Maarja Läänesaar pälvis KÜSKi „Särav täht 2025“ tunnustuse
17.–18. juunil toimunud KÜSKi suveseminar Suminar tõi kokku inimesed, kelle ühine eesmärk on tugevam kodanikuühiskond. Kahe päeva jooksul kohtusid vabaühenduste ja kogukondade eestvedajad, noorteorganisatsioonide esindajad, maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid ning partnerid avalikust ja erasektorist.
Seminari üheks olulisemaks hetkeks kujunes KÜSKi juhataja Tiina Oraste ülevaade möödunud aastast. Ülevaate lõpetas koostööpartnerite tänamine ning tunnustuse „Särav täht 2025“ üleandmine.
Sel aastal pälvis tunnustuse Läänemaa vabaühenduste konsultant Maarja Läänesaar, kelle tegevus Lääne-Nigula noortevolikogu ja Haapsalu noorte kaasamisel oli kogemuspäeva sisuline ja korralduslik eestvedav jõud. Tunnustusega tõsteti esile tema järjepidevat pühendumust, sihipärast noorte kaasamist ning sisukat ja tulemuslikku koostööd kogu protsessi vältel.
Läänesaar on kolleegide sõnul inimene, kes ei jää kõrvaltvaatajaks, vaid panustab aktiivselt aruteludesse ning otsib lahendusi koos teistega. Harjumaa vabaühenduste konsultant Külli Vollmer kirjeldas teda kui väga kaasamõtlevat ja oma seisukohti selgelt väljendavat inimest, kelle tööstiili iseloomustavad järjekindlus ja sisemine motivatsioon. „Maarja ei jää tagaplaanile, vaid mõtleb alati kaasa ja ütleb oma arvamuse välja. Ta innustub uutest ideedest ning teeb oma tööd südame ja pühendumisega,“ sõnas Vollmer.
Noorte kaasamine loob mõju
Maarja sõnul oli tunnustus eelkõige märk sellest, kui palju on võimalik saavutada usaldava koostöö kaudu. „Mul ei ole kunagi olnud nii meeldivat koostöökogemust ja nii suurt eneseteostusvõimalust. Oli päriselt võimalus oma ideid ellu viia ning öelda noortele: mõelge julgelt ja pakkuge ise välja, mida teha.“
Just noorte kaasamine kujunes kogu kogemuspäeva üheks keskseks märksõnaks. Maarja ei läinud noorteni valmis lahendustega, vaid ühe lihtsa küsimusega: „Mida teie tahaksite teha?“ Vastus üllatas isegi teda. „Ma arvasin, et pean neid palju rohkem innustama. Tegelikult olid nad valmis. Keegi pidi lihtsalt nende käest küsima. Viieteistkümne minutiga pakkusid nad välja sündmuse teema, alateemad, esinejad ning isegi päevajuhi.“
Läänesaar näeb oma kogemuse põhjal, et noorte passiivsuse taga ei ole motivatsiooni puudumine, vaid vähesed võimalused kaasa rääkida. „Noortel on ideid väga palju, aga sageli pole lihtsalt küsitud, mida nad tegelikult tahavad teha. Kui see küsimus lõpuks esitatakse, siis vastused võivad tulla kiiresti ja läbimõeldult,“ tõdes ta.
Tema sõnul on oluline ka see, et inimesed kohtuksid päriselt. Vahetud arutelud loovad hoopis teistsuguse energia kui digitaalsed keskkonnad ning aitavad usaldusel ja uutel ideedel kiiremini tekkida.
Läänemaa kogemus ei piirdunud ühe sündmusega, vaid tõi kaasa ka mitmeid positiivseid arenguid. Noorte huvi kogukondlike tegevuste vastu on kasvanud, Lääne-Nigula noortevolikogu on pälvinud aasta noore teo tiitli ning alguse on saanud uued ettevõtmised. Läänesaare hinnangul on kasvanud ka noorte usk sellesse, et nende ideedel on päriselt väärtus ja mõju.
„See suurendas noorte motivatsiooni oma maakonnas tegutseda. Mulle tundub, et see inspireeris ka teisi aktiivseid noori oma ideid ellu viima.“
Tema sõnul sünnivad kõige paremad lahendused siis, kui noored on protsessi kaasatud juba algusest peale, mitte alles siis, kui otsused on tehtud.
„Kui korraldame noortele midagi, võiksime kõigepealt küsida nende käest, mida nemad tahaksid. See on kõige lihtsam viis teha midagi, mis päriselt korda läheb.“
Maarja jaoks oli inspireeriv ka see, kui palju õppis ta ise noortega koos töötades. Üheskoos otsiti esinejaid, arutati ühiskondlikult olulisi teemasid ning loodi keskkond, kus erinevaid arvamusi sai turvaliselt ja lugupidavalt jagada.
Ta usub, et just sellised ühised kogemused aitavad kujundada aktiivseid kogukonnaliikmeid. „Iga asi, mis inimesed päriselt ühte ruumi kokku toob, on juba suur asi. Just sellistes kohtumistes sünnivad ideed, julgus tegutseda ja tunne, et me saame koos midagi muuta.“
