Ameerika sotsiaalse innovatsiooni üks eesvedajatest tuleb 7.-8. juunil Eestisse kogemusi jagama

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus toimub 7.-8. juunil tasuta rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise ja elluviimise praktikad”, mida korraldab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja KÜSKi juures tegutsev Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskus.

Loome koos selgust, mis on sõnapaari “sotsiaalne innovatsioon“ taga ja kuidas me seda ise saame rakendada ning endi kasuks tööle panna.

Seminari peaesineja on USA-st pärit USA teadlane ja sotsiaalse innovatsiooni praktik Debbi D. Brock, kes tugineb oma aastatepikkusele kogemusele. Debbi tutvustab sotsiaalse innovatsiooni võimalusi ning jagab USAs ja teistes välisriikides muutusi toonud nutikaid lähenemisi ning haarab meid kaasa praktilisse sotsiaalset mõju suurendavate strateegiate loomise protsessi.

Seminar toimub Telliskivi loomelinnakus asuvas sotsiaalses ettevõttes Vivita, aadressil Telliskivi 60a/5. Vaata asukohta siit.

Registreeri ennast seminarile hiljemalt 1. juuniks (kui kohad täituvad varem, siis registreerimine suletakse) siin.

Debbi D. Brock on Ameerika sotsiaalse innovatsiooni üks eestvedajatest

Loe ka peaesineja tutvustust:

Debbi D. Brock on rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse ettevõtluse ekspert ning koolitaja ja sotsiaalsete muutuste eestkõneleja, keskendudes sotsiaalse mõju suurendamise ja ettevõtlushariduse temaatikale.

Aastal 2021 asus ta tööle Catalyst2030 süsteemse õppe ja arengu toetajana, kus ta tegutseb käsikäes teiste sotsiaalsete muutuste juhtidega üle maailma. 2018. aastal käivitas ta sotsiaalse muutuse uuendajate veebipõhise platvormi, mis jagab uuenduslikke õppe- ja kogemustegevusi õppejõududega üle maailma, mis võitis USASBE Excellence in Innovative Pedagogical auhinna.

2011. aastal pälvis ta AshokaU auhinna Distinguished Service to the Field of Social Entrepreneurship Education ja 2015. aastal USASBE auhinna Best Paper in Social Entrepreneurship.

Brock on nõustanud erinevaid organisatsioone, sealhulgas Rahvusvahelist Tööorganisatsiooni, Sullivan Foundation Service and Social Entrepreneurship programmi ja Rahvusvahelist Hariduse Instituuti (Fulbright). 2011. aastal töötas ta Oxfordi ülikooli jaoks välja esimese sotsiaalse ettevõtluse online-kursuse. Brocki hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad Multi-Disciplinary Involvement in Social Entrepreneurship Education: A Uniquely Threaded Ecosystem ja Using the Social Entrepreneurship Model to Teach Engineering Students How to Create Lasting Change. Ta on omandanud doktorikraadi ärijuhtimises Northcentral University’s San Diegos, Kalifornias. Debbi elab Põhja-Carolinas.

Debbi on spetsialiseerunud järgmistele valdkondadele: sotsiaalne ettevõtlus, sotsiaalse mõju suurendamine, eestkõnelemine, nõustamine ja jätkusuutlikud ärimudelid.

Catalyst2030 on ülemaailmne sektoriteülene sotsiaalsete ettevõtjate ja sotsiaalsete innovaatorite liikumine, kes jagavad ühist eesmärki luua uuenduslikke, inimkeskseid lähenemisviise ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030. Vaata lisaks: catalyst2030.net

Seminar toimub Euroopa Liidu ja siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti raames ning programm viiakse ellu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusel. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate, külastades kodulehte www.balticamericanfreedomfoundation.org.

Evelyn Valtin

Koordinaator

  • Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomise koordineerimine ja elluviimine

Jõgeval vabaühendusi nõustav Kersti Kurvits on õppinud ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ja töötanud enne praegusele töökohale asumist seitse aastat emakeele õpetajana. „MTÜde konsultandiks saamine ei olnud minu teadlik valik, olin enne olnud toonases Jõgevamaa Ettevõtluskeskuses infokonsultant ja kui MTÜde nõustamine koos ettevõtluskeskuste muutmisega arenduskeskusteks aastal 2004 aset leidis, siis pakkus juhataja mulle MTÜ konsultandi kohta,“ kirjeldab Kersti.

Tal polnud toona MTÜdest mingit aimu. „Kõhklesin kaua, kas pakkumine vastu võtta. Uus valdkond tundus siiski huvitav, jäin nõusse ja hakkasin vabakonna temaatikat endale selgeks tegema. Nüüdseks on mul nõustamiskogemusi kogunenud juba 18 aasta jagu,“ räägib Kersti.

Ta võib julgelt öelda, et teab vabakonnast üpris palju, lisaks on ka ise vabaühenduste tegemistes osalenud – olnud maakonna turismiühenduse ja keskkonnatemaatikaga tegeleva MTÜ juhatuses ning mõnda aega ka korteriühistu juhatuse liige.

Kersti on rahulik ja tasakaalukas, tagasihoidlik ja pigem vaikne kui jutukas. „Mulle meeldib, kui asjad on korras ja lubadustest ning kellaaegadest peetakse kinni,“ ütleb Kersti kindlalt.

Kersti võite tabada Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, aadressil Aia 1, talle saab kirjutada aadressil kersti.kurvits@jaek.ee ja helistada tel 776 8063 või 520 8423.

Kersti, ka sinuga kõneledes ei saa mööda sõjast Ukrainas, see mõjutab paljude elu. Kuidas sul?

Sõda Ukrainas teeb muidugi murelikuks, nõuka-ajal sündinud ja kasvanud inimesena mäletan nn vene aega  hästi ja mingi hinna eest seda tagasi ei tahaks. Jõgevamaal on Ukraina pagulasi vähe ja tööalaselt nendega kokkupuuteid pole olnud, põhiliselt on pagulastega seotu praeguseni kohalike omavalitsuste teema.

Aga kõneleme siis meie vabakonnast ja vabaühendustest. Kuidas sulle olukord paistab, kas Eesti inimestes on piisavalt vabakonna-geeni?

Julge pealehakkamine on pool võitu, aga uisapäisa ei maksa tegutseda. Ütleksin nii, et mõtle, kas vabaühendustesse kuulumine ja seal tegutsemine on see teema, tegevus või valdkond, kus inimene tahab kaasa rääkida ja osaleda. Ja tuleb kaaluda, kas ollakse valmis selle nimel panustama oma vaba aega, tegema koostööd ja vajadusel ka kompromisse? Kas ollakse valmis taluma kriitikat ja tagasilööke?

