Viljandimaa vabaühenduste konsultant Kätrin Hanschmidt: Mida madalamad on lävepakud, seda enam inimesi neist üle astub

Kätrin Hanschmidt on Viljandimaa vabaühenduste konsultandina töötanud nüüdseks pool aastat. Jaanika Toome, kes enne selles ametis oli, jättis Kätrinile n-ö suured sussid, sest Jaanika oli 9 aastat teinud seda tööd suure energiaga ja väga mõjusalt. Kätrin ei jää Jaanikale alla. Aga eks iga inimene teeb oma tööd ikkagi pisut teistmoodi, vaatab uue nurga alt. Üks on selge – Kätrin on Viljandimaa vabaühendustele suureks abiks nagu ka Jaanika oli. Tuleb kontakti saada ja omavahel kõnelda. Vabaühenduste konsultandi teenus on igaühele tasuta.

Kätrini leiab Viljandist aadressil Leola 49, tema telefon on 5788 0245 ja meiliaadress katrin.hanschmidt@viljandimaa.ee.

Kätrin, räägi siis ise millist nõu ja abi vabaühendused sinult saavad küsida?

Olen vabaühenduste jaoks olemas selleks, et aidata kaasa kodanikuühenduste tegutsemisele, jagan infot ja toetan nõuannete ja näidetega parimatest praktikatest, proovin inspireerida ja murepunktidest edasi aidata. Soovin väga, et vabaühendused jõuaksid oma eesmärkideni. Minu eesmärk on aidata vabaühendustel olla tugevad ja jätkusuutlikud ning anda neile vajalikud vahendid ja oskused, et nad saaksid mõjutada ühiskonna arengut ja luua positiivseid muutusi.

Vabaühenduste konsultandina annan nõu mitmesugustel teemadel, mis ulatuvad organisatsiooni asutamisest kuni tegevuste rahastamise ja projektijuhtimiseni. Alles alustav vabaühendus saab nõu kuidas käivitada ja registreerida ühendust. Juba tegutsevale ühendusele olen valmis jagama näpunäiteid, kuidas suurendada organisatsiooni tegevusvõimekust, leida rahastust ja koostada taotlusi.

Lisaks nõustamisteenustele korraldan aeg-ajalt ka koolitusi ja teabepäevi. Jagan teavet kodanikuühiskonnas toimuvast maakonnas ning vabariigis ja kutsun  kohalikke omavalitsusi ja kogukondasi omavahelisele koostööle. On neil ju ühised huvid oma piirkonna edendamisel! Koostöös tegutsemine teeb võimsamaks ja omavahel ressursside jagamine (mõtlen ressursside all nii aega, teadmisi, oskusi kui raha) suurendab mõlema osapoole võimekust ja tõhusust. Probleemid piirkondades on sarnased, kogukonna teadmised ja kogemused aitavad mõista paremini kohalikke probleeme ning leida sobivaid ja jätkusuutlikke lahendusi.

Kutsun kõiki kohalikke omavalitsusi ja kogukondi üles avatud dialoogile ning koostööle. Üheskoos saame luua tugevamad ja elujõulisemad kogukonnad, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa ning mõjutada oma elukeskkonda. Olgu see siis vabatahtliku töö, algatuste käivitamise, koostööprojektide elluviimise või lihtsalt kaasamõtlemise ja toetamise kaudu. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vahel on võti meie ühise tuleviku loomisel.

Ootan uusi vabaühendusi liituma ka minu uudiskirjaga, kus jagan muuhulgas regulaarselt teavet avanevate taotlusvoorude, kodanikuühiskonnas toimuvate sündmuste, koolituste ja võrgustumisvõimaluste kohta. Ärge kartke küsida, ma olen siin selleks, et aidata ja kui ma ise vastust ei tea, siis oskan ehk edasi suunata kellegi juurde, kes teab!

Millised on sinu maakonna vabakonna eripärad?

Viljandimaal on palju tugevaid ja aktiivseid kogukondi, kes on valmis panustama ühiskonna edenemisse ja võtma vastutuse enda kohaliku kogukonna eest. Kindlasti on imetlusväärne kogukondade püüd säilitada ja edendada piirkonna ajaloolist ja kultuurilist identiteeti. Tooksin eripärana välja rikkaliku kultuuripärandi, mille hoidmine on vabakondade jaoks oluline ülesanne. Nad korraldavad erinevaid projekte, festivale ja õpitubasid, mis aitavad säilitada ja väärtustada Viljandimaa kultuuripärandit ning pakuvad nii oma kogukonnale kui kaugematele huvilistele unikaalseid kultuurikogemusi.

Kui veel midagi välja tuua, siis ehk aina suurenev keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkuse edendamine. Mitmed Viljandimaa vabakonnad on keskkonnateadlikud ja panustavad looduskaitse ning jätkusuutlikkuse edendamisse. Nad korraldavad keskkonnahariduslikke tegevusi, projekte ja sündmusi, mis suurendavad kogukonna teadlikkust ja hoolivust keskkonna vastu ning aitavad säilitada kohalikke loodusväärtusi ja on heaks eeskujuks nii siin kui kaugemal.

