Suvekooli noored panid edasisteks koostöödeks mõtted veerema
Augusti keskel korraldas Eesti Õpilasesinduste Liit Ida-Virumaal Kauksis suvekooli, mille toimumist toetas KÜSK. Õpilasesindus on tihti noortele esimene kokkupuude kodanikuühiskonnas osalemisel ning kolme päeva jooksul käsitleti mitmeid sellekohaseid teemasid. Kokku tulnud õpilasesinduste liikmed panid seejuures idanema nii mõnegi tulevase koostöö mõtte.
Kodanikuühiskonnas osalemise teemasid käsitleti suvekoolis koguni seitsmes töötoas. Omandatud teadmised – sealhulgas argumenteerimis- ja avaliku esinemise oskused – aitavad noortel alata kooliaastat teadlikumalt ning võtta õpilasesindustes enesekindlamalt sisulisi rolle koolielu mõjutamisel.
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Karl Erik Kirss rääkis, et viis ise läbi ühe töötoa, mille eesmärk oli anda noortele teadmisi ja oskusi meeskonna juhtimiseks nii, et see arendaks kõiki tiimiliikmeid. „Seal oli teemaks näiteks, kuidas tiimi juhtida, hoida motivatsiooni ja seada mõtestatud eesmärke,“ jutustas ta lisades, et teema läks osalejatele korda. „See kõnetas neid, eriti just seda sihtgruppi, kes kohal oli.“ Suvekoolis osalesid valdavalt õpilasesindustega seotud noored, kuid kuna registreerimine oli vaba, tuli kohale ka neid, kes õpilasesindustes ei tegutse.
Kirss märkis, et teemana oli noorte kaasamise kodanikuühiskonda suvekooli fookuses igati asjakohane, sest see haakub otseselt õpilasesinduste igapäevaelu aktuaalsete küsimustega. „Näiteks koolidemokraatia aspekt – et õpilasesindusi kaasataks aktiivselt koolielulistesse aruteludesse,“ ütles ta ja lisas, et teine oluline külg on noorte enda soov panustada. „Mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem näeme, et õpilasesindused ja noorteorganisatsioonid on proaktiivsed ja teadlikud võimalustest otsustusprotsessides osaleda.“
Teise töötoana tõi Kirss välja huvikaitset käsitlenud. „Ehk kuidas konkreetselt teostada huvikaitset, kuidas seda teha efektiivselt ja mis on õpilasesinduste põhifunktsioon,“ selgitas ta. „Kuigi neil on sageli ka tseremoniaalne roll, on nad tegelikult siiski funktsionaalsed esindusorganisatsioonid,“ lausus ta. Selles töötoas räägiti muu hulgas argumenteerimisoskust, toodi näiteid ning lahendati praktilisi juhtumeid.
Oma kogemusele tuginedes tõdes Kirss, et noored soovivad ise otsustusprotsessides osaleda, mis tähendab, et argumentatsioonioskused kuluvad igati ära. Küll lisas ta, et muidugi võib tema arvamust siinkohal mõjutada sihtrühm, kes ümberringi on, kuid siiski teadis ta, et igas nende liikmeskoolis leidub õpilasi, keda koolielu tõeliselt huvitab ja kes tahavad muutusi algatada. Arutledes edasi, kas Eesti noored on proaktiivsed, märkis ta: „Olen käinud meie Euroopa katusorganisatsiooni üritustelt ja selle põhjal olen aru saanud, et Eesti õpilaseinduste roll on paljuski mõtestatum, kui nii mõneski teises riigis samataolistel.“
Ta lisas, et kuigi igal pool ei toimi meilgi õpilasesindused ideaalselt esindusorganitena, leidub siiski rohkelt proaktiivsust.
Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekoolis osales sadakond noort. Kuna enamik neist kuulus õpilasesindustesse, oli väga oluline ka võrgustumine – kogemusi vahetati ja leiti mitmeid uusi koostöökohti. „Seda oli näha, et edasisteks koostöödeks pandi seemned idanema,“ lausus Kirss. Ta tõi välja, et kui liidu üritustel on tavaliselt kohal suures osas sama tuumik, kes siis mõne aasta järel vahetub, olid seekord osalejate seas peamiselt uued näod, kes said oma teadmisi ja oskusi täiendada. „Osales nii nooremaid kui vanemaid õpilasi, aga keskmine vanus jäi sinna 14 aasta juurde. See näitab, et ka põhikoolinoored tunnevad nende teemade vastu huvi, tahavad kaasa rääkida ja areneda.“
Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekooli rahastasid Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