Alustada võiks ju vabatahtlikuna tegutsemisest või mõnes olemasolevas kodanikuliikumises osalemisest. MTÜ asutamine aga nõuaks rohkem läbimõtlemist ja kaalumist ja sel juhul võiks juba maakondliku arenduskeskuse MTÜde konsultandiga nõu pidada. Selleks ma ju siin olengi.

Aga nõuanne neile, kes on MTÜ loonud, aga tegevust veel pole?

Mõelge, miks teie ühing pole tegevustega alustanud? Mis on need põhjused? Kas teil on oskusi /aega/ inimesi ja soovi vabaühendusena tegutseda? Ja kui soov on olemas, siis saab ka kindlasti abi – näiteks jälle maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultandi käest, sest põhjused, miks ühingu tegevus on soikunud, on väga individuaalsed ja nii on individuaalsed ka lahendused

Popp sõna ja mitte ainult sõna vaid ka valdkond on kogukondlikkus ja iseorganiseeruvad kogukonnad? Kuidas nendega?

Minu arvates ei pea aktiivne kodanik olemiseks looma  MTÜ või olema MTÜ liige. Omale meelepärase MTÜ tegevusega või kodanikuliikumisega võib liituda igal ajal ja igaüks. Miski ei ühenda kogukonda paremini, kui millegi vastu olemine või võitlemine. Olgu selleks siis eramurajooni planeeritav erivajadusetega inimeste sotsiaalmaja, kaevandus, karusloomakasvandus, tuulepark jms. Muidu vaikne ja soikunud piirkond aktiviseerub hetkega ja oma õiguste ja heaolu eest ollakse valmis võitlema.

Mis on praegu eriti aktuaalne vabakonnas?

Ega need teemad väga ei muutu, sõltumata ajast. Ikka küsitakse, kust saada oma tegevusteks lisaraha, kuidas kirjutada head projekti, kuidas oma liikmete ja sihtgrupi huvide eest seista. Igipõline on MTÜ juhtimise ja juhatuse temaatika, vähem on organisatsiooni arendamisega seonduvat.

Jõgevamaale on viimastel aastatel elama asunud uusi noori inimesi ja perekondi, kes on mitmegi kogukonna tegemistes aktiivselt kaasa löömas ja mõnegi soikunud MTÜ elule uue hingamise andnud. Väljastpoolt tulnutel on sageli teistsugune vaade kohalikule elule, vahel kaasaegsem või teistlaadne mõtteviis tegutsemiseks ja probleemide lahendamiseks. Samas on ka pikka aega tegutsenud ühendused hakanud oma juhatustesse kaasama uusi noori liikmeid ja endised eakamad eestvedajad on teenitud puhkust saamas.

Noored on vabaühenduste tegemistes pigem kaasalööjad kui ise uue MTÜ loojad. Tundub, et populaarsemaks saabki vaba osalemine mitteformaalsetes gruppides ja kogukondades, tegevustes ja liikumistes, kus ei ole oluline, kas sa oled mõne MTÜ liige või kas sul on endal MTÜ.

Kuidas Jõgevamaal sektorite omavahelise koostööga lood on?

Jõgevamaa ettevõtjad toetavad päris palju oma linna või küla vabaühendusi, osalevad ise või perekonnaliikmete kaudu ühenduste tegevustes ja  üritustel. Ettevõtjad tunnetavad vabaühendustega sidet, kuna elavad samas kogukonnas.

KOVi ja kogukonna/vabaühenduse koostöö sõltub suuresti võimul olevatest inimestest ja nende isiklikest suhetest ja suhtumisest vabakonda. On omavalitsusi, kus kogukonnad on kaasatud ja koostöö seltside ja ühendustega on hea. On ka omavalitusi, kus vabaühendustega koostöö piirdub neile kord aastas toetuse jagamisega ja sageli nähakse kogukondade aktiivsust pigem KOVide tegemiste segajana. Kahjuks on ka nii, et kuni paljud ühendused sõltuvad omavalitsuse rahalisest toetusest, on neil keeruline olla vallale võrdväärdne ja sõltumatu koostööpartner.

Kes on sinu jaoks olnud need head lapsed, kelle arengut on olnud rõõm jälgida?

Mul on päris mitmete Jõgevamaa vabaühendustega aastatepikkused head  ja huvitavad koostöösuhted. Näiteks olen saanud osaleda sihtasutuse Kalevipoja Koda organisatsiooni  arendamisel ja aidanud neil koostada Kalevipoja teemapargi ja Kalevipoja muuseumi projekte. Üle 10 aasta on kestnud hea koostöö Pajusis tegutseva MTÜ Abikeskusega, kes osutab toetatud elamise ja turvakodu teenust . Olen aidanud kavandada keskusele uusi teenuseid ja nõustasin abikeskuse hoonete renoveerimise projekte. Üks huvitavamaid töid oli Kaitseliidu Jõgeva malevale lasketiiru tasuvusanalüüsi koostamine.

Üldse imetlen ma siiralt MTÜdes tegutsevaid inimesi- nende pühendumist, entusiasmi, positiivsust. Nendelt saadav energia laeb ka mind ja innustab tegutsema. Vahel teevad muret sagedased muudatused kohalike omavalitsuste ja riigi poliitikas, mis toob kaasa ka ebakindlust kodanikuühiskonnas ja vabaühenduste jätkuv majanduslik ebakindlus ja projektisõltuvus.

Nüüd õnneks juba taandunud koroona mõjutas meid küll tõsiselt. Kõige rohkem kultuuri ja spordiga tegelevaid ja teisi huvitegevusi pakkuvaid ühendusi, samuti ka külaseltse. Üritused ja sündmused tuli ära jätta, edasi lükata või läbi viia vähendatud mahus. Paljud ringijuhid jäid sissetulekuta, ühenduste tegevustoetused peatati. Kaks pikka piirangutega perioodi on teinud vabaühendused ettevaatlikumaks ja ürituste planeerimisel ollakse pigem tagasihoidlikumad. Palju on ka lihtsalt inimlikku läbipõlemist ja stressi, paraku.

Aga lõpetuseks palun ütle ka see, mis paneb silma särama ja toob tegutsemisindu?

Julge pealehakkamine on pool võitu! Kui tunned südames, et tahad midagi maailma heaks ära teha – siis hakka pihta! Aga uisapäisa ei maksa ka tegutseda – vabaühenduse sõna viitab küll vabadusele, aga ka siin on omad reeglid ja vastutus. Ehk  – tark ei torma!

Küsis Priit Põiklik

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kutsub

tasuta rahvusvahelisele seminarile

SOTSIAALSE INNOVATSIOONI PLANEERIMISE JA ELLUVIIMISE PARIMAD PRAKTIKAD

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus sotsiaalses ettevõttes Vivita, Telliskivi 60a/5 (vt: asukoht)

7.-8. juuni 2022

Sotsiaalne innovatsioon on võti selleks, et olla 21. sajandil nutikas, uuenduslik ja mõjus

Loome koos selgust, mis on sõnapaari “sotsiaalne innovatsioon“ taga peidus ja kuidas me seda ise saame rakendada ning endi kasuks tööle panna.

