Üldkoosolek andis noortele praktilise kogemuse demokraatias osalemisest ja ühiskonda panustamisest
Oktoobri lõpus said Tamsalu koolis kokku paarsada õpilast, et 31. oktoobrist kuni 2. novembrini osaleda 53. Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekul.
„Üldkoosolekud õpetavad noortele kõige rohkem seda, kuidas demokraatia ja organisatsioonijuhtimine päriselt toimivad. Nad näevad otse, kuidas sünnivad otsused, mis mõjutavad terve liidu tööd, ja mida tähendab vastutus oma kooli esindajana,“ rääkis sündmust eest vedanud Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatuse aseesimees Anastassia Ussova. Ta lisas, et selle käigus õpivad noored dokumentidega töötamist (aruanded, tegevuskavad, eelarved), argumenteerimist, avalikku esinemist ja kriitilist analüüsi. „See annab praktilise kogemuse juhtimisest, protsessidest ja vastutusest rollis, kus ta esindab oma kooli, mitte ainult iseennast.“
Seekordne üldkoosolek, mis leidis aset koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) eestveetava projektiga „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“, algas 31. oktoobril kell 13.00, kui osalejad saabusid. Seejärel juhatas korraldusmeeskond neid omavahel tutvuma, pärast mida sündmus avati ning tegutsema hakkas avaliku poliitika valdkond, kes korraldas üldkoosoleku vältel mitmeid erinevaid töötubasid. Töötubades said osalejad arutada hindamissüsteemi, eksamisüsteemi, tehisintellekti ja tervisenõudeid koolides. Pärast seda läksid osalejad enda valitud töötubadesse, näiteks väitlemine ja esmaabi, ning tehti koostööülesandeid.
Leana Liivson, kes on KÜSKi „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ projektijuht lausus, et koostöö EÕEL-iga algas juba suvel, kui leidis aset liidu Suvekool. “Arutlesime noorte osalusvõimaluste üle kodanikuühiskonnas ja rõhutasime noorte endi töö tähtsust neile oluliste teemade huvikaitses,” ütles ta lisades, et üldkoosolek oli loogiline jätk projekti ja EÕEL-i vahelises koostöös ja selle suurepärane punkt oligi koosviibimistel valimiste korraldamine. Nagu Liivson juba varem on öelnud, siis EÕEL on Eestis tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab koolide õpilasesindused ja mille tegevus on suunatud noorte kodanikukompetentside arendamisele, olles sellega ainus omataoline organisatsioon ja võimalus, mis see tähendab projekti mõttes olulist koostöökohta. Liivson selgitas, et õpilasesindused on esimene formaalne keskkond, kus noor saab kogeda esindusdemokraatia põhimõtteid ja kujundada osalemisharjumusi, liiati on koostöö liiduga strateegiliselt oluline, et jõuda varakult sihtrühmani, kes soovib ise tegutseda, suurendades nõnda nende tegutsemisjulgust ja avardades võimalusi, et nad neid ka oma kaaslasteni viiksid, et nemadki oleksid enam kaasatud ja võimalustest teadlikud. Sellised koostööd aitavad muuhulgas jõuda just noorteni, kes on näiteks põhikoolieas.
Üldkoosolek on korraldajate sõnul ideaalne koht, kus õpilasesindajad saavad omavahel uusi tutvusi luua ning hiljem õpilasesindustega koostööd teha, kuid oma olemuselt on see EÕEL-i kõrgeim otsustusorgan, kuhu tulevad kokku kõigi liikmeskoolide esindajad ning kus võetakse vastu seisukohti, valitakse liidule juhatus ja revisjonikomisjon, kantakse ette aruandeid ning kinnitatakse eelarve ja tegevuskava. See toimub reeglina kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Varasemalt on olnud ka erandjuhtumeid, kus korraline koosolek lükkus suvesse. EÕEL-i ajaloos on toimunud hetkel kolm erakorralist üldkoosolekut. Üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui kohal on kolmandik liikmetest.
