Kodanikuühiskonna Sihtkapitali strateegia 2025–2028

 

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) põhi­kirja­line eesmärk on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodaniku­ühis­kond ja aktiivsed inimesed.
 
Aastateks 2025–2028 seatava strateegia aluseks on:

• Eesti kodanikuühiskonna arengu kontsept­sioon, mis määratleb avaliku võimu ja koda­niku­­algatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku polii­tika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti koda­niku­ühiskonna ülesehitamisel;
  
• Strateegia „Eesti 2035“, mille üheks sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Koos­töö­meelne ühiskond põhineb ühte­kuu­luvus­tundel ning inimeste valmisolekul aktiiv­selt panustada ühiste eesmärkide saavu­ta­misse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koos­tööd teha;
  
• Sidusa Eesti arengukava 2021–2030, mille eesmärk on muuta Eesti senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Sihiks on koos­töö­meelsed inimesed, kes jagavad ühist väärtus- ja kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust sõltumata ema­keelest, kultuurilisest taustast või elu­kohast. Arengukava järgi on riigi tegevus ini­mese­keskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väär­tus­ta­tud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogu­konna- ja ühiskonnaelus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju või­malusi nii Eestis kui ka võõrsil elades;
  
• Programm „Kogukondlik Eesti 2025–2028“, mille siht on, et Eestis on aktiivsed, avatud, hari­tud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukon­dade ja vabaühenduste kaudu seisavad demok­raatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja tur­va­lise ühiskonna eest ning võtavad vas­tu­tuse ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitme­kesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähe­ne­misi ja lahendusi ning võimaldatakse kogu­kon­dadel otsuste tegemisel kaasa rääkida;

„KÜSK loob ja tagab võimalused ühiskondlike muutuste ja sotsiaalse innovatsiooni, kodanikualgatuste, kodanikuaktiivsuse, tugevate vabaühenduste ja kogukondade ning vastutustundliku osalusdemokraatia edendamiseks.

Asutajaõiguste teostaja Siseministeeriumi ootus on, et KÜSK loob ja tagab võimalused ühiskondlike muutuste ja sotsiaalse inno­vat­siooni, kodanikualgatuse, kodanikuaktiiv­suse, tugevate vabaühenduste ja kogu­kon­dade ning vastutustundliku osalusdemok­raa­tia eden­damiseks; toetab kodaniku­ühis­konna kriisi­kindlust; arendab pikaajalist ja stra­tee­gi­list koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori ning rahvusvaheliste osapooltega; tagab töö­ta­ja­te ja organisatsiooni jätkusuutliku arengu; tõstab kodanikuühiskonnaalast tead­lik­kust ning tagab sihtasutuse jätkusuutliku, sääs­tliku ja efektiivse majandustegevuse.

Viimased aastad on toonud Eesti mitmete oma­vahel läbipõimunud kriiside lävele. See on näi­da­nud, kui vajalik on ühiskonnas usaldus ja ini­meste­vahelised suhted, mis aitavad olla valmis oota­matuteks muutusteks. Ettenägematute välja­kutsetega hakkamasaamine nõuab oskust kasu­tada uudseid mõtteviise ja koostöövorme, sidusa ühiskonna hoidmiseks on kodaniku­ühis­konna või­mekus ja selle arengu toetamine täht­sad. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali strateegia aas­ta­teks 2025–2028 peamine ülesanne on kirjeldada kolmeks aastaks selge visioon sellest, kuidas KÜSK oma tegevusega aitab kaasa ühis­konna arengule kodanikuühiskonna mõju suu­ren­da­mise kaudu, seada valikutest prioriteedid ja kohandada tegutsemispõhimõtted.

 

Missioon	Visioon
Kodanikuühiskonna Sihtkapital on üheks Eesti koda­niku­ühiskonna tugisambaks, mis oma tege­vu­sega aitab kasvada kodanikualgatusel ja koos­tööl, et ühiskondlikud väljakutsed leiaks mõjusad lahendused.	Meie siht on Eesti, mida tuntakse maailmas kui osalusdemokraatia eeskuju ja head näidet sellest, kuidas kodanikuühiskonna võimestamine aitab luua hoolivat, koostöömeelset ning avatud ühis­konda.

 

Oma tegevustes lähtub KÜSK järgmistest põhi­mõtetest:

 

• KÜSK on eelkõige kodanikuühiskonna või­mes­­taja ja selle tegevused on suunatud aktiiv­sete inimeste, vabaühenduste ja kogu­kon­dade mõju kasvatamisele. KÜSKi pea­mis­teks siht­rühma­deks on vabaühendused ja kogu­­kon­nad, milles osalemise kaudu kujun­da­vad inime­­sed ühiskonnaelu ja tugevdavad oma­­vahe­lisi suhteid. Sidusrühmadeks on koha­­li­­kud omavalitsused, riigiasutused ja teised organi­sat­sioo­nid, kes aitavad kaasa osalus­­demok­­raa­tia tugevnemisele Eestis.
  
• KÜSK on kolme sektori ühendaja, tuues need kokku ühiskondlikele probleemidele lahen­duste leidmiseks, kasvatades sektorite­vahe­list tead­lik­kust ja kujundades selle abil pare­maid tingi­musi osalemiseks ja koostööks.
  
• KÜSK järgib ja edendab oma tegevusega ava­tud valitsemise, võrdse kohtlemise ning jätku­suut­liku arenguga seotud väärtusi ja põhi­mõt­teid, olles sellega eeskujuks vabaühendustele, kogu­kondadele ja teistele ühiskonnas toimi­ja­tele.  

 

Kodanikuühiskonna Sihtkapital võimaldab ning vahen­­­dab toetusi, korraldab arendustegevusi ning pakub koostööks platvorme keskendudes kahele mõjusuunale:
1. võimekad ning kaasavad vabaühendused ja kogukonnad	2. koostöö ja innovatsioon ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks
Selleks, et nimetatud kahel suunal eesmärgid saa­­­­vu­­tada, on strateegiaperioodi kolmandaks foo­­­ku­seks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kui orga­­­ni­sat­siooni areng:
3. KÜSK on kodanikuühiskonnale jätkusuutlik ja usaldus­väärne partner.

„KÜSK on eelkõige kodanikuühiskonna võimestaja ja selle tegevused on suunatud aktiivsete inimeste, vabaühenduste ja kogukondade mõju kasvatamisele.

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Mõjusuund 1: võimekad ning kaasavad vabaühendused ja kogukonnad

 

Riikliku programmi „Kogukondlik Eesti“ fookus on inimeste ja kogukondade aktiivsusel ning selle ees­mär­kideks on, et eri vanuses Eesti elanikud osaleksid ühiskondlikus elus ja kodaniku­hari­du­ses, kogukonnad saaksid võimekaks ja hoolivaks, vaba­ühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oleks oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätku­suutli­kud. Vabaühenduste ja kogukondade või­me­­kuse paranemine aitab tõsta vabatahtlikus te­ge­­vu­ses osalevate elanike osakaalu ja parandada vane­maealiste¹ ja noorte² potentsiaali ühis­kond­likus elus osaleda. Uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasi­pöör­du­jate kogu­kondlikesse tegevustesse kaasamine aitab omakorda suurendada ühtekuuluvust. Aas­ta­teks 2025–2028 kokkulepitud programm nime­tab keskse probleemina, et kodanikuühiskonna tegut­­semis­keskkond ei toeta täna piisavalt koda­niku­­ühis­konna elujõulisust³ ja näeb ette tegevus­suunad selle parandamiseks.  

Mõjusad vabaühendused ja kogukonnad on ise­seisvalt hakkama saavad, jätkusuutlikud ja heade koostööoskustega – sel moel saavad nad olla rii­gile ja kohalikule omavalitsusele partneriks prob­lee­mide lahendamisel ja sidususe kasvatamisel.

Aastaid on Eesti vabaühenduste võimekuses tähel­­da­tud paraku lõhet, mis 2021. aastal läbi vii­dud uuringu järgi suurenes pandeemia taga­jär­jel veelgi: tugevamad suutsid kohaneda ja jät­ka­sid kasvu, samas kui väiksemate areng pidur­dus⁴, mistõttu on jätkuvalt tähtis parandada Eesti kodaniku­ühiskonna üldist elujõulisust ja tõsta vaba­ühenduste võimet kaasata ressursse, esin­­dada avalikke huve, pakkuda teenuseid ja koos tegut­semise võimalusi nii igapäevaselt kui rea­­gee­­ri­misel või hakkama saamisel kriisides. KÜSKil on võimekus tunda ära kitsaskohad ja kes­­ken­­duda toetuste ning arendustegevustega nen­dele.  

Vabaühenduste jaoks on tähtis järjepidevus – eest­­vedajate motivatsioon ja järelkasv, vaba­taht­lik­kust väärtustavate inimeste olemasolu. Samal ajal kasvab üldise trendina jätkuvalt juriidilise vor­­mita ja võrgustikupõhiste, tihti spontaansete alga­­tuste tähtsus, mistõttu tuleb paralleelselt pöö­­rata tähelepanu ka osalemisele väljaspool vaba­­ühen­duste liikmeskonda või tööd, töös kogu­­­konda­dega keskenduda isiku- või prob­leemi­­keskse lähenemise asemel ressursi­põhi­sele⁵ lähe­ne­mi­sele.

KÜSKil on võimalus soodustada nii vaba­ühen­duste kui kogukondade kaudu Eesti edenemist ava­tud, demokraatliku, kaasava ja loova ühis­kon­nana – juhendades ja julgustades vabaühendusi tege­lema kestliku ühiskonna hoidmiseks oluliste väär­tuste edasiandmisega ning aktiviseerides kogu­­kondi, kellel on suur roll inimestevaheliste suhete, ava­liku arutelu ja ühistegevuste hoid­misel.  Prob­lee­mid on oma olemuselt kompleks­se­mad ja maa­ilm globaliseerunud, mistõttu on vaba­­ühen­duste töös jätkuvalt oluline osaleda rahvus­­vahe­li­ses koostöös⁶.

„Vabaühenduste jaoks on tähtis järjepidevus – eestvedajate motivatsioon ja järelkasv, vabatahtlikkust väärtustavate inimeste olemasolu.

KÜSKi eesmärgid vabaühenduste ja kogukondade võimestamisel on:

 

Indikaatorid, mille abil saab hinnata KÜSKi strateegia tulemuslikkust:

 

INDIKAATOR	ANDMED	BAASTASE	SIHTTASE
Vabaühenduste elujõulisuse paranemine		Teadmata*
​Avatud valitsemise teenustaseme (mediaantase) paranemine Eesti KOVides	minuomavalitsus.ee	3	5
​Eesti noorte vabatahtlikus tegevuses osalemise määr	Eurobarameeter	27%	29%
55-aastaste ja vanemate vabatahtlikus tegevuses osalemise määr	SHARE uuringu andmebaas	4%	7%
​Mitte-eestlaste ja tagasipöördujate vabatahtlikus tegevuses osalemise määr	​Eesti ühiskonna lõimumismonitooring	14%	16%​

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Mõjusuund 2: koostöö ja innovatsioon ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks

 

Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad ühiskondlikele prob­lee­mi­dele ja väljakutsetele varasemast paremaid lahen­dusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogu­konna toimimine tõhusamaks. Sotsiaalse inno­vatsiooni toetamiseks on Eestis loodud mit­meid erinevaid struktuure, kuid avaliku ja era­sektori tunnustuse ja toetuse puudumine piirab alga­tuste mastaapsust ja jätkusuutlikkust, sot­siaalse innovatsiooni osaliste killustatus ja iso­lee­ri­tus võib veelgi vähendada õppimise, koostöö ja inno­vat­siooni potentsiaali⁷. Innovatsiooni käi­vi­ta­vad väljakutsed ja probleemid, aga ideedest tule­mus­teni jõudmine eeldab toetavat ökosüsteemi. Tei­seks innovatsiooni eeltingimuseks on osa­poolte kokku toomine, et lahendused sünniksid läbi koosloome. 

Ühiskonnas levivale usaldamatusele, kap­sel­du­mi­sele ja vastandumisele vastu seismiseks näeb prog­ramm „Kogukondlik Eesti“ ette kogu­kogu­kond­liku valitsemisviisi rakendamist kohalikes oma­valit­sus­tes. Kogukonnakeskne lähenemine on aru­saam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile koos lahendusi. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine täht­sate osalistena, nende võimestamine otsus­tus­protsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama.

KÜSK saab kas ise või maakondlike konsultantide vahendusel juhendada ja suunata kohalikke oma­valitsusi kogukondlikku valitsemisviisi omaks võtma ja rakendama. Kodanikuühiskonna inno­vat­siooni­fondi⁸ näitel kujundatakse uusi prog­ramme, milles on kombineeritud kogukondlik dia­loog ja selle tulemusel kokku lepitud tegevuste ellu­viimine. Kuigi enamikes kohalikes oma­valit­sus­tes juba toetatakse vabaühendusi ja vaba­taht­like tegevust, vajab süsteemne ja võr­gus­tiku­põhine kaasamine ning kogukondade võimes­ta­mine sellise tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi⁷.

Ka vabaühendustes muutub prioriteetsemaks ühes­koos lahenduste väljatöötamine, oskus teha koos­tööd osapooltega ja disainmõtlemise kasutamine. KÜSK jätkab partneritega koostööd ühis­kond­like algatuste inkubaatori¹⁰ arendamisel ning  pakub tugitegevusi uute koostöömudelite aren­da­mi­seks ja levikuks, eestvedajate ja orga­ni­sat­sioonide võimestamiseks.  

„Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks.

KÜSKi eesmärgid koostöö ja sotsiaalse innovatsiooni hoogustamisel on:

 

Indikaatorid, mille abil saab hinnata KÜSKi strateegia tulemuslikkust:

 

INDIKAATOR	ANDMED	BAASTASE	SIHTTASE
Uued koosloomeliselt välja töötatud kogukondade tegevuse toetus- ja arendusmudelid	KÜSKi aruanded	0	2
Kohalike omavalitsuste kasv, kus rakendatakse kogukonnakeskset valitsemisviisi	metoodika töötatakse välja*	teadmata	rohkem kui 50%
Püsima jäänud algatused ühiskondlike probleemide lahendamiseks (NULA starditoetuste saajad min 5 aastat)	Äriregister	85%	90%
Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsivõrgustiku strateegia eesmärkide elluviimine	KÜSKi aruanded	0	70%

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Mõjusuund 3: KÜSK on vabakonnale jätkusuutlik ja usaldusväärne partner

 

Kodanikuühiskonna Sihtkapital on 2007. aastast tegutsev Siseministeeriumi valitsemisala siht­asu­tus, mis on andnud hoogu enam kui tuhan­dele algatusele. Ühiskondlikud muutused nõua­vad sekkumiste ja tegevuste ülevaatamist – ka KÜSK peab olema paindlik ja tark kohaneja, oskama näha ette vajadusi ja suunata nutikalt kodaniku­ühiskonnale vajalikku tuge. Olulisemad välja­kutsed strateegiaperioodil on seotud siht­asu­tuse rahalise jätkusuutlikkuse, rolliselguse, tun­tuse ja mainega.  

Vabaühenduste ja kogukondade jaoks näitab KÜSKi tulemuslikkust see, millised on nende või­ma­lused tegevuse laiendamiseks ja suurema mõju saavutamiseks kogukonnas või ühiskonnas laie­malt. Riigieelarveline sihitud toetus kodanike­ühendustele strateegia perioodil pigem väheneb ning mõjusaks tegevuseks tuleb ka KÜSKil otsida täien­da­vaid rahastusvõimalusi, olla avatud koos­tööle teiste rahastajatega ning analüüsida era­kapi­tali kaasamise võimalusi.

Kogukondade ja vabaühenduste mõju kasva­ta­misel on oluline roll kohalikel konsultantidel, kes tunnevad maakonna ühinguid, nende vajadusi ja võimalusi, annavad nõu ja juhiseid algatuste käi­vi­ta­mi­seks, arendamiseks ja neile toetuse leid­mi­seks. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöö­rata kogukondade võrgustamise toetamisele ja eri osaliste koostööle, võimaldada konsul­tan­tidele kvaliteetse, proaktiivse toe pakkumiseks vahen­deid ja tagada nõustajate täiendkoolitus. Ühelt poolt tuleb ühtlustada teenuse kvaliteeti üle Eesti, tei­salt kujundada teenust vastavalt iga maakonna vajadustele.

Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu uuri­­mine ja trendide mõtestamine ette­arva­ma­tult muu­tu­vates tingimustes on KÜSKi võimalus saada insti­tutsonaalselt juurde teo­reetilisi tead­misi ja praktilisi oskusi, millega oma mõju kas­va­tada, suu­­rendada oma rolli kom­pe­tentsi­kesku­sena.

