Sandra Paulus – uudishimulik loovhing, kes otsib tähendust ja loob võimalusi

Kuidas ennast kõige täpsemalt iseloomustad?

Olen üsna tasakaaluka loomuga, sõbralik, empaatiline, avatud, sihikindel, veidi isepäine. Minu kohta on kasutatud väljendit “natukene kass kes kõnnib omapäi”. Mida see siis ütlejatele tähendas või mitte, oma peas ma sellise iseloomustusega nõustun. Mulle on alati huvi pakkunud käänakud ja nurgatagused sirgete teede asemel, ehk vaheldusrikas keskkond on see mida otsin. 

Naudin mõtisklemist, analüüsimist, uudseid ideid ja ka uute tegevuste käivitamist. Sestap ei ole ma enamasti purgis paigal püsinud, olen tegelenud alates mööblirestaureerimisest sotsiaalteadusteni ja vajan pidevat edasiliikumist, arenemist ja arendamist, et leida neid kohti kus on võimalik luua lisandväärtust. 

Samas meeldib mulle ka logeleda ja aina enam olen aru saanud, et seda ma lausa vajan. Olen harjutanud ja oskan juba päris hästi päevaks juhtme seinast tõmmata ja südamerõõmuks lihtsalt logeleda. 

Millist ülesannet oled asunud KÜSKis täitma ja millise küsimusega saab sinu poole pöörduda?

KÜSKis alustasin aastal 2020. rahvusvahelise suuna konkursside koordinaatorina, et toetada vabaühenduste võimekust rahvusvahelisel areenil tegutseda. Olin toona värskelt Eestisse naasnud ja see oli minu esimene süvitsi sukeldumine Eesti kodanikuühiskonda. Olen äärmiselt tänulik selle võimaluse eest, õppisin ja arenesin mühinal ning sain väga mitmekesise ülevaate sellest, millist olulist mõju vabaühendused tegelikult loovad.  

Täna olen osa inspireerivast ja motiveeritud tiimist, kellega koos on mul privileeg panustada keskkonda mis toetab jätkusuutlikkust, mõju ja keerukatele ühiskondlikele väljakutsetele uudsete lahenduste leidmist. Ehk minu poole võib alati pöörduda kõikide sotsiaalset innovatsiooni puudutavate küsimuste, mõtete ja ideedega.  

Sotsiaalse innovatsiooni teema on mulle oluline. See võimaldab analüüsida keskkonda ja lähenemisi, milles ja millega tegutseme, ning leida võimalusi mõjusamaks tegevuseks. Seeläbi on võimalus ühiskonnas suuremat väärtust luua.  

Projekt, mille osasid tegevusi koordineerin ja ellu viin, on Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine”. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” meede “Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel”, mille eesmärk on pakkuda ühiskondlikke probleeme lahendavatele osapooltele võimalusi tõsta teadlikkust, kuidas sotsiaalse innovatsiooni toel lahendusi otsida. 

Milline on sinu senine kokkupuude kodanikuühiskonnaga?

Olen läbi elu siin-seal, nii Eestis kui välismaal, vähem või rohkem panustanud. Minu esimene suurem kokkupuude oli üle kümne aasta tagasi mil alustasin kassidele hoiukodu pakkumisega ja sain teadlikumaks loomade heaoluga seotud väljakutsetest. Olen tänaseks hoiukodu moel või teisel pakkunud Eestis, Hollandis, Indias ja Austraalias, väga mitmele kassile ja kahele vahvale koerale. 

Minu kodanikuühiskonnast inspireerumise emotsionaalne kõrghetk oli aastaid tagasi Hollandis, mil olin tegev kahes organisatsioonis – De Mensenbieb, n-ö inimeste raamatukogu, aidates organiseerida kogukondlikke vestluspäevakuid, fotografeerides ja artikleid kirjutades; ning kogukonnakeskuses De Kaskantine kus sai organiseeritud raamatuõhtuid, rattaparandustöötubasid ja tegeletud kogukonnaaiandusega. Arvan et seal sündiski esimene arusaam et kodanikuühiskond on see, millesse tahan oma teadmiste, oskuste ja ajaga panustada. 

