Paralleelsete töötubade tutvustus (töökeeleks inglise keel)

1. TÖÖTUBA – SOOME Kaasatuse mõõtmine

ESIS – Experiences of Social Inclusion Scale

Kuidas hinnata sotsiaalset kaasatust oma organisatsiooni või projekti tegevustes?

See töötuba uurib sotsiaalse kaasatuse kogemuste skaala (ESIS) kasutamise võimalusi ja väljakutseid hindamisvahendina. Keskendume sellele, kuidas ESIS-i abil hinnata sotsiaalse kaasatuse tulemusi erinevates organisatsioonides, projektides ja tegevustes.

Osalejad jagavad oma organisatsiooni, projekti või sekkumise hindamisjuhtumit ning rühm arutab ühiselt, kuidas ESIS-i saaks iga juhtumi puhul kasutada sotsiaalse kaasatuse tulemuste hindamiseks. Samuti käsitleme meetodi rakendamisega seotud võimalikke väljakutseid.

Sotsiaalne kaasatus Mõju hindamine Praktiline töötuba
Töötuba juhendab: Marko Nousiainen
Oluline! Enne töötuba tuleb teha kodutöö

Soome praktika töötoas osalemise eelduseks on kodutöö tegemine. Kui oled valinud selle töötoa, palume sul enne töötuba tutvuda ESIS-i küsimustikuga ning mõelda oma organisatsiooni, projekti või tegevuse näitel järgmistele küsimustele:

  1. Mis on sinu organisatsiooni, projekti või tegevuse nimi ja millises kontekstis see tegutseb?
  2. Millised on selle eesmärgid ja sihtrühm? Kelle sotsiaalset kaasatust soovid edendada ja milline tulemus näitaks, et eesmärk on saavutatud?
  3. Milliseid peamisi tegevusi või meetodeid kasutad nende eesmärkide saavutamiseks?
  4. Kuidas hindad praegu või kavatsed edaspidi hinnata, kas eesmärgid on saavutatud?
  5. Kuidas saaksid ESIS-i oma tegevuse hindamisel kasutada ja millised väljakutsed võivad sellega kaasneda?

Küsimustikku ei ole vaja täita. Võta oma mõtted töötuppa kaasa, et saaksime nende üle ühiselt arutleda.

ESIS-i materjalid neljas keeles

Töötoa ettevalmistamiseks saad tutvuda ESIS-i küsimustiku ja sellega seotud materjalidega eesti, inglise, vene ja ukraina keeles.

Tutvu ESIS-i materjalidega (EST, ENG, RUS, UKR) ↗
Loe lähemalt Soome praktika kohta ↗
2. TÖÖTUBA – ROOTSI Kogukond ja lõimumine

Loome Tallinnasse sotsiaalse farmi ja köögi!

Botildenborgi kogemusest inspireeritud praktiline töötuba

Töötoas tutvume Rootsis Malmös tegutseva sotsiaalse ettevõtja Lena Friblickiga, kes esindab organisatsiooni Botildenborg. Botildenborg on sotsiaalne farm ja köök, kus toitu ja põllumajandust kasutatakse inimeste võimestamiseks, kogukondade tugevdamiseks ning positiivsete ühiskondlike muutuste loomiseks.

Töötoas uurime ühiselt, kuidas Botildenborgi kogemusi ja meetodeid saaks rakendada Tallinnas ning millised võimalused on siin sarnase algatuse käivitamiseks.

Töötame koos ja otsime vastuseid järgmistele küsimustele:

• Milline on vajadus sotsiaalse farmi ja köögi järele Tallinnas?

• Milliseid Botildenborgi meetodeid saaks Tallinnas rakendada?

• Kuidas saaksime Tallinnasse sotsiaalse farmi ja köögi luua?

Sotsiaalne ettevõtlus Kogukondlik koostöö Praktiline töötuba
Töötuba juhendab: Lena Friblick

Kodutöö osalejale: Palume sul enne töötuba saata juhendajale Lena Friblickile lühike ingliskeelne tutvustus endast ja oma organisatsioonist.

Saada tutvustus e-posti aadressile: lena.friblick@botildenborg.se

Loe lähemalt Rootsi praktika kohta ↗
3. TÖÖTUBA – NORRA Tööandjate ja vabatahtlike kaasamine

Heategevuslikust lähenemisest ärilise väärtuseni: tööandjate kaasamine

Kuidas muuta heategevuslik koostöö väärtuslikuks ja pikaajaliseks partnerluseks?

Paljudel sotsiaalsetel algatustel on keeruline kaasata tööandjaid ja vabatahtlikke viisil, mis ulatuks kaugemale pelgalt heast tahtest. Sammen om en Jobb on oma kogemustest õppinud, et oluline on see, kuidas koostöö väärtust raamistatakse.

