Kogukonnakohvikust innovatsioonikeskuseni: kuidas Pärnumaal muutusi luuakse?

Kogukonna tugevus selgub tegutsedes

Lavassaares tutvuti 2025. aastal Pärnumaa aasta vabaühenduseks valitud kohaliku külaseltsi tegevusega, kus kogukonna ühendamise kõrval pööratakse üha enam tähelepanu kriisivalmidusele. Korraldatud on õppusi ning arendatakse kerksuskeskust, mille toimimist toetab ka KÜSKi kogukonna innovatsioonifondi toel soetatud generaator.

Lavasaare külaselts peab ennast pigem väikeseks külaseltsiks, sest nagu eestvedajad tunnistavad, siis inimesi on raske kaasata ning vabatahtlikku tööd tegema panna. Hoolimata sellest peetakse üleval kahte hoonet, nii rahvamaja kui ka külaseltsi maja, millest viimast on omal jõududel palju renoveeritud ja korrastatud ning kus nüüdseks saab nii saunas käia kui ka pidusid korraldada. Rahvamajas toimuvad lisaks erinevad huviringid ning on võimalik isegi ööbida. Nii pakutakse ka naiste varjupaiga teenust.

Lisaks tehakse koostööd kohaliku muuseumiga. Nii käib jõulude ajal muuseumist külaseltsi maja juurde kitsarööpalisel raudteel rong, et inimesi meisterdama tuua.

Kohalikud eestvedajad tunnistasid, et kuigi piirkonda on tulnud uusi elanikke, ei ole nende kaasamine vabatahtlikku töösse sugugi lihtne.Kokku on tegutsetud ligi 13 aastat, selle aja jooksul on palju tehtud ning ka eestvedajad tunnistasid, et kui nad oleks varem teadnud, kui suureks asjad muutuvad, siis vast ei olekski päriselt pihta hakanud. Kogukonnaüritustel osalemine ja ühise eesmärgi nimel töö tegemine on kaks erinevat asja. Üheskoos kogukonnaga on korraldatud piirkonnas mitmeid traditsioonilisi sündmusi- näiteks vanavara laata ja Teeme Ära talguid. “Oleme osanud suurelt unistada, et vanast rabakontorist on saanud külamaja,” tõdes üks eestvedajatest ja lisas, et lisaks on täitnudnud unistus staadioni rekonstrueerimisest, kus on peetud ka maakondlikku tanstupidu.

Hoopis teistsuguse, kuid sama kõneka näite pakkus MTÜ Meie Värati. Mõne aastaga on väikesest kohalikust algatusest kasvanud aktiivne kogukond, mille üheks keskpunktiks on vabatahtlike peetav kohvik.

Kohviku korraldamises löövad kaasa nii kohalikud elanikud kui ka kaugemalt tulijad. Mõnel vabatahtlikul pole piirkonnas isegi oma kinnisvara, kuid see ei takista neil kogukonna tegemistesse panustamast. Iga nädalavahetus on omanäoline ning kohvikust saadav tulu aitab katta ühenduse omafinantseeringut. Praegu renoveeritakse teist hoonet, millest soovitakse kujundada kogukonnamaja ehk KOMA, mis asub kohvikust teiselpool teed ning algselt oli päris nukras seisus.

MTÜ-l on 27 liiget, kellest üheksa panustab aktiivsemalt. Igapäevast tegevust veab kolm-neli eestvedajat. Lisaks kohvikule korraldatakse kalapüügivõistlusi, loenguid, filmiõhtuid ja muid sündmusi. Samuti kogutakse kohalikku ajalugu ning salvestatakse elanike mälestusi. Ka ettevõtted tulevad appi, korraldades vabatahtliku töö päevi.

Värati näitel on huvitav, kuidas kogukondlikust ettevõtmisest on kujunenud ühtaegu kohtumispaik, rahastusallikas ja koostöövõrgustik. Kohalikud eestvedajad on suutnud kaasa haarata inimesi, kes esialgu kogukonnaga tihedalt seotud ei olnud. “Eeskuju nakatab, noored tulevad kaasa,” sõnas üks eestvedaja noorte kaasamise kohta, sest paljud renoveerimise tööd on tehtud koostöös peredega ja ka noored on saanud oma mõtteid kogukonnamaja sisemuses teostatada. Näiteks on peetud majas kino.

Tõstamaal õpitakse eeskuju kaudu

Tõstamaa Käsitöökeskuse arengulugu näitab, et püsivate muutuste saavutamiseks võib kuluda aastaid. Ligikaudu 17 aasta jooksul on tegevus laienenud käsitöö müügist koolituste, huvihariduse ja piirkondliku koostööni.

Keskuse kasutuses on kaks hoonet, kus asuvad muu hulgas käsitööpood, töötoad ja näituseruum. Kavandamisel on ka koostöökontor.

Erilise tähelepanu all on lapsed ja noored. Töötubades õpitakse praktilisi oskusi, kuid sama oluline on võimalus näha täiskasvanuid tegutsemas, ettevõtmisi korraldamas ja probleeme lahendamas. Mõne noore jaoks on see kogemus mõjutanud ka edasisi õpinguid. Kui huvihariduse korralduses toimusid muutused, leiti võimalus jätkata tegevust koostöös Pärnu huvikooliga. Nii õnnestus kohalikule kogukonnale oluline tegevus säilitada.

Tõstamaal on mõistetud ka ühise turundamise tähtsust. Piirkonna tutvustamiseks tegutseb ligikaudu 15 inimesest koosnev koostöögrupp, kes on korraldanud külalismänge ja loonud tutvustavaid videoid.

Esimese päeva lõpupoole toimus veel külastus Tori Siidritallu, kus tutvuti kohaliku ettevõtluse arengulooga. 2014. aastal alustanud ettevõte kasvatab oma õunu ning on võtnud tootmiseks kasutusele endise laudahoone. Tänaseks on rajatud ligikaudu kümne hektari suurune õunaaed, kus kasvab umbes 50 sorti õunu. Ettevõtte lugu tuletas meelde, et alustamiseks ei pea kõiki vastuseid ette teadma. Kohalikust toorainest ja olemasolevast hoonest on kujunenud ettevõtmine, mis väärindab piirkonna ressursse ja aitab tutvustada selle eripära.

Õhtu lõppakord toimus Randivälja kirikus, kus tehti tutvust Randivälja külaseltsiga. Randivälja kirik on rohke ajalooga hoone, mis on kogukonna poolt taas ellu äratatud. Endine kirikuhoone on uue elu saanud pulmade, ürituste ja seminaride paigana, kus valdavalt looduslähedane ja rahulik atmosfäär loovad sündmustele erilise tunde.

Õppereisi osalejatele mängisid Randivälja külaseltsi liikmed ette väikese komöödietenduse.

Kui looduse taastamisest võidab kogu kogukond

Õppereisi teine päev algas Sindi kärestiku külastusega, kus tutvuti ühe Eesti märkimisväärsema jõekeskkonna taastamise projektiga. Kunagine Sindi pais oli aastakümneid takistanud kalade liikumist Pärnu jões, sulgedes neile ligipääsu suurele osale jõestiku kudemis- ja kasvualadest. 2018. aastal alanud tööde käigus eemaldati 4,3 meetri kõrgune betoonpais ning rajati selle asemele looduslähedane kärestik. 2020. aastal valminud lahendus taastas kalade rändevõimalused ning lõi paremad tingimused muu hulgas lõhe, meriforelli ja jõesilmu elupaikade taastumiseks.

Ent Sindi kärestiku rajamine ei olnud pelgalt keskkonnaprojekt. Koos paisu eemaldamisega korrastati jõeäärset ala, taastati kohalikele oluline väliujula ning parandati inimeste ligipääsu jõele. Varem raskesti ligipääsetavast jõeäärsest alast kujunes atraktiivsem puhke- ja liikumiskeskkond, mis pakub võimalusi nii jalutajatele, kalastajatele kui ka veespordiharrastajatele. Seda kõike tehti koostöös kogukonnaga.