Kuidas kaasata, kutsuda üles rohkem inimesi kodanikuühiskonnas kaasa lööma, olgu vabatahtlikena, oma küla- või linnosaseltsi algatajana, kogukonna eestvedajana või kaasalööjana vms?

Kodanikuühiskonna kaasamine ja inimeste innustamine aktiivselt osalema kogukonnaelus on ülioluline, sest see loob tugevama ja sidusama ühiskonna. Inimeste kaasamiseks ja kaasa löömise julgustamiseks on mitmeid võimalusi, kuid võtmesõnad on minu arvates regulaarsus ja koostööoskuste arendamine.

Väga oluline on teavitamine ja teadlikkuse suurendamine. Paljud inimesed võivad küll olla teadlikud kodanikuühiskonnast, kuid nad ei pruugi täpselt teada, mida see endast kujutab või millised võimalused neil osaleda on. Seega on oluline korraldada avalikke sündmuseid kohtumisi, infopäevi, koolitusi või seminare, kus selgitatakse kodanikuühiskonna rolli ja selle olulisust ühiskonnas. Lisaks saab kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid, nagu sotsiaalmeedia, kohalikud meediaväljaanded või veebilehed, et jagada teavet ja innustada inimesi kaasa lööma.

Teiseks on oluline luua platvorme ja kohtumispaiku, kus inimesed saavad kokku saada ja oma ideid jagada. See võib olla näiteks kogukonnakeskus, avatud foorum või online-platvorm, kus inimesed saavad ühineda ja ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Oluline on tagada, et need platvormid oleksid avatud, kaasavad ja toetaksid erinevaid huvigruppe ning annaksid võimaluse aktiivselt kaasa rääkida ja otsuseid langetada.

Kolmandaks on oluline pakkuda inspiratsiooni. Järjepidevalt! Näited ja edulood teistelt inimestelt võivad olla väga motiveerivad ja kui oma piirkonna edulood juba otsa saavad, siis võetagu neid kaugemalt, üle terve Eestimaa ja sealt edasi, lugusid on lõputult palju! Lugude jagamine võib toimuda läbi artiklite, intervjuude, külaskäikude või kohalike sündmuste, kus inimesed saavad jagada oma lugu ja innustada teisi.

Soovitan kindlasti ka seda, et kaasa löömiseks on oluline luua madalad lävepakud. Siis astub ka rohkem inimesi neist üle. Inimesed võivad tunda hirmu või ebakindlust selle ees, et nad ei oska piisavalt, nad ei leia oma kiires elutempos aega ega ressurssi panustamiseks. Kaasaja ülesandeks on siinkohal erinevate võimaluste ja rollide pakkumine, mis sobivad erinevate huvide, oskuste ja ajaliste võimalustega inimestele. Näiteks võib see olla vabatahtlik töö, projektide juhtimine, ideede esitamine või lihtsalt aktiivne osalemine üritustel ja koosolekutel.

Avatud ja toetava keskkonna loomine võib olla keeruline ja aeganõudev protsess, kuid kui see on kord loodud, siis võib sealt ainult suuri ja häid asju sündima hakata.

Pange inimesed end teretulnuna ja kutsutuna tundma!

Millised on vabaühenduste rõõmud ja mured praegu, mida sina saad lahendada?

Rõõmudest on enamasti raske rääkida ja kas neid olekski vaja lahendada (pigem võimendada), mured tunduvad ju mitu korda suuremad 🙂 Minule teeb rõõmu see, kui tugevad ja toimivad kogukonnad on silmaga nähtavalt tekitanud suure ühiskondliku mõju, vabaühenduste tegevuse tulemusena paraneb kogukonnas elavate inimeste elukvaliteet, turvalisuse- ja kuuluvuse tunne ning loodud on võimalused eneseteostuseks ja omavaheliseks suhtlemiseks.  Tegutsemine ühise eesmärgi nimel loob tugeva kogukonnatunde ja soovi ning võimaluse panustada oma kirgedesse ja huvidesse. Kogukondade head toimimist võimendab kindlasti hea ja koostöövalmis kohalik omavalitsus. Kui Kov on avatud dialoogile, kuulab ja kaasab kogukondi ning toetab nende algatusi, siis see loob soodsa keskkonna aktiivseks osaluseks ja ühiseks tegutsemiseks.

Muredest kõige teravamad on kindlasti rahalised piirangud, erinevad halduslikud küsimused (majade sulgemine näiteks), eestvedajate väsimine või nende puudumine ja kohati ka liiga väikesed unistused – ei ole lihtsalt julgust suurelt mõelda!

Ühingu tegevuse rahastamiseks on tegelikult ka mitmeid teisi võimalusi peale projektitoetuste ja tihti on mõned nendest käeulatuses ja kohe kasutatavad. Saan aidata kaardistada ja läbi mõelda, kuidas leida ühingule vahendeid tegutsemiseks. Eestvedajate toetamiseks korraldame väljasõite, tunnustame ja oleme valmis ära kuulama ning nõu andma. Väga oluline on siin ka kaasamis- ja juhtimisoskuse arendamine – eestvedaja ei pea kõike üksi tegema, kogukond üheskoos teeb palju suuremaid asju.

Eestlane ei ole enamasti suurelt unistaja ja olen ka iseenese juures märganud, et mugavam on keskenduda praktilistele ja realistlikele eesmärkidele ning olla ettevaatlik riskide võtmisel. Mina saan olla toeks ja julgustada vabaühendusi suuremalt mõtlema, koostöövalmim olema ning enda tegijaid toetama. Kõiki loetletud muresid ma kindlasti lõpuni ära lahendada ei saa, kuid ära kuulata, nõu anda, julgustada ja üheskoos uusi lahendusteid leida on minu võimuses küll!

Kust saada oma vabakonnale rohkem ressursse, et tegutseda, olgu siis rahalist toetust, nõu, abi, jõudu, kaasamõtlemist, kohaliku omavalitsuse poolest tuge ja koostööd jne?

Oluline on olla proaktiivne, uurida erinevaid võimalusi ja luua suhtevõrgustikke, et leida vajalikke ressursse. Vajaliku abi ja toetuse saamiseks on mitmeid võimalusi. Vabaühendused saavad taotleda rahalist toetust kohalikest omavalitsustest (KOV võib toetada ühendusi ka mitterahaliselt. Näiteks anda tasuta kasutamiseks ruume, töövahendeid, transporti vms) ja riigieelarvelistest vahenditest. Samuti on olemas Euroopa Liidu fondid ja programmid, mis võivad pakkuda finantsabi erinevatele valdkondadele. Lisavõimalused on omatulu teenimine,  annetuste kogumine ja sponsorite leidmine.

Lisaks rahalisele toetusele on oluline ka nõu, abi ja kaasamõtlemine. Selles osas ootan mina vabaühendusi enda poole pöörduma! Samuti julgustan suhtlema oma kohaliku omavalitsuse esindajatega, osaleda kohtumistel ja võrgustike sündmustel ning tutvustada oma vabaühenduse tegevust. Ka kohalikud omavalitsused võivad pakkuda nõuandeid, jagada informatsiooni võimalike toetusprogrammide kohta ning aidata leida kontakte teiste oluliste osapooltega.

Üheskoos on võimalik leida ressursse ja toetust, mis aitavad vabaühendustel oma eesmärke saavutada. Oluline on olla aktiivne, suhelda teiste vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja võimalike toetajatega ning kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi.

Kuidas olla tänapäeval vabakonnana innovaatiline? Mida tähendab sotsiaalne innovaatilisus sinu nõustatavate vabaühenduste jaoks?

Innovaatiline saab olla mitut moodi! Näiteks olles avatud uutele ideedele ja lähenemisviisidele. Ütlus “Meil on alati nii tehtud” on küll tore, aga tihtipeale nii tehes täna enam kaugele ei jõua. Maailmas on tohutult palju uusi ideid, lähenemisviise, tehnoloogiaid, kostöövõimalusi ja erinevaid meetodeid probleemide lahendamiseks. Iga vabakond saab jälgida oma valdkonna arenguid ja pidevalt uuenduslikke lahendusi leida ja katsetada. Siin tuleb mängu ka enne juttu olnud kaasamine. Kui end mugavustsoonist välja lubada ja ideede kogumiseks erinevatest huvi-vanuse jne gruppidest koosnev seltskond kokku kutsuda, siis võib üheskoos väga hästi toimivaid lahendusi leida. Koostöö sealhulgas ka äri- ja avaliku sektoriga!

Muidugi peab olema valmis ka selleks, et iga kord ei õnnestu. Katse-analüüs-tegevuse kohandamine ja võime ka ebaõnnestumisest õppida on siinkohal märksõnad.

Sotsiaalne innovatsioon tähendab uute ideede, meetodite või mudelite loomist, mis aitavad kaasa positiivsele sotsiaalsele muutusele. Sotsiaalne innovaatilisus on vabaühendustele oluline, sest see võimaldab neil paremini kohanduda muutuvatele ühiskondlike vajadustega ja luua tõhusamaid lahendusi.

Nõustatavate vabaühenduste jaoks tähendab sotsiaalne innovaatilisus uute ja nutikate lahenduste leidmist ühiskondlikele probleemidele, näiteks uute programmide või teenuste väljatöötamist, koostöövõrgustike loomist või tehnoloogia kasutamist oma tegevuse täiustamiseks. Sotsiaalne innovaatilisus aitab neil jääda teistest eristuvaks, pakkuda suuremat mõju ja saavutada jätkusuutlikumat muutust ühiskonnas.

Suur tänu sulle väga põhjalike vastuste eest!

Küsijaks oli Priit Põiklik KÜSKist