lõimumise, sotsiaalse innovatsiooni või sotsiaalse ettevõtlusega.

Töötoas tutvustatakse kolme erinevat lähenemist, mis näitavad, kuidas saab kaasatust toetada alates selle mõõtmisest kuni kogukondliku tegevuse, keeleõppe, mentorluse ja tööturule jõudmiseni.

Esimeseks praktikaks on ESIS – kuidas mõõta, kas inimene tunneb end päriselt kaasatuna?, Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) välja töötatud ESIS (Experiences of Social Inclusion Scale) on teaduslikult valideeritud vahend inimeste enda tajutud sotsiaalse kaasatuse mõõtmiseks. Kümne väite abil hinnatakse muu hulgas kuuluvustunnet, igapäevategevuste tähenduslikkust, tegutsemisvõimet, usaldust ning inimese võimalusi mõjutada oma elu ja elukeskkonda.

ESIS-t saab kasutada nii rahvastikuküsitlustes kui ka sotsiaalset kaasatust edendavate projektide ja sekkumiste mõju hindamisel. Meetod on tõlgitud enam kui 20 keelde, sealhulgas eesti keelde, ning seda on kasutatud ka rändetaustaga inimeste seas. Soomes on ESIS-t hindamiseks kasutanud ligikaudu 200 avaliku ja kolmanda sektori organisatsiooni.

Meetod aitab liikuda küsimuselt „Kas me kaasame inimesi?“ olulisema küsimuse juurde: „Kas inimesed ise tunnevad, et nad kuuluvad kogukonda, saavad osaleda ja omavad mõju?“

Praktikat tutvustab Marko Nousiainen.

Teiseks praktikaks on Rootsist Botildenborg – toit ja aiandus kui lõimumise vahendid. Rootsis Malmös tegutsev Botildenborg on auhinnatud sotsiaalse suunitlusega organisatsioon ja kohtumispaik, mis ühendab toidu, linnapõllumajanduse, kogukondlikud tegevused ning sotsiaalse innovatsiooni.

Aiandust, toitu ja ühiseid praktilisi tegevusi kasutatakse kogukonna loomiseks, toetades samal ajal töövõimalusi ja keeleõpet. Üheks näiteks on Ukraina pagulastele suunatud projekt „Language Cultivation for Ukrainian Refugees“, kus keeleõpe ja sotsiaalne kaasatus ühendati praktiliste kogukondlike tegevustega.

Botildenborgi kogemus näitab, kuidas väga igapäevased tegevused – koos toidu valmistamine, aiandus ja ühine tegutsemine – võivad aidata kaasa keelepraktikale, uute suhete tekkimisele ja ühiskonda lõimumisele.

Praktikat tutvustab Lena Friblick.

Viimane praktika on päris Norrast ning kannab nime Sammen om en Jobb – erialane mentor aitab leida tee tööturule. Norras tegutsev Sammen om en Jobb on mittetulunduslik algatus, mille eesmärk on muuta tööturg kaasavamaks ja aidata sisserändajatel rakendada oma oskusi ning kvalifikatsiooni erialases töös.

Algatuse keskmes on kultuurideülene mentorprogramm, mis viib sisserändajatest tööotsijad kokku mentoritega, kellel on nendega sarnane haridus- või erialane taust ning kogemus Norra tööturul. Mentorluse, võrgustumise ja kogukondlike tegevuste kaudu saavad osalejad ligipääsu erialastele võrgustikele, teadmisi Norra tööturust ning praktilist tuge tööotsingutel. Mentorid ja programmis osalevad ettevõtted saavad omakorda väärtuslikke kogemusi mitmekesisuse ja kultuuridevahelise koostöö vallas.

Sammen om en Jobb on viinud kokku enam kui 830 tööotsijat Norra tööelust pärit mentoritega ning programmis osalejad esindavad 88 rahvust.

Praktikat tutvustab Vilde Thoresen Nord.

Päeva eesmärk ei ole üksnes kuulata Põhjamaade kogemusi, vaid arutada ühiselt, mida neist saaks kasutada Eesti kontekstis. Osalejad saavad kaasa praktilisi teadmisi, meetodeid ja ideid oma igapäevatööks ning võimaluse vahetada kogemusi teiste valdkonnas tegutsevate inimeste ja organisatsioonidega.

Töötuba toimub 27. oktoobril 2026 kell 10.00–17.00 Tallinnas. Täpne toimumiskoht ja programm avaldatakse peagi.

Töökeel on inglise keel. Tõlkevajadusest saab teada anda registreerimisvormil.

Osalejate arv on piiratud, mistõttu soovitame registreeruda aegsasti.

Rohkem infot:

Sandra Paulus

koordinaator

  • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni alategevuste koordineerimine

Maris Praats

kommunikatsioonijuht

  • kommunikatsiooni ja avalikkussuhete juhtimine;
  • Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine

Töötuba korraldab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Šveitsi-Eesti Koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ tegevuste „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel“ raames. Tegevusi kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.