Täna tegutsen aktiivsemalt liikmena MTÜ Efektiivne Altruism Eesti ühingus mis tegeleb küsimusega kuidas teha head paremini, aiandan Pelguaias, käin regulaarselt veredoonoriks, olen paarile organisatsioonile püsiannetaja ning tegutsen ka Naiskodukaitse liikmena. 

Mida teed vabal ajal?

Tegelen spordiga – käin jõusaalis ja jooksmas, veedan üldiselt palju aega värskes õhus. Vahel satun, Eerik Kumari “Eesti lindude välimääraja” ja binokkel näpus, linde vaatlema. Aasta lemmikhetked on suvine rattamatk ja blues-festival Haapsalus. Loomingulisuse-puhangute jaoks on kodus akvarellikomplekt ja kitarr, kuigi viimaste aastate jooksul ei ole kõikide teiste tegevuste vahel nende jaoks püsivust olnud, kuid nad ootavad kannatlikult oma aega. Loen – siinkohal on Loomingu raamatukogu sel aastal minu raamaturiiulile väärikat täiendust andnud. Käin kinos ja olen selle aasta Eesti filmide kuidagi pretsedenditult ägedat ja mitmekesist valikut nautinud. Süüa meeldib ka teha.  

Mida soovid Eesti kodanikuühiskonnale, vabakonnale, kogukondadele? Mis on sinu südamesoov?

Minu südamesoov on, et oskaksime hoida kõike seda mida tänaseks päevaks oleme loonud – see on väga suur väärtus ja see ei ole iseenesestmõistetav. Muidugi soovin ka seda, et oskaksime võtta aega, olla avatud, uudishimulikud ja koostöised, et leida loovaid ja mõjusaid lahendusi väljakutsetele, mis igaüht meist või meie lähedasi moel või teisel mõjutavad ja meie ümber igapäevaselt on. Soovin ka eneseusaldust ja usku sellesse, et meis kõigis on oma elukogemuse toel teadmine ja oskus, millega saame anda unikaalse panuse elukeskkonda meie ümber. 

Mis on sinu jaoks sotsiaalne innovatsioon? Milline algatus on sinule eriti sümpaatne?

Sotsiaalne innovatsioon on minu jaoks mõtteviisi, väärtuste, lähenemiste ja meetodite kogum, mis võimaldab läbi mõtestada ühiskonda panustamise viisid ja võimalused, olgu see siis läbi mittetulundusliku tegevuse, ettevõtluse või avaliku sektori töö.
See võimaldab analüüsida, millised on barjäärid täna mõju loomiseks ja seejärel neid barjääre ületada. Võtmesõna on erinevate sektorite ja osapoolte koostöö, kuna ühiskond ja sellesse loodud süsteemid milles toimetame on komplekssed ning nende mõjusamaks muutmine nõuab erinevaid kogemusi, teadmiseid, pädevusi ja perspektiive. Siit võrsub ka minu nii-öelda lemmikosa sotsiaalse innovatsiooni osas, mis ongi koostöö ja sellest võrsuvad taipamised ning võimalused mis on väga inspireerivad.
Minule sümpaatseid algatusi on palju, aga toon välja ühe mis seostub isikliku kogemusega ja emotsioonidega esimesest kogemusest väljal toimetades. Tartu Ülikooli magistriõpingute raames oli mul võimalus panustada läbi teenusedisaini ja sotsiaalse ettevõtluse äriplaani loomise koos teiste motiveeritud kursusekaaslastega MTÜ Töömaja tegevuse edasiarendamiseks. Töömaja missioon on toetada sõltuvusprobleemidega inimesi sõltuvuse seljatamisel ja haldamisel ning ühiskonda taaslõimumisel, pakkudes selleks erinevaid teenuseid. Intervjueerisime Töömaja teenust kasutanud inimesi, tegime koostööd vanglasüsteemi esindajate, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, korraldasime kogukonna kaasamise sündmuseid ja sain omal nahal kogeda, kuivõrd palju muutis meie esialgset probleemipüstitust ja sellele järgnevat lahenduskäiku kõikide kaasatud inimeste sisend. Sain ka kogemuse kuivõrd palju avardusid võimalused mõju luua läbi koostöövõimaluste tärkamise.
Nüüd, paar aastat hiljem, on rõõm näha kuidas toona tehtud plaanid on arenenud, rakendunud, muutunud vastavalt vajadustele, ja loovad seda mõju mida me toona paberile kirja panime.