Valminud on kontseptsioon, mis aitab vabaühendustel lapsi ja noori paremini kaasata
Mõttekoja Praxis koostatud „Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon ja tegevuskava“ on valminud. Uuring loodi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja ESF-SIM projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames ning pakub senisest märksa süsteemsemat ülevaadet sellest, kuidas vabaühendused saaksid lapsi ja noori oma tegevustesse senisest teadlikumalt ja tõhusamalt kaasata. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
Kontseptsioon kaardistab üle Eesti noorte kaasamise hetkeseisu, peamised kitsaskohad ning parimad praktikad. Samuti sisaldab see praktilist, konkreetsete sammudega tegevuskava, mida saavad kasutada nii maakondlikud arenduskeskused, noorteühingud, kogukonnaorganisatsioonid kui ka omavalitsused, kes soovivad noorte osalust suurendada ja toetada.
KÜSKi projektijuhi Leana Liivsoni sõnul on värskelt valminud kontseptsioon võtmetähtsusega materjal nii projekti mõttes kui ka üldisemalt ühiskonnas teema käsitlemisel. “Selles pole ju küsimus, kas lapsi ja noori peab oma tegevusse kaasama, vaid küsimus on, kuidas seda teha nii, et mõju oleks püsiv.”
Kontseptsiooni sisusse vaadates annab see ülevaate, millised on noorte kaasamise peamised takistused; milliseid võimalusi ja lahendusi näevad noored ise; milliseid oskusi ja ressursse vajavad vabaühendused, et lapsi ja noori sisuliselt kaasata ning kuidas kujundada kaasav keskkond, mis julgustab noori oma häält kasutama.
Selle osana sisaldab peatükk „Tegevuskava“ muuhulgas juhendeid, meetodeid ja näidisprotsesse, mida on võimalik kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele ja vajadustele.
Leana Liivsoni sõnul on materjal oluline osa projektist, sest just vabaühenduste roll noorte kodanikuteadlikkuse kujundamisel on keskne. “On oluline, et noor saab varakult positiivse osaluskogemuse, sest siis ta suurema tõenäosusega panustab ka täiskasvanuna kogukonda ja ühiskonda,” ütles ta.
Valminud Kontseptsioon ei ole mõeldud ainult projekti partneritele. Praxis on loonud materjali viisil, mis võimaldab seda kasutada ka mujal näiteks koolitustel ja seminaridel, kohalike omavalitsuste arengukavade koostamisel, noorsootöö strateegiate täiendamisel või ülikoolide ja koolide uurimistööde allikana.
Liivson rõhutas, et dokumendist saavad hea sisendi kõik, kes soovivad mõista noorte kaasamise mustreid ja vajadusi.
„Soovime, et seda kontseptsiooni kasutataks laiemalt — nii omavalitsustes, koolides kui ka noorte endi algatustes. See on teadmistepagas, mis aitab kujundada avatud ja hoolivat ühiskonda,“ lisas ta.
Praxise käe all valmis projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames kontseptsiooni ja tegevuskava, mis aitab maakondlikel vabaühendustel lapsi ja noori senisest tõhusamalt kaasata. Dokument sisaldab ülevaadet noorte kaasamise hetkeseisust ning praktilisi tööriistu ja juhendeid, mida saavad kasutada nii MTÜd, omavalitsused kui ka noorsootöötajad. Kontseptsioon on avalik ja kasulik ka uurimistöödeks ja poliitikakujundamiseks.