Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK). KÜSKi nimi inglise keeles on The National Foundation of Civil Society.
1.2 KÜSKi asutaja on Vabariigi Valitsus,  asutajaõiguste  teostaja on Siseministeerium.
1.3 KÜSKi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4 KÜSK on avalikes huvides tegutsev kasumit  mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevust reguleerivad  sihtasutuste  seadus, riigivaraseadus ja muud õigusaktid ning käesolev
põhikiri (edaspidi Põhikiri).
1.5 KÜSKi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6 KÜSKi arveldused tehakse riigikassa kaudu.
1.7 KÜSK võtab vastu, säilitab ja käsutab rahalisi vahendeid, kinke ja annetusi ning kasutab, maksab välja või annetab sellest saadavat tulu või selle põhiosa Põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
1.8 KÜSK on asutatud määramata tähtajaks.
1.9 KÜSKi juhtorganid  on nõukogu ja juhatus.

II EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1 KÜSKi eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes  huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel. 
2.2 Eesmärgi saavutamiseks  täidab KÜSK järgmisi ülesandeid: 
2.2.1 Mittetulundussektori  tegevusvõimekuse arendamise, organisatsioonide ja võrgustike tegevuse toetamise programmide väljatöötamine ja elluviimine ning nende  raames projekti- ja tegevustoetuste sihtotstarbeline eraldamine tegutsevatele organisatsioonidele või üksikisikutele  avalike  konkursside  korraldamise  ja  stipendiumide eraldamise  korras või nõukogu otsuse alusel;   
2.2.2 Vajalikus mahus KÜSKi vahendite kaasamine riigieelarvelistest vahenditest, sihtotstarbelistest välisvahenditest ning eraannetustest, selle haldamine ning vahendamine kodanikuühiskonna arendamise vajadusteks;
2.2.3 Programmide väljatöötamine ja juhtimine, sealhulgas toetuste eraldamise korraldamine, toetavate kodanikuühiskonna arengu alaste analüüside teostamine ja uuringute tellimine;
2.2.4 Kahe-  või  mitmepoolse  koostöö  arendamine  Eesti  ja  välisriikide  organisatsioonidega, kelle eesmärgid      ja tegevus toetavad kodanikuühiskonna arendamist;
2.2.5 Kodanikuühiskonna alase teadlikkuse kasvu toetamine läbi süsteemse teavitustegevuse.
2.3 KÜSK lähtub oma tegevuses kodanikuühiskonna arendamist puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest.
 
III ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA

3.1 Asutajaõiguste teostaja konsulteerib nõukogu liikmete nimetamiseks, Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoniga.
3.2  Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja, konsulteerides eelnevalt Põhikirja punktis 3.1 nimetatud valitsuskomisjoniga. Nõukogu liiget ei või määrata rohkemaks kui kaheks järjestikuseks Põhikirja punktis 4.4. sätestatud perioodiks.    
3.3 Asutajaõiguste teostaja pädevusse kuulub Põhikirja muutmine, milleks ta saab ettepaneku või konsulteerib nõukoguga.
3.4 KÜSKi nõukogu liikmetele  määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
3.4.1 KÜSKi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
3.4.2 KÜSKi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
3.4.3 KÜSKi nõukogu liikme  tagasikutsumisel  nõukogust ei maksta talle hüvitist.
3.4.4 Kui KÜSKi puhul riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib asutajaõiguste teostaja riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
3.5 Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme igal ajal olenemata põhjustest tagasi kutsuda.