Oma organisatsiooni mõju suurendamisest huvitatud saavad 7. ja 8. juunil osa Tallinnas Telliskivi loomelinnakus toimuvast kahepäevasest inspireerivast ja praktilisest seminarist. Esinejad julgustavad kasutama nutikaid lähenemisi, et lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme uuenduslikult.

Ettekannete, töötubade ja kohakülastuse käigus saavad osalejad teadmisi, oskusi ja motivatsiooni innovatiivseks lähenemiseks ning organisatsiooni mõju suurendamiseks.

Üks esinejatest – USA-st pärit Catalyst 2030 süsteemi muutuste õppevaldkonna juhendaja doktor Debbi D. Brock – tugineb oma aastatepikkusele kogemusele. Debbi tutvustab sotsiaalse innovatsiooni võimalusi ning jagab USAs ja teistes välisriikides muutusi toonud nutikaid lähenemisi. Kuulda saab ka Eestis toimivatest ideedest ja uudsetest lähenemistest, osaleda praktilistes sotsiaalse mõju strateegiate ja turunduse koosloome töötubades.

Lisaks Debbi Brockile jagavad teadmisi ja kogemusi KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomise projekti koordinaator Evelyn Valtin, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) juhatuse liige Erkki Kubber, ning sotsiaalse ettevõtte VIVITA juht ja produtsent Mari-Liis Lind ja CareMate tegevjuht Marion Teder.

Seminar on inglise keeles (vestlused töötubade gruppides saavad üldjuhul toimuda eesti keeles!)

Registreeri ennast seminarile hiljemalt 1. juuniks (kui kohad täituvad varem, siis registreerimine suletakse) siin.

Ajakava

07. juuni

09.30-10.00 saabumine sündmuse toimumiskohta: Vivita

10.00-11.00 sotsiaalse ettevõtte Vivita külastamine ja tutvustus, Mari-Liis Lind

11.00-11.30 sotsiaalse ettevõtte tutvustus CareMate tutvustus, Marion Teder

12.00-13.00 lõuna

13.00-14.30 sotsiaalne innovatsioon ja selle mõjusamad praktikad USA-s ja välismaal, Debbi D. Brock (Catalyst 2030)

14.30-15.00 kohvipaus

15.00- 16.30 sotsiaalne innovatsioon ja nutikate lahenduste parimad praktikad Eestis ning sotsiaalse innovatsiooni eesmärgid ja programmid Euroopa Liidus, Evelyn Valtin (KÜSK)

08. juuni

09.30-10.00 saabumine seminarikohta

10.00-12.00 töötuba I: sotsiaalse mõju strateegiate koosloome suurema mõju saavutamiseks, Debbi D. Brock (Catalyst 2030) (grupiarutelud võimalusel eesti keeles)

12.00-13.00 lõuna

13.00-15.00 töötuba II: organisatsiooni sotsiaalse innovatsiooni turunduse häkaton, Erkki Kubber (SEV)

Lisainfo: Evelyn Valtin, evelyn@kysk.ee, 513 3656

Seminar toimub Euroopa Liidu ja siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti raames ning programm viiakse ellu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusel. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate, külastades kodulehte www.balticamericanfreedomfoundation.org

    

Evelyn Valtin

Koordinaator

  • Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomise koordineerimine ja elluviimine

Eesti väliskogukondade väljaannete 2022. aasta toetusprogrammi tulemused on selgunud – kokku saavad toetust 6 eesti keeles välismaal ilmuvat ajalehte.

Toetus on suunatud väljannete arendamiseks ja paremate tehniliste lahenduste leidmiseks (digitaalsed platvormid), lugejaskonna säilitamiseks ja kasvatamiseks (noorte kaasamine), teisisõnu selleks, et väliseesti väljaandeid saaks lugeda ka aastate pärast, et nad käiksid ajaga kaasas ja et nad jääksid karmis ning ülitihedas meediakonkurentsis ellu.

Toetust saavad 6 väliseesti väljannet kogusummas 32 701,67 eurot:

  • Kanadas ilmuv “Eesti Elu” sisuloome rikastamiseks 6996 euro väärtuses;
  • Belgia eestlaste kogukonnaleht „Euroopa Südames“ 2993 eurot;
  • Rootsi eestlaste liidu väljaanne “Rahvuslik Kontakt” 7000 eurot;
  • USA eestlaste nädalalehe “Vaba Eesti Sõna” veebilehe uuendamiseks 6956 euro väärtuses;
  • Saksamaa eestlaste ajalehe “Eesti Rada” väljaandmiseks koos lastele suunatud lisalehega 7000 eurot;
  • Šveitsi Eesti seltsi väljaanne “Jõululeht” 1756 eurot.

KÜSKi ja välisministeeriumi koostöös korraldatud Eesti väliskogukondade väljaannnetele suunatud toetusprogramm leidis aset kolmandat aastat järjest. Programmi eesmärk on toetada riigipiiri taga tegutsevate väljaannete jätkusuutlikku tegevust rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel, eesti keele ja kultuuri edendamisel ning Eestiga ühtekuuluvustunde hoidmisel.

Toetust saanud projektidega saab tutvuda siin: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja välisministeeriumi stipendiumikonkursile „Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendium erialaseks praktikaks Eestis“ laekus kokku 20 rahastustaotlust. Taotluste esitamise tähtaeg oli 31. märts 2022.

Nüüdseks on taotlused hinnatud ja valitud välja stipendiumi saajad.

Stipendiumikonkursi eelarve on 51 600 eurot. Kokku saab stipendiumi 16 rahvuskaaslast, kes läbivad oma erialase praktika Eestis ajavahemikul 1. juunist kuni 30. novembrini 2022.

Õnnitleme stipendiaate:

Jesse Seeberg-Gordon summas 3000 eurot.

Raul Altosaar summas 4100 eurot.

Anni Nöps summas 1775 eurot.

Liisi Voll summas 3275 eurot.

Paula Vool summas 3275 eurot.

Ken Marcus Vilborn summas 2600 eurot.

Eugen Kask summas 3360 eurot.

Daina Arfanova summas 3275 eurot.

Kadri Siilivask summas 3180 eurot.

Robi Roht summas 4100 eurot.

Anna-Liisa Ševeljova summas 3530 eurot.

Emma Liisa Söderlund summas 4100 eurot.

Elis Kadaja summas 3275 eurot.

Sofia Martina Vergara summas 2600 eurot.

Valerii Krinberg summas 3000 eurot.

Mariia Metusalo summas 3155 eurot.

Tea Jänes

Koordinaator

Külli Vollmer on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses vabaühenduste konsultant. Hariduselt on ta pedagoog ja andragoog. Kõik ta varasemad töökogemused on olnud olulised, et täna ennast oma ametikohal kindlalt tunda.

Külli tunneb ennast koduselt hariduse, huvihariduse, noorsootöö, lõimumise, rahvusvähemuste, uussisserändajate, kodakondsuse, võrdse kohtlemise ja külaliikumise valdkonnas. „Mind on mitmeid kordi iseloomustatud kui vedurit. Energiat eestvedamiseks ja uute algatuste käivitamiseks on seni jagunud. Olen meeskonnamängija ja usun, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Pole lahendamatuid olukordi ja asendamatuid inimesi,“ kinnitab Külli.

Kõik, kes Külliga on suhelnud ja teda natukenegi teavad, on tajunud teda kui tugisammast. Ta on alati positiivne ja oskab oma kogemuste põhjal anda nõu, mida oodatakse.

Külliga saab ühendust, kui talle kirjutada e-posti aadressil kylli@heak.ee või helistada telefonidel 656 6522 või 511 4027. Muidugi võib ka kohale minna aadressile Sirge 2 (vaata asukohta)

Alustuseks uurisime Küllilt, mis on tema nõu neile, kes veel mõtlevad vabaühendusena või muus vormis kodanikuühiskonnas kaasalöömisele?

Kus viga näed laita, seal mine, ja aita! Asjad ei muutu iseenesest. Kui tunned, et tahad panustada või saad aidata, hakka tegutsema! Vabaühendus on vaba ühendus ehk kedagi ei saa sundida MTÜd asutama, kogukonda eest vedama või vabatahtlik olema. Igaühel on mingi motivatsioon, MIKS seda teha. Kui see on selge, saan edasiste sammude astumisel abiks olla kui minu nõu vajatakse.

Millist nõu annad aga nendele, kes on juba näiteks MTÜ asutanud, aga tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?

Uurin, miks ta minu juurde tuli. Põhjused on erinevaid, seega on ka nõuanded erinevad. Kui eesmärgid paigas ja mõttekaaslased olemas, küll siis tegevustele hoo anname.

Kuidas ärevad ajad ja sõda Ukrainas on mõjutanud Sinu tööd ja vabakonda üldse?

Otseselt pole see minu tööd mõjutanud, st tööülesandeid pole juurde tulnud. Mõned nõustamised ukrainlaste abistamise osas on olnud, aga see on marginaalne. Vabaühenduste uudiskirjas jagame infot, kuidas ja millega saab sõjapõgenikke aidata. Pole mõtet kohe asuda uut ühendust looma, pigem leida koostööpartnereid. Olen abiks ühe Ukraina teemalise foorumi käigushoidmisel. Kutsume sinna kogemusi jagama inimesi, kes on ise midagi konkreetset teinud. Oma maakonnas püüame olla kursis omavalitsustes toimuvaga. Tundub, et nad oskavad kogukondi kaasata.

Praegu on aktuaalne teema kogukonnad. Mis nõu annad inimestele, kes kogukonna käimatõmbamise ümber mõtteid mõlgutavad?

Kogukondade teemal võin pikalt rääkida. Ühtset terminit siin pole, sest kogukond võib olla huvi-, väärtuste, maailmavaate, territooriumi jm põhine. Kogukondlikuks tegevuseks ei pea kohe juriidiline vorm olema, piisab aktiivsetest eestvedajatest, ühisosast, õhinapõhisusest. Kogukondi liidab sageli probleem, mis vajab lahendamist, ühine mure või rõõm. Juriidilist vormi on vaja pigem siis kui soovitakse arengus hüpet teha ja tegevusteks toetust taotleda.

Milliste teemadega tänapäeva vabaühendused üldse kokku puutuvad?

Nii nagu muutub elu meie ümber, muutuvad ka teemad, millega vabaühendused kokku puutuvad. Meie töö on väga huvitav ja vaheldusrikas, sest kohtume nii paljude erinevate inmestega, kes veavad eest väga põnevaid teemasid. Traditsioonilistele huvikaitse valdkondadele on lisandunud keskkonna, energia, toitumise, tervisedenduse, digimaailma jm aktuaalsed teemad. Tuulepargid ja kaevandused, veganlus ja vaimne tervis, digi- ja rohepööre … vabaühendused ütlevad igas valdkonnas julgelt sõna sekka. Ollakse palju teadlikumad ja julgemad arvamuste avaldajad kui aastaid tagasi.

Palun jaga meiega mõnd edulugu!

Edulood saavadki toetust ja tunnustust. Võimatu on tuua esile ühte lugu kui oled nii pikalt selles valdkonnas tegutsenud. Pealegi ei saa ma kunagi kindlalt väita, et just minu nõu on olnud kaalukeeleks, otsuse teevad mu kliendid ikkagi ise. Küll aga näen ma inimeste tänulikkust, rõõmupisaraid, vallandunud emotsioone ja indu edasi tegutseda.

Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?

Inimesed on need, kes mind motiveerivad. Nii mitmekülgsed, andekad, võimekad, energilised, teadmistehimulised, soov muuta ja muutuda. Ükski minu päev ei sarnane eelmisega.

Murelikuks teeb see, et rahastajad meie valdkonda ei väärtusta. Näiteks kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) toetus on aastaid samas suurusjärgus püsinud või Riigikogu kolmanda lugemise „katuserahade“ jagamine, mida on aastaid lubatud muuta.

Soovid sa ise midagi veel lisada, rõhutada?

Kas teadsid, et MTÜs tegutsemine on vabatahtlik ja kui sa ei soovi/ei jaksa/ei suuda eanam panustada, siis sa EI PEA seda tegema. MTÜ liikmeks saada on kerge, sama kerge peaks olema ka liikmelisusest loobumine. Millegipärast unustatakse see ära.

Küsis Priit Põiklik

Saage tuttavaks kolme naisega – Gloria Niin Tartust Emajõe Aiast, Katrin Sisask Äksi aleviku kogukonnast ja Katrin Kaalep Juula Jõhvikast. Kõik niisiis Tartumaalt. Neid ühendab veel see, et kõik kolm said tänavu KÜSKi 5000 eurose kogukonna eestvedaja stipendiumi.

Gloria Niine eestvedamisel tegeletakse Emajõe Aias ühise, avalik ja kogukondliku permakultuuriaia pidamisega. Ametlikke liikmeid on 12, kuid see arv on suurenemas, eriti just kevade tulekuga.

Äksi kogukond tegutseb Katrin Sisaski eestvedamisel Tartu vallas ja need on elavnenud 2020. aasta kevadel, kui koroonakriisi esimene laine ja suur isolatsioon läbi saivad. Kogukonna eesmärk on rikastada ja arendada Äksi aleviku ja lähedal asuvate külade kogukonnaelu. Pragu on seal 19 liiget, kellest aktiivsemaid 10. Kokku on kogukonna ligi 500 inimest.

Katrin Kaalepi piirkond kuulus enne Tabivere valda Jõgevamaal, peale haldusreformi on koduvallaks Tartu vald. Sealne MTÜ Juula Jõhvikas on tegutsenud juba 2004. aastast. Ühingusse kuulub 48 liiget, lisaks on kümmekond püsivabatahtlikku ja 32 last.

Tegime kolme naisega juttu ja nad vastasid meie küsimustele rõõmsasti. Kõigepealt, mis nügis, tõukas kogukonda eest vedama?

Loodusfestivali kohvik Tartus, Emajõe ääres 2021. aastal

Gloria Niin: mina jõudsin Emajõe Aia eestvedamiseni läbi soovi koos sõpradega midagi päriselt oma kätega avalikus ruumis korda saata, et linnakeskkond muutuks mitmekesisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja kaasvavamaks. Kui sõbrad käisid kunagi välja idee alustada kogukonnaaeda siis see kõnetas mind väga. Olen jäänud seda tegema senimaani, sest imeline on näha, kuidas keskkond muutub su ümber läbi sinu enda tegevuse ja kuidas inimesed saavad ühiselt läbi selle kogeda midagi täiesti uut. 

Katrin Sisask: Mõte oli juba ammu enne tegusid. Palju aastaid. Tundsin puudust millestki, aga ilmselt ei saanud ise ka päris täpselt aru, millest. Ühel päeval jõudsin arusaamisele, et ainult mõttest ei piisa, tegusid on vaja! Kuid ometi jäin oma mugavustsooni edasi vaid mõtlema. Adusin väga selgelt, et kui midagi teha, pean andma ära väga suure osa endast, olema keegi, kelleks olemise oskused mul tegelikult puuduvad. Teadsin, et ka minu pereliikmed peavad andma midagi ära, nimelt minuga koos veedetud aja. Siis ma ei teadnud, mida see kõik mulle tagasi annab. Et saame kõik kogeda hoopis teistmoodi koosolemist.

Lõpliku tõuke andis alanud koroonakriis 2020 märtsis. Ära jäid rahvatantsutrennid ja kooriproovid – just sellised asjad minu elus, mis võimaldasid tulla argipäevast välja ja puhata. Tundus et mitte kellegagi ei ole enam maailma asjade üle arutada peale iseenda. Aga inimene ei ole loodud üksi eksisteerima. Ühel päeval ma siis tegin seda, millest olin aastaid mõelnud. Murdsin välja oma mugavustsoonist, kujundasin arvutis teate kogukonna koosolekust ja viisin alevikus inimeste postkastidesse.

Katrin Kaalep: 15 aastat olin külaseltsi juhatuses ja panustasin, kuid viis aastat tagasi tundsin, et olen väsinud ja astusin tagasi. Mõni kuu hiljem võttis külarahvas mul otsesõnu nööbist kinni ja palus tagasi tulla ning hakata eestvedajaks, lubades mind selles igati toetada ja olla minu kõrval. Sellest hetkest oleme kõik saanud rikkamaks, kasvades ühtseks ja tugevaks kogukonnaks.

Kas te arvate, et saate oma tegevusega liigutada paigast midagi, kui mitte just mägesid, aga mis muudab olemasolevat, seda, mis teid ja meid kõiki ümbritseb?

Katrin Sisask: Iga inimene on üks tibatilluke osa sellest maailmast. Kui need tibatillukesed osad kokku tulevad, on nad midagi suuremat. Kui nad kõik koos ühise asja nimel tööd teevad, siis see ongi muutus, olgu siis maailma muutmine või mägede paigast liigutamine. Pole oluline, kas neid inimesi on 10 või 100, koos saavad nad muuta end ümbritsevat. Ja kunagi ei tea millal üks pisike tegu võib saada suureks – miks mitte ülemaailmseks.

Katrin Kaalep (oranžis seelikus) külapeol
Katrin Kaalepi sõnapilv

Katrin Kaalep: Mitte ainult usun, vaid olen selles veendunud! Maailmu on ju tuhandeid, eelkõige toidan ja täiustan ma iseenda sisemaailma ja seeläbi oma kodu-, perekonna- ja laste maailma. Minu kodukant on natukene minu nägu. Killukesi võib leida Tartumaalt ja Eestistki ja seda kõike saab luubiga otsides leida ka suuremas plaanis! Selle heaks näiteks on märksõnade pilv, mis kujunes kodukandi elu-olu küsitluse vastustest ja kus ennast leidsin, lisan selle siia juurde.

Gloria Niin: Kogukonnaaias tegutsemise läbi tean, et saan muuta keskkonda enda ümber ning läbi selle kohata uusi ja vanu tuttavaid ja sõpru. Uued tutvused ja teistsuguste inimestega suhtlemine ja koostegutsemine on rikastanud minu sisemaailma omajagu. Samuti saan permakultuuri põhimõtteid viljelevas Emajõe Aias innustada läbi oma tegevuste ka teisi inimesi vaatama julgemalt enda ümber olevat elukeskkonda. Ühine tegutsemine jõustab ja aitab teha suuremaid rohelisi muutusi. Seega loodan, et Emajõe Aed on kogukonnaliikmete ja möödakäiatele inspiratsiooni pakkuv roheoaas.

Kuidas see eestvedamine siis ikkagi käib, millega teisi kaasa veate?

Katrin Kaalep: Mulle meeldib lahendusi otsida ja ära teha, need omadused on vajalikud. Mida suurem väljakutse, seda enam tahaks käised üles käärida ja kohe tegutseda. Teisi saab kaasa tõmmata ikka eeskuju ja isikliku kontaktiga.

Gloria Niin: Mind käivitab võimalus midagi korda saata, ennast proovile panna ja kasutada eesmärgi täitmisel selleks mitmeid erinevaid loovaid oskusi. Kaasa tõmbamine õnnestub mul vahest rohkem, vahest vähem. Kaasa tõmbab ühte ühine kokkamine, teist meisterdamine, kolmandat miski muu.

Kogukonnapäev “Äksi avatud õued”. Katrin Sisask poseerib siin uhkelt oma rahvariietuses. Foto: Tiina Tambaum

Katrin Sisask: Mind käivitab, kui teised inimesed ütlevad mulle: „jah!“ Mitte see, et nad minuga nõustuvad, vaid see, kui nad on valmis mõtet edasi arendama. Sel viisil sünnivad kõige paremad teod ja saab kaasata teisi.

Kas kriisid (COVID-19, energia hüppeline hinnatõus, elukallidus, ebakindlus, sõda) on ka teie tegevust mõjutanud?

Gloria Niin: Koroona ajal oleme hoidnud madalamat profiili ja vältinud suuremaid rahvarohkeid üritusi ning jaotanud oma tegevusi ajas väiksematesse töögruppidesse laiali, et füüsilist kontakti vähendada. Kasutanud omavahel suhtlemiseks ka rohkem digivahendeid. Kuid see, et oleme kogu aja avatud uutele aednikele ja vabatahtlikele Emajõe Aias, kes tahavad koos meie seltskonnaga ühiselt keskkonnasõbralikku avalikku linnaaeda luua ja hoida, pole muutunud.

Katrin Sisask: Sellistel aegadel on kogukonnaühiskonnal kanda väga suur roll. Tihti me ei adu milline jõud on koos tegutsemisel. Tahes tahtmata on see aeg, mil inimene on sunnitud vaatama rohkem enda sisse. Vahel näeme me seal midagi, mis meile meeldib ja vahel midagi mida me ei taha näha. Aga kindel on see, et me näeme seal küsimust, kes ma olen, kust ma tulen ja kus ma olla tahan? Siis tulebki mängu meid ümbritsev kogukond. Kui sa tead, kes on sinu kõrval, sinu naaber, sinu kogukonna liige, siis sa tead ka, kes võiks ulatada abikäe, kui sa seda vajad. Ja kes oled sa ise.

Katrin Kaalep: Pisut oleme ikka teisiti tegutsenud. Kriisid liidavad inimesi ja see on aeg, kus me kõik tahame tajuda kuuluvustunnet, sest see pakub turvalisust. Oleme ka väiksemate (kohalikus plaanis teravamate ja otseste) kriiside käigus näinud ja tundud ühenduse jõudu, see on väga võimas! Sellise jõuga tehakse suuri asju. Puhastuvad nii väikesed kui suured maailmad, nii otseses kui kaudses mõttes. 

Ja lõpetuseks küsime, milline tugi on olnud teile KÜSKi KES22 stipendiumist?

Katrin Kaalep: Tänu stipendiumile sain ise toetuda mentorile, kes tuli väljastpoolt, vaatas meie „sipelgapesa hingeelu“ uudse pilguga ja pani mulle toe alla sinna, kust see täpselt puudu oli. Nii hea tunne! Ka kõige tugevamad meist tahavad vahest „nunnutamist“ ja „plaastri panemist“, isegi kui me ei tunnista seda.

Gloria Niin: KÜSKi stipendiumist sain tugeva julgustava kinnituse, et teen õiget asja ja taolisi asju on maailmale vaja ning meie kogukonna tegevus siin Emajõe ääres on tänuväärne nähtus.

Katrin Sisask: Kui uudise stipendiumi kohta sain, ei jõudnud see mulle kohe üldse kohale. Lõpuks, kui jõudis, oli tunne väga võimas ja samal ajal hirmutav. Väljastpoolt tutvusringkonda tulnud kinnitus, et olen õigel teel, on väga suur kompliment. See andis jõudu ja tahtmist teha veel rohkem kui seni. Täna, kui oleme kolme nädalaga juba päris palju Äksis ära teinud, ei tundugi kõik enam nii hirmus. Oleme projektiga alustanud. Palju rõõmu teeb mulle mentor Eha Paas.

KÜSK tänab omalt poolt kõiki kogukonna eestvedajaid Tartumaalt ja soovib palju jõudu ja energiat!

Küsis ja vastuseid toimetas Priit Põiklik, KÜSKi avalike suhete korraldaja.

Võidupüha Äksi vabadussamba juures 2021. aastal. Foto: Kalev Pärtelpoeg
Salme kultuurikeskuse lilleniidu rajamise talgud 2022. aatal. Foto: Teeme Ära

Laupäeval, 7. mail peetakse kõikjal üle Eesti igakevadist Teeme Ära talgupäeva, mida KÜSKi toetas 38 000 euroga ja millest võtab reedehommikuse seisuga osa vähemalt 13 500 inimest. Talguveebi on kirja pandud enam kui 1100 talgut, sh üle 270 veeohutuse talgu ja 350 igaühe looduskaitse talgut. Abikäsi oodatakse nii linnas kui ka maal. Juba 15. aastat Teeme Ära egiidi all toimuv igakevadine talgupäev on suurim vabatahtlike osalusega kodanikualgatus Eestis. Kõik huvilised saavad talguveebis aadressil www.teemeara.ee valida endale sobivad talgud ning kaasa aidata kodukandi elukeskkonna paranemisele ja turvalisuse suurenemisele igas Eestimaa nurgas.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on tänavust talgupäeva pikisilmi oodatud, sest inimesed soovivad taas kokku tulla ja üheskoos tegutseda. „Meie maakondade koordinaatorid kinnitavad, et seekordset talgukevadet iseloomustavad kogukondades vastakad tunded: ühelt poolt suur ootus ja teisalt ettevaatlikkus,“ lausus Tüür. „Koroonapandeemia aastatel kogetud eraldatus on vajutanud oma jälje inimeste aktiivsusele, kuid sellele vaatamata ootavad tuhanded eestimaalased juba talgupäeva õhinat.“

Tüür lisas, et kuna ühine tegutsemine pakub õlatunnet ja koosolemise rõõmu ning loob turvatunnet, on talgupäev eriti vajalik just heitlikel aegadel nagu praegu. Talgupäeval ühiselt veedetud hetked aitavad suurendada lisaks iga inimese turvatundele ka ühiskonna sidusust ning turvalisust.

Tavapäraselt saab Teeme Ära talgupäeval iga inimene ja iga kogukond ise otsustada, mis vajab kodukandis ühist panustamist. Sel kevadel oodatakse talgutel osalema ka meie uusi kaasmaalasi, kes on sattunud Eestisse Ukraina sõja eest põgenedes. Tänavu on koostöös Päästeametiga võetud suurema tähelepanu alla koduümbruse veekogude ohutus. Samuti jätkuvad talgutööd looduse mitmekesisuse ning elurikkuse toetamiseks. Liigirikka niidulillede lapikese rajamisel saavad talgujuhid jätkuvalt soovi avaldada omamaiste liikidega seemnepaki saamiseks (vt lähemalt www.teemeara.ee).

Teeme Ära meeskond kutsub üles järgima talgupäeval igakülgselt ohutusnõudeid, seejuures on tule- ja veeohutuse kõrval väga oluline ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohiks seda puudutada, vaid see tuleb piirata ja anda leiust kohe teada Päästeameti numbril 112. Katmata luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest palutakse teatada riigiinfo telefonile 1247. Talgutel osalevaid lapsi ei tohi jätta järelevalveta.