Kui keskenduda sõnumi „aita abivajajat“ asemel sellele, mida mentorid ja ettevõtted ise osalemisest võidavad – näiteks juhtimisoskuste arendamine, kultuuridevahelise pädevuse suurendamine ja uute vaatenurkade omandamine –, mõjutab see nii seda, kes algatusega liituvad, kui ka seda, kui kaua nad tegevuses osalevad.

Töötoas jagame, kuidas selline lähenemisviisi muutus on kujundanud Sammen om en Jobbi värbamis- ja kommunikatsioonitegevusi.

Ühine kogemuste vahetamine ja arutelu

Seejärel kutsume osalejaid kogemusi vahetama ja arutlema selle üle, millised sõnumid ja lähenemisviisid on aidanud tööandjaid ja vabatahtlikke kaasata ning millised on andnud hoopis vastupidise tulemuse.

Aruteluküsimus: millised sõnumid ja lähenemisviisid on teie töös aidanud tööandjaid ja vabatahtlikke kaasata ning millised ei ole soovitud tulemust andnud?

Tööandjate kaasamine Vabatahtlik tegevus Koostöö väärtus Mentorlus Kogemuste vahetamine
Töötuba juhendab: Vilde Thoresen Nord
Loe lähemalt Norra praktika kohta ↗
4. TÖÖTUBA Kultuurilised sidemed ja ühtekuuluvustunne

Sillad, mitte müürid: ühtekuuluvustunde ühine kujundamine Eestisse saabunud uussisserändajatele

Kultuurilised väärtused, empaatia ja ühised lahendused kogukondade ühendamiseks

Uussisserändajad saabuvad Eestisse sageli väärtuslike oskuste ja tegutsemistahtega, kuid seisavad silmitsi sotsiaalse eraldatusega. Uus keel, võõrad suhtlusnormid ja aeglaselt kujunevad sõprussuhted võivad muuta kohanemise keeruliseks.

Eestis tavapärased suhtlusnormid, näiteks isikliku ruumi väärtustamine ja vaikusega harjumine, võivad uussisserändajatele tunduda külmad. Samas võib uussisserändajate avatus kohalikele elanikele mõjuda harjumatult. Nii võivad mõlemad pooled teineteist valesti mõista.

Töötoas tutvustatakse kolme Põhjamaades kasutatavat praktikat ning keskendutakse lõimumise inimlikule küljele: isiklikele väärtustele, ühtekuuluvustundele ja empaatiale. Olulisel kohal on püsivate kontaktide loomine ning uussisserändajate kaasamine ühiste tegevuste loojatena, mitte üksnes teenuste tarbijatena.

Töötoa eesmärk

Töötoa eesmärk on aidata osalejatel mõista, kuidas nende endi kultuurilised väärtused võivad luua sildu Eesti ühiskonnaga, ning suurendada uussisserändajate ja kohalike elanike vastastikust empaatiat ja üksteisemõistmist.

Töötoa lõpuks mõistavad osalejad paremini Eesti igapäevaseid suhtlusnorme ja võimalikke kultuurilisi arusaamatusi. Nad oskavad esile tuua oma isiklikke või perekondlikke väärtusi ning mõistavad, miks püsivate suhete loomine uues keskkonnas võib olla keeruline.

Lisaks saavad osalejad kogemuse väikese sotsiaalse innovatsiooni idee loomisest, määratlevad selle elluviimiseks esimese praktilise sammu ning õpivad nägema kultuurilisi kohtumisi ka kohaliku elaniku vaatenurgast.

Lähenemisviis

Töötuba liigub Eesti kultuuri tutvustamisest isiklike väärtuste ja ühiste probleemide mõtestamiseni ning sealt edasi praktiliste lahenduste ja empaatia arendamiseni.

Osalejad saavad jagada enda jaoks olulisi väärtusi ning avastada, kuidas neist võiks kujuneda kogukondi ühendav tegevus. Meeskond tutvustab nelja näidet, mis näitavad kultuuriliste väärtuste kasutamise võimalusi sotsiaalses innovatsioonis.

Sotsiaalsest eraldatusest räägitakse avatult ja hinnanguvabalt. Kõige isiklikumad arutelud toimuvad privaatselt või anonüümselt ning oma kogemuste jagamine on alati vabatahtlik.

Mida töötoas tehakse?

75-minutiline töötuba koosneb kaheksast etapist, mis ühendavad lühiettekanded, paaris- ja rühmatööd, loomingulise mõtlemise ning ühise arutelu.

1. Sissejuhatus Eesti kultuuri (7 minutit)

Lühike ettekanne Eesti kultuurist ja traditsioonidest. Näidetena tutvustatakse laulupidu, jaanipäeva ja talguid ning nende tähendust Eesti ühiskonnas.

