Vandjala külavanem Tiia Välk: kogukonna eestvedamine on minu jaoks ka võitlus parema elukeskkonna nimel
KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendumisaajate külastuste ringil oleme seekord jõudnud Harjumaale Vandjala külla, mis asub Jõelähtme vallas Peterburi maantee ja Kostivere aleviku vahelisel alal.
Siin on Rebala muinsuskaitseala – ainus Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega, tagades looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku ehk ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku tervikliku säilimise koos talude, tehnika-, loodus- jt mälestistega.
Tiia Välk on saanud kogukonna eestvedaja stipendiumi 2023. aastal. Ta on Vandjala küla ja tegelikult laiemalt Rebala piirkonna hing ja südametunnistus.
Tiia on Jõelähtme vallavalitsuse liige, panustades keskkonna-, muinsuskaitse- ja külaliikumise teemadesse. Lisaks on Tiia MTÜ Rebala Kultuuriruum juhatuse liige.
Kohtusime Tiiaga 2023. aasa hilissügisel Vandjala külaplatsil. Alustuseks küsisime Tiialt, kuidas ta ise ennast tutvustaks ning millise kohaga tema kogukond täpsemalt seotud on?
Kõigepealt tänan, et tulite meile külla. Olen olnud Vandjala külas külavanem alates 2004. aastast. Tunnen end siin Rebala kandis kohalike väärtuste ja missiooni edasikandjana. Meie igapäevaelus on palju teemasid, millega kokku puutume, et oma elamisväärse elukeskkonna eest seista.
Geograafiliselt asub Rebala muinsuskaitseala meie rahvuskivi paekiviplatoo peal, mis toob endaga kaasa erinevate huvigruppide vahelist võitlust. Suuremat pilti vaadates saame me ise koos oma elukeskkonna ja heaolu eest seista ja selel nimel võidelda.
Mida te siis selle heaks konkreetselt teete, mis on teie põhilised ettevõtmised?
2022. aasta Leader programmiga seoses tekkis grupp inimesi, kes tahtsid panustada Rebala ala turismiarendusse, et kohalikud inimesed saaksid tegeleda siinsamas kohapeal turismiettevõtlusega. Jõelähtme vallas on see tegevusala veel lapsekingades ja turistile tundmata maa.
KÜSKi kogukonna stipendium andis sellele ettevõtmisele hoogu, leida üles neid inimesi, kellele selline asi korda läheb. Meie oktoobrikuine turismialane koolitus pani inimesed liikuma, tekkis aktiivne tuumikrühm, kes aktiivselt asjaga tegeleb.
Murrame koos peab, seame sihte ja kaardistame, kes on meie klient, keda me ootame siia, kuidas meie kultuuripärandit hoida ja loodusturismi edasi arendada, kuidas pärandkultuuri ja meie puhast loodust tutvustada lastele ja oma tulevastele klientidele.
Soovime, et kohalike loodus- ja pärandväärtuste õpetamise läbi leiavad lapsed üles ka kohaliku identiteedi, tunnevad end osana meie vallast. Koduloo õpetamine koolides on oluline. Ja kohalikud giidid, kes tunnevad nii kohalikku pärandit kui loodust, on kõige paremad abilised koolides-lasteaedades selle teadmise edasiandmisel. Inimestel, kes on tulnud hiljem siia elama, on tihtipeale keeruline ennast siduda selle paigaga, ei leita nagu seda pidepunkti ja kuuluvustunnet üles.
Olen ise kutseline loodusgiid, põhiline sihtgrupp on praegu olnud lapsed. Meie valla koolides-lasteaedades teen praktilisi õppetunde väljasõitudega loodusesse või kohapeal meie valla pärandi- ja loodusmaastikele. Nii saavad lapsed selgemaks ka meie valla väärtused, õpivad juurde ja avastavad uusi põnevaid kohti ning teadmisi. Võib-olla nii mõnigi leiab aastate pärast minu pakutud tegevustest endale tulevase elukutsegi!
Kas võib öelda, et te panete inimesed läbi laste teistmoodi mõtlema ja suhtuma oma kodukohta?
Jah, et läbi laste saavad ka vanemad uusi teadmisi juurde ja võimaluse koos lastega meie vahvat Jõelähtme valla tunnuslauset AJA LUGU ELAB SIIN enda jaoks lahti mõtestada.
Väga palju aitab külakogukondades kaasa ajaloolise materjali kogumine, külaraamatute tegemine jms. Meie külaraamat, mille koostasin, andis paljudele külainimestele uue hingamise oma küla ajaloo tundmaõppimiseks. Inimestele tegelikult on tähtsad juured ja teadmine, kust nad pärinevad. See ka liidab inimesi.
Järelikult teil on kogukonnas mõju. Aga kuidas KÜSKi stipendium on teid abistanud?
Stipendium on tegelikult eestvedajate ja „mootorite“ jaoks üks ütlemata tänuväärne tunnustus. See näitab, et sind on märgatud. Vahest piisaks eestvedajale ka sellest, et inimesed tuleks ja lihtsalt patsutaks sulle õlale ja ütleks sulle: „tänan, et sa jaksad meie eest seista, vedada ja aidata“ jne. Mulle andis stipendiumi taotlemine julguse see taotlus kirjutada ja midagi konkreetsemat ja suuremat ette võtta! Meie projekt ise on väga ambitsioonikas.
