Suvekooli noored panid edasisteks koostöödeks mõtted veerema
Augusti keskel korraldas Eesti Õpilasesinduste Liit Ida-Virumaal Kauksis suvekooli, mille toimumist toetas KÜSK. Õpilasesindus on tihti noortele esimene kokkupuude kodanikuühiskonnas osalemisel ning kolme päeva jooksul käsitleti mitmeid sellekohaseid teemasid. Pärast esimest päeva, mis kätkes suuresti tutvumist ja endale sobiliku programmi kujundamist järgnevateks päevadeks, panid õpilasesinduste liikmed idanema nii mõnegi tulevase koostöö mõtte.
Kodanikuühiskonnas osalemise teemasid käsitleti suvekoolis koguni seitsmes töötoas. Omandatud teadmised – sealhulgas argumenteerimis- ja avaliku esinemise oskused – aitavad noortel alata kooliaastat teadlikumalt ning võtta õpilasesindustes enesekindlamalt sisulisi rolle koolielu mõjutamisel.
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss rääkis, et viidi läbi näiteks töötuba, mille eesmärk oli anda noortele teadmisi ja oskusi meeskonna juhtimiseks nii, et see arendaks kõiki tiimiliikmeid. „Seal oli teemaks näiteks, kuidas tiimi juhtida, hoida motivatsiooni ja seada mõtestatud eesmärke,“ jutustas ta lisades, et teema läks osalejatele korda. „See kõnetas neid, eriti just seda sihtgruppi, kes kohal oli.“ Suvekoolis osalesid valdavalt õpilasesindustega seotud noored, kuid kuna registreerimine oli vaba, tuli kohale ka neid, kes õpilasesindustes ei tegutse.
Kirss märkis, et teemana oli noorte kaasamise kodanikuühiskonda suvekooli fookuses igati asjakohane, sest see haakub otseselt õpilasesinduste igapäevaelu aktuaalsete küsimustega. „Näiteks koolidemokraatia aspekt – et õpilasesindusi kaasataks aktiivselt koolielulistesse aruteludesse,“ ütles ta ja lisas, et teine oluline külg on noorte enda soov panustada. „Mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem näeme, et õpilasesindused ja noorteorganisatsioonid on proaktiivsed ja teadlikud võimalustest otsustusprotsessides osaleda.“
Teise töötoana tõi Kirss välja huvikaitset käsitlenud. „Ehk kuidas konkreetselt teostada huvikaitset, kuidas seda teha efektiivselt ja mis on õpilasesinduste põhifunktsioon,“ selgitas ta. „Kuigi neil on sageli ka tseremoniaalne roll, on nad tegelikult siiski funktsionaalsed esindusorganisatsioonid,“ lausus ta. Selles töötoas räägiti muu hulgas argumenteerimisoskust, toodi näiteid ning lahendati praktilisi juhtumeid.
Oma kogemusele tuginedes tõdes Kirss, et noored soovivad ise otsustusprotsessides osaleda, mis tähendab, et argumentatsioonioskused kuluvad igati ära. Küll lisas ta, et muidugi võib tema arvamust siinkohal mõjutada sihtrühm, kes ümberringi on, kuid siiski teadis ta, et igas nende liikmeskoolis leidub õpilasi, keda koolielu tõeliselt huvitab ja kes tahavad muutusi algatada. Arutledes edasi, kas Eesti noored on proaktiivsed, märkis ta: „Olen käinud meie Euroopa katusorganisatsiooni üritustelt ja selle põhjal olen aru saanud, et Eesti õpilaseinduste roll on paljuski mõtestatum, kui nii mõneski teises riigis samataolistel.“
Ta lisas, et kuigi igal pool ei toimi meilgi õpilasesindused ideaalselt esindusorganitena, leidub siiski rohkelt proaktiivsust.
Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekoolis osales sadakond noort. Kuna enamik neist kuulus õpilasesindustesse, oli väga oluline ka võrgustumine – kogemusi vahetati ja leiti mitmeid uusi koostöökohti. „Seda oli näha, et edasisteks koostöödeks pandi seemned idanema,“ lausus Kirss. Ta tõi välja, et kui liidu üritustel on tavaliselt kohal suures osas sama tuumik, kes siis mõne aasta järel vahetub, olid seekord osalejate seas peamiselt uued näod, kes said oma teadmisi ja oskusi täiendada. „Osales nii nooremaid kui vanemaid õpilasi, aga keskmine vanus jäi sinna 14 aasta juurde. See näitab, et ka põhikoolinoored tunnevad nende teemade vastu huvi, tahavad kaasa rääkida ja areneda.“
Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekooli rahastasid Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
See leidis aset projekti “Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine” alategevusest, mis on noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine. Koostöö raames oli eesmärk tõsta laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonnast ning arendada nende oskusi ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida, luues selleks koostöövõimalusi vabaühenduste ja noorte esindusorganisatsioonide vahel. Samuti said noored õppida, kuidas enda häält kuuldavaks teha, näiteks harjutades avalikku esinemist.
Eesti Õpilasesinduste Liit on Eestis tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab koolide õpilasesindused ja mille tegevus on suunatud noorte kodanikukompetentside arendamisele, olles sellega ainus omataoline organisatsioon ja võimalus. See tähendab, et see teeb ka projekti mõttes sündmusest olulise koostöökoha. “Õpilasesindused on esimene formaalne keskkond, kus noor saab kogeda esindusdemokraatia põhimõtteid ja kujundada osalemisharjumusi,” märkis projektijuht Leana Liivson, öeldes, et seetõttu on koostöö liiduga strateegiliselt oluline, et jõuda varakult sihtrühmani, kes soovib ise tegutseda, suurendades nõnda nende tegutsemisjulgust ja avardades võimalusi, et nad neid ka oma kaaslasteni viiksid, et nemadki oleksid enam kaasatud ja võimalustest teadlikud. Ka Liivson tõi välja, et suvekoolis osales seekord rohkem noori, kes olid põhikooliealised – ja just see, põhikooli teine ja kolmas aste, on olnud kaasamise mõttes projektis “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” keeruline sihtrühm. “Suvekool võimaldas seda lünka täita ja andis võimaluse selleks, et noored said praktiliste töötubade kaudu arutelude kogemuse, kuidas demokraatlikult tegutseda, oma arvamust esitada ja ühiskonnas kaasa rääkida.”
Koostöö Eesti Õpilasesinduste Liiduga andis võimaluse jõuda üle Eesti kokku tulnud noorteni, avardades nende teadlikkust võimalusest olla ühiskonnas häälekas kaasarääkija, esindades siis õpilasesindusi, osaledes noortevolikogu töös või liitudes mõne vabaühendusega, kes on ette võtnud kasvõi kodukoha eluolu parandada. “Eesti Õpilasesinduste Liiduga jätkub samateemaline koostöö ka nende üldkoosoleku korraldamisel ja on niiöelda järjeks suvekoolile,” lausus Liivson lisades, et kui suvekoolis rääkisime muuhulgas teoreetiliselt demokratia protsessidest ja noorte rollist selles, siis liidu üldkoosolekul jätkame selle aspekti rõhutamist käsitledes praktilist poolt ehk näiteks valimisprotsessi.
