Vabaühenduste kohtumine Jõhvis: kuidas rändetaustaga inimesed leiavad tee kogukonda?

20. märtsil toimus Jõhvis MTÜ Õnnelik Naine ruumides inspireeriv kohtumine, kus osales üle kahekümne vabaühenduste esindaja peamiselt Ida-Virumaalt. Sündmuse eesmärk oli jagada kogemusi ja leida lahendusi küsimusele: kuidas saavad välismaalt tulnud inimesed leida tee kohaliku kogukonna juurde?

Päeva võõrustasid MTÜ Õnnelik Naine esindajad Aljona Gaitsenja ja Viktoriia Gutnik. See vabaühendus loodi seitse aastat tagasi, et pakkuda naistele võimalust kodust välja tulla ning arendada oma huvisid ja osaleda kogukonnategevustes. Kuigi fookuses on naised, on uksed avatud ka meestele, kes soovivad rikastada oma elu uute hobide ja sotsiaalsete võimalustega.

Sündmuse korraldamisel andsid oma panuse ka Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultandid Nadežda Morozova ja Tatjana Zamorskaja.

Vabaühenduste esindajad jagasid oma lugusid

Üritusele oli kogunenud esindajaid enam kui kahekümnest Ida-Virumaa vabaühendusest. Jagati kogemusi ning arutleti, kuidas siduda rändetaustaga inimesi kogukonnaga.

Anna Rehema, MTÜ Südamete Soojus – see vabaühendus loodi kuus aastat tagasi ning keskendub keeleõppele erivajadustega ja vähemate võimalustega lastele rahvusvaheliste noortevahetusprogrammide kaudu. Ksenja, kes liitus ühinguga 2019. aastal, on tulnud Venemaalt ning panustanud tegevustesse oma fotograafiahuviga. Näiteks on ta osalenud heategevusprojektides, nagu kassikalendri pildistamine. Südamete Soojus tugineb vabatahtlike tööle ja kutsub kõiki huvilisi kaasa lööma, et toetada erivajadusega ja vähekindlustatud lapsi.

Laura Ombler, MTÜ Pagulasabi – Pagulasabi missiooniks on pakkuda rändetaustaga inimestele esmast kriisiabi ning toetada nende edasist iseseisvat toimetulekut. Selleks on loodud tugev koostöövõrgustik, mis hõlbustab lõimumist läbi sotsiaalse suhtluse.

Aare Rebban, päeva juht – jagas oma isiklikku kogemust Narvas töötades. Kuigi ta oli oma töökohas ainuke eestlane, kasutas ta kolleegidega suheldes eesti keelt, mis andis teistele võimaluse keelt harjutada. See näitas, kui oluline on igapäevane keelepraktika, mis tekib töökeskkonnas loomulikul viisil.

MTÜ Sõprade Kodu, Marharyta Katrenko ja Anastasiia Remen – värskelt loodud vabaühendus, mis ühendab Eestis elavaid ukrainlasi ning tutvustab Ukraina kultuuri eestlastele. Ühingu juures tegutseb ka Ukraina rahvamuusika ansambel „Malvy“. Marharyta ja Anastasiia rõhutasid, et soovivad teha koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste vabaühendustega, et aidata ukrainlastel paremini Eesti ühiskonda sulanduda.

Ruth Linnard, MTÜ Maadaam – tõi esile, et nende rahvamaja on avatud kõigile ning nende tegevused toimuvad eesti keeles. Keelebarjäär pole seni olnud probleem, sest tegevused on üles ehitatud viisil, mis võimaldab osaleda ka neil, kes eesti keelt veel hästi ei valda.

Praktilised arutelud ja lahendused

Päeva praktiline osa keskendus sellele, kuidas vabaühendused saaksid paremini rändetaustaga inimesi kaasata.

• Lahendustena toodi välja:

✔ Isiklikud kontaktid – rändetaustaga inimesed tulevad tõenäolisemalt sündmustele, kui nad tunnevad kedagi, kes juba osaleb.

✔ Sotsiaalmeedia ja olemasolevad rändetaustaga kogukonnad – info jõuab paremini sihtrühmani.

✔ Vabatahtlik tegevus – võimalus osaleda läbi huvipõhiste tegevuste ja kogukonnale kasu toovate algatuste.

✔ Keeleõppe ja kultuurivahetuse programmid – noortevahetusprogrammid ja keelesõbra projektid aitavad kaasa lõimumisele ja keeleõppele.

✔ Toetatud keskkond – julgustada rändetaustaga inimesi osalema, sest näiteks venekeelne kogukond võib karta eestikeelsele üritusele tulemist keelebarjääri tõttu.

Samuti tõdeti, et vabaühenduste töö on sageli vabatahtlik ja tasustamata, mistõttu vajavad rändetaustaga inimesed oma kõrvale motiveeritud ja pühendunud eestvedajaid. Seetõttu on oluline, et vabaühendused muutuksid professionaalsemaks ja looksid oma jätkusuutlikkust toetavaid tuluteenimise võimalusi.

Inspireerivad sõnumid päeva lõpetuseks

Päeva lõpetasid motiveerivad sõnavõtud Darja Popolitovalt (Ida-Viru kunstnike klubi), Maire Petrovalt (Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts), Alisa Basanskalt (VitaTiim MTÜ) ja Katsiaryna Petukhovalt (Kood/Jõhvi).

Darja on Sillamäelt pärit ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kelle vedada oli projekt, mille raames oli kunstnikel võimalus läbi oma tööde liita inimesi olenemata nende keelest või kultuuritaustast. Hetkel aitab Darja lisaks õpingutele vedada ja korraldada Ida-Viru kunstnike klubi raames näituseid ja muid sündmuseid.

Maire on Eestis sündinud ingerisoomlane. Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsis on hetkel 80 aktiivset liiget ja nad korraldavad lisaks oma kultuuripärandi tutvustamisele kõigile huvilistele eesti keele tunde.

Alisa ja Katsiaryna rõhutasid, et nende tee Eestisse sai võimalikuks noortevahetuse kaudu ning nad soovivad siia jääda, kuna tunnevad end kogukonnas koduselt. Katsiaryna rääkis ka oma eesti keele õpingutest ja rõhutas, et keeleõppeks on oluline igapäevane suhtlus, eriti tööalaselt.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektijuhid Katre Tamm ja Kerstin Rei avaldasid heameelt, et Ida-Virumaal on palju vabaühendusi, kes on avatud rändetaustaga inimeste kaasamisele. Üritus toimus eesti keeles, kuid osalejatele pakuti vajadusel eesti-vene tõlget.

Sündmus oli osa SA KÜSK tegevustest Euroopa Sotsiaalfondi ja Kultuuriministeeriumi (ESF-KUM) programmist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“.

📸 Fotod: Nadežda Morozova