Valgamaa vabaühenduste konsultant Aet Arula-Piir: “Ära võrdle end teistega, tee seda, mis teeb sind õnnelikuks!“

Valgamaal vabaühendusi nõustav Aet Arula-Piir on erialalt teoloog. Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute magistrantuuri lõpetas ta eelmisel aastal. Varasemalt on Aet töötanud 16 aastat kohaliku raadio tegevjuhi, saatejuhi ja toimetajana, lisaks ühiskonnaõpetuse õpetaja ning noorsootöötajana. Vabaühenduste konsultandina on Aet ametis üheteistkümnendat aastat.

Aeda leiab Valgamaa Arenguagentuurist, mis asub aadressil Kesk tn 11, tema e-posti aadress on aet.arula@valgamaa.ee ning helistada saab telefonile 526 0236.

Aet, kuidas sinust sai vabaühenduste konsultant Valgamaa arenguagentuuris?

Olen aastaid olnud Naiskodukaitse liige ning aja jooksul panustanud mõnede vabaühenduste töösse. Üsna palju vaba aega kulub ka oma maja korteriühistu juhatuse liikmena tegutsemine juba seitsmendat aastat. Usun, et minu kolleegid näevad mind pisut hunt Kriimsilmana, sest tegutsen pidevalt mitme asjaga korraga ning õnneks suuremaid põrumisi ette tulnud ei ole. Tõenäoliselt selle tõttu käivad kolleegid, sõbrad ja tuttavad ka minu käest väga mitmes valdkonnas nõu küsimas, olgu selleks siis töösuhete juriidika, ametlike kirjade või artiklite koostamine. Ühest küljest on see meelitav, teisalt väljakutse – kas suudan neile piisavalt õigete vastustega abiks olla.

Juba teist kuud käib Venemaa agressioonisõda Ukrainas. On see teema sinu tööd ka puudutanud?

Isiklikus plaanis tunnen end olukorrast Ukrainas tugevalt häirituna. Jälgin sealseid sündmusi pidevalt, pisut olen panustanud ka põgenike abistamisse. Otseselt minu tööülesanded selle olukorra tõttu muutunud ei ole, kuna meie maakonna vallakeskused tunduvad siia saabuvate põgenike muredega hästi hakkama saavat. Aga mina olen valmis võõrkeelseks nõustamiseks ja kui abipalvetega pöördutakse, siis saan reageerida.

Mis on sinu nõuanne inimestele, kes mõlgutavad mõtteid mittetulundusühingu loomisest?

Kõik sõltub ju inimes(t)e valmisolekust ja oskustest. Kaasalöömine, ise loomine ja panustamine on võimalik erinevatel viisidel. Aga vabaühenduses või kogukonnas aktiivselt tegutsemine on kindlasti ajakulukas. Esmase soovitusena tõenäoliselt paluksingi mõelda, kas lisaks tahtmisele ja ideele jätkub ka aega.

Kuidas kõlab sinu nõuanne neile, kel juba MTÜ asutanud, aga tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?

Neil soovitaksin kindlasti pisut analüüsida, miks tegevused ei käivitu, kas tegu võib olla huvide muutuse, väheste inimeste kaasatuse või millegi muuga. Tegelikult on ju iga vabaühenduse tegutsemise peamiseks tegevuste aluseks eesmärk, mida tahetakse saavutada, millist olukorda muuta või millist probleemi lahendada. Kui kõik on korras, siis ei peagi ju pingutama tegevuste väljamõtlemisega, kui aga pole, siis tuleks analüüsida, mis on valesti, et asjad ei tööta. Ütlen tihti lihtsalt nii: “Ära võrdle end teistega, tee seda, mis teeb sind õnnelikuks!“

Praegu on trendikas tegutsemine kogukondades. Kas nende tegevuseks peab juriidiline vorm olema?

Just eelmisel nädalal soovitasin ühel seltskonnal maha matta mõte vabaühenduse loomisest ja tegutseda hoopis seltsinguna. Kõik sõltub ikka eesmärgist, miks tegutsetakse ja mida selleks tegutsemiseks vaja läheb. Juriidiline keha ei ole aktiivse kogukonna puhul primaarne. Minu eelmise nädala näite põhjal on seltskond huvitatud eakamatele inimestele vaba aja veetmise võimaluste parandamisest, kuid tõenäoliselt juriidiliste nõuete täitmine nende puhul nulliks ära innukuse tegevustele keskenduda.

Peale mõningast arutelu leidsimegi, et oma mõtete elluviimiseks pole antud juhul juriidilist keha vaja, seega seltsinguna tegutsemine on täiesti võimalik. Kogukonna tekkimisel on minu arvates peamine põhjus ühine huvi, midagi üldse ära teha või ühine vaenlane, kelle vastu võidelda. See on küll lihtsustatud nägemus, kuid võtab peamised põhjused kogukonna tekkeks minu meelest kokku.

Millistel tegevusradadel vabaühendused praegu üldse kulgevad?

Vabaühenduste tegutsemise valdkonnad puudutavad kõiki elualasid sotsiaalse toe pakkumisest kuni rahatarkuse omandamiseni või tantsutraditsiooni säilitamisest tipptasemel spordivõistluse korraldamiseni. Ja valdkonnad muutuvad nagu elu ja inimeste huvidki.

Kuidas noored inimesed kolmandas sektoris tänapäeval kaasa löövad?

Pragu on käes hoogne põlvkonnavahetus. Huvitava on see, et uus põlvkond proovib esmalt ise hakkama saada ja seetõttu jõuavad ka juba aastaid tegutsenuna konsultandi juurde alles siis, kui mõni konkreetne väljakutse pisut üle jõu käib. Hea meel on, et mitmed noorte poolt ellu kutsutud ühendused panustavad aktiivselt ühiskonnaelu muutustesse ja motivatsiooni tundub neil küllaga jaguvat.

Milline on üldiselt koostöö sektorite vahel, kas riik ja KOV aga ka ettevõtted võtavad vabaühendusi ja kogukondi oma partneritena?

Mulle tundub, et KOVid, kes varasemalt pole vabaühendusi märganud, mõistavad nende vajalikkust Ukraina olukorra valguses – sellises raskes olukorras on võimatu kodanikualgatust ja -aktiivsust mitte tähele panna ning tuleb tunnistada, et ühenduste töö on valdavas osas väga professionaalne.

Valgamaal on mõne viimase aasta jooksul vallasisesed kogukonnad aktiviseerunud ja kõik meie KOVid näevad külakogukondade koostöös võtit, et elu ääremaal oleks võimalik, aktiivne ja, miks mitte, ka atraktiivne. Õnneks on heas mõttes arenguruumi KOVidele märkamaks ka seda, kui lai on laiemalt vabaühenduste võimalik tegevuste spekter.

Kuidas te oma maakonnas koostööd olete teinud?

Meie koostöö lugu sai alguse Valgamaa Partnerluskogu projektist, millega asuti aktiviseerima Otepää piirkondade külakogukondi. Mõneaastase projekti raames korraldasid eestvedajad kohtumisi ja õppereise, mille tulemusel on nüüdseks loodud suisa Otepää Külade Ühenduse nimeline katusorganisatsioon, mis tegutseb iseseisvalt ja esindab valda ja omakorda külasid vallas. Sellise eestvedamise tulemusel on vallas kirjeldatud külavanema statuut, enamuses külades ka külavanem valitud ning kogukondade toetuseks valla poolt välja töötatud ka rahastussüsteem. Samalaadsed tegevused valdade eesvedamisel on hoo sisse saanud ka Tõrvas ja Valgas.

Lisaks on kogukondade aktiivsuse tõus toonud kaasa ka külade eestvedajate suhtlemise valdade üleselt, mis tähendab, et ühiseid tegevusi Valgamaa külade seas leidub järjest rohkem. Veel mitte nii tegusad küladki hakkavad hoogu ja julgust oma tegevuste käivitamiseks juurde saama.

Mida sa oma töös naudid?

Kõige enam avaldavad mulle muljet toredad inimesed – kui palju on aktiivseid eestvedajaid, kellel on suurepärased ideed ja kui need ideed veel ka teostuseni jõuavad, on see puhas rõõm. Eks vahel on muresid ka, näiteks üldisemal tasandil võidakse vabaühenduste tegevust näha peamiselt vaba aja sisustamise ja nii-öelda hobitegevusena. Märkamatuks jääb sel juhul kui palju spetsiifilist potentsiaali on vabaühendustes ühiskondlike muutuste ellukutsumisel ja valdkondlikes tegevustes.

On sul vabaühendusele mõni hea nipp või nõuanne, mis nende elu lihtsamaks teeb?

Jah, näiteks ühingu sisesed inimsuhted ei muutu keeruliseks kui põhikiri sisaldab sisesuhtluse algseid kokkuleppeid.

Küsis Priit Põiklik