Sotsiaalse innovatsiooni foorum Brüsselis: kuidas viia head ideed suurde mängu?
1.–2. oktoobril toimus Brüsselis Sotsiaalse innovatsiooni foorum 2025 (SIF2025), kus arutati, kuidas viia inimeste loodud nutikad lahendused väikestest projektidest riiklike poliitikate tasemele. Peamised teemad olid kogukondade vastupidavus, sotsiaalse innovatsiooni mõju mõõtmine, koostöö avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel ning Euroopa Sotsiaalfond Plussi (ESF+) fondi roll heade lahenduste laiendamisel üle Euroopa.
Foorumile kogunes üle 200 eksperdi , poliitikakujundajat ja kogukondade eestvedajat üle Euroopa. Brüsselis olid kohal ka Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse võrgustiku liikmed: Tallinna Ülikoolist Merle Levassor, KÜSKist Evelyn Valtin, Elmo Puidet ja Maris Praats. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusest Katre Laagriküll ja Ingrid Mangulson ning Eesti Toidupanga tegevjuhti.
Kui esimesel päeval kõlasid teravad majanduslikud ja poliitilised analüüsid, siis teisel päeval jagati reaalseid näiteid, kuidas sotsiaalne innovatsioon on juba aidanud lahendada töötuse, jäätmete või soolise ebavõrdsuse probleeme.
Esimesest päevast jäi kõlama arusaam, et sotsiaalne innovatsioon peab jõudma inimeste päris eludesse, mitte jääma pelgalt projektitabelisse või strateegiapaberile. Foorumi avaettekandes sõnas Euroopa Komisjoni esindaja Andriana Sukova: „Sotsiaalne innovatsioon ei tohi jääda ilusaks sõnakõlksuks – teenused peavad päriselt jõudma inimesteni.“ Majandusteadlane Robin Maialeh rõhutas: „Meil on tugev sotsiaalriik, aga piiratud ressursid sunnivad küsima: mis päriselt töötab ja mis mitte?“ Tema sõnul tuleb lõpetada tegevused, millel pole mõju, ja suunata ressursid sinna, kus lahendused toovad mõõdetavat kasu.
KÜSKi esindaja Elmo Puideti sõnul jäi talle foorumist kõlama kindel veendumus, et uuteks lahendusteks on vaja julgust katsetada, ka siis, kui alguses kaasneb sellega suurem kulu. Tema hinnangul ei tohiks pilootprojekte peljata – kui nende mõju on tõendatav ja tajutav, võib hilisem laiem rakendamine osutuda palju tõhusamaks ja säästlikumaks.
„Tegelikult ongi just need esimesed sammud, need katsetused, mis viivad meid edasi,“ märkis Puidet. Samas tõdes ta, et vaid umbes iga kümnes sotsiaalne innovatsioon jääb pikemas plaanis püsima ja sobib laiemaks rakendamiseks. Seetõttu tuleks luua keskkond, kus rohkem algatusi saavad üldse tekkida – sest ainult mitmekesisuse seast on võimalik välja kasvatada need, millel on tõeline ühiskondlik mõju.
Euroopa lahendused: alates jäätmetest kuni noorte tulevikuni
Brüsselis toodi lavale mitmeid näiteid. Horvaatias kogub ja töötleb Humana Nova tonnide viisi tekstiilijäätmeid, muutes need töökohtadeks ja uueks väärtuseks. Austrias aitab Women’s Future – Digitalis maapiirkondade naistel õppida digioskusi ja pääseda tööle ka siis, kui lastehoid või liikumisvõimalused on piiratud.
Foorumil räägiti ka ALMA programmist, mis toetab noori, kes ei õpi ega tööta, aidates neil leida esimese päris töö- või õpikogemuse. Samuti arutati lastegarantii rakendamist, et ükski laps ei jääks ilma haridusest, toidust või hoolest. Ja juba oktoobri lõpus on oodata uut puuetega inimeste tööhõive paketti, mis peaks looma paremaid võimalusi tööturule sisenemiseks.
Kõikide sotsiaalse innovatsiooni foorumi näidetega on võimalik tutvuda eelnevatest artiklitest:
Uued rahastusmudelid ja koostöö
Foorumil rõhutati, et ESF+ fond on praegu peamine tööriist, millega sotsiaalseid uuendusi saab Euroopa tasandil võimendada. Kuid raha üksi ei lahenda midagi – vaja on ka õigesti küsida küsimusi. Portugali esindaja Filipe Almeida märkis, et senine fookus “kui palju raha on kulutatud” tuleks asendada küsimusega: “Kas projekt muutus süsteemseks lahenduseks?”
Sama kinnitasid mitmed teisedki: poliitikad vajavad tõenduspõhisust, mitte arvamusi. Seetõttu on üha olulisem mõju mõõtmine – ainult andmete abil saab veenda, et lahendus tasub ära ja väärib laiendamist.
Foorumil kõlas korduvalt mõte, et sotsiaalne innovatsioon ei saa õnnestuda ilma usalduse ja koostööta. Iirimaa maaelu ja kogukonna arengu osakonna ning Gaeltachti peasekretäri abi Bairbre Nic Aongusa rõhutas, et süsteemne muutus saab alguse suhete loomisest, kuulamisest ja varajasest dialoogist. Tema sõnul on oluline asetada end teise inimese olukorda ning keskenduda probleemide juurtele, mitte ainult tagajärgedele.
KÜSKi esindaja Evelyn Valtintõi foorumit kokku võttes esile, et just see mõte jäi talle kõige tugevamalt kõlama. Tema hinnangul peitub pikaajalise ja mõjusa ühiskondliku muutuse alus usaldusel põhinevas koostöös. „Me ei saa eeldada, et lahendused sünnivad kiiresti ja kergesti. Vajame aega, ruumi, koostööd ja ka julgust eksida, kui tahame jõuda tõelise muutuseni,“ märkis ta. „Ja isegi kui kõik ei toimi esimesel katsel, tuleb jätkata ‘miks’-küsimuse esitamist – see on tee edasi.“
Artikli kirjutas:
Maris Praats
kommunikatsioonispetsialist
- Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni kommunikeerimine