Nii oligi teine päev noortel täis asjalikku tööd, kui algas mandaatide jagamine ning ametlik osa ja sellele järgnes avaliku poliitika töötuba. Seal toimusid erinevad diskussioonid ja grupitööd, mis aitasid koguda sisendit ja saada paremat ülevaadet. Hiljem, pärast töötubade lõppu, oli mandaatide jagamine ja teine ametlik osa. Pärast pikka päeva said osalejate meeskonnad lõõgastuda õhtuprogrammi saatel, kus esines noortebänd Chopsticks.
Pühapäeval ehk sündmuse viimasel päeval viis avaliku poliitika valdkond läbi enda viimase töötoa, mille raames Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Kärt Kaasik-Aaslav tõstatas teemana huvikaitse. Osalejad said küsida küsimusi, täita ülesandeid ja arutleda mitmete neid huvitavate teemade üle.
Kogu protsess kannab Anastassia Ussova sõnul endas noorte ühiskonda kaasamise mõtet. Ta selgitas, et üldkoosolekule tuleb üks esindaja igast liikmeskoolist, mis tähendab, et hääle saavad nii suured linnakoolid kui ka väiksemad maakoolid. Mandaat on igal koolil võrdne, see loob ausa ja tasakaalustatud osalussüsteemi hääletamisel. „Selline ülesehitus aitab noortel mõista, et kaasamine ei ole ainult sõnakõlks,“ rõhutas ta ja lisas, et nad õpivad kuulama erinevaid arvamusi, mõistma teisi kogemusi ja arvestama mitmekesisusega. „See näitab, et noorte hääl on päriselt oluline ja neil on koht, kus nad saavad hariduspoliitika ja koolielu teemadel kaasa rääkida.“
Noorte jaoks tähendab üldkoosolekul osalemine tõeliselt demokraatliku protsessi läbi tegemist ja end kaasatuna tundmist, see on võimalus teha päriselt mõjutavaid otsuseid. Nad saavad hääletada dokumentide kinnitamise üle, võtta seisukohti, valida juhatust ja revisjonikomisjoni, esitada küsimusi kandidaatidele ning esindada oma kooli seisukohta. Nagu Ussova lisas, on noorte jaoks lisaks ametlikule osale ka teine pool, kus osa võtta töötubadest, aruteludest ja õhtuprogrammidest, mis pakuvad võimalust õppida aga ka võrgustuda. „See on koht, kus noored saavad arendada enesekindlust, esinemisoskust ja julgust,“ lausus ta.
Ussova lisas, et noored, kes on taolise protsessi kaasa teinud, on kindlasti ka ühiskonnale laiema vaataga ja võtavad osa erinevate ühingute tööst ning aitavad kodukohas muutusi ellu viia. „Need, kes üldkoosolekul osalevad, tulevad tagasi oma koolidesse ja kogukondadesse tihti palju julgemate ja laiema vaataga,“ lausus ta ja selgitas, et nii on see seetõttu, et nad on näinud, kuidas protsessid toimivad ja kuidas nende hääl võib mõjutada tuhandete õpilaste elu,“ rääkis ta, öeldes, et üldkoosolek annab neile kogemuse, et seisukoha kujundamine ja selle eest seismine ei ole midagi hirmutavat. „Taolised üritused annavad kindlustunde, kogukonnatunde ja võrgustiku. See loob keskkonna, kus aktiivsus ei tundu erandlik, vaid loomuliku käitumisena,“ lausus ta.
Üldkoosolekul oli kokku 220 osalejat ning see leidis aset Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Üldkoosoleku tegevused toetasid otseselt projekti eesmärki suurendada noorte teadlikkust ja osalemisoskusi ning kasvatada nende valmisolekut panustada kooli- ja kogukonnaellu. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ning sündmuse õnnestumiseks andis oma toe ka Haridus- ja Teadusministeerium.
