Suminar tõi fookusesse sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö jõu

Koostöö on muutuste alus

Päeva avamisel rõhutati, et ühiskonna ees seisvad väljakutsed muutuvad järjest keerukamaks ning nende lahendamiseks ei piisa enam üksnes toetuste jagamisest.

KÜSKi juhatuse liige Tiina Oraste tõi välja, et lisaks rahastusele vajavad vabaühendused teadmisi, koostööpartnereid ja tuge kogukondade kaasamisel. Tema sõnul tuleb senisest enam mõelda sellele, kuidas tuua ühiskondlike teemade juurde noori, eakaid ning erineva taustaga inimesi.

Sarnast mõtet rõhutas ka Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Häli Allas, kes rääkis tugeva kodanikuühiskonna rollist ühiskonna sidususe ja turvalisuse tagamisel. „Mis iganes tegevused toovad inimesed kokku omavahel suhtlema ja rääkima, muudavad meid tugevamaks ka riigina. Ainult läbi dialoogi ja erinevate osapoolte päriselt kuulamise suudame luua sellise kodanikuühiskonna, kus kõik tahavad elada,“ sõnas Allas.

Noorte kaasamine ei jäänud Suminaril pelgalt jututeemaks. Sündmus toimus koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ning päeva korraldamisse panustasid ka Lääne-Harju õpilasmalev ja Paldiski Gümnaasiumi õpilasesindus. Just noored viisid läbi päeva sissejuhatava tutvumismängu.

Kuidas sünnib sotsiaalne innovatsioon?

Päeva esimese sisuploki jooksul jagas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik oma teekonda sotsiaalse innovatsioonini. Tema lugu sai alguse rahvusvahelisest koostööst ja noortevaldkonnast, kus ta puutus kokku keerulises olukorras olevate noortega. Ühe noortevahetuse korraldamisest kasvas välja mõte luua sotsiaalne ettevõte, mis pakuks keerulise taustaga noortele töökohti ja arenguvõimalusi. Enda ettekandes rääkis Lepik nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest ning rõhutas, et mõju loomine nõuab järjepidevust ja valmisolekut õppida.

Tema sõnul ühendab sotsiaalseid ettevõtteid soov lahendada mõnda ühiskondlikku probleemi, olgu selleks inimeste heaolu parandamine, keskkonnamõjude vähendamine või kogukondade tugevdamine. Oluline on, et mõju ei jääks ainult eesmärgiks, vaid seda ka teadlikult mõõdetakse ja hinnatakse.

Innovatsioon sünnib päris probleemidest

Paneeldiskussioonis „Sotsiaalne innovatsioon süsteemsete muudatusteni“ jagasid oma kogemusi erinevate valdkondade eestvedajad.

Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Petrik Saks tõi välja, et üheks suurimaks väljakutseks on jätkuvalt noorte sisuline kaasamine otsustusprotsessidesse. Tema sõnul juhtub sageli, et noored unustatakse otsustusprotsessidesse kaasata või tehakse seda formaalselt. Positiivse näitena tõi ta välja noortenõukogude loomise ministeeriumide juurde. Viimaste aastate jooksul on sellised koostöövormid laienenud ning tänaseks tegutseb noortenõukogu juba seitsme ministeeriumi juures. „Vaja on julgust nii noortelt endilt kui ka otsustajatelt. Ühed peavad julgema ideedega välja tulla ja teised olema valmis neid kuulama ning usaldama,“ sõnas Saks.

Rahvusvahelise mõjuga innovatsioonist rääkis DreamApply kaasasutaja Märt Aro, kelle sõnul sündis ettevõte väga konkreetsest probleemist. Välisüliõpilaste vastuvõtmine oli ülikoolidele keeruline ja ajamahukas protsess ning selle lihtsustamiseks otsustati luua tehnoloogiline lahendus. Tänaseks kasutavad DreamApply platvormi üle 300 kõrgkooli üle maailma ning miljonid noored otsivad selle kaudu võimalusi välismaal õppimiseks.

Aro sõnul ei sünni innovatsioon alati suurest ideest, vaid sageli hoopis soovist lahendada mõni praktiline probleem. Samas rõhutas ta, et suurte muutuste elluviimiseks on vaja koostööd. „Koostöös peitub jõud. Kui inimesed suudavad ühise eesmärgi nimel tegutseda, on võimalik saavutada tulemusi, mida ükski organisatsioon üksi ei suudaks.“

Sotsiaalse innovatsiooni praktilist mõju illustreeris Bolt Technology sõidujagamise teenusejuht Marek Kesküll. Ta rääkis loo sellest, kuidas kolme erivajadusega lapse ema murest kasvas välja uus transpordilahendus. Probleem oli lihtne – puuetega laste koolitransport võttis liiga palju aega ja energiat. Lahendust otsides jõudis idee NULA inkubaatorisse, kust saadi vajalik tugi ja rahastus. Seejärel leiti koostööpartner Bolt, kelle tehnoloogiline võimekus võimaldas teenust kiiresti arendada. Tänaseks on välja kasvanud koolitatud juhtidega transporditeenus, mis aitab erivajadustega inimestel turvaliselt liikuda. Teenuse kaudu on tehtud tuhandeid sõite ning lahendus areneb pidevalt edasi.

Kesküll rõhutas, et pikaajalise mõju saavutamiseks tuleb mõelda ka jätkusuutlikkusele. „Kui sul on idee, siis varem või hiljem tuleb leida sellele toimiv ärimudel. Muidu on keeruline mõju pikaajaliselt kasvatada.“

Kes meist ei oleks kuulnud Teeme Ärast? Selle algusloost ja maailmakoristuspäevaks kasvamisest tegi ettekande tegi Let’s Do It World president Heidi Solba. Ta meenutas, kuidas Eestis alguse saanud koristustalgud kasvasid ülemaailmseks liikumiseks, mis ühendab täna sadu miljoneid inimesi enam kui 160 riigis.

Solba sõnul ei ole organisatsiooni eesmärk kunagi olnud ainult prügi koristamine. „Koristamine on lihtsalt kõige lihtsam viis inimesed kokku tuua. Tegelik eesmärk on ühiskondlik muutus – panna inimesed mõtlema sellele, millises maailmas nad elavad ja millist maailma nad soovivad luua.“ Tema hinnangul seisneb liikumise suurim väärtus võimes tuua ühise eesmärgi nimel kokku erinevad sektorid, kogukonnad ja inimesed. Täna tegelevad paljud võrgustiku liikmed lisaks keskkonnateemadele ka haridusprojektide, kogukondade arendamise ning kriisidele reageerimisega. Näitena tõi Solba välja Ukraina sõja alguses vabatahtlike kiire mobiliseerimise, mis näitas kogukondliku tegutsemise erakordset võimekust.

Võtame aasta kokku

Päeva ühe osana tegi KÜSKi juhataja Tiina Oraste ka ülevaate möödunud aastast. Tavapärase kokkuvõtte asemel vaatas ta tagasi läbi lugude ja hetkede, mis on jäänud KÜSKi tegevusi saatma. Juttu tuli vabatahtlikust tegevusest, kodanikupäevast, rahvusvahelisest koostööst, erinevatest sündmustest ning noorte kaasamisest.

Ettekannet täiendasid muusikalised vahepalad, mille esitasid Helin ja Elizabeth DUO – Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) rütmimuusika õpilased.

Ülevaate lõpetas koostööpartnerite tänamine ning „Särav täht 2025“ tunnustuse üleandmine. Tunnustuse pälvis Läänemaa vabaühenduste konsultant Maarja Läänesaar panuse eest 2025. aasta kogemuspäeva korraldamisel. Teda tunnustati suure ideelise ja korraldusliku panuse, noorte juhendamise ning suurepärase koostöö eest kogu protsessi vältel.

Koosloome aitab ideedel kasvada

Pärast ettekandeid ja paneelarutelu jätkus päev praktilise koosloomega. Koolitaja ja ruumilooja Gaia Akadeemiast Toomas Trapido ja ruumihoidja ja koosloomejuht Kaie Koppel viisid läbi draakoniunistamise meetodil koosloome-töötoa, kus osalejad said ühiselt mõtestada oma ideid, unistusi ja tulevikuplaane. Meetod keskendub sellele, kuidas viia visioonid samm-sammult ellu, kaasates erinevaid osapooli ning luues tugevaid koostöövõrgustikke..

Päev lõppes meeleoluka ligipääsetava stand-up komöödiaõhtuga, kus astusid üles Janar Peterson ja Kauri Sosi. Huumor pakkus võimaluse võtta sisukas päev kokku kergemas võtmes ning kinnitas veel kord Suminari üht keskset sõnumit – tugevad kogukonnad sünnivad inimestest, kes julgevad kokku tulla, mõtteid jagada ja koos tegutseda.

Teine päev keskendus koostööle

Teine päev keskendus koostööle, tagasisidele ja kommunikatsioonile. Arutelukohvikus said KÜSKi partnerid ja koostöövõrgustik jagada oma mõtteid ning ettepanekuid erinevatel teemadel, mis kujundavad kodanikuühiskonna arengut. Arutelulauad keskendusid muu hulgas kodanikunädalale, VABAK platvormile, sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse tegevustele, taotlusvoorudele, noorte osalus ning CERV programmile. Päeva teises pooles kohtusid KÜSKi meeskond ja maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid, kus fookuses oli kommunikatsioon.