Koorijuht ja psühholoog Urve Uusberg: muusikas ja vabaühenduste tegevuses on palju eneseteostuslikku energiat, mis on vajalik meie vaimsele tervisele

Kuna oktoober on vaimse tervise kuu, siis pakume lugeda intervjuud inimesega, kelle elutööks on olnud nii oma kogukonna ja kohaliku vabakonna eestvedamine, vaimne tervis kui ka muusika. Saage tuttavaks Urve Uusbergiga.

Urve on tuntud dirigent ja psühholoog, kelle tegevusvaldkonnad ulatuvad koorimuusikast inimeste vaimse tervise turgutamise ja psühholoogilise nõustamiseni.

Ta on asutanud Rapla maakonna psühholoogiateenistuse ja juhib Riinimanda kooristuudiot, kus noored saavad lisaks muusikalisele arengule tegeleda ka muude loominguliste valdkondadega. Psühholoogina on ta aidanud kaasa vaimse tervise edendamisele juba aastakümneid.

Urvega kohtusime Raplas vabaühendustele mõeldud seminaril, mille korraldasid KÜSK ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ühiselt, kus vabaühenduste konsultandina töötav Teele Ojasalu meid ka kokku viis.

Tere, Urve! Alustame sellest, et kes te olete ja mis eesmärgiga te siia vabaühenduste infopäevale olete tulnud?

Minu nimi on Urve Uusberg ja kui aus olla, siis olen tulnud siia isiklikust sümpaatiast Teele Ojasalu vastu, kes on tulnud nagu värske tuul Raplasse ja on vaimustunud ning algatab siin ühiseid arutelusid, teeb üritusi, koondab heas mõttes vabakonda.

Mulle väga meeldib, kui kogukonda tekivad sellised inimesed, kes tõesti loovadki midagi meie kõigi jaoks. See kõlab ehk väga pateetiliselt, aga nii see on. Ja siis mõtlesin, et tulen ja olen kohal, et toetada meie kogukonna ja vabaühenduste arengut.

Mina isiklikult olen teist päris palju kuulnud kui oma ala professionaalist ja paljude heade ettevõtmiste käimatõmbajast siin Raplas. Aga kuidas te oma tegevust ise kirjeldate?

Mittetulunduses on mul nagu kaks suunda. Üks on MTÜ Riinimanda kooristuudio, mis on laienenud laulmisest ka muudele väljunditele. Näiteks on meil Riinimanda galerii, mis on kõige värskem asi, paar aastat juba tegutseb ja seal on väga toredaid näitusi. Ja teine töö on Rapla maakonna psühholoogiateenistus, mille ma rajasin üheksakümnendatel, kui tekkis võimalus pakkuda sellist teenust.

Te siis õppisite psühholoogiat kaheksakümnendatel ja enne seda muusikat – koorijuhtimist?

Jah, ma õppisin algul koorijuhtimist ja siis pärast läksin psühholoogiasse. Magistri tegin ka. Psühholoogina lõpetasin Tartu Ülikooli 1983. aastal ja see oli muidugi hoopis teine asi, kui nüüdsel ajal psühholoogia lõpetada.

Kas Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus on kohaliku omavalitsuse või riigi toetatud struktuur?

See on täiesti eraalgatus, tegutseme projektipõhiselt ja eks tuleb ka omatulu teenida ja teenust müüa. Meil on väike leping kohaliku haiglaga, mina olen kliiniline psühholoog ja kliiniline lapsepsühholoog. Me oleme niimoodi vabal turul. Riik ei toeta meid ega ole kunagi toetanud. Koostöö muidugi on, näiteks kui ohvriabi suunab kellegi meie juurde, siis selle teenuse tellib sotsiaalkindlustusamet ja maksab kinni.

Teie haare on väga lai ja teie tegevused hõlmavad ühiskonda mitmest küljest. Milline on teie hinnang, kuidas vabakond mõjutab või aitab kaasa meie kõigi vaimse tervise tagamisele? Või kas üldse mõjutab see, mida me vabal ajal teeme, meie vaimset heaolu?

Ei ole kunagi niimoodi otseselt mõelnud, aga miks mitte. Need algatused, mida vabakond või kogukonnad kannavad, on need, mida inimesed teevad, sest nad tahavad oma elukvaliteeti parandada ja saada ettevõtmistest suuremat rahulolu.

Seal on palju eneseteostuslikku energiat, mis Maslow’ püramiidi järgi on üks kõrgeimaid vajadusi. Selles mõttes küll, kolmas sektor ehk vabakond on vaimsele tervisele väga vajalik ja võimalusterohke osa meie elust.

Kas teie kogemus kinnitab, et vabatahtlik tegevus aitab kaasa vaimsele heaolule?

Jah, see on väga tõsi. Kui inimene tegeleb millegagi, mis talle korda läheb ja saab selle kaudu tunnustust või lihtsalt ennast teostada, siis see hoiab vaimset tervist. See ongi osa sellest kõrgemast tasemest Maslow püramiidis. Igaüks, kes muusika või muu loova tegevusega seotud on, saab sellest ainult kasu.

