Valminud on arenguvajaduste kaardistus: kuidas toetada sotsiaalset mõju Eestis

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ tegevussuuna„Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni kaudu“ raames on valminud analüüsraport, mis keskendub uute sotsiaalse ehk ühiskondliku mõjuga toodete ja teenuste arendamise alaste nõustamiste ning sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse alase koolitusprogrammi välja töötamisele.

Arenguvajaduste analüüsi viis läbi Tallinna Ülikool 2025. aasta kevadel ning uuring hõlmas kolme sihtrühma: kohalike omavalitsuste esindajad, vabaühendused ja sotsiaalsed/mõjuettevõtted, vabaühenduste ja ettevõtluskonsultandid ning tugiteenuste pakkujad. Andmekogumiseks kasutati veebiküsitlusi ja fookusgruppe.

Sotsiaalse innovatsiooni ja mõjuettevõtluse hetkeseis Eestis

Raport toob esile, et sotsiaalne innovatsioon ja mõjuettevõtlus Eestis on küll kiiresti arenevad, kuid valdkonnana veel selgelt määratlemata ja strateegiliselt juhtimata. Tegemist on killustunud ökosüsteemiga, kus domineerivad rohujuuretasandi algatused ja projektipõhine rahastus. Samal ajal puuduvad ühtne mõistekasutus, koordineerimine ja pikaajaline tugi. Paljud sotsiaalset väärtust loovad ettevõtted ja vabaühendused ei ole kindlad, milliste toetus- või arengumeetmete alla nad kuuluvad, ning ka kohalikel omavalitsustel napib teadmisi nende algatuste äratundmiseks ja toetamiseks.

Organisatsioonide vajadused ja prioriteedid

Enamik (83,8%) uuringus osalenud vabaühendustest ja sotsiaalsetest ettevõtetest pakub juba täna sotsiaalse mõjuga tooteid või teenuseid. Organisatsioonid tegutsevad peamiselt hariduse, kogukonna arengu, sotsiaalhoolekande ja vaimse tervise valdkonnas. Kuigi neil on tugev missioonitunne, piiravad arengut väikesed eelarved, vabatahtlikele toetumine ja puudulikud teadmised mõju mõõtmisest, finantsplaneerimisest, rahastuse leidmisest, juriidilistest küsimustest ning digioskustest.

Raportis on kaardistatud koolitus- ja nõustamisvajadused, mida organisatsioonid peavad kriitiliseks oma arengu jätkamiseks. Nendeks on eelkõige mõju mõõtmise ja raporteerimise oskused, finantsplaneerimine, uute rahastusallikate leidmine, digioskused ja juhtimine. Organisatsioonid peavad oluliseks ka võimalust saada individuaalset mentorlust, praktilisi tööriistu ja juhendeid, osaleda võrgustikuüritustel ning luua koostöösuhteid nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Uuring kinnitas, et Eesti mõjuorganisatsioonidel on suur vajadus praktiliste ja spetsialiseeritud nõustamis- ning koolitusprogrammide järele ning ka nende kõrval inimesi, kes aitaksid ideid kasvatada toimivateks lahendusteks. Nõustajad, kes on selle protsessi keskmes, vajavad tuge koolituste, mentorlusvõimaluste ja praktilise kogemuspagasi kasvatamise kaudu.

Tugistruktuuri üheks osaks saavadki olema loodavad sotsiaalse ja ühiskondliku mõjuga toodete ja teenuste arendamisele suunatud nõustamisteenus vabaühendustele ja mõjuettevõtetele ning sotsiaalse innovatsiooni ja -ettevõtluse teemaline koolitusprogramm nõustajatele. Need tegevused viiakse ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga, mille kohta leiab lisainfot KÜSKi kodulehelt.

Kohalike omavalitsuste roll sotsiaalsete teenuste arendamisel on samuti suur. Uuring näitas, et omavalitsused pakuvad või toetavad juba täna laia valikut sotsiaalse mõjuga teenuseid, kuid vajavad tuge nende teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Eriti oluliseks peetakse teadmiste ja oskuste arendamist, mis aitaksid neil olla teadlikumad ja pädevamad partnerid sotsiaalsete ettevõtete ja vabaühenduste võimestamisel.

Takistused ja soovitused valdkonna arendamiseks

Peamised takistused, mis piiravad nõustamis- ja koolitusprogrammide kasutamist, on rahalised piirangud, ajapuudus ja kvalifitseeritud nõustajate vähesus. Raportis rõhutatakse vajadust pakkuda arengufaasidele vastavat tuge, arvestada keele- ja kultuurierisustega ning luua süsteemne tugistruktuur, mis pakub pikaajalist stabiilsust valdkonnas tegutsejatele.

Kokkuvõttes kinnitab analüüs, et kui Eestis õnnestub luua süsteemsem tugistruktuur, soodustada pikaajalisi investeeringuid ja arendada mõjuettevõtluse ökosüsteemi teadlikult, võib sotsiaalne innovatsioon kujuneda mitte ainult oluliseks ühiskondliku muutuse edendajaks, vaid ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks majandusharuks.

Loe täispikka raportit siit.

Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.