Talgupäeva emotsioonide jagamine on samuti tähtis. Talgupilte ja videoid saab sotsiaalmeedias jagada viitega #teemeära2022 ja @talgupaev või saata fotode link e-postiga info@teemeara.ee (juurde märkida talgute nimi ja asukoht). Talgupäeva videod saab üles laadida YouTube’i (märksõna ”Teeme Ära 2022”). Värskeid noppeid talgupaikadest saab jälgida www.teemeara.ee/otse Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai tõuke 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. Alates 2010. aastast on talgute korraldamine iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks ise ära teha.

Teeme Ära egiidi all on igakevadised talgud toimumas Eestimaal juba 15. korda ja ühine talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval. 7. mail toimuvat Teeme Ära talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Toetajate ja partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, Sigrid Rausing Trust, Dentsu, Bauhof, LHV Noortepank, Nordic Hotel Forum, Tele2 jt.

Täpsem info: www.teemeara.ee

Tarmo Tüür, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juht tel 534 11020, e-post tarmo@elfond.ee

Teate edastas: Erkki Peetsalu, Teeme Ära meeskonna liige, tel 501 8100, e-post erkki@maailmad.ee

Põhjala tehase sissepääs Tallinnas

10. mail leiab Tallinnas Põhjala tehases aset sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäev. Pidulikul koostöökokkuleppe tseremoonial näitavad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise koostöösoovi nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

„Kuigi Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tööd ligi 1800 inimesele ja teenivad umbes 45 miljonit eurot ettevõtlustulu aastas, on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon meil täna veel lapsekingades. Teiste riikide edusammude põhjal on alust pingutada, et viia valdkonnad pealavale,“ ütles siseminister Kristian Jaani, kes vastutab Eestis ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalse ettevõtluse valdkondade eest. Jaani sõnul näitab Siseministeerium koostöökokkuleppega liitudes, et näeb valdkondades suurt tulevikku.

Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe on laiem tahteavaldus sektorite üleseks koostööks ning näitab osapoolte avatust ja soovi teha koostööd valdkonna arendamisel.

Koostöökokkuleppega on liitunud erinevad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid, sealhulgas ministeeriumid, ülikoolid, erasektori partnerid ja tugiorganisatsioonid.

Osapooled leppisid kokku teha koostööd neljas valdkonnas:

  1. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ühise visiooni loomine ja eesmärgistatud elluviimine;
  2. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammide ja -meetmete jätkuv arendamine ja toetamine;
  3. Eesti oludesse sobivate ning ühiskondlikku mõju ja innovatsiooni soodustavate rahastusmeetmete arendamine;
  4. Valdkondlike uuringute teostamine ja analüüs.

Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Koostöökokkuleppega saavad jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikme Erkki Kubberi sõnul on visioonid suured. “Tahame oma tegevustega arendada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi, et meil oleks võimekas sektor vähemalt 1000 sotsiaalse ettevõttega. Teha nii, et sotsiaalne ettevõtlus oleks normaalsus, mitte nišš. Just koostöös suudame seda teha,” kirjeldas ta eesmärke.

  1. mail toimuval sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arengupäeval astuvad üles valdkonna eestvedajad. Üritusel esinevad inspireerivad sotsiaalsed ettevõtted ja tehakse kokkuvõtteid viimased poolteist aastat kestnud SoFiMa projekti (“Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis”) tulemustest. Samuti antakse ülevaade Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomisest ning järgneva aasta jooksul toimuvatest arengutest.

Organisatsioonid, kes allkirjastavad koostöökokkuleppe:

  1. Baltic Innovation Agency
  2. EASi ja KredExi ühendasutus
  3. Estonian Business School
  4. Heateo Sihtasutus
  5. Keskkonnaministeerium
  6. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
  7. Maaeluministeerium
  8. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik
  9. Põhjala tehas
  10. SEB Pank
  11. Siseministeerium
  12. Sotsiaalministeerium
  13. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  14. Tallinna linn
  15. Tallinna Tehnikaülikool
  16. Tallinna Ülikool
  17. Tartu linn
  18. Tartu Ülikool
  19. Vabaühenduste Liit
  20. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
  21. VIVITA
  22. Võrumaa Arenduskeskus

Sotsiaalsed ettevõtted on organisatsioonid, mis tegutsevad ühiskondliku eesmärgiga, panustades otseselt inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna parendamisse. Sotsiaalsed ettevõtted loovad innovaatilisi lahendusi ning aina enam tekib juurde ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme lahendavaid iduettevõtteid. Valdkonna arenguid toimub jõudsalt ka Euroopas. Detsembris 2021 avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalmajanduse tegevuskava (Social Economy Action Plan), mille eesmärk on edendada sotsiaalset innovatsiooni, toetada sotsiaalmajanduse arengut ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Sündmus korraldatakse “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (SoFiMa)” projekti raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI).

Manuses teemakohased fotod.
• Foto 1: Veebruaris 2022 peetud SoFiMa projekti inkubatsioonide sotsiaalsete ettevõtete võistlus.
• Foto 2: Veebruaris 2022 toimunud mõjuinvestorite ümarlaud.
• Foto 3: Põhjala tehas.

Vahendatud Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku teadet.

Kätlyn Jürisaar
www.sev.ee

Tartumaa loometalgutel Nõos oktoobris 2020. Foto: Timo Arbeiter

Ergo-Hart Västrik on üks tänavustest KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi saajatest. Ta on koondanud Tartumaalt, Kodaverest pärit ja sealsest pärimuskultuurist huvitunud inimesed ühe mütsi alla.

Tegutsetakse ajaloolisel Kodavere kihelkonna territooriumil, mis suures plaanis kattub praeguse Peipsiääre vallaga.

Kogukonnas tegeletakse Kodavere murraku elavdamisega, ajaloolise Kodavere kihelkonna pärimuse teadvustamisega omakandi inimeste hulgas ja ka selle tutvustamisega laiemale avalikkusele.

Endise Pala valla inimesed on harjunud käima Pala kultuurimajas ja uut sisu saavas endises vallamajas (MTÜ Kodavere Pärimuskeskus). Kogukonnas on ligi 1000 inimest.

Küsisime stipendiumisaajalt Ergo-Hart Västrikult, kustkohast ja kuidas tuli tõuge kogukonda eest vedada?

Olen Peipsiääre valla Pala piirkonnas tegelikult uus inimene. Leidsime perega 8 aastat tagasi siiakanti maakodu ja oleme sellest ajast saati uues kohas jõudumööda juuri alla ajanud. Esimesed aastaringid maal inspireerisid mind otsima võimalusi, et end veel rohkem piirkonnaga siduda ja siin ka erialaselt teostada.

