Tatjana Zamorskaja Narvast: vabaühenduse peaks looma selleks, et muuta maailma paremaks

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku konkursil valiti parimaks nõustajaks Narva vabaühenduste konsultant Tatjana Zamorskaja. Hindamise aluseks oli tagasisideküsitlusele vastajate protsent ja nende rahulolu teenusega.

Tegime Tatjanaga juttu.

Kõigepealt, saame tuttavaks. Kes sa oled, kuidas sa ennast ise inimesena iseloomustad?

Juulis 2022 sai täpselt 15 aastat täis, kui ma tulin tööle IVEKisse (Ida-Viru Ettevõtluskeskus) vabaühenduste konsultandiks. Ehk juulis 2007 oli IVEKi poolt avatud uus kontor Narvas, kuhu ma asusingi tööle. Selleks ajaks oli mul juba suur kogemus MTÜde eestvedamise- ja projektide kirjutamise ning juhtimisega. Siiamaani olen aktiivne Ida-Virumaa elanik ja mitme ühingu juhatuse liige. Enne seda töötasin ma Sotsiaalabiameti ohvriabikeskuses ja minu magistrikraad on saadud Tallinna Ülikoolis just sotsiaaltöö alal.

Me ei saa mööda niisugusest teemast nagu sõda Ukrainas. Kuidas see sinu tööd mõjutab?

Ukraina sõda minu tööd palju ei mõjuta. Meil on mitu organisatsiooni, kes tegelevad pagulaste abistamisega ja olen neid ka nõustanud. Mõnikord on ka kliendid Ukrainast, kuid neid võtan vastu ja nõustan samamoodi nagu teisi, kuna nende küsimused on just seotud vabaühendustega.

Millist nõu annad inimestele, kes alustavad vabaühenduse loomisega?

Need on minu lemmikud kliendid, kes just selle tee alguses on – nende silmad säravad ja ideid on palju. Olen väga rahul, et saan panustada uute ühenduste loomisse nii ideede, nõustamise kui praktilise abiga. Soovitan julgelt vaadata tulevikku, uskuda oma jõudu, kuid mitte unustada ka kaasata teisi kogukonna liikmeid ja kasvatada sõbralikku ja abivalmis tiimi.

Kui on aga juba alustanud ja tegutsenud vabaühendus, siis alati soovitan kõik asjad paika panna nii oma peas kui paberi peal. Näiteks küsimus, kes teeb ühingule raamatupidamist? Kas on juba pangas konto avatud? Kas ühendus saab teha SWOT analüüsi ja kirjutada mõne projekti? Kuidas veel saaks raha teenida või sponsorlust leida oma tegemistele? Nendel ühingutel on alati palju küsimusi ja kui pole, siis ma alati leian „nõrgad kohad“, mille peale just peaks sellel hetkel mõtlema.

Tänapäeva trend on kogukonnad. Kas nende tegutsemiseks peab olema asutatud juriidiline isik?

Paljud inimesed ei mõista seda, et just nemad ongi kogukond, kuid kus, kuidas ja kellega edasi – see on juba teine küsimus. Ühingut juriidilises mõttes ei pea selleks olema, kuigi sellega kaasnevad mõned plussid ja uued võimalused! Kui pole kindel, kas tahad ühingu asutada, kuid kui soov kuskil aidata või teha oma/naabri/küla/maakonna jne elu paremaks on olemas, siis võiks alustada sellest, et otsida eestvedaja, keda usaldad antud asjas ja hakkad aitama tiimi liikmena.

Mis on sinu töölaual praegu ja mis on alati aktuaalne?

15 aasta jooksul eriti pole muudatusi selles, millega tulevad  nõustamisele vabaühendused – projektikirjutamine ja juhtimine, asutamise küsimused, juhatuse vahetus, põhikirja muudatus jne. Need teemad on vägagi stabiilsed. Ainuke asi, mis muutus peale COVIDit – väga palju ühinguid vajavad nõu, kuidas saaks ikkagi sotsmeedias õigesti oma tegevusi kajastada ja kuidas korraldada hübriidiüritusi ja üldse inimesi kutsuda just üritustele, mis toimuvad reaalses elus mitte virtuaalses maailmas.

Milline on üldiselt koostöö, kas riik ja kohalik omavalitsus võtavad vabaühendusi/kogukondi oma partneritena? Kuidas saaks koostööd rohkem teha?

Nii ja naa. Mõnes valdkonnas on kohe tunda partnerlust ja kaasamist, kuid mõnes linnas või valdkonnas seda polegi. See küll palju sõltub, kas vabaühenduse juhatus on seotud kuidagi raha teenimisega, kas juba oma teenus või toode on välja töötatud ja turul olemas. Äripartnerid või omavalitsus võtavad niisugust MTÜ-d tõsise partnerina, kellel on teenused või tooted, see on selge. Eks vastastikku usaldatakse ikka professionaalsust.

Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?

Mulle isiklikul ei meeldi sellised kliendid, kes tahavad asutada MTÜ-d ainult „töötukassa soovitusel“ või „oma firma jaoks“. Ehk jah, mõned skeemid meil riigis on sellised, et kui klient ei nõustu töötukassa tööpakkumistega, siis ta ei saa enam raha. Siis tehakse MTÜ linnukese jaoks ja kahjuks see pole just see, millele ma hästi vaataks. Samas mõned inimesed asutavad MTÜ ainult sellepärast et „linn annab ruumi tasuta“, „pole maksusid“, „saaks projektiraha ja endale palka“ jne jne. Usun, et vabaühenduse peaks looma selleks, et muuta maailma paremaks, kasvõi ainult ühe väikese teema osas, aga mitte selleks, et ainult endale kasu saada.

Milliseid muutusi on kaasa toonud COVID-19 kriis vabaühenduste tegevuses. Ja ka sinu töös?

Nagu enne juba mainisin, siis COVID tõi väga palju uut just digimaailma osas – ühingud peavad õppima teistmoodi üritusi korraldama ja sotsiaalmeedias olema aktiivsed, oskama tekste kokku panna ja videoid ning fotosid töödelda jne. Üheks probleemiks on ka see, et inimesed muutusid „laisaks“ ja on vaja väga palju pingutada, et neid tagasi kokku saada just nendele üritustele, kus reaalne suhtumine toob reaalset kasu ka.

Küsimusi küsis ja vastuseid toimetas Priit Põiklik KÜSKist