Tahame Rebala muinsuskaitsealal turismialaselt kogukondi koostööle julgustada ja üksteisega teenuste pakkumisel koostööd tegema panna. Tundub, et meil on tekkinud tuumik ja ka tegijad, kes selle ette võtavad.
Kas stipendium on pannud teid kuidagi teistmoodi tegutsema või motiveerinud teisiti?
Rõõm oli suur, kui nägin end stipendiumisaajate hulgas. Taotlejaid oli palju ju ka. Olen üle 20 aasta vedanud vabatahtlikkuse alusel paljusid kogukondlikke koostööprojekte ja ettevõtmisi meie vallas. Mulle on meeldinud koostöö inimestega ja olen alati olemas olnud kõigi jaoks . Stipendium paneb ka rohkem pingutama, kui oled võtnud endale kohustuse suur projekt läbi viia ja kuhugi jõuda.
Olen ise sellel aastal päris palju panustanud enda täiendamisele erinevate turismialaste koolituste läbi. Lõpetasin isegi Võru KHK pärandturismi korraldamise eriala. Ja tundub, et saame ka Rebala-Jägala turismipiirkonna võrgustiku loodud.
Rääkige midagi põnevat veel. Kas see vastab tõele, et selleks, et olla teie kogukonnas, peab olema väga hea nina, et orienteeruda paremini lõhnade maailmas?
Haa-haa, jaa, sa vist viitad meie kogukondadeülesele koostööle Jõelähtme valls ja Maardu linnas, n-ö haisuninad, kes me juba pea 5 aastat kaardistame endise Tallinna prügila haisemist meie piirkonnas. Lõin sellise Facebooki grupi, kus inimesed on teada andnud erinevates piirkondades kui prügilast levib jube prügila hais. Enne seda väideti, et me kujutame ainult ette seda haisemist.
Nüüd on see aga üks arvestatav keskkond, mida ka Keskkonnaamet jälgib. See võitlus on olnud raske, tööd olnud rohkelt. Koostan iga kuu protokolle ja kaarte haisemiste kohta päevade kaupa ja edastan neid siis 1247.ee, Keskkonnaameti e-mailidele.
Sellised ööpäevaringsed ja mitu päeva järjest haisemised on jäänud sutsu vähemaks. Aga asjaga tuleb edasi tegeleda. Paljud ei kujuta ette, mis on üks prügila hais, mis levib kuni 4-10 km prügila piiridest välja pidevalt ja lämmatab inimeste igapäevast elu. Sellised kogukondlikud survegrupid ja nende koostöö järjepidava tegevusena on väga oluline.
See on kõik päris vägev. Olete siis tegelenud ikkagi kohalike elanike huvikaitsega, võitlusega puhtama looduskeskkonna ja haisuvaba elu eest. Ja olete saavutanud selles edu.
Tõesti nii see on. 2022. aastal algatati kriminaalmenetlus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (TJT) tegevuse kohta, ka direktriss võeti maha. Kohtusime 2023. aasta sügisel vallaelanikena TJT uue juhtkonnaga. Midagi roosilist seal küll polnud. Väidetav nendepoolne teavitamine nende kodulehel, millal aunasid „tuulutatakse“, seisab ikka üleval 3-kuu tagune teavitus. Mees sõnast, härga sarvest nagu ütleb eesti vanasõna.
Kuna teie olete väga aktiivne kogukonna eestvedaja, siis tunneksin huvi, mida see tegevus teile isiklikult annab?
See annab võimaluse paljude inimestega suhelda, teha koostööd erinevate kogukondadega, huvigruppidega jms. Olen ise 96% Jõelähtme kihelkonna juurtega inimene. Kui oled suutnud midagi head ära teha, siis on tegelikult hea tunne alati tehtu üle. Eriti kui näed, et ettevõtmine on korda läinud ja inimesed tunnevad tehtust rõõmu.
Kasvõi Vandjala külaplatski, mis on siin tegelikult üks meie valla briljante! Vähesed mäletavad 2012. aastat, kui me alustasime, siis oli siin kohapeal tõeline džungel, kohe tihnik koos maaparanduskivide suurte hunnikutega. Kahe kuuga sai tehtud ime! Inimesed avastavad seda kanti alles, et siin sellised võimalused on olemas.
Tegelikult tunnen ma end siin külas kodus, see küla läheb mulle väga palju korda! Ja minu enda AJA LUGU ELAB SIIN algab 1880 aastaga kui Pajupealt tuli Mart Prangel siia ja ostis paruni-härralt endale Aara nimelise põlistalu. Siit saabki alguse minu lugu siin külas ja küla lugu minus….
Jah, jutustada oleks palju, aga siia paneme hetkel punkti. Kõigil, kel tekkis huvi Vandjala küla, Rebala kaitseala ja muu põneva vastu Jõelähtme kandis, mida Tiia eest veab, saab temaga ühendust võtta telefonil 5451 4443 või e-posti aadressil: tiia.valk@joelahtme.ee
Soovime Tiiale kõigis tema ettevõtmistes jõudu ja edu!
Toetuse saaja: Tiia Välk
Piirkond: Harjumaa
Toetuse liik: kogukonna eestvedaja stipendium
Eesmärk: Rebala piirkonna kogukond on asunud turismialaselt koostööle
Toetuse suurus: 5 000 eurot
Talvised fotod: Tiia Välgu erakogu, sügisesed fotod: Priit Põiklik/KÜSK
