Sotsiaalse innovatsiooni huvilised said kokku Viljandis  

Ürituse avas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Tiina Oraste, kelle sõnul on sotsiaalne innovatsioon oluline tööriist, et lahendada ühiskondlikke probleeme uuenduslike ja kestlike lahenduste kaudu. „Soovin, et ükski hea idee ei jääks vaka alla,“ sõnas Oraste. 

Šveitsi toetuste büroo kaasjuhataja Evelin Liechti rõhutas omakorda Eesti ja Šveitsi koostöö olulisust, et toetada sotsiaalset kaasatust ja innovatsiooni. 

Kultuuriministeeriumi esindaja Olga Gnezdovski tõi koostööprogrammi tutvustades välja, et eesmärk on toetada mitmekesist ühiskonda ja luua uusi võimalusi erinevate rahvuste esindajatele Eestis. „Eesti on muutumas aina mitmekesisemaks ja seetõttu on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed tunneksid end kaasatuna ja saaksid aktiivselt panustada,“ sõnas Gnezdovski. 

Seejärel sai sõna SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist Evelyn Valtin, kes juhib Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme  sotsiaalse innovatsiooni projekti. Ta tutvustas KÜSKi rolli sotsiaalse innovatsiooni arendamisel ning tõi esile, milliseid tegevusi selle programmi raames ellu viiakse. Valtin märkis, et KÜSKi esimene sotsiaalse ettevõtluse taotlusvoor toimus juba 2011. aastal ning organisatsiooni esimesed kokkupuuted sotsiaalse innovatsiooni temaatikaga ulatuvad enam kui kümne aasta taha. 

Mis on sotsiaalne innovatsioon ja kuidas seda ära tunda? 

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Triin Kübar rääkis sotsiaalse innovatsiooni olemusest ning selle äratundmise olulisusest. „Kui me soovime päriselt lahendada keerulisi probleeme, ei piisa lihtsalt üksi tegutsemisest. Innovatsioon sünnib koostöös ja just seetõttu ongi oluline, et sotsiaalne innovatsioon ei toimu ülevalt alla, vaid tekib koos inimestega, kes seda vajavad,“ sõnas Kübar. 

„Sotsiaalne innovaator ei tööta üksi – ta peab oskama inimesi kaasa haarata ja muutust ellu viia.  Sotsiaalne innovatsioon ei saa olla midagi, mis tuleb ülevalt alla, lahendusi tuleks leida koosloomes sihtrühmadega “ rõhutas Kübar. 

Järgnenud paneeldiskussioonis arutlesid Mart Veliste (Balti Innovatsiooniagentuur), Minna Harjo (Siseministeerium), Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus) ja Triin Kübar sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse seoste üle. Pirkko Valge sõnas, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on avalikus sektoris julgust rohkem, kuid tõhusate lahenduste leidmine vajab jätkuvalt pikaajalist usaldust ja rahastust. 

Ühe olulise teemana tõstatus kolmanda sektori roll sotsiaalses innovatsioonis. Siseministeeriumi nõunik Minna Harjo tõi välja, et just vabaühendused on sageli need, kes katsetavad uusi lahendusi ja võtavad suuremaid riske, mida avalik sektor ei pruugi endale lubada.„Kolmas sektor on vahendaja ja tõlk, kes toob kokku erinevad osapooled ja aitab lahendusi ellu viia,“ sõnas Harjo. Ta lisas, et kodanikuühendustesse on kogunenud palju teadmisi ja ressursse, mis võiksid olla strateegilises koostöös riigiga veelgi paremini rakendatud. 

Diskussiooni käigus tõstatati ka hariduse roll sotsiaalse innovatsiooni edendamises. Kübar tõi esile, et ülikoolid ei saa jääda eraldiseisvateks teadusasutusteks – vaja on sektoritevahelist koostööd ja innovaatiliste lahenduste lõimimist kutse- ja kõrgharidusse.  

Balti Innovatsiooniagentuuri innovatsiooniteenuste juht Mart Veliste lisas, et iga kord, kui ta räägib sotsiaalsest innovatsioonist, õpib ta ka ise midagi uut. „See on dünaamiline valdkond, mis muutub koos ühiskonna ja selle vajadustega,“ ütles ta. 

Päeva teises pooles tutvustasid Heateo Sihtasutus, Integratsiooni Sihtasutus ja MTÜ Eesti Pagulasabi oma edulugusid, mis on aidanud kaasa sotsiaalsele sidususele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. „Sageli piisab vaid ühest vestlusest, et mõista ja lahendada suuremaid väljakutseid,“ tõdes üks arutlejatest. 

 „Me tegime sotsiaalset innovatsiooni enne, kui see mõiste leiutati,“ tõdes Pirkko Valge rääkides Heateo Sihtasutuse tegutsemisest, kes tänavu tähistab juba 22ndat tegutsemisaastat 

Ürituse lõpus said osalejad panustada ühisesse arutelusse, kus koguti ideid häkatonide ja inkubaatorite läbiviimiseks. KÜSK alustab sel aastal hankega häkatonide ja inkubaatorite läbiviijate leidmist, et leida lahendusi sotsiaalse sidususe väljakutsetele. Arutelus tõdeti, et lisaks praktilistele lahendustele on oluline kogukondade varasem ja pidev kaasamine ning süsteemsete takistuste leevendamine. Pikaajalise mõju saavutamiseks on vajalik valdkondadevaheline koostöö ning olemasolevate programmide täiendamine innovaatiliste lahendustega. 

Arutelus toodi esile mitmeid väljakutseid, millega sisserändajad ja erinevad kogukonnad igapäevaselt kokku puutuvad. Kultuurilised ja sotsiaalsed barjäärid, võõraste kultuuride kartus ning vastastikuse usalduse puudumine on endiselt olulised takistused, mida tuleb ületada. Samuti käsitleti süsteemseid ja bürokraatlikke takistusi, sealhulgas killustatud teenuseid ja kohalike omavalitsuste  takistusi, sealhulgas teenuste killustatust, tehniliselt keerukaid lahendusi ja süsteemset väljajäetust (nt puudulikku tuge Eestisse saabunud tööliste elukaaslastele), mis raskendavad integreerumist.Lisaks arutleti hariduse ja tööturu lõimumise teemadel, tuues välja vajaduse keeleõppe ja tööelu parema integreerimise järele, samuti digitaalsete teenuste kättesaadavuse ja valeinfo leviku probleemide üle.  

Programmi sotsiaalse innovatsiooni tegevuste fookuses on tõsta sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse sidusrühmade ning laiema avalikkuse teadlikkust sotsiaalse innovatsiooni olemusest, kontseptsioonist ja metoodikast keerukate ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimisel nii Eestis kui teistes riikides ning soodustada keskkonda, kus julgustatakse uute lahenduste katsetamist keeruliste sotsiaalsete probleemide lahendamisel,  sh erineva keelelise ja kultuurilise taustaga inimeste, sh immigrantide lõimumise toetamine Eestis. Täiendav info programmi ja sotsiaalse innovatsiooni tegevuste kohta KÜSKi kodulehelt.