Seminar „Koos edasi“ tõi kokku vägivallaennetuse kogukonna

Priit Põiklik
12. juuni 2025


Seminar toimus Tallinnas ministeeriumite ühishoone Tamme saalis
Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Anu Leps on tõeline vägivallaennetuse kogukonna eestvedaja
Perevägivald ja eakate vastane vägivald on Eestis tõsine probleem
Sõnapilves selguvad nii mured kui rõõmud
Arutelu oli terve päeva jooksul intensiivne ja eesmärgipärane

10. juunil toimus Tallinnas ministeeriumite ühishoones seminar „Koos edasi: kuidas paremini toetada kuritegudes kannatanuid ja ennetada vägivalda?“, kus osalesid mitmed vabaühendused ja mis keskendus vägivallaennetuse kokkuleppe 2021–2025 (VEKO) elluviimisele ja tulevikusuundade määratlemisele.

Seminaril osalesid erinevate valdkondade spetsialistid, kodanikuühenduste esindajad ning poliitikakujundajad. Ürituse fookuses oli kaheosaline laudkonnaarutelu: esmalt tehti kokkuvõte seni saavutatud tegevustest VEKO raames, seejärel otsiti uusi lahendusi, kuidas veelgi paremini vägivallaennetust Eestis korraldada.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) roll vägivallaennetuse teemal kaasa rääkida on:

  • tegevus CERV programmi kontaktpunktina, edendades teadlikkust ja kättesaadavust EL-i rahastusvõimalustest naiste ja laste vastase vägivalla ennetamiseks;
  • regulaarne infopäevade korraldamine koostöös ministeeriumitega, et hoida kodanikuühiskonna organisatsioone kursis ka Eesti siseste poliitikasuundadega;
  • koostöö edendamine temaatiliste organisatsioonide vahel, et rahvusvahelistes taotlusvoorudes oleksid ühendused tugevamad ja strateegilisemad.

Seminaril tõdeti, et senises töös on toimunud olulised arengud, kuid mitmed teemad – sh kvaliteedinõuete selgem sõnastamine, väiksemate organisatsioonide kaasamine ning süsteemne mõju hindamine – vajavad edasist tähelepanu.

Seminaril arutleti ka uue VEKO koostamise aluste üle. Tõdeti, et vägivalda ennetavate organisatsioonide tegevust tuleb veelgi enam toetada koostöövõrgustike, teadmussiirde ja strateegilise rahastuse kaudu.

Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Anu Leps ütles seminaril, et meie suurim väljakutse
ei ole see, kuidas reageerida vägivallale ja kuidas tegeleda tagajärgedega vaid kuidas jõuda sinnamaani, et vägivalda ühiskonnas ei oleks, kuidas seda nii ennetada.

Tema sõnul tegelevad nii haridussüsteem kui sotsiaalvaldkond täna suuresti vägivalla tagajärgedega – alles siis, kui midagi juba on juhtunud. Registreeritud kuritegevus ei näita mitte niivõrd vägivalla tegelikku ulatust, vaid pigem seda, kui palju ja millisel kujul me sellele üldse reageerime ja ära tunneme. Paljud juhtumid, eriti lähisuhtevägivald, ei pruugi jõuda kunagi ametliku statistikani.

Anu Leps rõhutas, et meie ees seisab väljakutse, kus ühiskond peaks olema niivõrd teadlik ja koostoimeline, et vägivald tuntaks ära juba eos, enne kui see saab areneda millekski, mis vajab menetlust või sekkumist. „Vägivalla ennetus ei tohi piirduda kriiside lahendamisega – see peab algama palju varem, seal, kus kujunevad hoiakud ja suhtemustrid,“ märgiti seminaril.

Uus, kiiresti kasvav valdkond – vägivald digimaailmas.

See on temaatika, kus me astume alles esimesi samme. Meil ei ole veel piisavalt teadmisi ega kogemust, kuidas digivägivalda ära tunda või ennetada, aga see on koht, kuhu peab kiiresti tähelepanu pöörama. Digitaalne ruum vajab sama tugevat vägivallaennetuse lähenemist nagu füüsiline maailm.

KÜSKi vaade sellele teemale on, et uues VEKO kokkuleppes peab kajastuma vabaühenduste töö kvaliteet ning sellele seatud ootused. Vägivallaennetuse valdkonnas on oluline, et igal organisatsioonil oleks selge metoodiline raamistik ja tegevuste mõju oleks mõõdetav.

Koostöökogemus VEKO võrgustikus näitab, et süsteemne ja ühendatud tegutsemine on tõhusaim tee muutusteni. Edasine edu sõltub partnerite kaasamisest juba strateegiate kujundamise varases faasis.

KÜSKi esindaja VEKO võrgustikus on CERV-programmi Eesti ekspert Katre Tamm.


Mis on Vägivallaennetuse kokkulepe?

Vägivallaennetuse kokkulepe (VEKO) on strateegiline dokument, mille eesmärk on ennetada ja vähendada Eestis eri vormides vägivalda. Kokkulepe loob ühtse raamistiku riigi, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja teiste partnerite koostööks.

Peamised suunad:
Kokkulepe sisaldab 14 tegevussuunda, mille seas on näiteks:

  • vägivallateadlikkuse tõstmine ja hoiakute muutmine,
  • perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ennetamine,
  • vägivalla ennetamine hariduses ja digimaailmas,
  • eakatevastase vägivalla ja vaenukuritegude teadvustamine,
  • ohvrisõbralik menetlus ning tugisüsteemide arendamine,
  • vägivallatsejate vastutusele võtmise ja loobumise toetamine.

Fookus:

  • Laste ja naiste vastu suunatud vägivald
  • Vanemaealiste, puuetega inimeste ja vähemuste kaitse
  • Koostöö eri tasandite ja sektorite vahel
  • Uuringute ja andmepõhise poliitikakujundamise tugevdamine

Kokkulepe põhineb põhimõttel: vägivalda saab ennetada ainult ühiste jõududega.

Tekst ja fotod:

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht