Värske kaardistusanalüüs: vabaühenduste võimekus eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisel vajab süsteemsemat tuge

‘

‘

‘

‘

26. mail 2025 tutvustati veebiettekandena värsket kaardistusanalüüsi, mis keskendus Eesti vabaühenduste kogemustele, pädevusele ja praktikatele uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning Eestisse tagasipöördujate kaasamisel. Tegemist on esimese nii põhjaliku ülevaatega selles valdkonnas.

Analüüsi viis läbi mõttekoda Praxis SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel, ning see valmis Euroopa Sotsiaalfondi ja Kultuuriministeeriumi toel projekti „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused” raames.

Vaata ja loe Praxise 26. mail tehtud ja 23 slaidist koosnevat esitlust-kokkuvõtet kaardistusanalüüsist siit.

Mida uuriti?

Analüüs kaardistas vabaühenduste:

• seniseid kogemusi eri taustaga sihtrühmade kaasamisel;
• organisatsioonide valmisolekut ja pädevusi (sh juhtimispraktikaid ja kaasamisvõimekust);
• praktikate sisu, sihtrühmade osalemise vorme ja takistusi;
• hoiakuid, diskrimineerimise kogemusi ja rahvusvaheliste praktikate ülekandmise võimalusi;
• motivatsiooni ja süsteemseid kitsaskohti.

Kaardistusanalüüs tugines dokumendianalüüsile, veebiküsitlusele (98 vabaühendust) ja kahe fookusgrupi intervjuudele.

Milline on olukord Eestis?

• Kaasamine on valdavalt juhuslik ja kontaktipõhine, mitte strateegiline – vabaühenduste tegevuses osalevad eri taustaga inimesed sageli isiklike tutvuste või suulise kutse kaudu.
• Vähem kui kolmandikul organisatsioonidest on olemas teadlikult kujundatud juhised või praktikad, mis toetavad mitmekesise sihtrühma kaasamist.
• Paljud organisatsioonid ei pea sihtrühma kultuurilist või keelelist tausta määravaks teguriks, kuid ei ole alati ka teadlikud kaasatute rändepõhjustest või vajadustest.
• Suurimad takistused on keelebarjäär, organisatsiooni piiratud ressursid ja teadlikkuse puudumine mitmekesisuse juhtimisest.
• Hea praktikana toimib otsekontakt, individuaalne lähenemine, visuaalne ja lihtsustatud kommunikatsioon ning toetavate tegevuste loomine (nt keelementorid, kohandatud ülesanded).

Olulisemad järeldused

• Kaasamine toimub, aga süsteem puudub: vabaühendused on üldiselt avatud eri taustaga inimeste osalusele, ent kaasamine on enamasti juhuslik ja struktureerimata.
• Suur potentsiaal jääb kasutamata: organisatsioonide enda hinnangul on kaasamisvõimekuses arenguruumi. Eriti puudub teadlikkus sellest, kuidas värbamine, kommunikatsioon ja organisatsioonikultuur võivad varjatult olla tõrjuvad.
• Sihtrühmade osalus tugevdab kogukondlikku sidusust: kaasamine annab uutele kogukonnaliikmetele võimaluse praktiseerida eesti keelt, luua sotsiaalseid sidemeid ja osaleda tähenduslikus tegevuses.
• Hea praktika on olemas, aga pole laialt levinud: näiteks keelebarjääri ületamine visuaalse info või keelementorluse kaudu, rollide kohandamine ja tandemis töötamine on tõhusad, ent ebaühtlaselt kasutusel.

Kuhu edasi?

Ettekande tegid analüütikud Miriam Lehari ja Maarja Tinn, kes rõhutasid, et teadlikult kujundatud ja toetavad praktikad on võtmetähtsusega kaasava ühiskonna poole liikumisel.

Analüüs on oluline sisend SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kavandatavasse arenguprogrammi, mille eesmärk on toetada vabaühendusi sihtrühmade teadlikul ja süsteemsel kaasamisel. Programm on osa Kultuuriministeeriumi koordineeritavast projektist „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused”, mille kogumaht on 5,2 miljonit eurot ja mis kestab kuni 2029. aasta maini.

Projekti viivad ellu koostöös Kultuuriministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Integratsiooni Sihtasutus.

Tegemist on olulise algatusega, mille sihiks on tugevdada ühiskondlikku sidusust ja kaasavat kogukonna- ja turvatunnet, aidates eri taustaga inimestel tunda end Eestis koduselt ja väärtusliku osana ühisest sotsiaalsest ruumist.

Tugev ja elujõuline kodanikuühiskond on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Just vabaühendused loovad võimaluse, et igaüks – olenemata taustast, keeleoskusest või elukohast – saaks panustada oma kogukonna arengusse, väljendada oma huve, saada osa ühiskondlikest hüvedest ning osaleda avalikus arutelus. Kodanikuühiskond täidab olulist rolli sillaloojana üksikisikute ja riigi vahel, muutes ühiskonna sidusamaks ja hoolivamaks.

---

• Täismahus leiab siit värske kaardistusanalüüsi.
• Vaata ja loe siit Praxise esitlust-kokkuvõtet kaardistusanalüüsist.
• Lisaks loe siit kogu projekti kohta.

---