IV KÜSKI NÕUKOGU

4.1 Nõukogu kavandab KÜSKi tegevust ning korraldab KÜSKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esindab KÜSKi vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.
4.2 Nõukogu liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab Põhikirja punktides 6.1.- 6.3. juhtorganite liikmete kohta sätestatud piirangutele.
4.3 Nõukogu liikme vastutus ja kohustused:
4.3.1 Nõukogu liige vastutab oma kohustuste mittetäitmisel KÜSKile tekitatud kahju hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras.
4.3.2 Nõukogu  liige  vabaneb vastutusest KÜSKi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.
4.3.3 Nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat KÜSKi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid.
4.4  Nõukogu koosseisu kuulub  8  kuni 10  liiget, kes määratakse asutajaõiguste teostaja poolt 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu  koosseis moodustatakse  põhimõttel  –  kuni  pooled  nõukogu liikmetest  on riigi esindajad ja vähemalt pooled  mittetulundusühingute ja sihtasutuste esindajad. Riigi ühe esindaja esitab rahandusminister.
4.5 Nõukogu liikmel on õigus tagasi astuda, kui ta teatab tagasiastumisest nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt üks (1) kuu ette. Nõukogu esimehel on kohustus edastada taotlus asutajaõiguse teostajale.
4.6 Nõukogu pädevus:
4.6.1 Põhikirja muutmise ettepaneku või seisukoha andmine asutajaõiguste teostajale;
4.6.2 KÜSKi juhatuse liikmete määramine, tagasikutsumine, juhatuse liikmega tehingu tegemine ning juhatuse liikmetele tasu maksmise otsustamine;
4.6.3 KÜSKi strateegia, tegevuskava ja toetusprogrammide kinnitamine;
4.6.4 KÜSKi majandusaasta aruande kinnitamine;  
4.6.5 KÜSKi toetuste eraldamise tingimuste kinnitamine;
4.6.6 KÜSKi audiitori nimetamine, tema volituste kehtivuse ja tasustamise korra määramine;
4.6.7 Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;
4.6.8 Nõukogu töökorra, kodukorra ja heade tavade kinnitamine;
4.6.9 Ettepaneku tegemine  asutajaõiguste  teostajale KÜSKi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise küsimuses  otsustamiseks;
4.6.10 Seadusega nõukogu pädevusse antud teiste küsimuste otsustamine.
4.7 KÜSKi  nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. KÜSKi nõukogu esimees:
4.7.1 korraldab nõukogu tegevust;
4.7.2 juhatab nõukogu koosolekuid;
4.7.3 kontrollib  nõukogu otsuste täitmist;
4.7.4 esindab nõukogu;
4.7.5 teeb  asutajaõiguste  teostajale  vajadusel ettepaneku nõukogu liikmete tagasikutsumise ja määramise  kohta.
4.8 Nõukogu esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi nõukogu aseesimees.
4.9 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks (1) kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutajaõiguste teostaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult või elektroonselt vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
4.10 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav aseesimees. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Juhul,  kui  hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.
4.11 Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.  
4.12 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu esimehe poolt kirjaliku hääletamise väljakuulutamise järel keegi  nõukogu  liikmetest ei nõua koosoleku kokkukutsumist või  hääletamise peatamist. Nõukogu liikme poolt kirjaliku hääletamise ajal algatatud arutelu hääletamisele pandud otsuse üle peatab hääletamise. 
4.13 Nõukogu koosolekud  protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus juhul, kui ta seda soovib. Protokoll saadetakse nõukogu liikmetele ülevaatamiseks elektrooniliselt hiljemalt  10-ndal  päeval pärast koosoleku toimumist. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest ning on juhatusele  kohustuslikud. 
4.14 Protokollid allkirjastatakse digitaalselt. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu liikmed, kindlasti aga koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolle koos lisadega säilitatakse tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilitamise eest vastutab KÜSKi juhatus.
4.15 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõigi KÜSKi dokumentidega, samuti kontrollida  raamatupidamise õigsust,  vara  olemasolu  ning  KÜSKi  tegevuse  vastavust  Põhikirjale ja nõukogu otsustele.
4.16 Kulutused, mis tekivad seoses osalemisega  nõukogu koosolekutel,  hüvitab KÜSK.

V KÜSKi JUHATUS

5.1 KÜSKi juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib KÜSKi. Juhatusel on kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmete koosseisu, koosseisu muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.
5.2 Juhatuse liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab Põhikirja punktis 6.1. juhtorganite liikmete kohta sätestatud piirangutele.
5.3Juhatuse liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti  puhul, samuti  kui otsustatakse juhatuse liikme ja KÜSKi vahelise tehingu teostamise või tema vastu  kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale juhatuse liige küsimuse otsustamisel. 
5.4 Kui juhatusel on üle  ühe  (1)  liikme,  valivad  juhatuse  liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 
5.5 Juhatuse liikme  volituste  tähtaeg on neli (4) aastat. 
5.6 Juhatus esindab KÜSKi  kõigis  õigustoimingutes. Juhatuse  õigust  esindada KÜSKi  võib piirata nõukogu otsusega. 
5.7 KÜSKi juhatus:
5.7.1 vastutab KÜSKi raamatupidamise  korraldamise  eest;
5.7.2 otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt KÜSKi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
5.7.3 võtab tööle ja vabastab töölt KÜSKi töötajaid sõlmides, muutes ja lõpetades nendega töölepingud;
5.7.4 annab volikirju KÜSKi esindamiseks;
5.7.5 osaleb nõukogu koosolekutel,  kui nõukogu ei otsusta teisiti.
5.8 Juhatus peab KÜSKi juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja täitma Põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
5.9 Juhatus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama KÜSKi finantsplaanile, riigieelarve  seaduses  esitatud  eelarvepositsiooni  ja  netovõlakoormuse  reeglitele ning riigieelarve  seaduses kehtestatud piirangutele.
5.10 Juhatus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks KÜSKi eelarve koostamisel.
5.11 Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.12 Nõukogu võib delegeerida juhatuse pädevusse kõigi KÜSKi tegevust puudutavate küsimuste otsustamise, mis ei ole vastuolus seadusega. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
5.13 Nõukogu võib  juhatuse  liikme igal  ajal,  sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega  sõlmitud  lepingust  tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.14 Juhatuse liikmete  töökord  ja muud  tingimused  (sh  tasustamine)  määratakse kindlaks juhatuse  liikme ja  nõukogu  vahelises  lepingus.  Lepingu  sõlmimisel  juhatuse  liikmega esindab KÜSKi nõukogu esimees.   
5.15 Juhatuse liikme  tasustamine:
5.15.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks KÜSKi juhatuse liikme ülesannetele muid KÜSKile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.15.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab KÜSKile seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
5.15.3 Juhatuse  liikmele  võib  maksta  lahkumishüvitist  üksnes  tagasikutsumisel  nõukogu algatusel  enne  tema  volituste  tähtaja  möödumist.  Lahkumishüvitist  võib  maksta  juhatuse liikme  tagasikutsumise  ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.16 Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud KÜSKile kahju, vastutab kahju tekitamise eest. Kui juhatuses on enam kui üks (1) liige, vastutavad juhatuse liikmed tekitatud kahju eest solidaarselt.
5.17 Juhatuse pädevus:
5.17.1 nõukogu otsuste elluviimise  tagamine  ja nende täitmise  eest vastutamine;
5.17.2 nõukogu  kehtestatud  piirangutest  või  volitustest  tulenev  KÜSKi  esindamine  ja  selle nimel tegutsemine;
5.17.3 KÜSKi igapäevase majandustegevuse kavandamine, korraldamine ja juhtimine, vara käsutamine, lepingute sõlmimine, arvete avamine krediidiasutustes;
5.17.4 KÜSKi    strateegia,    toetusprogrammide,    tegevuskava, aastaeelarve    ning toetustingimuste koostamine    ning    muudatusettepanekute    tegemine    ja    nõukogule kinnitamiseks  esitamine;
5.17.5 KÜSKi investeerimisstrateegia  koostamine  ning nõukogule  kinnitamiseks  esitamine;
5.17.6 KÜSKi majandusaasta aruande koostamine ning nõukogule kinnitamiseks esitamine nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5.17.7 nõukogu  otsuse  alusel  täiendavate  finantsvahendite  kaasamiseks  lepingute  sõlmimine;
5.17.8 KÜSKi finantsülevaate  koostamine  kord kvartalis  ning nõukogule  esitamine.
 