Pärnus usaldatakse noori oma ideid ellu viima

Seejärel suunduti Pärnu HUUBi, mille sünnilugu on hea näide noorte endi algatatud muutusest. HUUB sai alguse ligikaudu 20–30 noore soovist luua koht, kus saaks kohtuda, ideid arendada ja ühiselt tegutseda. Algatusega liitusid kohalikud noored ettevõtjad ning hiljem Pärnu linnavalitsus.

Enne keskuse avamist uuriti noorte vajadusi ja küsiti, milliseid ruume ning tegevusi nad sooviksid. Noored osalesid ka keskuse rajamises, tehes talgutöid ja aidates ruume ette valmistada.

HUUB on koht Pärnumaa noortele, kes tahavad midagi algatada, uusi oskusi omandada ja siinsesse ellu oma ideedega panustada, et Pärnu veel ägedamaks muuta. Praegu on HUUB suunatud 16–30-aastastele, kuid külastusel räägitu järgi moodustavad suure osa kasutajatest gümnaasiuminoored. Neljaliikmeline meeskond toetab noorte ettevõtmisi, kuid ei korralda kõike nende eest.

HUUB tegutseb neljal suunal: linnaruumi arendamine, arutelukultuuri edendamine, ettevõtlikkus ja meedia. Ühe näitena tutvustati linnaruumi kujundamise projekti, mille käigus noored otsisid Pärnus kohti, mis vajaksid uut lahendust, ning pakkusid välja ideid nende muutmiseks. Lisaks veetakse eest näiteks eelarvamusfestivali korraldamist.

Koostöö ei vaja alati ametlikku organisatsiooni

Pärnus tutvuti ka HR Foorumiga, mis sai 2019. aastal alguse kohalike personalitöötajate soovist kogemusi vahetada. Esialgu ühendas võrgustik peamiselt tootmisettevõtete ja spaade personalivaldkonna inimesi, kuid on aastatega kasvanud ning jõudnud ka Pärnumaast kaugemale.

HR Foorumil ei ole eraldi juriidilist keha. Võrgustikku hoiavad koos ühised huvid, vabatahtlik panus ja inimestevahelised suhted. Koostööd on tehtud näiteks Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE ja Pärnumaa Arenduskeskusega. Muu hulgas on korraldatud koolitusi, kus praktikud jagavad oma kogemusi teiste valdkondade inimestega.

Samas tõdesid eestvedajad, et võrgustiku kasvuga kaasnevad uued raskused. Mida rohkem on liikmeid, seda keerulisem võib olla säilitada esialgset ühtekuuluvustunnet ja aktiivset osalust.

HR Foorumi kogemus näitab, et toimiva koostöö aluseks ei ole tingimata põhikiri või ametlik struktuur, vaid inimeste soov üksteiselt õppida ja koos tegutseda.

KOBAR toob kokku ettevõtjad, teadlased ja kogukonnad

Õppereisi viimane kohtumine Pärnumaa Arenduskeskuses ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis avas koostöö laiemat, maakondlikku mõõdet.

Pärnumaa innovatsioonikeskus KOBAR ühendab ettevõtjaid, kõrgkoole, avalikku sektorit ja kodanikuühiskonda, et leida uusi lahendusi piirkonna arenguks. 2026. aastal alanud uues koostööetapis osaleb viis Eesti kõrgkooli. Eesmärk on muuta teadlaste teadmised ja arendusvõimalused kohalikele ettevõtetele paremini kättesaadavaks, toetades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut.

KOBARa tegevuse keskmes on valdkondlikud koostöövõrgustikud, mille kaudu saavad kokku sarnaste väljakutsetega inimesed. Nii võivad tekkida lahendused, milleni üks organisatsioon iseseisvalt ei jõuaks.

Kohtumisel jäi kõlama mõte, et innovatsiooni takistab sageli teadmatus sellest, milliseid võimalusi ja teadmisi mujal üldse leidub. Seetõttu on oluline tuua kokku inimesed, kes tavapäraselt ei pruugi kohtuda.

KOBARa lähenemist võtab hästi kokku õppereisil kuuldud mõte: „Toome kokku õiged inimesed ja laseme juhtuda õigel asjal.“