Nii tõukas mind kogukonnatööd tegema vajadus oma elu muuta ja teha midagi muud, kui seda oli senine akadeemiline töö ülikoolis. Ühtlasi oli selle taga soov rakendada oma oskusi ja erialaseid teadmisi viisil, et neist oleks kasu suuremale inimeste ringile ja et tegevuse tulemus oleks ka võimalikult kohe näha ja käega katsuda.

Anna Haava mälestuspäeval luulet lugemas oktoobris 2021. Foto: Elina Kalme

Kogukonna eestvedajad on missiooniga inimesed, tõenäoliselt ei ole sullegi võõras mõte, et peate saama maailma muuta?

Tunnistan ausalt, et ma ei mõtle üldse maailma muutmisele. Küll aga soovin oma tegevusega luua midagi uut, tuua elu sinna, kus see kipub suuremate ühiskondlike protsesside, Pala puhul näiteks kohaliku omavalitsuse reformi tõttu kokku tõmbuma… Nii tegelen omamoodi vastuvoolu ujumisega ja soovin näidata, et ka väikses maakohas saab korraldada põnevaid sündmusi ja et seda saab teha teisiti, kui ollakse harjutud tegema. Ning et kohapeal on piisavalt väärtusi, mille üle uhke olla ja mida ka teistele tutvustada.

Viimasel ajal elame me ühest kriisist teise. Kuidas see sind ja sinu kogukonda on mõjutanud?

Hiljutise koroonakriisi ajal tuli leida uusi suhtlusviise ja -vahendeid, kui tavapäraselt silmast silma kokku saada polnud võimalik. Kodavere Pärimuskeskuse algatatud Kodavere kiälekuul (keelekool) sai ilmselt rohkem tähelepanu just seetõttu, et otsustasime kõige kiuste keeletunde ikkagi pidada, aga tegime seda veebi vahendusel.

Kriisiaeg nõuab enam nutikust ja visadust oma ideede ellu viimisel. Ürituste ärajätmine põhjendusega, et pole lubatud või pole võimalik, on minu meelest sageli kergema vastupanu teed minek. Alati on mingi võimalus. Kogukonnatöö tähendab minu jaoks ennekõike suhtlemist, ühte ruumi – ka virtuaalsesse ruumi – kokku tulemist ning millegi koos tegemist. Ja seda on ka praeguse sõja tingimustes väga-väga vaja.

Laastukatuse tegemise töötuba Palal septembris 2019. Foto: Reet Kruup

Kogukonnatööd, ka eestvedamist ei tehta kunagi päris üksinda. Millised inimesed sind motiveerivad?

Üheltpoolt inspireerivad ja käivitavad mind need inimesed, kes soovivad kohalikus kultuurielus kaasa lüüa ja kellega koos arutledes ja tegutsedes sünnivad pöörased uued ideed, mida ellu viia. Teisalt innustavad mind elukogenud inimesed, kellel on nii palju jagada ja kellelt on nii palju õppida. Mind köidavad lihtsate inimeste sügavalt isiklikud lood…

Inimesi õnnestubki kaasa tõmmata siis, kui ise ikka 100% usud sellesse, mida teed. Ja kui seda kõike tehes silm särab ja hing laulab, siis ei jää see märkamata ning tõmbab ka teised kaasa.

Milline tugi on sulle olnud KÜSKi 5000 eurosest stipist?

Olen saanud palju tuge oma mentorilt, kellega on nii hea olulisi teemasid läbi rääkida ning kes oskuslikult suunab mind mugavustsoonist välja ning vaatama asjade peale ja sisse, mida ilma temapoolse abita ilmselt tegemata jätaksin. Nii on olnud KÜSKi stipendium hea vahend enese distsiplineerimiseks ja oma edasiste tegevuste teadlikumaks planeerimiseks.

Soovime KÜSKi poolt jõudu nii Ergo-Hartile kui kogu Kodavere kogukonnale!

Küsimused sõnastas Priit Põiklik

Kodavere noorteseriaali võtetel Alatskivil juulis 2021. Foto: Reet Kruup
Debbi Brock. Foto: Twitter Wingate University

Sotsiaalset innovatsiooni tutvustab ingliskeelne taskuhäälingu intervjuu doktor Debbi Brockiga, kes on Catalyst 2030 süsteemi muutuste õppevaldkonna juhendaja Ameerika Ühendriikides.

Catalyst 2030 on sotsiaalsete muutuste uuendajate ülemaailmne võrgustik. Intervjuu on valminud aprillis 2022 seoses sellega, et Debbi Brock on oodatud esineja 7.-8. juunil Tallinnas toimuval hübriidseminaril “Parimad sotsiaalse innovatsiooni koostöö praktikad ideede kavandamisel ja elluviimisel vabaühendustes”.

Hübriidseminari korraldab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital programmi raames, mida rahastab Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF).

Taskuhäälingu intervjuust saab vastuseid küsimustele, mis on sotsiaalne innovatsioon, mis on seda iseloomustavad märgid ja millist olulist väärtust sotsiaalne innovatsioon loob.

Samuti saab kuulda, milline roll on vabaühendustel sotsiaalselt innovaatilise lähenemise kasutamisel ühiskondlike probleemide lahendamisel ning häid näiteid edukatest kaasavatest ja koostöös toimunud sotsiaalsest innovatsioonist – näiteks, kuidas Brasiilias asuv Dara Institute tõi suuremat muutust tervishoius ning Grameen Foundation vaesust oma tegevusega vähendab.

Debbi Brockiga vestleb KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomise projekti koordinaator Evelyn Valtin. Kuula siit.

Programmi viiakse ellu tänu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusele. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate kodulehelt www.balticamericanfreedomfoundation.org.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldab Tallinnas 7.-8. juunini  kahepäevase hübriidseminari “Parimad sotsiaalse innovatsiooni koostöö praktikad ideede kavandamisel ja elluviimisel vabaühendustes”.

Seminari raames on plaanis külastus sotsiaalse ettevõtte juurde, ettekanne Debbi Brockilt, kes on Catalyst 2030 süsteemi muutuste õppevaldkonna juhendaja Ameerika Ühendriikides ning ülevaade Eesti kogemustest ning lisaks temaatilised töötoad.

Palume need kuupäevad juba oma kalendrisse märkida. Peatselt anname täpsemat infot sündmuse ja registreerimise kohta.

Sotsiaalse innovatsiooni programmi viiakse Eestis ellu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusel. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate kodulehelt www.balticamericanfreedomfoundation.org

Seniks kuula ingliskeelset podcasti, mille KÜSKi koordinaator Evelyn Valtini tegi Debbi Brockiga siit.

Lisalugemist:

https://www.kysk.ee/sikk

https://dara.org.br/en/conheca/quem-somos/sobre-nos/

https://grameenfoundation.org/

Evelyn Valtin

Koordinaator

  • Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomise koordineerimine ja elluviimine