Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Selgusid KÜSKi ja EV100 sünnipäevakingituste taotlusvooru tulemused

03.08.2016

 
KÜSKi ja EV100 koostöös toimunud EV100 sünnipäevakingituste taotlusvooru tulemused on selgunud. KÜSKi hindajate ettepanekutele tuginedes otsustas EV100 juhtkond toetada 12 projekti kogusummas 86 000 eurot. Esmasesse ideede kogumise faasi kogunes 39 kingituse ideed, mille seast valiti 18 parimat, kellel paluti idee korralikuks projektiks vormistada. 
 
Toetust said järgmised projektid:
 
MTÜ Tagasi Kooli

Korraldame septembrist 2017 – maini 2018, 1.-12. klasside õpilastele, 100 võrgu-külalistundi Eestist, et innustada noori mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, andma ideid ja tegutsema Eesti elu paremaks loomisel. Võrgu-külalistund on uus formaat külalistunni andmiseks üle veebi. Võrgu-külalistund kestab 45 minutisest koolitunnist 15-20 minutit. Külalistunni eel või ajal saavad õpilased saata esinejale küsimusi. Õpetajale pakume terve koolitunni läbiviimiseks nii materjalid kui meetodid õpilaste aktiivseks kaasamiseks. 
Üle veebi saavad võrgu-külalistunnist korraga osa võtta kõik koolid. Võrgu-külalistunnid salvestatakse ja on koolitundides uuesti kasutatavad. Projekti käigus töötame välja jätkusuutliku lahenduse võrgu-külalistundide jätkuvaks korraldamiseks ühiskonnas aktuaalsetel teemadel.
Lisainfo: Teibi Torm, teibi@tagasikooli.ee
www.tagasikooli.ee


MTÜ Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus

„Karksi-Nuia mulke elu pilte pääl“ on ajalooline  tagasivaateline kaart plakatitega,  mis jäädvustab Karksi-Nuia vana hoonestust ja kohalike mälestusi seal olnud hoonetest ning nende ajaloost – kes on seal kord elanud, mida olulist on tehtud kuni aastani 1939. Seda kõike läbi kogutud arhiivimaterjalide, fotode  ja kohalike meenutuste nii eesti kui ka mulgi keeles. 
Projekti toel dokumenteeritakse ajaloolised faktid, salvestatakse eakate kogetud mälestused tugevdatakse põlvkondade vahelist sidet, süvendatakse murdekeele oskust ja kasutust, näidatakse mulkide ettevõtlikkust ja töökust eraettevõtjana ning kogukonda arendavana. Läbi kõnealuse kaardi hoitakse ja tutvustatakse Mulgimaa ajalugu ja kultuuripärandit (Karksi valla arengukava 2015-2020), millega nii kohalikud kui ka väljastpoolt tulnud huvilised saavad tutvuda Karksi Valla Kultuurikeskuses.
Lisainfo: Olga Palu, olgapalu@hotmail.com


Eesti Kirikute Nõukogu

Eestimaal tegutsevad kristlikud konfessioonid soovivad tervitada sajaaastast sünnipäevalast – Eesti Vabariiki – Vaimuliku Viisiga Vabariigile. Kingituse moodustavad publikatsioon „VVV“, milles on talletatud lauluvõistluse kaudu saadud valik täiesti uusi Eesti Vabariigile pühendatud laule koos seadetega ja parimate laulude esmaesitus 24.02.2018 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Lisainfo: Lehari Kaustel, Lehari.kaustel@me.com
www.ekn.ee

 
MTÜ Eesti Fotopärand

Ajapaik on ühisloomeplatvorm, mille eesmärk on koguda lisainfot ajaloolisele vaatelisele pildimaterjalile (ennekõike fotode, aga ka maalide, graafika, filmide kohta). Ajapaiga esmane fookus on piltide sidumine konkreetsete kohtadega kaardil ehk asukohamärgendamine, nii et tekiks vaadete kaardipõhise otsimise võimalus. Järgmiseks ülesandeks on aga ühisloome ehk talgutöö korras vanade fotode ülepildistamine, nii et tekiksid ennejanüüd võrdluspaarid sellest, kuidas meie elukeskkond on aja jooksul muutunud. Võimalik on koguda ka muud täpsustavat infot pildimaterjali kohta (ennekõike nt dateeringute täpsustamine).

