KÜSK osales ja esines Euroopa sotsiaalse innovatsiooni foorumil: head ideed peavad jõudma rohkemate inimesteni

Sotsiaalne innovatsioon tähendab uute ja paremate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu. Näiteks võib see olla uus viis, kuidas toetada noorte vaimset tervist, aidata inimestel tööd leida või muuta vajalikud teenused maapiirkondades paremini kättesaadavaks.

Tänavusel foorumil keskenduti sellele, kuidas eri riikides juba toimivaid lahendusi rohkem kasutada. Samuti räägiti sellest, kuidas hinnata nende mõju, leida rahastust ning teha paremat koostööd.

Head ideed sünnivad sageli kogukondades

KÜSKi projektijuht Evelyn Valtini sõnul saavad paljud head algatused alguse just seal, kus inimesed iga päev tegutsevad – koolides, külades, linnades ja kogukondades.

„Sotsiaalne innovatsioon saab sageli alguse inimestele lähedalt, näiteks koolidest ja kogukondadest. Head ideed saavad aga areneda siis, kui kokku saavad erinevad inimesed, nende kogemused ja võimalused. Oluline on leida viisid, kuidas muuta juba toimivad lahendused suuremaks, et neist oleks kasu veel rohkematele inimestele,“ ütles Valtin.

Tema sõnul on uute lahenduste arendamiseks vaja raha, kuid sama tähtis on koostöö.

„Rahastamine on vajalik, kuid sellest üksi ei piisa. Euroopa Liidu koostöö annab võimaluse õppida teiste riikide kogemustest ja leida ühiseid lahendusi. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskustel on siin oluline roll, sest need aitavad kokku viia inimesi, organisatsioone, rahastajaid ja otsustajaid,“ lisas Valtin.

Milliseid häid algatusi foorumil tutvustati?

Foorumil tutvustati 12 algatust kaheksast Euroopa Liidu riigist. Need näitasid, kuidas saab lahendada väga erinevaid probleeme, kasutades uusi ideid ja tehes koostööd.

Näiteks tutvustati järgmisi projekte:

• Itaalias aidatakse noortel arendada digioskusi ja leida tööd tehnoloogiavaldkonnas. Projektid „Tech Your Future“ ja „DigitHer“ annavad inimestele oskusi, mida tänapäeva tööturul vajatakse.
• Ungaris toetatakse raskelt haigete laste õppimist ja suhtlemist eakaaslastega. Selleks kasutatakse mentorlust, kus lapsed ja noored saavad tuge teistelt noortelt.
• Iirimaal otsitakse võimalusi, kuidas luua maapiirkondades rohkem töökohti ja pakkuda kohalikele elanikele paremaid töövõimalusi.
• Poolas aidatakse Ukraina sõjapõgenikel kohaneda uue elukeskkonnaga, leida tuge kogukonnast ja parandada oma igapäevast toimetulekut.
• Rumeenias arendatakse lahendusi, mis aitavad neuroerinevustega inimestel paremini tööelus osaleda. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas muuta vajalikud teenused maapiirkondade elanikele kättesaadavamaks.
• Hispaanias tegeletakse noorte vaimse tervisega, aidates neil oma vaimset heaolu paremini mõista ja hoida.
• Lätis arendatakse kogukonnapõhist hospiitsabi, et raske haigusega inimesed ja nende lähedased saaksid vajalikku tuge kodu lähedal.
• Austrias õpetatakse noortele tehisintellekti kasutamist ja tulevikus vajalikke oskusi.

Need näited näitavad, et sotsiaalne innovatsioon ei pea olema keeruline tehnoloogiline leiutis. Mõnikord piisab sellest, kui leitakse uus viis inimeste aitamiseks, tehakse paremat koostööd või muudetakse olemasolev teenus lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Kuidas aidata headel ideedel kasvada?

Foorumil räägiti ka sellest, kuidas tagada headele algatustele piisav rahastus ja võimalused edasi areneda.

Üks oluline küsimus oli, kuidas jõuda selleni, et väikesest kohalikust algatusest saaks lahendus, mida kasutatakse terves riigis või isegi mitmes Euroopa riigis. Näiteks kui ühes riigis on leitud hea viis noorte vaimse tervise toetamiseks, võiksid ka teised riigid sellest õppida ja proovida sarnast lahendust oma koolides või kogukondades. Selleks on vaja teada, millised lahendused päriselt toimivad, kuidas neid teistes kohtades kasutada ning kes võiks nende elluviimist toetada.

Arutati ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2028–2034) võimalusi toetada selliseid algatusi ja riikidevahelist koostööd.

Evelyn Valtin esines koos Hispaania, Tšehhi ja Itaalia esinejatega ka foorumi töötoas „Kuidas saavad sotsiaalse innovatsiooni riiklikud kompetentsikeskused oma väärtust tõestada?“. Ettekanded ja paneelarutelu keskendus lisaväärtustele, mida ühiskondliku väljakutsega tegelevad sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskused saavad tuua ning milliseid konkreetseid kompetentse ka ise arendada.  

Valtin reflekteeris Šveitsi-Eesti koostööprogrammi ja selle sotsiaalse innovatsiooni tegevussuunal. Ta tõi välja, et programmi sihtrühmad on muuhulgas saanud suurema ligipääsu temaatilistele tegevustele, võrgustikule ja ekspertidele ning  võimalused temaatiliste ideede arendamiseks häkatonidel ja inkubaatorites.  SI kompetentsikeskuste võrgustiku liikmed on arendanud ka oma kompetentse, sh loonud kontakte valdkonna ökosüsteemi võtme