Kui takso annab tagasi iseseisvuse: kuidas väikesest ideest kasvas koostöö Boltiga?

Maris Praats-Raide
4. nov. 2026


Takso tellimine on enamiku jaoks argine tegevus. Mõni puudutus telefoniekraanil ja auto ongi ukse ees. Aga mis siis, kui takso saabub, kuid autosse pääsemine osutub keeruliseks? Või kui juht ei tea, kuidas aidata inimest, kes vajab liikumisel veidi rohkem tuge? Just sellisest igapäevasest, kuid sageli märkamatuks jäävast probleemist sai alguse Tugitakso – sotsiaalne algatus, mille idee jõudis lõpuks rahvusvahelise ettevõtte Bolti teenusesse. Kuidas see juhtus ja mida on sellest õppida, räägivad taskuhäälingus „Mõjulood“ Tugitakso eestvedaja Ingrid Kõrgema ja Bolti esindaja Marek Kesküll.

Kujuta ette, et tahad minna sõbrale külla. Või teatrisse. Või lihtsalt linna peale kohvikusse. Enamiku inimeste jaoks on see vaid otsustamise ja kohalemineku küsimus. Kuid inimesele, kelle liikumine on raskendatud, võib juba koduuksest kaugemale jõudmine tähendada tervet logistilist operatsiooni.

Taksod on ju olemas. Aga kas neist on abi, kui juht ei oska või ei julge reisijat aidata? Kui autosse istumine võtab tavapärasest kauem aega? Või kui inimene lihtsalt ei saa olla kindel, et tellitud sõit tema vajadustega arvestab? Need on küsimused, millele hakkas lahendust otsima Ingrid Kõrgema. Nii sündis Tugitakso – idee, mis lähtus lihtsast põhimõttest: võimalus liikuda ja oma elu korraldada ei tohiks sõltuda sellest, kas inimene saab kõigega täiesti iseseisvalt hakkama.

Paljud head ühiskondlikud algatused sünnivad inimeste isiklikust kogemusest või mõne probleemi märkamisest. Hoopis keerulisem on jõuda selleni, et lahendus ei jääks üksnes väikese eestvedajate ringi ettevõtmiseks, vaid jõuaks tuhandete võimalike kasutajateni.

Tugitakso sai oma arengule hoogu NULA ühiskondlike algatuste inkubaatorist. Sealt edasi viis teekond koostööni Boltiga, kes tõi 2019. aastal turule erivajadustega ja täiendavat abi vajavatele reisijatele mõeldud Assist sõidukategooria.

Aga kuidas jõuab üks väike sotsiaalne algatus suure rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte huviorbiiti? Kas piisab heast ideest ja õigel hetkel õige inimese poole pöördumisest? Või peab ettevõte olema ise valmis märkama probleeme, mida tema tavapärane ärimudel veel ei lahenda?

Just sellest räägivad „Mõjulugude“ uues osas Ingrid Kõrgema ja Marek Kesküll. Juttu tuleb nii koostöö algusest kui ka sellest, mida tähendab väikese, väga selge ühiskondliku eesmärgiga algatuse sobitamine suure ettevõtte igapäevasesse tegevusse.

Bolt Assistance’i idee on lihtne: pakkuda täiendavat tuge vajavatele inimestele võimalust kasutada taksoteenust juhtidega, kes on nende abistamiseks ette valmistatud. Mõne reisija jaoks võib see tähendada abi autosse istumisel. Teise jaoks teadmist, et juht on kannatlik ja mõistab tema vajadusi. Kolmanda jaoks aga midagi hoopis suuremat – võimalust minna kodust välja ilma, et peaks iga kord pereliikme või tuttava abi paluma.

See ongi koht, kus tavaline transporditeenus muutub millekski enamaks. Sest kui inimene saab ise otsustada, millal ta läheb arsti juurde, külastab sõpru või osaleb mõnel üritusel, ei räägi me enam ainult liikumisest. Me räägime iseseisvusest, enesekindlusest ja võimalusest olla ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Samas ei lahenda üks teenus kõiki ligipääsetavusega seotud probleeme. Näiteks ei pruugi tavalise sõiduautoga pakutav abistav taksoteenus sobida inimesele, kes vajab transporti ratastoolist väljumata. Seetõttu on oluline mõista nii teenuse võimalusi kui ka selle piire.

Kuidas Tugitakso ja Bolt teineteist leidsid? Milliseid raskusi tuli ületada? Kas suure ettevõttega koostööd tehes on võimalik säilitada väikese algatuse algne eesmärk? Ja milline võiks olla ligipääsetava transpordi tulevik?

Neist ja paljudest teistest küsimustest räägivad sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu „Mõjulood“ uues osas Ingrid Kõrgema ja Marek Kesküll.


Taskuhääling „Mõjulood“ valmib Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ tegevuste raames, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja edendada sotsiaalset innovatsiooni. Tegevust kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.