Ühtlustatud analüüsimeetodid, uuringuid ja olemas­oleva info süstematiseerimine aitab hin­nata tegevuste tõhusust ja kohandamise ots­tarbe­kust. Innovatsioonis on KÜSK vabakonnale ees­kujuks, kujundades uuenduslikke rahas­tamis­mudeleid ja koolitusprogramme, või arendada uusi digitaalseid lahendusi, mis toetavad vaba­ühen­duste ja kogukondade tegevust, kasutaja­sõbra­likke taotlussüsteeme, suhtluskanaleid ja andme­ana­lüütika tööriistu, mis aitavad tõhus­tada otsustusprotsesse.

Tuntuse ja maine kasvatamisel on võtme­tähtsu­sega heal tasemel kommunikatsioon, aga ka KÜSKi tuntus ja tunnustatus partnerina vaba­ühen­dus­tele, kogukondadele ja kõigile orga­nisat­sioo­ni­dele, kellel on kodanikuühiskonna või­mes­ta­misel oma roll. Ühelt poolt tuleb KÜSKil leida viisid, kuidas jõuda oma sõnumite ja sisuga roh­ke­mate inimesteni, teiseks suurendada usaldus­väärsust partnerina, keda teatakse kui inno­vat­siooni eestvedajat kogukondade ja vaba­ühen­duste võimestamises.

Eestil on väärt kogemus kodanikuühiskonna arengu soodustamisest ja Eesti vabakonnal on innus­tavad näiteid kogukonnas või ühiskonnas laiemalt vastutuse võtmisest. KÜSKi roll nende koge­muste jagajana saab olla suurem, et rah­vus­vahelise suhtluse kaudu ka teistelt riikidelt õppida ja rahvusvahelist kogemust hoolivate ja jätku­suut­like kogukondade toetamisest jagada.

Visiooni ja arengusuundade elluviimiseks on olu­line, et KÜSKil on selleks vajalik meeskond, kes on moti­veeritud ja kelle areng on toetatud. KÜSK loob ja arendab organisatsioonikultuuri, mis toe­tab töötajate kompetentsust, tervist, pühen­du­must ja tulemuslikkust.

„Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu uurimine ja trendide mõtestamine ettearvamatult muutuvates tingimustes on KÜSKi võimalus saada institutsionaalselt juurde teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, millega oma mõju kasvatada, suurendada oma rolli kompetentsikeskusena.

KÜSKi eesmärgid jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse kasvatamisel:  

 

Indikaatorid, mille abil saab hinnata KÜSKi strateegia tulemuslikkust:

 

INDIKAATOR	ANDMED	BAASTASE	SIHTTASE
KÜSKi eelarvemaht püsib vähemalt samal tasemel 2025. aastaga	Kinnitatud aastaeelarve	2 650 000	2 650 000
Kasvab vabaühenduste osalus maakondlike võrgustike tegevustes	MAK aruanded	teadmata	kahekordistub
Kasvab KÜSKi infokanalite jälgijate, kasutajate arv: sotsiaalmeedia jälgijad, MTÜ Abi portaali lehevaatamist	Meta Business Google Analytics	3 315 jälgijat 63 846 vaatamist	10%
Kasvab KÜSKi poolt vahendatud meediakajastuste arv	meediamonitooring	teadmata	10%
KÜSKi töötajate pühendumus ja rahulolu	HappyMe heaolu-uuring	2024 uuringu tulemused	taseme hoidmine
KÜSKi teenustega rahulolu	tagasiside küsimustikud, toetuse saajate aruanded	2025 mõõtmiste keskmine	5%

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Tegevussuunad

 