2. Meie väärtused (8 minutit)

Osalejad jagavad paarilisega mõnda enda jaoks olulist kultuurilist, isiklikku või perekondlikku traditsiooni või väärtust.

Seejärel arutletakse, kuidas võiks neid väärtusi tuua Eesti ühiskonda viisil, mis kõnetaks ka kohalikke elanikke ning looks ühendava silla erinevate kultuuride vahel.

3. Meie neli näidet (8 minutit)

Neli meeskonnaliiget tutvustavad lühikesi näiteid sellest, kuidas kultuurilisest väärtusest võib kujuneda kogukondi ühendav tegevus.

Üheks näiteks on Aserbaidžaani külalislahkus ja traditsioon tervitada külalisi teega. Sellest võiks kujuneda „Kultuuride tee- ja vestlusõhtu“, kus uussisserändajad ja kohalikud elanikud kohtuvad, tutvustavad oma traditsioone ning loovad uusi kontakte.

Etapi lõpus jagatakse osalejad nelja rühma.

4. Sotsiaalne eraldatus (10 minutit)

Arutletakse sotsiaalse eraldatuse üle ning rõhutatakse, et vajadus suhtlemise ja ühtekuuluvustunde järele on inimlik ning väheste sõprade olemasolu uues keskkonnas on loomulik kogemus.

Osalejad mõtisklevad esmalt iseseisvalt ning vastavad seejärel Mentimeteri keskkonnas küsimusele:

„Millised on teie arvates peamised takistused püsivate suhete loomisel uussisserändajate ja kohalike elanike vahel Eestis?“

Vastustest moodustub reaalajas ühine sõnapilv.

5. Rühmatöö (20 minutit)

Iga rühm valib Mentimeteri sõnapilves esile toodud takistustest ühe ning töötab välja realistliku tegevuse selle ületamiseks. Iga rühma juhendab üks meeskonnaliige.

Rühmatöö käigus selgitatakse, kuidas ühine kultuuriline väärtus võiks aidata valitud takistust ületada, määratletakse tegevuse sihtrühm ning leitakse võimalik Eestis tegutsev koostööpartner või organisatsioon.

Lõpuks sõnastab iga rühm ühe konkreetse esimese sammu, mis aitaks ideed ellu viia.

6. Rühmatööde esitlused (10 minutit)

Iga rühm tutvustab oma ideed ligikaudu kahe minuti jooksul. Ideed kuvatakse Mentimeteri ühisel tahvlil, et kõik osalejad saaksid loodud lahendustega tutvuda.

7. Rollimäng: mis tunne on olla eestlane? (10 minutit)

Osalejad kujutavad vaikuses ette olukorda, kus nad on kohalikud Eesti elanikud, kes kohtuvad uussisserändajaga.

Nad kirjutavad paberile, milliseid tundeid ja mõtteid selline kohtumine võiks tekitada. Vastuseid ei pea suuliselt jagama ning paberid kogutakse anonüümselt.

Mõned vastused loetakse ette ning Eesti osalejad saavad soovi korral jagada oma vaatenurka ja kogemusi.

Peamine sõnum on, et kultuuriliste ja sotsiaalsete barjääride ületamiseks on vaja empaatiat ning oskust näha olukorda teise inimese vaatenurgast.

8. Kokkuvõte (2 minutit)

Osalejad võtavad oma töötoakogemuse kokku ühe sõnaga. Töötuba lõpetatakse tänusõnadega.

Oodatavad tulemused

Töötoa tulemusena valmib neli realistlikku ideed, mis aitavad luua sidemeid uussisserändajate ja kohalike elanike vahel. Iga idee puhul määratletakse sihtrühm, võimalik koostööpartner ning üks konkreetne esimene samm idee elluviimiseks.

Lisaks aitab töötuba suurendada vastastikust mõistmist, arendada empaatiat ning tugevdada ühtekuuluvustunnet.

Töötoa lõpus viiakse läbi lühike tagasisideküsitlus, mille abil selgitatakse välja, mida osalejad kõige kasulikumaks pidasid. Tagasisidet kasutatakse ka õppekursuse hindamisel.

Oluline! Enne töötuba tuleb teha kodutöö

Palume kõigil töötoas osalejatel enne töötuppa tulekut täita lühike küsimustik.

Küsimustik aitab töötoa läbiviijatel paremini mõista osalejate kogemusi ja ootusi ning valmistada ette ühiseid arutelusid ja tegevusi.

Täida töötoa eelne küsimustik ↗
75 minutit Kultuurilised sidemed Ühtekuuluvustunne Empaatia Sotsiaalne innovatsioon Rühmatöö
Töötoa viivad läbi: Tallinna Ülikooli sotsiaalse ettevõtluse magistriõppekava tudengid