Sotsiaalse innovatsiooni õppereis Ida-Virumaale: kuidas kogukonnad, noored ja julgus kujundavad tulevikku

Haridus kui muutuse käivitaja

Õppekäigu esimene peatus viis osalejad kood/Jõhvi õppekeskusesse. Alguse saanud Sillamäelt, on programm ajas arenenud – esialgsest Ida-Eesti fookusest on kasvanud mudel, mis soovib pakkuda võimalust igale huvilisele, sõltumata taustast.

Statistika räägib enda eest: õppijate seas on esindatud 33 rahvust, 21% on naised ning keskmine vanus 29. Oluline on ka hariduse paindlikkus – lisaks täiskasvanutele on loodud võimalused ka gümnaasiumi valikkursusteks ning õppijate seas leidub nii kõrgelt haritud inimesi kui ka entusiastlikke põhikooli lõpetajaid.

Programmi tugevus seisneb praktilises projektõppes. Näiteks töötab hetkel neljaliikmeline tiim lahenduse kallal, mille eesmärk on tuua kokku mittetulundusühingud – hea näide sellest, kuidas tehnoloogia saab toetada sotsiaalset mõju.

Loomade päästmisest süsteemseks lahenduseks

MTÜ Ayuda loodud Päite loomepargis kohtusid osalejad algatusega, mis on kasvanud välja siirast soovist aidata. Eestvedaja otsustas Tallinnast kolida Ida-Virumaale, et päästa loomi. Loomade päästmise initsiatiivist on kujunenud mitmekülgne keskus, kus ravitakse ja tegeletakse nii kodu- kui metsloomadega, lisaks toimuvad erinevad sündmused.

Oluline on siinjuures koostöö: nii kohalike omavalitsustega kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks on loomade rehabilitatsioon ja ümberasustamine viinud koostööni Slovakkia ja teiste riikkidega.

Kriisist sündinud uus elu

Vokas tegutsev Voka Inc. Cuisine Brutale on ehe näide sellest, kuidas loovusel ei ole piire ning toit ei pea koosnema ainult tavapärasest toiduainetest. Nii on söögikohas loodud soolikafestival, et pakkuda inimestele veidi erilisemat toitu. Endisesse koolimajja rajatud söögikoht jääb silma nii enda kujundusega kui ka leidlikke lahendustega. Näiteks covidi eriolukorra ajal ehitas peremees kiriku, sest kirikus võis käia, toidukohas sel ajal mitte.

Täna täidab see ruum uut rolli kogukonna kohtumispaigana. See näitab, kuidas kasutusest välja langenud taristu võib õige idee ja eestvedamise korral saada piirkonna arengumootoriks.

Kultuur kui identiteedi looja

Sillamäel tegutsev Sillart on näide kogukonnapõhisest kultuuriloome algatusest. Vabatahtlike eestvedamisel arendatakse vanast koolimajast kaasaegse kunsti galeriid ja loomekeskust.

Sillarti eesmärk ei piirdu galeriiga – plaanides on kontserdid, videoproduktsiooni võimalused, koolitused ja loovtöötoad. Tegemist on klassikalise alt-üles kultuuripoliitikaga, kus kogukond ise loob oma kultuuritaristu ning annab võimaluse kohalikel kunstnikel särada.

Tulevikku ei planeerita üksi

Ida-Viru Tulevik 2050 algatus toob kokku eri sektorid, et kujundada piirkonna pikaajalist visiooni. Üle 120 idee, mis koguti kohalike elanike käest, on aluseks visioonidokumendile, mida on tutvustatud ka otsustajatele.

Algatust eestvedajad noored on loonud selle, et maakond oleks ka tulevikus elamisväärne elupaik ja tegutsemismaa.

Protsessi keskmes on kaasamine – ideed ei sünni suletud uste taga, vaid dialoogis kogukonnaga. Käesoleva aasta fookus on sildade loomisel, rõhutades vajadust ühendada erinevad osapooled ühiseks arenguks.

Kogukondlik turvalisus ja mereline identiteet

Toilas tegutsevad Toila Merepääste ja Toila Jahtklubi illustreerivad, kuidas vabatahtlikkus ja kogukondlik vastutus loovad väärtuse.