Te olete Eesti Segakooride Liidu juhatuse liige, juhite Riinimanda kooristuudiot, mis on MTÜ. Nähtavasti ei pea pikalt seletama, et muusikaga tegelemine ja inimese vaimne rahulolu on omavahel seotud. Ja et see, millega teie tegelete, muusika ja psühholoogia kaudu, loob turvatunnet. Kuidas te tunnete, kas teie tegevusel on toetus?

Ma tunnen küll, et meid on toetatud. Näiteks, kui me algatasime 2003. aastal hingedepäeva mõtiskluse ja tegime klassikalise muusika ja sõna koosloomelise õhtu, siis kohe saime toetust. Kogukond on avatud igasugustele algatustele.

Meil on ka emakeelepäevad ja muud üritused, ja alati on tunda, et kogukonnas on võimalik teha kõike. Näiteks, kui meil on kontserdid, siis kultuurikeskus pakub tuge. Mul on tunne, et meid on alati hoitud.

Minu tegevus on ju keskendunud ikka Riinimanda kooristuudiole. Seal on mitmed koorid, sealhulgas noortekoor, mida juhendab mu poeg Pärt Uusberg. Lisaks korraldame suvelaagreid, mis on toimunud juba 30 aastat. Seal saavad noored katsetada oma erinevaid võimeid turvalises keskkonnas, kus neid toetatakse ja kus nad saavad kasvada ja areneda.

Kuidas noored, kes alles otsivad oma huvitegevust, peaksid teid leidma? Kas viisipidamatus tähendab, et nad jäävad tänavale?

Ei, kindlasti mitte. Kui laps ei saa laulda, siis ta võib näiteks minna kunstiringi. Peamine on perekond, kes leiab selle õige koha, kuhu laps suunata, millise tegevuse juurde ta viia, avastab, mis on tema huvid. Me käime sügisel alati klassid läbi ja kutsume noori laulma.

Aga iga inimene ei pea laulma. Igaühes on mõni anne, mis tuleb avastada ja mida edasi arendada. Perekonna vastutus on selles väga suur.

Kuidas te leiate oma ideedele rahalist tuge?

Meil on projektid, näiteks saime rahastuse Riinimanda galerii jaoks. Meie algatatud on skulptuuri püstipanek Raplas, mille nimi on Riinimanda helin, mis oli suur ja kallis projekt. Toetust oleme saanud nii kohalikelt omavalitsustelt kui ka teistelt organisatsioonidelt. Kui osata vajalikuks ja õigeks asjaks raha küsida, siis toetatakse, mul on selline tunne.

Ma sooviksin öelda teile midagi tõeliselt ilusat, teha komplimendi kõigi nende ettevõtmiste eest, millega teie olete elus tegelenud. Mul isegi sõnadest jääb selleks puudu. Kuidas te tunnete, milline mõju on teil olnud sellele, et Eesti oleks ilusam ja turvalisem paik, kus elada?

See kõlab liiga suurelt, et öelda, et mina olen teinud või määranud midagi olulist ja see on mõjutanud Eesti elu. Mina ise olen see, keda igal pool vaja on – ükskõik kas töötan muusika, psühholoogia või millegi muuga.

Ma usun, et väikeses kogukonnas on oluline, et on olemas inimesed, kes tahavad lastega töötada ja seda armastusega teha. Kui selliseid inimesi leidub, saavad lapsed areneda oma valitud teel ja olla õnnelikud. Raplas on see olemas, ja ma olen selle üle väga õnnelik.

Kuidas te tunnete, kas teie tegevust on piisavalt tunnustatud ja kas see tunnustus on toetanud ka Rapla kogukondade arengut?

Tunnen, et oleme väga hästi hoitud. Näiteks, kui meil on mingi idee, siis alati me leiame sellele vastukaja, meid toetatakse. Raplas on kogukond, kus igaüks saab oma panuse anda, ja see on tohutult inspireeriv.

Suur aitäh teile, Urve Uusberg ja soovime teile õnne ja rõõmu kõigis ettevõtmistes!

Tunnustused:

• 2001 – Rapla Rüblik (Rapla valla hariduspreemia)
• 2002 – Kultuurkapitali Raplamaa eksperdigrupi kultuuripreemia
• 2003 – noortekoor Mitte-Riinimanda Raplamaa aasta meeskond
• 2003 – Isamaaliidu rahvuskultuuri preemia
• 2004 – Gustav Ernesaksa Fondi stipendium koorimuusika edendamise eest
• 2004 – Raplamaa aasta õppija
• 2006 – Riinimanda kooristuudio Eesti Kooriühingu aasta koor
• 2007 – Kultuurkapitali Raplamaa eksperdigrupi kultuuripreemia
• 2008 – Riinimanda kooristuudiole Kultuurkapitali Raplamaa eksperdigrupi kultuuripreemia
• 2008 – Eesti aasta vabatahtlik
• 2008 – Raplamaa aasta naine
• 2013 – Raplamaa kultuuripärl
• 2019 – Valgetähe V klassi teenetemärk