Praxis esitles noorte kaasamise uuringut

Mõttekoda Praxis esitles Tallinnas valminud uuringut noorte kaasamisest projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ maakondlikule töögrupile.

KÜSKi elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi projekti raames telliti Praxiselt eelmise aasta lõpus uuring, mille tulemusel valmis nüüd mõttekoja juhtkonna liikme Alari Rammo esitletud „Noorte kaasamise kontseptsioon ja tegevuskava“.

Rammo selgitas, et uuring telliti eelkõige koolitus- ja arendustegevuseks, kuid lisaks saadi selle käigus palju teada probleemidest, mis takistavad noorte kaasamist eri piirkondades. „Neid ei usaldata, neil on transpordiprobleem ja neil pole ruume,“ tõi ta näiteid.

Uuringu aluseks korraldas Praxis üle Eesti 16 töötuba, kus osales kokku 140 täiskasvanut, kelle igapäevatöö on seotud noortega. Kaasatud olid vabaühenduste ja kogukonnaorganisatsioonide esindajad, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ametnikud, noorsootöötajad ja koolide esindajad. Lisaks toimusid kaks veebitöötuba, kus said sõna sekka öelda nii eesti- kui ka venekeelsed noored vanuses 15–21 aastat. Kokku osales neis 12 noort, kes peegeldasid täiskasvanutelt saadud infot.

Rammo sõnul nähtub täiskasvanute kogemustest, et noorte aktiivseks kaasamiseks on veel palju takistusi. „Palju on vaja ära teha omavalitsustel ja koolidel, mitte isegi KÜSKil vabaühenduste suunal,“ märkis ta. Ta lisas, et pole üllatus, et hajaasustuspiirkondades on keerulisem teenuseid pakkuda: „Transpordiprobleem tekib ikka – see käib liiga vähe või valel ajal, ja kui noor ei saa õhtul koju tagasi, siis ta ongi passiivne või on siis loodetavast internetiski sotsiaalne.“

Projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ projektijuht Leana Liivson rõhutas, et uuring valmimine on oluline verstapost kogu projekti maakondliku tegevussuuna mõtestamisel ja edasi toimetamisel. „See dokument on see, mis peegeldab praegust olukorda Eestis ja toob ka suunanäitajaid, mille kaudu on võimalik loodetavasti olukorda noorte kaasamises muuta ja paremaks teha või vähemalt seda teadvustada,“ ütles ta. Liivsoni sõnul on eesmärk, et noored ja vabaühendused teeksid rohkem koostööd ning noored oleksid senisest enam ühiskonda kaasatud. „Vabaühendus on juba oma olemuselt ühiskonna omaalgatuslik avaldus, aga oluline on, et ka noored oleksid kodanikuühiskonda rohkem kaasatud,“ lisas ta.

Kontseptsiooni esitlemine oligi viimane samm enne selle heakskiitmist. Töögrupp andis veel mõned täpsustavad soovitused, kuid seejärel saab mitmeid kuid kestnud töö lõppenuks lugeda. Valminud dokument, mille peatükkide seas on näiteks „Lahendused, head näited ja toimivad praktikad“ ning „Tegevuskava“, mis sisaldab üheksat peamist suunda noorte sisulise ja jätkusuutliku kaasamise parandamisele Eesti vabaühendustes, avaldatakse peale heakskiitmist KÜSKi kodulehel ja on kõigile lugemiseks.

Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.