VABAÜHENDUSTE JA KOGUKONDADE VÕIMEKUSE, KOOSTÖÖ JA SOTSIAALSE INNOVATSIOONI VÕIMEKUSE KASVATAMISEKS KÜSK
Võimaldab või vahendab TOETUSI	Korraldab ARENDUSTEGEVUSI	Pakub KOOSTÖÖKS PLATVORME
Vabaühenduste arenguhüppeks Kogukondade toetamiseks ühiskondlikele probleemidele nupukate lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks Turvatunde tõstmiseks kogukonnakeskse valitsemisviisi tutvustamise kaudu Avatud, demokraatliku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamiseks Vabaühenduste rahvusvaheliseks koostööks	Vähem aktiivsete inimeste kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse Kohaliku demokraatia ja kogukondliku osaluse soodustamiseks, kogukondliku valitsemisviisi levikuks Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi loomiseks Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste kasvamise võimaldamiseks	Vabaühenduste ja kogukondade parimate praktikate ning tegutsemisjuhiste kogumiseks, jagamiseks ning eeskujude tunnustamiseks Kogukonnakeskse valitsemisviisi tutvustamiseks, edendamiseks ja vabaühenduste koostöö võimendamiseks piirkonniti Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi koondamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks sellest
JÄTKUSUUTLIKKUSE JA USALDUSVÄÄRSUSE KASVATAMISEKS KÜSK
Otsib täiendavaid finantseerimise võimalusi välisvahenditest ja teeb koostööd erasektoriga strateegia elluviimiseks piisava rahalise katte tagamiseks. Ajakohastab piirkondlike vabaühenduste konsultantide teenuse, et see oleks mõjusam ja vastaks kohalikele vajadustele. Loob sõbraliku, turvalise ja tervisliku töökeskkonna, mis arvestab igaühte ning väärtustab erinevusi, tagab töötajate pideva arenguvõimaluse pakkudes koolitusi ja täiendõpet Viib sisse regulaarse rahulolu-uuringu, et saada ja kasutada sihtrühmadelt ja partneritelt tagasisidet oma tegevusele ja selle mõjukusele Loob tegevuskava KÜSKi tuntuse kasvatamiseks ja kuvandi tugevdamiseks Arendab oma rahvusvahelist koostöö- ja kontaktide võrgustikku, et tutvustada Eesti kogemust osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna arendamisel ja jagada Eestis teiste riikide näiteid uudse­test lahendustest kogukondliku koostöö ja ühiskondliku sidususe kasvatamisel.

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Strateegia elluviimine ja elluviimise hindamine

 

Strateegias on toodud KÜSKi 2025–2028 tege­vu­sele seatud eesmärgid kolmel mõjusuunal, nende poole liikumise hindamise indikaatorid ning eesmärkidest lähtuvad tegevussuunad. Stra­tee­gia elluviimiseks koostatakse lähtuvalt stra­tee­giaga kokkulepitud tegevussuundadest igaks aastaks tegevuskava, mis toetab ees­märkide saavutamist ja asutaja ootuste täitmist. Tegevus­kava on aluseks sihtasutuse iga­päe­va­sele tööle ja arengu jälgimisele.

Kvartaalselt vaatab nõukogu üle tegevuskava täit­mise vahetulemused, iga aasta lõpus hindab koos KÜSKiga tegevuskava elluviimist ja seda, kui­võrd on tegevused panustanud soovitud muu­tus­tesse ning kuivõrd tõhus on olnud res­surs­side kasutamine. Nõukogu arutab aruannet ja KÜSKi tegevuse mõju ning teeb ettepanekud järg­mise aasta tegevuste täpsustamiseks. Kui nõu­kogu peab vajalikuks, saab ta algatada stra­tee­gia muutmise.

„Strateegia elluviimiseks koostatakse lähtuvalt strateegiaga kokkulepitud tegevussuundadest igaks aastaks tegevuskava, mis toetab eesmärkide saavutamist ja asutaja ootuste täitmist. Tegevuskava on aluseks sihtasutuse igapäevasele tööle ja arengu jälgimisele.

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

¹ Kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase uuringu järgi oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast. Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. (Programm „Kogukondlik Eesti“)

² Eesti noored on passiivsemad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%).

³ Vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur, vabatahtlike kaasamine ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine.

⁴ https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2022/12/Estonia.pdf

⁵ https://kogukonnaveeb.ee/juhendmaterjalid/ressursipohise-kogukonna-arendamise-ehk-abcd-mudeli-pohimotted-ja-rakendamine

⁶ 30% tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses.

^{7; 9} Programm „Kogukondlik Eesti“

⁸ Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi strateegiline eesmärk on nügida kohalikke omavalitsusi ja kogukondi loomaks ning arendamaks kaasavaid koostöö- ja kaasamisvorme. Samuti edendada ühelt poolt osalusdemokraatiat ning teisalt toetada elanike heaolu, turvatunnet ja koostööd inimeste ja ametkondade vahel.

¹⁰ https://nula.kysk.ee/et

---

TAGASI ALGUSESSE 

 

Varasemad strateegiad:

Strateegia 2021–2024

Selgituskiri KÜSK strateegiale 2014-2020

Strateegia 2014–2020

Strateegia 2009–2013

---