Vabatahtlik töö – nii kogukonna kui isikliku arengu oluline alustala
Vabatahtlik tegevus on hüppelaud nii uute teadmiste ja oskuste juurde, oma võrgustiku laiendamise poole kui ka viis enesekindlust suurendada. Vabatahtlik tegevus võib avada uksed uutele projektidele, koolitustele ja isegi töökohtadele. Nii räägiti kogukonna podcastide hiljutises saates, kus võeti vaatluse alla vabatahtlik töö.
Uuringud ja kogemused näitavad, et vabatahtlik töö mitte ainult ei aita kohalikku kogukonda, vaid toob kasu ka vabatahtlikele endile. Osalemine vabatahtlikus tegevuses parandab enesetunnet, tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja avardab inimese silmaringi. Erinevad teaduslikud lähenemised viitavad sellele, et vabatahtlik töö on oluline isikliku arengu komponent, mis aitab inimestel ennast avastada, arendada uusi oskusi ja ühtlasi kasvatada usku endasse.
Kogukonna podcastide sarja saatejuhid ja vabaühenduste konsultandid Kersti Kurvits, Kätrin Hanschmidt ja Maile Kesküla tõid välja, et mõne aasta taguse uuringu kohaselt osales 2017. aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses 49% Eesti elanikest. See tähendab, et vabatahtlikuna panustas hinnanguliselt peaaegu pool kogu elanikkonnast – 480 tuhat inimest. Niisugune kõrge arv näitab, kui oluline roll on vabatahtlikul tööl meie ühiskonnas. Oma isiklikest kogemustest vabatahtlikuna ja vabatahtliku tegevuse juurde jõudmisest rääkisid kolm toredat saatekülalist.
Vabatahtlikust vabatahtlike kaasajaks
Viljandi pärimusmuusika festivali vabatahtlike koordinaator Kristel Jaago jagas oma lugu sellest, kuidas tema vabatahtliku teekond algas ootamatult looduskaitse valdkonnas. Eestimaa Looduse Fondi talgulisest sai peatselt talgujuht ehk talgul osalevate vabatahtlike korraldaja – roll, mida Kristel täidab igakevadiselt tänini. See tõi ellu uued sõbrad ja võrgustikud ning teekond viis edasi kogukondade heaolu nimel töötamiseni. Kristeli lugu peegeldab hästi vabatahtlike uuringu tulemusi, mis näitavad, et vabatahtlikuks satutakse tihtipeale kellegi kutsel ning just positiivne kogemus innustab edasi tegutsema. Ning tõepoolest – uute vabatahtlike leidmine ja olemasolevate koordineerimine võib lausa palgatööks saada.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kommunikatsioonispetsialist Maris Praats on lisaks oma põhitööle olnud juba viis aastat abipolitseinik. Aktiivne on ta olnud juba päris koolieast saadik, näiteks võidelnud koolikiusamise vastu ja olnud Väike-Maarja noortevolikogu asutamise juures. Ka õpetajad märkasid, kuidas Maris oli alati millegi kallal aktsioonis. Hiljem tegev üliõpilasesinduses, kuid tõeliselt suureks osaks tema elust sai tegutsemine rahvusvahelises noorteorganisatsioonis JCI (Noorte Kommertskoda). Seal aitab Maris kaasa sellele, et meie ühiskonda tekiks juurde noori liidreid. Maris avaldas, et enamik tema töökohti on kuidagi alguse saanud vabatahtlikust tööst. Vabatahtlikuna tegutsemine andis kõrgkoolist hoopis erinevaid kogemusi ja oskusi ning need aitasid ka töökohtadeni juhatada.
Pärimusmuusika aida müügi- ja korraldusjuht Lisann Raid meenutas, et tema vabatahtliku teekond hakkas samuti juba päris väiksena “Teeme ära” talgutel osalemisega. Hiljem oli Lisann sarnaselt Marisele aktiivne üliõpilasesinduses. Suurem vabatahtliku tööle pühendumine toimus aga seoses õpitava kultuurikorraldaja erialaga. Ühel päeval astus loenguruumi sisse Viljandi hansapäevade pealik, kes otsis korraldustiimi vabatahtlikke appi. Lisann ei mõelnud kaua ja temast sai Kunsttükkide Tänava võtmetegelane. Osalt erialane praktika, osalt vabatahtlik tegevus viis hiljem tegema mitmepäevast pärimusmuusika lõikuspidu, mille järgnes pärimusmuusika aidas juba püsiv töökoht.
Saates nenditi, et vabatahtlikuks hakkamine ei pea olema keeruline. Oluline on mõelda, millised valdkonnad ja teemad sind huvitavad. Võib pöörduda kohalike organisatsioonide poole, kelle kohta on teada, et nad vabatahtlikke otsivad, aga karta ei tasu ka ühendust võtta nendega, kes otseselt vabatahtlikke ei otsi. Samuti on soovitatav rääkida oma sõpradega ja võimalusel minna vabatahtlikuks üheskoos. Sõpradega koos töötamine võib muuta vabatahtlikuks olemise palju toredamaks ja mõnusamaks kogemuseks.
Vabatahtlikuks oma lähikonnas
Kristel rõõmustas, et Viljandi pärimusmuusika festivali korralduses osalevatest vabatahtlikest on pool Viljandimaa piirkonna inimesed. Pakkuda kohalikele võimalust sel moel festivalil kaasa lüüa, lasta telgitagustesse vaadata ja niimoodi sündmusega paremini haakuda, on folgi meeskonna jaoks väga oluline. Ka vabatahtlike uuringu järgi tegutseb 77% vabatahtlikest oma lähipiirkonnas – linnas, vallas või väiksemas kogukonnas. See näitab, et vabatahtlik töö on tugevalt seotud kohaliku elu edendamisega.
Saates osalejad tõdesid, et vabatahtlik töö on muutumas üha olulisemaks, kuna ühiskond vajab inimesi, kes on valmis oma aega ja energiat panustama. Olgu tegu maakonna laulu- ja tantsupidude või spordiüritustega – abikäsi vajavad nad kõik. Kasvav suund on virtuaalsed vabatahtlikud, kelle töö veebis vms avab uusi võimalusi mitte ainult lokaalses, vaid ka globaalses kontekstis. Eriti suurt kasu saavad vabatahtlikust tegevusest just noored, kuna see aitab neil avastada oma huvisid ja võimalikke tulevikusuundi. Kogukonna toetamine ja vabatahtlikuna tegutsemine pakuvad unikaalseid võimalusi isiklikuks arenguks ja uute kontaktide loomiseks.
Vabatahtlik tegevus pakub paindlikke võimalusi panustada vastavalt oma ajale ja huvidele. See on tõhus viis kogeda isiklikku rahulolu, arendada uusi oskusi ning samal ajal muuta oma kogukonda paremaks. Huvilised leiavad täiendavat informatsiooni ja vabatahtlike võimalusi Vabatahtlike Värava kaudu, oma kohalikest kogukonnakeskustest ning maakondlikest arenduskeskustest.
Tekst: Aivar Joorik
Kogukonna podcastid on Järva-, Viljandi- ja Jõgevamaa arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide ühisprojekt kolme maakonna vabaühenduste võimekuse ja teadlikkuse tõstmiseks. Podcasti toetab rahaliselt Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori ettevõtlike kogukondade programm, mida kaasrahastab Euroopa Liit.