2016. a maiks oli Ajapaigas üle 60000 ajaloolise vaate, mis on valdavalt pärit Eesti muuseumide kogudest. Ligi 6300 kasutajat on aidanud kaardile märkida peaaegu 39000 vana pilti. Avalikes kollektsioonides on aga kaardistamist vajavat pildimaterjali sadu tuhandeid ühikuid. Värskelt saavad ka kasutajad lisada keskkonda vanu pilte isiklikest kogudest. EV100 projekti toetus on plaanis suunata ennekõike ülepildistamise edendamisele (mobiilirakenduse arendus, muud toetavad tegevused), seda eeldusel, et rahastust saadakse ka mujalt, vastasel juhul plaanime toetuse kulutada platvormi üldiseks käigushoidmiseks ja väiksemahuliseks arenduseks. Lisainfo: Vahur Puik, vahur@ajapaik.ee
www.ajapaik.ee


Eesti Rahvatantsuansamblite Liit

Eesti Rahvatantsuansamblite Liit soovib Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval korraldada suurejoonelise kontsertetenduse Tondiraba Jäähallis 1.juunil 2018. Kontsertetenduse teemaks on eesti rahvatantsu kujunemislugu ja areng läbi aja. Alustatame ring- ja pärimustantsudest, mis sümboliseerivad eesti rahvakultuuri ja rahvuse algusaegu. Rahvakultuur ja sellega tekkinud rahvuslik enesemääramine said aluseks Eesti Vabariigi tekkimisele. Koos omariiklusega arenes ka rahvatants ning kontserdi järgmises osas kantakse ette just lavale mõeldud rahvatantsud. Need on tihti saanud inspiratsiooni pärimustantsudest, kuid on lihvitud lavale sobivateks ning seeläbi on need ka tehniliselt keerukamad muutes rahvatantsu esinduslikuks ja lavale sobivaks.
Nende tantsudega on eesti rahvatantsijad esindanud Eestit erinevatel rahvusvahelistel festivalidel ning nii tantsijad kui tantsud on pälvinud palju positiivset tähelepanu. Eesti rahvatantsuansamblid on läbi aegade oma repertuaari lisanud ka teiste rahvaste tantse, mis muudavad kava mitmekesisemaks ning on tänu sellele teeninud koha nii meie ajaloos kui antud kontserdi repertuaaris. Kontsert kulmineerub eesti rahvatantsu tänapäevaga, kus tantsud on eriilmelised ning lisaks tantsude kvaliteedile on suurt rõhku pandud ka koreograafiale, joonistele ja näitemeisterlikkusele. Kontsert on suunatud kogu eesti rahvale, sest rahvakultuur ja selle säilitamine on osa kõikidest eestlastest.
Lisainfo: Monika Tomingas, Monika.tomingas@gmail.com 
www.ertal.ee


MTÜ Ääsmäe Külakogu

Ääsmäe küla on vana ajalooga küla, mille esmamainimine on aastast 1241 ning sel aastal tähistame oma küla 755 sünnipäeva. Meie küla tõeline ajaloopärl on aastasadu olnud Ääsmäe mõis ning just 2018 aastal tähistab mõis juba oma ametlikku 250 sünnipäeva, kuigi omaette mõisana on Berendsi aadlisuguvõsale kuulunud Ääsmäed nimetatud juba 1623. aastal ehk selle allika põhjal on Ääsmäe mõisal vanust juba 395 aastat.
Ääsmäe mõisaga on Ääsmäe kogukond olnud seotud sajandeid nii tööga, hariduse kui kultuurikohana. Mõisa peahoone ehitanud parun Ebbe Ludwig von Toll asutas 1786. aastal Ääsmäele esimese kooli, mistõttu on koolitarkust Ääsmäel jagatud juba 250 aastat. Seega koos Eesti Vabariigiga on meil palju väärilisi sünnipäevalapsi. Ääsmäe kogukonna kingitus Eesti Vabariigile, kingitus Ääsmäe mõisa ja kooli sünnipäevaks ning kingitus  kogukonnale on luua park ning istutada sinna lisaks teistele viljapuudele ka 100 kirsipuud. Projekti eesmärgiks on luua midagi uut ning kogukonnale vajalikku, samas säilitades vana hõngu ja suursugusust, luua väärtust paremale elukeskkonnale, mis jätkuks ja säiliks ka tulevastele põlvedele.
Lisainfo: Ave Kruus, avekruus@gmail.com
www.aasmae.weebly.com


MTÜ Lodja Postijaama Arendamise Selts

Projekti käigus algatatakse kogukondi kaasav sündmus – Saarde valla Külade Olümpia, mis kaasab kõikide Saarde valla külade kogukondi. Projekti idee on igal aastal valida Külade Olümpia korraldajaküla, andes nii igale kogukonnale võimaluse olla ühel aastal korraldaja, järgmistel aastatel korraldavatele küladele juba nõuandja ja vabatahtlike rollis.
Projekti käigus 2016-2017 kaasab algataja küla aruteludesse kõikide külade esindajad, üheskoos töötatakse välja Külade Olümpia juhend (igale külaelanike grupile jõukohane spordiala – näiteks eakatele vihategemine, lastele oma võistlusala), kus iga külaelanik saab oma küla eest võistelda. Külade Olümpia korraldajaküla otsib erinevatest rahastusallikatest võimalusi Külade Olümpia läbiviimiseks (näiteks ettevõtjate toetust spordialade auhindadeks). Korraldajaküla kutsub koostöös vallaga kokku ka regulaarsed külade ümarlauad, kus lisaks Külade Olümpiale käsitletakse ka teisi olulisi ülevallalisi teemasid.
2017 toimub I Saarde valla Külade Olümpia, milles osalevad kõik Saarde valla külad. Sportliku sündmuse võitjaküla saab õiguse korraldada järgmise Külade Olümpia.
Lisainfo: Aime Vilu, aimevilu@gmail.com
www.facebook.com/Lodja-Postijaam-627308824055521

 
SA Võru Kannel

Võru linn koostöös teiste kohalike organisatsioonidega soovib Eesti Vabariigi 100. aasta juubelit tähistada Laste- ja perefestivaliga (“Rõkkab rõõmust Võrumaa”). Parim koht, kus väärikalt juubelit tähistada ongi linnas, kus valmis Eesti eepos ja kus asub Eesti üks vanemaid asulakohti Tamula muinasasula. Samuti on Võrul tähenduslik koht Eesti kultuuriloos läbi Kreutzwaldi pärandi. On ju Kreutzwaldi sulest valminud mitmed Eesti muinasjutud. Festivali avaüritus on pühendatud EV 100. aasta juubelile.
Soov on luua edaspidi püsiv traditsioon igaaastase sündmuse näol. Festival toimub Võru linna tänavatel, kuid osalema on oodatud kõik pered üle Eesti ning ka sõbrad välismaalt. Sündmus on suunatud lastele, noortele, lastega peredele, lastevanematele ning kõikidele, kes soovivad üheskoos peredega aega veeta. Festivali tegevused on ära jaotatud kolmele päevale. Ideed on kokku korjatud laste endi mõtetest ja soovidest. Märksõnad tegevuste osas on: lastele silmaringi avardav tegevus, arendav, huvitav ja lõbus ühine ajaviide kõigile pereliikmetele. Seda läbi muinasjutu, spordi, muusika, teaduse, teatrietenduste, töötubade, hobide ja harrastuste tutvustuste, eeskujude kohtumiste ning jutuvestmiste. Festivali korraldamine ühendab ühisesse tegevusse tervet kogukonda – rõõm koos tegutsemisest ja koos olemisest ning on vääriliseks kingituseks meile kõigile.
Lisainfo: Kristi Vals, vorulastefestival@gmail.com
www.vorukannel.ee

 
Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu

Projekti tulemusena on Eestimaale paigaldatud 100 märgist, mis tähistavad konkreetsete paikade seost mõne olulise kirjandusteosega. Märgised juhatavad inimesi edasi kodulehele, kust saab vaadelda kaarti kõigi märgiste asukohaga, kuulata raamatute tekste tuntud kultuuritegelaste (näitlejad, muusikud jt) esituses ning lugeda teoste kohta lisa.
Projekti käigus kaardistatakse koostöös rahvaraamatukogudega ja valitakse ekspertide kaasabil välja 100 olulist, alates 19. sajandist kuni kaasajani eestikeelsena kirja pandud kirjandusteost, mis on seotud mõne kindla Eesti geograafilise paigaga. Kirjandusteoste valikul lähtutakse nende kohast Eesti kultuuriruumis ja arvestatakse piirkondliku hõlmatusega, et teosed paikneksid üle Eesti laiali.
Väljavalitud teostega seotud kohtadesse paigaldatakse ühesuguse disainiga atraktiivsed märgised (nt avatud raamatu kujulised metalltahvlid), kus on kirjas teos, autor ning teave lisainfo saamise võimaluste kohta (QR-kood). QR-kood suunab "100 kirjandusteost avalikus ruumis" kodulehele, kus saab muuhulgas kuulata katkendeid 100st väljavalitud raamatust. Igat katkendit käsitletakse kui lugemissoovitust ja tuuakse välja teksti paikkondlik seos.
Märgiste avamisüritused korraldatakse koostöös kohalike rahvaraamatukogudega: tulemas on kirjandusviktoriinid, kirjanduslikud ratta- ja bussimatkad, teatraalsed lugude ettelugemised näitlejate esituses. Avamisprotsessis pööratakse erilist rõhku kooliõpilaste ja –õpetajate, aga ka turismiorganisatsioonide teavitamisele ja kaasamisele.
Lisainfo: Kristel Kalda, kristelkalda@hotmail.com 
www.luts.ee