VI PIIRANGUD NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE NIMETAMISEL
 
6.1 KÜSKi nõukogu ja juhatuse liikmeks  ei või olla isik:
6.1.1 kelle süüline  tegevus või tegevusetus  on kaasa toonud isiku pankroti;
6.1.2 kelle  süüline  tegevus  või  tegevusetus  on  kaasa  toonud  juriidilisele  isikule  antud tegevusloa  kehtetuks tunnistamise;
6.1.3 kellel on ärikeeld;
6.1.4 kelle süüline  tegevus või tegevusetus  on tekitanud  kahju juriidilisele  isikule;
6.1.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6.1.6 kellel on KÜSKiga seotud olulised ärihuvid või on oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
Põhikirja punktides 6.1.1 – 6.1.4 nimetatud  piirangud kehtivad  viis  aastat  pärast  pankroti väljakuulutamist,  tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu  lõppemist  või  kahju  hüvitamist. Põhikirja punkti 6.1.5  keeld  ei  laiene  isikutele, kelle karistusandmed  on  karistusregistrist kustutatud.    
6.2 Nõukogu liikmeks  ei või olla:
6.2.1 füüsilisest  isikust  ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega  kui KÜSK;
6.2.2  täisühingu  osanik  või  usaldusühingu  täisosanik,  kes  tegeleb  sama  majandustegevusega kui KÜSK;       
6.2.3  isik,  kellele  kuuluva  osa  või  aktsiatega on esindatud  vähemalt  1/10  osa-  või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK;
6.2.4 KÜSKiga samal  tegevusalal  tegutseva  äriühingu  juhtorgani  liige,  välja  arvatud,  kui tegu on  riigi osalusega äriühinguga   või selle äriühinguga   samasse   kontserni kuuluva äriühinguga;
6.2.5 KÜSKi juhatuse liige.
6.3 Nõukogu liikmel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse nõukogu liikme ja KÜSKi vahelise tehingu teostamise  või  tema  vastu  kohtuvaidluse  alustamise  või  lõpetamise  küsimust,  ei  osale  nõukogu liige  küsimuse  otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

VII KÜSKi VARA

7.1 KÜSKi vara moodustub riigieelarvest antavatest toetustest, annetustest ja sihtotstarbelistest toetustest, samuti KÜSKi majanduslikust tegevusest saadud tulust.
7.2 KÜSK osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teiste sihtasutustega või jaguneb üksnes asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. KÜSK võib osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud KÜSKi eesmärkide saavutamisega. Vara omandamise, kasutamise  ja käsutamise  korras kehtestatud ulatuses on vara käsutajaks juhatus.
7.3 KÜSK   võtab   kinnisasja või  hoonestusõiguse  tasuta  omandamise  lepingus  selle  vara sihtotstarbelise kasutamise ja  leppetrahvi  maksmise  kohustuse  riigivaraseaduse  §-s 33 sätestatu kohaselt.    
7.4 KÜSK võib  võtta laenu ja  sõlmida  kapitalirendilepinguid üksnes  asutajaõiguste teostaja otsuse alusel.
7.5 KÜSKi halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse eesmärkide ja iseloomuga.
7.6 Vara üleandmise  kord.
7.6.1 KÜSKile laekuvad rahalised  vahendid  kantakse KÜSKi arvelduskonto(de)le;
7.6.2 Üleantava  vara väärtuse kohta annab hinnangu üldiselt  tunnustatud  ekspert.
7.6.3 KÜSKile antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtmisakti  alusel.
7.6.4 Raha ja muu vara üleandmist  tõendab KÜSKi juhatus  oma allkirjaga.
7.6.5 KÜSK ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on vastuolus heade tavadega.      
7.7 Vara kasutamise ja käsutamise üldine  kord    
7.7.1   Vara   kasutatakse   KÜSKi  põhikirjaliste  eesmärkide  saavutamiseks ja  ülesannete täitmiseks ning KÜSKi jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks.
7.7.2 KÜSK ei või anda laenu ega seda tagada KÜSKi juhatuse ega nõukogu liikme(te)le ega töötajatele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.
7.7.3 Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult  annetaja poolt näidatud eesmärgil.
 
VIII ARUANDLUS, SISEKONTROLL JA SISEAUDIT, AUDIITOR
 
8.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta  aruanne)  ning  esitab  selle  audiitorile  kontrollimiseks.  Hiljemalt  kolme (3)  kuu jooksul   majandusaasta   lõppemisest esitab   juhatus majandusaasta   aruande   koos audiitori järeldusotsusega  nõukogule  kinnitamiseks.
8.2 Kinnitatud  majandusaasta  aruandele kirjutavad  alla kõik juhatuse ja nõukogu liikmed.
8.3 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõpust.
8.4 KÜSKi sisekontrollisüsteem
8.4.1 Siseaudiitori    ametikoht    moodustatakse    või   siseaudiitori   teenust    ostetakse audiitorühingult, kui  aruandeaasta bilansipäeva  seisuga  on  KÜSKi  bilansimaht  suurem  kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud   on   suuremad   kui  kaks   miljonit   eurot;
8.4.2  KÜSKil  on  õigus  loobuda siseaudiitori  ametikoha  loomisest  või  siseaudiitori  teenuse ostmisest   audiitorühingult,   kui   see   on nõukogu hinnangul majanduslikult   otstarbekas. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt  kooskõlastada  asutajaõigusi  teostava  isikuga;
8.4.3 Asutajaõiguste teostajal on õigus  erikontrolli  tegemiseks  ning  kasutada  selleks  enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.   
8.5 KÜSKil  on  audiitor(id).  Audiitori(d)  ühekordseks  kontrolliks  või kuni kolmeks  (3)  aastaks määrab nõukogu.        
8.6 KÜSKi audiitoriks  ei või olla KÜSKi nõukogu liige,  juhatuse liige ega töötaja.
8.7 Asutajaõiguste teostaja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal   nõukogu   kinnitatud tegevusaruande  KÜSKile seatud eesmärkide täitmise  ning asutajaõiguste  teostamise kohta.

IX PÕHIKIRJA MUUTMINE

9.1 Põhikirja võib muuta seadustes ja Põhikirjas sätestatud alustel ja korras.
9.2 Põhikirja muutmiseks, mille algatamise ettepaneku teeb nõukogu, on vajalik kahe kolmandiku (2/3) KÜSKi nõukogu liikmete heakskiit.
9.3 Kui  asjaolude  muutumise  tõttu  tuleb  Põhikirja  muuta,  kuid  Põhikirja  muutmiseks  õigustatud isikud seda ei tee, võib Põhikirja  muutmise  otsustada kohus huvitatud  isiku nõudel.

X ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE

10.1 Asutajaõiguste teostaja otsusega võib KÜSK, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes KÜSKi eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale.
10.2 KÜSKi lõpetamine toimub asutajaõiguste teostaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. KÜSK lõpetatakse või ühendatakse teiste sihtasutustega riigi nõudmisel. KÜSKi ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.
10.3 KÜSKi likvideerijad  määrab nõukogu.
10.4 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad KÜSKi dokumendid hoiule asutajaõiguste teostajale.
10.5 Likvideerimisel  antakse  järelejäänud  vara  nõukogu  otsusega  ja  asutajaõiguste  teostaja  nõusolekul    üle   riigile, tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja  kuuluvale  samalaadse  eesmärgiga   sihtasutusele  või  avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
10.6 Pärastlikvideerimise lõpetamist  esitavad likvideerijad avalduse KÜSKi registrist kustutamiseks.