Toila Merepääste toimib piirkonnas, kus riiklik reageerimisvõimekus ei kata alati vajadust, muutes vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni kriitilise tähtsusega kogukondlikuks teenuseks. Hetkel tegutseb Merepäästes 14 liiget ning nii on tegutsetud juba pea 20 aastat, millega nad on vanim vabatahtlik merepääste üksus. Lisaks liikmetele on nad loonud püsitoetajate süsteemi kogukonnast, mis on loonud võimaluse jätkusuutlikkuseks ja ka samas tekitanud omavahelise koostöö. Lisaks on tehtud noortele mereõpet ning tulevikus on plaan veel noortele mereõpet edasi arendada.

Paralleelselt tegutsev Toila Jahtklubi keskendub tulevikule – noortele, pakkudes purjetamise koolitusi, rahvusvahelist kogemust ja kogukondliku kuuluvuse tugevdust. Näiteks eelmisel aastal toimus regatt, kus osales üle 120 noore purjetaja. Tehakse koostööd ka teiste klubidega ning tegevustesse on kaasatud ka lapsevanemad.

Kahe organisatsiooni sünergia loob täieliku ökosüsteemi, kus turvalisus, haridus ja järelkasv toetavad üksteist, arendades sadamat kui kogukondlikku keskust ja „merestaadionit“. Lisaks on sadamas mereresto, tulemas on võimalused ka sadamas ööbimiseks.

Koostöö kui strateegiline valik

Õppekäigu lõpetasid arutelud Ida-Viru Ettevõtluskeskus eestvedamisel, kus tutvustati piirkondlikke koostöömudeleid – turismi-, loome- ja haridusklastreid ning IdaHubi kui ettevõtluse ja innovatsiooni tugiplatvormi.

Haridusvaldkonnas on viimastel aastatel tehtud sihipäraseid samme, et muuta õpe kaasavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks. Üheks näiteks on haridusklaster Helikopter, mis toob kokku erinevad haridusasutused ja partnerid, et arendada uuenduslikke lahendusi ning siduda haridus tihedamalt piirkonna vajadustega.

Turismisektorisse on samal ajal tehtud märkimisväärseid investeeringuid, lähtudes arusaamast, et Ida-Virumaal on mitmekesine ja eristuv külastuskogemus, mida tuleb teadlikumalt esile tuua. Õiglase ülemineku fondi toel on piirkonda suunatud ligikaudu 100 miljonit eurot, mille abil on plaanis rajada neli uut hotelli. Paralleelselt on loodud turismiklaster, mis koondab ligi neljandiku piirkonna turismiettevõtetest. Ühise „seiklusmaa“ kontseptsiooni all tehakse koostööd, et tugevdada piirkonna kuvandit ja tuua Ida-Virumaale rohkem külastajaid.

Klastri teke on otseselt seotud sooviga murda juurdunud stereotüüpe – piirkonna kuvand on olnud ebaõiglaselt negatiivne, kuigi tegelikkuses on siin rohkelt avastamisväärset. Selle muutmiseks on käivitatud ka külalislahkuse märgise loomine, mis sündis laiapõhjalise kaasamisprotsessi tulemusena. Märgise eripära seisneb selles, et selle on kujundanud ettevõtjad ise, lähtudes oma ootustest ja kvaliteedistandarditest. Kuigi klastriga liitumine on tasuline, nähakse seda kvaliteedimärgina – valmisolek panustada peegeldab ettevõtjate pühendumust ja ühist ambitsiooni.

Lisaks tegutseb Ida-Virumaal loomeklaster, mille raames on loodud loomeinimeste andmebaas. See võimaldab projektipõhiselt kiiresti leida vajalikke koostööpartnereid ning toetab loomevaldkonna nähtavust ja arengut. Olulisi samme on astutud ka selleks, et tuua piirkonda rohkem rahvusvahelisi filmiprojekte – Ida-Virumaad positsioneeritakse teadlikult atraktiivse ja mitmekesise võttepaigana.

Õppekäik kinnitas üht: Ida-Virumaa ei ole enam pelgalt arenguprogrammide sihtpiirkond. See on keskkond, kus katsetatakse, eksitakse, õpitakse ja luuakse uusi lahendusi. Kõige olulisem ressurss ei ole raha, vaid inimesed. Need, kes näevad võimalusi, loovad sidemeid ja tegutsevad.

Järgmine selline õppereis toimub juba sügisel, mistõttu tasub KÜSKi kanalitel silma peal hoida!