MTÜ Linnasilm

Pinksiklubi laiem eesmärk on kinkida Eesti Wabariigile sada avalikku vandalismi- ja ilmastikukindlat lauatennise lauda, mida kogu rahvas kestlikult üle riigi kasutada saaks. Selle raames saab toimuma 100 avalikku ping-pongi akstiooni üle kogu Eesti. Soovime laudade graafilisse kujundamisse kohalikke kogukondi ja erinevaid kunstnikke kaasata, kes ping-pongi laudadele lõpliku visuaalse ilme loovad. Sedasi loob Pinksiklubi Eesti 100 urbanistlikule lauatennisekultuurile ja Eesti inimestele tugeva sotsiaalse tausta, kirjutades ajalugu. Ü̈le Eesti paiknevatel avalikel pinksilaudadel viiakse läbi epohhiloovaid sotsiaalseid pinksiturniire, mille roteeruvasse "Sardellimängu" (70-ndate lõpu pioneerilaagrites alguse saanud roteeruv lauatennise mäng, milles osaleb korraga enam kui 10 lauatennise entusiasti) mahub korraga kuni 100 huvilist. Seejuures ei pea mänguvahendite pärast muretsema, need saab kohapealt. Pinksiklubi juurutab Eesti spordi- ja linnaruumikultuuri uue dimensiooni, millest siiani vaid unistatud on. Meie jaoks on avalik ruum ja selle mänguline sisu sama oluline kui igapäevane kodukeskkond, mille tegevuste ja võimaluste pagas inimeste elukvaliteeti ja tulevikku kujundab.
Lisainfo: Risto Kozer, risto@kozer.ee
www.linnasilm.ee
 

MTÜ Viskla Külaarendamise Selts

Viskla elanike ja Kose Kunstikeskuse ühisel arutelul jõudsime otsusele, et Viskla külakeskuse õuealale võiks rajada kiikla (kiigepargi), mis on ehitatud Eesti kiigekultuurist lähtuvalt. Eesti kiigekultuur on väga vana. Eestis on aegade jooksul ehitatud erinevat tüüpi kiikesid, mis on küllalt kindla levilaga. Etnoloogid on kiikesid rühmitanud kiige liikumissuuna ja -ulatuse järgi rõht-, püst- ja pöörkiikedeks (ENE 1989; Viires & Troska & Karu 1995). Vanadest traditsioonilistest kiikedest plaanime valmis ehitada iga kiigetüübi kohta vähemalt 3-4 kiike. Alusmaterjali  kiikla rajamiseks saame Anu Visseli uurimustööst¬  „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ Anu Vissel http://www.folklore.ee/tagused/nr21/kiik.pdf.
Üks osa maa-alast on plaanitud erilistele kiikedele, kus on kunstnikel-skulptoritel võimalik näidata omapoolset nägemust kiigest. Lisaks kiikedela saab kiiklas olema väike majake infotahvlitega Eesti kiigekultuuri ajaloo kohta, laululava ning lõkkekoht, mis võimaldaks kõigile huvilistele läbi viia erinevaid kiigekultuurist lähtuvaid üritusi. Kiiged on varustatud sildiga, millel on kirjas nende tüübi nimetus, valmistaja ja rahastaja nimi.
Lisainfo: Ruth Aguraiuja, ruth.aguraiuja@mail.ee
visklakyla.wordpress.com

 
Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital

Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vana-Vastseliinani, viib matkaja läbi Eestimaa erinevatesse vähetuntud kultuuriloolistesse paikadesse, võimaldades talle samal ajal tegelda sisekaemusega. Kogu matkaraja pikkuseks on umbes 400 km. Matkaja võib seda läbida ühe rännakuna, kuid saab läbida vastavalt soovile ka etappide kaupa. 
EV 100 kingituste vooru projektiga soovime saada toetust alustatud tegemistele: aidata finantseerida  kodulehe täiendamistega seotud kulutusi, s.h. tõlked inglise ja vene keelde, tekstide toimetamine, vajalikud fotografeerimisteenused ja fototöötlus, matkaradade rajamise, palvepinkide paigaldamisega seotud kulud ning palveränduri passi tellimise kulud. Palverännutee koduleht on projekti juures keskne, sest annab ülevaate radadest, vaatamisväärsustest ja ööbimisvõimalustest. Kuna tänaseks on matkanud juba palju eri rahvusest erinevaid gruppe, siis on hädavajalik et koduleht oluks tõlgitud vähemalt kahte võõrkeelde. Lisaks on oluline, et iga matkaja saaks soovi korral palveränduri passi, mis võimaldaks matkaraja majutuskohtades soodsamalt ööbida.
Lisainfo: Lea Nilson, Lea.nilson@gmail.com 
www.palverand.ee