Uuring: Balti investorid piiluvad maailma parandamise poole, kuid rahast rääkimata ei saa
Värskelt Baltic Innovation Agency poolt avaldatud uuring „Impact Investing Among Baltic Investors 2026“ annab ülevaate Eesti, Läti ja Leedu mõjuinvesteeringute turust. Kuigi huvi ühiskondlikult ja keskkondlikult kasulike ettevõtete toetamise vastu kasvab, selgub raportist, et investorid ei ole valmis tegema järeleandmisi ei ettevõtte kvaliteedis ega oodatavas tootluses.
Segadus mõistete ümber: kas ma olen mõjuinvestor?
Üks uuringu üllatavamaid järeldusi on, et paljud investorid on mõjuinvesteeringuid teinud, ise seda teadmata. Tervelt 38% küsitletud ingelinvestoritest tunnistas, et nad ei ole kindlad, kas nende portfellis leidub mõjuinvesteeringuid, sest piiri tavapäraste ja mõjuinvesteeringute vahel on keeruline tõmmata.
Raportis määratletakse mõjuinvesteeringuna investeeringut, mille eesmärk on lisaks rahalisele tootlusele saavutada ka mõõdetav positiivne mõju ühiskonnale või keskkonnale. Ühtse arusaama puudumine teeb aga investorite jaoks selliste investeerimisvõimaluste hindamise ja omavahelise võrdlemise keeruliseks.
Ingelinvestorid ja riskikapitalifondid: erinevad fookused
Raport toob välja selged erinevused kahe peamise investorite rühma vahel.
Ingelinvestorid on paindlikumad ning investeerivad ettevõtetesse nende kõige varasemas arengufaasis. Tavaliselt jääb nende investeeringu suurus vahemikku 10 000–50 000 eurot. Kõige enam pakuvad neile huvi haridus, tervishoid ja tehnoloogilised lahendused.
Riskikapitalifondid (VC) vaatavad suuremat pilti ning investeerivad märksa suuremaid summasid. Nende tähelepanu on suunatud eelkõige keskkonna- ja kliimavaldkonnale, eelistades puhta energia ja ringmajanduse projekte.
Raha ei jää tahaplaanile
Raport rõhutab, et mõjuinvesteerimine ei ole heategevus. Enamik investoreid – 64% ingelinvestoritest ja suur osa riskikapitalifondidest – ootab mõjuettevõtetelt samaväärset tootlust nagu tavapärastelt idufirmadelt. Vaid väike osa investoritest on valmis leppima mõnevõrra madalama tootlusega juhul, kui ettevõtte positiivne mõju ühiskonnale või keskkonnale on märkimisväärne ja selgelt tõendatav.
Mis takistab turu arengut?
Raporti autorid toovad välja neli peamist kitsaskohta.
- Vähe investeerimisvalmis ettevõtteid. Paljud ühiskondlikku või keskkondlikku mõju loovad ettevõtted ei ole veel piisavalt tugeva ärimudeli ega meeskonnaga, et investoreid veenda.
- Mõju mõõtmise keerukus. Puuduvad lihtsad ja ühtsed tööriistad, mille abil hinnata ettevõtete tegelikku ühiskondlikku või keskkondlikku mõju.
- Tugev konkurents investeeringute pärast. Mõjuinvesteeringud konkureerivad praegu selliste kiiresti kasvavate valdkondadega nagu tehisintellekt ja kaitsetööstus, mis tõmbavad ligi suure osa investeerimiskapitalist.
- Fondijuhtide kohustused. Riskikapitalifondid vastutavad oma investorite ees ning neil on sageli lepinguline kohustus maksimeerida tootlust, mis piirab võimalusi keskenduda eelkõige mõjule.
Tulevikuplaanid: uus fond ja investeerimisvalmiduse programm
Olukorra parandamiseks on käivitatud projekt Impact Baltic. Selle raames on kavas:
- luua uus Balti-ülene mõjufond, mis pakub rahastust mõju loovatele ettevõtetele;
- viia läbi viiekuuline Investment Readiness ehk investeerimisvalmiduse programm, milles osaleb 20 väljavalitud ettevõtet, et muuta nende äriplaanid investoritele atraktiivsemaks;
- pakkuda investoritele paremaid tööriistu mõju hindamiseks ning võimalusi kontaktide loomiseks.
Kokkuvõttes näitab uuring, et Balti riikide mõjuinvesteeringute turg on alles kujunemisjärgus. Huvi selle vastu on olemas, kuid järgmine oluline samm on muuta mõjuinvesteerimine professionaalseks ja majanduslikult jätkusuutlikuks investeerimisvaldkonnaks, mille väärtuspakkumine on üheselt mõistetav nii ettevõtjatele kui ka investoritele.
Raporti koostasid Baltic Innovation Agency eksperdid Merey Beisembayev, Mart Veliste ja Triinu Hansen. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Vaata täispikka raportit: