Arvamusfestivalil arutletakse teemal “Kriisist külluseni – nutikalt ja üheskoos“

Mida on Ukraina kriisis ette võtnud sotsiaalsed ettevõtted, aga ka vabaühendused, riigiasutused ja teadusasutused? Kuidas koostöös ja nutikalt lähenedes katsumustega veel paremini toime tulla? Kuidas saame kodanikena muutusi esile kutsuda?

Selle kõige üle arutlavad eksperdid ja praktikud reedel, 12. augustil kell 16 arvamusfestivali “Sõja ja rahu” alal pealkirja all “Kriisist külluseni – nutikalt ja üheskoos“.

Laval on sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad 🎤 Kadri Britt Põldre (Aarete Laegas) ja 🎤 Dan Prits (Köömen), lisaks🎤 Anu Viltrop (Eesti Pagulasabi/Estonian Refugee Council), 🎤ekspert Katri-Liis Lepik (Tallinna Ülikool), riigisektori esindajana siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige 🎤 Erkki Kubber.

Arutelu korraldab KÜSK koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga.

Täpsema arutelude kava leiad aadressilt: https://arvamusfestival.ee/kava. Sündmus Facebookis: https://fb.me/e/1wtdAJLWM

Arutelu otseülekanne toimub KÜSKi Youtube’i voos ja Facebooki lehel ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku Facebooki lehel.

Arutelu korraldab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

Meie eelmiste arenguhüppe voorude toetuse saajad kogunesid Tartus Lodjakojas eelmine nädal, et koguda inspiratsiooni ja vahetada kogemusi.

Osalejad said õppida ja kaasa mõelda väärtuskommunikatsiooni töötoas ning hiljem jagada oma lugusid läbi avatud ruumi meetodi. Lisaks saadi mõned kavalad mõtted, kui kuulati nii Hooandja kui ka Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi võimalustest.

Soe ja mõnus suvepäev lõppes ühise lodjasõiduga Emajõel.

Lisaks on võimalik saada ligi väärtuskommunikatsiooni slaididele siit:

Kui ka sina tahad oma vabaühenduse unistusi ellu viia, esita taotlus
Vabaühenduste 2022. aasta arenguhüppe taotlusvooru enne tähtaega 15. septembriks.

7.-8. juuni toimus Tallinnas kahepäevane rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise elluviimise parimad praktikad”, mille raames loodi üheskoos selgust, mis on sõnapaari “sotsiaalne innovatsioon“ taga peidus ja kuidas seda ise saame rakendada ning endi kasuks tööle panna.

“Kui näed probleeme, ära mõtle, et see on kellegi teise asi, vaid püüa mõelda, kuidas kogukonnas saaks ise lahenduse välja mõelda ja koos tegeleda. Ära jää oma mulli, vaid tööta koos teistega – ainult nii saab maailma paremaks muuta. Võta aega korraks peatumiseks ja analüüsimiseks, kuidas on seni läinud, õpi vigadest ja tee vajadusel teisiti.

Seminari peaesineja oli USA-st pärit Catalyst 2030 süsteemi muutuste õppevaldkonna juhendaja doktor Debbi D. Brock, kes tutvustas sotsiaalse innovatsiooni võimalusi ning jagas USAs ja teistes välisriikides muutusi toonud nutikaid lähenemisi. Sotsiaalse ettevõtte VIVITA juht ja produtsent Mari-Liis Lind ja CareMate tegevjuht Marion Teder tutvustasid nutikaid ideid Eestist.

Teadmisi ja kogemusi jagasid KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomise projekti koordinaator Evelyn Valtin, Tallinna Ülikooli lektor ja doktorant Kadri Kangro. Sotsiaalse mõju strateegiate töötuba viis läbi doktor Debbi D. Brock ja ja turunduse koosloome töötuba juhendas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) juhatuse liige Erkki Kubber.

Videosalvestused

  1. sotsiaalne innovatsioon ja selle mõjusamad praktikad USA-s ja välismaal, Debbi D. Brock (Catalyst 2030), https://fb.watch/dxwQLHh1Uz/
  2. sotsiaalse innovatsiooni eesmärgid ja programmid Euroopa Liidus, Evelyn Valtin (KÜSK) ja sotsiaalne innovatsioon ja nutikate lahenduste parimad praktikad Eestis, Kadri Kangro (Tallinna Ülikool) https://fb.watch/dxwMsbeJsN/

Seminar toimus Euroopa Liidu ja siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti raames ning programm viiakse ellu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusel. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate, külastades kodulehte www.balticamericanfreedomfoundation.org

    

Uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021-2027 on avanenud ja avanemas mitmed rahvusvahelised koostööprogrammid, lisaks pakuvad Eesti vabaühendustele rahvusvahelisi koostöötoetusi ka teised välisrahastajad.

Erinevates võimalustes aitab orienteeruda MTÜ Abi rahastajate veebilehekülg. Euroopa Liidu poolt rahastatava “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV-i kontaktpunkt asub KÜSKis, kus pakume programmialast infot ja nõustamisteenust.

Koostöölepingu sõlmimisel välisrahastajaga paneb KÜSK jätkuvalt õla alla ja aitab vabaühenduste omafinantseeringut toetada summas kuni 10 000 eurot läbi välisprojektide toetamise konkursi.

KÜSK pakub ka teisigi rahvusvahelise koostöösuuna toetuseid – reisitoetused ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss, mille kohta saad juurde lugeda siia vajutades või kirjutades otse rahvusvahelise koostöösuuna koordinaatorile Sandra Paulusele.

Kui mõtiskled, kuidas rahvusvaheliste koostööprojektidega üldse algust teha, siis võta kindlasti ühendust KÜSKi CERV-programmi koordinaatorite või Maakondlike Arenduskeskuste konsultantidega, kes aitavad infoväljal orienteeruda ning oskavad suunata erinevate programmide raames partnereid otsima.

Tuult tiibadesse!

Kahe nädala pärast, kolmapäeval, 13.07.2022, toimub vabaühendustele suunatud äriplaani kirjutamise koolitus. Koolitus on eelkõige suunatud ühingutele, kes plaanivad esitada taotluse KÜSKi selle aasta arenguhüppe taotlusvooru, mille tähtaeg on keset septembrikuud.

Koolitus toimub Zoomi keskkonnas algusega kell 13:00 ja kestab kella 16:30ni ning toimub eesti keeles. Praktilise suunitlusega koolitusel tuleb käsitlusse äriplaani ülesehitus ja loogika, tuleb rühmatöid ja ka iseseisvat mõtlemist.

Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine enne 10. juulit ja kiirustage, sest kohtade arv on piiratud.

Kõigile õigeks ajaks registreerunutele saadetakse osalemise link e-mailile. Julgustame osalema mitmekesi ühest arvutiaknast, et koolituse käigus tekkinud mõtteid ja ideid oleks võimalus omavahel jagada ja arutada!

Ootame ideede rohket osavõttu ja soovime kõigile kaunist suve!

Lisainfot saab:

Tea Jänes

Koordinaator

MTÜ Peri külaselts Põlvamaalt sai 2022. aastal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuse arenguhüppe ettevalmistamiseks.

Projektijuht: Margit Õkva

Toetuse suurus 4 000,00 eurot.

Projekti eesmärk: valmistada ette MTÜ Peri külaselts järgneva kolme aasta tegevuskava koos seitsmeaastase visiooniplaaniga, mille alusel tugevamini sidustatud kogukond väärindab paikkonna olemasolevat looduslikku, kultuurilist ja arhitektuurset pärandit, eesmärgiga suurendada paikkonna atraktiivsust elukoha ja turismipiirkonnana.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koordinaator Kerstin Rei ja kommunikatsioonijuht Priit Põiklik käisid Peril 13. juunil 2022. aastal.

Oma tegemistest kõnelesid külaseltsi juhatuse liikmed Margit Õkva ja Andrus Mark.

Video: Priit Põiklik/KÜSK

Maile töötab SA-s Järvamaa kolmandat kuud ja elab veel aktiivselt oma uude rolli sisse. Tema maiuspalaks on töö kogukonnaaktivistide ja maailmaparandajatega, kuna peab ennast samasuguseks. Maile töötas üle 25 aasta ühes ja samas mittetulundusühingus, lootes ja uskudes, et maailma saab muuta paremaks paigaks. Tänaseks on ta mõistnud, et kõige olulisem on muuta iseennast ja oma sisemaailma, küll siis kõik muu ka muutub.

Väga palju on teda muutnud ka nelja uue elu loomine ja kujundamine – Maile on kolme tüdruku ja ühe poisi ema. Maile on omandanud teoloogilise hariduse Eesti Piibli Akadeemias ja täiendanud ennast mitmetel kursustel Eestis ja välismaal. Oma koguduses oli Maile ülesandeks kogu asjaajamine, finantsjuhtimine ja suuremate ja väiksemate ürituste korraldamine. Lisaks oli Maile üheks eestvedajaks koguduse naistega kokkupandud kodukohvikule “Amps, Lonks ja Õlekõrs”, millega käidi suurematel üritustel Paides ja oldi menukaks kohvikuks kuuel esimesel arvamusfestivalil.

„Seega mõistan ma päris hästi vabatahtlikest ja annetustest elava vabaühenduse sisemaailma ja toimimise loogikat. Hetkel õpin rohkem tundma kogu projektimajandust, kohaliku omavalitsuse ja riigi seoseid kodanikuühiskonnaga,“ ütleb Maile rõõmsalt.

Inimesena on Maile hea kuulaja, pigem alalhoidlik kui riskide võtja. Samas armastab ta otsekohest ja konkreetset juttu. Kõige rohkem tekitabki Mailes stressi selliste tekstide kirjutamine, kus peab midagi üldist kokku rääkima.

Maile nõustamisteenus nagu ka kõikide teiste maakondlikes arenduskeskustes tegutsevate vabakonnakonsultantide poolt pakutavad teenused on inimestele tasuta. Tuleb vaid julgeda ühendust võtta. Maile kontorilaud asub Paides aadressil Pärnu 52 (vt asukohta kaardilt), Mailele saab helistada telefonil 5624 3839 ja kirjutada e-posti aadressile maile@jarva.ee

Koos abikaasa Maikoga Paides arvamusfestivalil

Maile, mis sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?

Vabaühenduste konsultandi töö muudavad eelkõige huvitavaks inimesed, kellega selle töö käigus kokku puutun. Kodanikuaktivistid on enamasti suure südame ja ärksa vaimuga koloriitsed tüübid. Nendega igav ei hakka. Muret teeb see, et tulevikus ikka oleks neid missioonitundega inimesi ja oskaks ise vaid rohkem neid ärgitada ja abistada.

Hea meel on, et vabatahtlike arv on suurenenud ja juurde on loodud päris mitu ukrainlaste abistamisega seotud vabaühendust. Plaanin sügisel eraldi tunnustamiskategooriat Ukraina abistajatele ja vabatahtlikele.

Mis nõu annad inimestele, kes plaanivad vabakonnas esimesi samme teha?

Kuna töö rajaneb inimestel, mitte juriidilisel kehal, siis tasuks kindlaks teha, et enne asutamist oleksid kõik olulised inimesed ja partnerid paadis. See aitab kohe algusest omanikutunnet luua ja pärast ei pea minema oma ideid ja ühingut “müüma”. Vabaühenduste puhul on esmatähtsad head suhted – üksteisega arvestamine ja asjade läbiarutamine. Tugevate ja usalduslikele suhetele saab üles ehitada  väga pikaajalise vabatahtlike töö.

Maile on nelja lapse ema

Ja milline on sinu nõuanne juba alustanutele?

Peaks lugema eelmist vastust… Kui inimesed juba kaasa hakkavad mõtlema, siis on lihtsam neid hiljem ka tegevustesse kaasata. Muidugi on ka inimesi, kes tahavad ainult talgutele tulla ja igasugune ühise laua taga asjade “arutamine” ei sobi neile.  Kuid tuumikmeeskond peab ikkagi rääkima ja arutama, sellest ei saa üle ega ümber, sealt hakkab omanikutunne peale. 

Mis on vabakonnas praegu kuum teema? Või millistel kuumadel teemadel vabaühendusi tehakse?

Lisaks külaseltsidele ja valdkondlikele huviorganisatsioonidele ongi viimasel ajal juurde tulnud rahvusvahelisi abiorganisatsioone. Huvikaitset võiks tegelikult palju rohkem olla, aga ju siis pole see senini piisavalt vajalik, et selleks organiseeruda. Palju rohkem võiks olla ka neid ühinguid, kes ühte või teist avalikku teenust pakuksid, kas siis delegeerituna või koostööna kohaliku omavalitsusega. Näiteks sotsiaalvaldkonnas eelkõige.

Kuidas nooremad inimesed kolmandas sektoris tänapäeval kaasa löövad, kas nad on motiveeritud?

Jah, on, huvipõhistes organisatsioonides. Järvamaal toimivad päris hästi ka noortevolikogud ja õpilasesindused. Tugevaid kogukonna eestvedajaid on noorte seas endiselt vähe. Noori võiks palju rohkem otsuste tegemistesse kaasata ja neile võimalusi tutvustada.

Üks eneseabiküsimus ka, mida teha läbipõlemisel ehk siis kui missiooni täitmisel on teised elus veel olulisemad vajadused tahaplaanile jäetud?

Tuleb teha paus, isegi kui see tähendab tegevuse lõpetamist teadmata ajaks, enamasti on see hirm aga asjata ja ikka leidub inimesi, kes jätkavad. Ühe hea asja lõpp võib olla millegi veel parema algus… Kuid oma põhivajaduste arvelt me maailma parandama ei peaks (näiteks tervis ja pere).

Küsimusi ja vastuseid toimetas Priit Põiklik KÜSKist

Kui vastad sellele küsimusele eitavalt, on õige hetk mõelda, kas poleks aeg selline arenguhüpe ette võtta, tutvuda täpsemalt taotlusvooru tingimustega ja siis juba kaaluda toetuse taotlemist.

Kui vastad jaatavalt, siis võid olla kindel, et on õige hetk hakata taotlust täitma!

Kuni 25 000 eurone toetus ootab sind, et teha koos oma vabaühendusega päris arenguhüpe!

Loe kõigest lähemalt arenguhüppe taotlusvooru ehk AH22 lehelt. Lisainfot jagab koordinaator Tea Jänes (kontaktid on kõige lõpus).

Liit leiab vajalikud vormid, mida täitma asuda (esitamise tähtaeg on 15. september 2022 kell 15.00).

Tea Jänes

Koordinaator

7.-8. juunil toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tasuta rahvusvaheline kahepäevane inspireeriv ja praktiline seminar, kus valdkonna praktikud jagavad oma kogemusi ja kutsuvad kaasa mõtlema.

Vaata videot!

Lisainfot leiad siit.

Seminarile saad ennast registreerida siin. NB! Registreerimine kuni 3. juuni päeva lõpuni!

Seminar toimub Euroopa Liidu ja siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti raames ning programm viiakse ellu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusel. Rohkem infot BAFF-i stipendiumide ja lektorite toetuste kohta leiate, külastades kodulehte www.balticamericanfreedomfoundation.org

Kaisa Tammoja on pea 10 aastat töötanud vabaühenduste nõustajana Sihtasutuses Põlvamaa Arenduskeskus, mis asub Põlvas aadressil Kesk 20 (vt. asukoht), Kaisa telefoni number on 799 8936 või 510 9433 ja e-kirja saab saata kaisa.tammoja@polvamaa.ee

Kaisa on korduvalt valikud KÜSKi parimaks nõustajaks

Kaisa kõneleb enese kohta nii: „Enne arenduskeskusesse tulekut olin ühes omavalitsuses arendusspetsialist ja tegelesin põhiliselt investeeringuprojektidega, kuid ka külaseltside ja nende projektide nõustamisega, arengukavade koostamise ja muu praeguse töö tegemiseks oluliste teemadega. Arvan, et töö kohalikus omavalitsuses andis mulle hea baasi vabaühenduste nõustamiseks. Sel ajal olin ka kahe LIIDER-grupi tuumikus, sealt sain maakondliku vaate ja koostöökogemuse.“

Kaisa on saanud kahel korral aasta nõustaja tiitli. Kliendid on teda kõrgelt hinnanud. Ülikoolis õppis Kaisa eesti filoloogiat, kõrvalerialana avalike suhete psühholoogiat. Kaisa on nimeuurija, täpsemalt uurib ta perekonnanimesid. Ja et seisvale kivile sammal selga ei kasvaks, astus ta uuesti ülikooli ning on nüüdsest Tartu Ülikooli doktorant. Vabal ajal tegeleb Kaisa aianduse ja rahvatantsuga.

Kaisa, praegu on keerulised ajad. Käib sõda Ukrainas. Kuidas see sinu tööd on mõjutanud?

Sõja puhkemine Ukrainas puudutas minu hinge sügavalt, tööalaselt tuli (varasemast enam ja teravamalt) juurde eri sektorite koostöö ja kommunikatsiooni teema. Töötan osakoormusega ja pean oma igapäevatöö ju samuti ära tegema, seega on põgenike abistamine paljuski vabatahtlik töö pere arvelt. Aga kui riik on mind koolitanud ja mul on spetsiifilised oskused, siis tunnen ja tean, et saan nii oma riiki aidata.

Riik ja omavalitsused kõike ei jõua, oleme siiski ajalooliselt erilises olukorras. Siinkohal tulevadki appi vabatahtlikud.

Kui sõjapõgenikud Eestisse saabuma hakkasid, siis saime vallaametnike ja SKA töötajaga kokku ning rääkisime koostööst. Õnneks meie koostöö sujub siiani ja ma väga kiidan Põlva ametnikke selle ebatavalise ning ootamatu ülesande täitmise eest! Selleks ajaks, kui esimesed bussid Põlvasse jõudsid, oli meil teada, kes millega tegeleb ja kuidas me vabatahtlikke kaasame. Ma olen väga uhke meie valla inimeste üle!

Ühe päevaga suutsime leida põgenikele (kevad)riided, jalatsid, hügieenitarbed jm, ruumi, kus kõike seda jagada ja vabatahtlikud, kes kõike seda välja panna aitasid. Nüüdseks oleme saanud lausa oma „poekese“, kesklinnas. See on nagu uuskasutuskeskus, ainult et kõik on tasuta. Meie pidasime oluliseks, et põgenik tuleb ja valib ise, mida ja kui palju vajab. Väärikus peab säilima. Praeguseks on meie poeke ka suhtlemiskohaks. Inimesed tulevad ja räägivad, kuidas neil läheb, kas on töö või elukoha leidnud. Mul on väga tugev vabatahtlike meeskond tekkinud!

Kaisale meeldib ka teisi tunnustada

Ma olen neile nii tänulik toetuse ja usalduse eest! Ka meie väikeettevõtjad on palju panustanud. Igaüks pingutab, et täita ka erisoovid, olgu selleks siis lapsevanker või sussid vanaemakesele.

Tegin ka Facebooki grupi, kuhu on koondunud meie maakonna põgenikud ja aidata soovijad. Esimese ööpäevaga oli grupis üle saja inimese, neist vaid mõned põgenikud. Eestlaste soov aidata oli lihtsalt nii suur! Nüüdseks on grupis üle neljasaja liikme ja tasapisi on muutunud see informatsiooni jagamise ja suhtlemise kohaks. Põlva vallas on Ukraina lapsed koolides ja lasteaedades, vanemad õpivad eesti keelt. Saame üksteist juba eesti keeles tervitada ja viisakusi vahetada.

Ja ilmselgelt on minu enda kehv vene keele oskus paranenud. Mõne perega suhtlen väga palju. Nende kodulinnu ei saa enam linnadeks nimetada ja nende kodud on hävitatud. Oleme neid külla kutsunud ja piirkonda tutvustanud. Puudulik keeleoskus ei ole üldse takistuseks, eriti laste puhul. Igale Ukraina perele oleks tegelikult Eesti tugipere kõrvale vaja. Integreerumine ja keeleõpe läheks ladusamalt.

Suhtlen ka teiste maakondade vabatahtlike ja koordinaatoritega. Sellises mahus koostööd ei mäletagi. See on ikka meeletu, kuidas eestlased on ühise eesmärgi nimel koondunud!

Maailmas ei seisa miski paigal, kõik muutub. Milliseid muutusi oled sina viimasel ajal tajunud?

Üks asi on põlvkondade vahetus, mis on maapiirkonnas valus teema nii külaseltsides kui ka pereettevõtetes. Seega ei ole see ühe valdkonna probleem, vaid ühiskondlik muutus. Ka meie piirkonnast liiguvad paljud noored Tallinnasse või Tartusse õppima ja seal luuakse ka pere ning soetatakse kinnisvara. Õnneks on ka tagasi tulijaid. Või päris uusi elanikke, kellel seos piirkonnaga puudub.

Hea on näha muutust neis, kel siin piirkonnas suvila. Suveelanikud löövad hea meelega juba aktiivsete külaseltside tegevuses kaasa!

Vabal ajal tegeleb Kaisa rahvatantsuga

Mulle tundub, et tänapäeva noored löövad heategevuses ja annetamises hea meelega kaasa. Varem valiti üks konkreetne suund, mille vastu huvi, nüüd pigem valitakse see, mis hetkel rohkem kõnetab. Igal juhul on rahaline panustamine oluliselt tõusnud. Ma väga loodan, et üha enam vaatavad ettevõtjad noori palgates nende kogemust vabatahtlikuna.

Milliseid muutusi on kaasa toonud COVID-19 kriis vabaühenduste tegevuses. Ja ka sinu töös?

Piirangud mõjutasid eriti just neid ühinguid, kelle sissetulek sõltus inimestele teenuse pakkumisest. Füüsiline eemalolek mõjutas ka inimeste omavahelisi suhteid, kuid optimistina leian igas asjas ka head. Nimelt õppisid ka vanemaealised sotsiaalmeedia kasutamise ja mõned ühingud on öelnud, et nüüd suheldakse isegi palju rohkem, kui varem. Piirangud nõustamisteenust eriti ei muutnud. Nüüdseks eelistavad paljud kliendid juba ise suhtlust veebis, see hoiab kokku nende aega ja ka sõidukulusid.

Veebikoosolekud aitavad ka minu aega kokku hoida, samal päeval jõuab nüüd mitmele koosolekule või koolitusele, kuigi korraldajad on eri Eesti osades. Kaugtöö on tulnud, et jääda.

Kuidas teie kandis koostööd tehakse?

Koostöö võti on inimestes ja kommunikatsioonis. Kui ma noore ametnikuna alustasin, siis ütles mu kogenud kolleeg kuldsed sõnad: „Asjad mitte ainult ei pea olema õiged, vaid ka näima õiged“. Olen seda järginud ja soovitan ka teistel, kelle töö mahukaks osaks on inimestega suhtlemine.

Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis rohkem muret teeb?

Nõustajatöö lemmikosaks on projektid! Kliendile on väga tähtis, et nõustaja tema ideed toetaks ja isegi kui see tundub alguses lootusetu, tuleb anda endast maksimum, et projekt hea saaks. Projekti kirjutamise käigus õpid tundma klienti ja tema ühingut.

Nõustaja ei tohi ennast peale suruda, igal ühingul on oma nägu ja projekt peab olema just nende enda nägu. Nõustaja peab olema delikaatne ja kindlasti ei tohi konfidentsiaalsuskokkulepet rikkuda. Iga klient on oluline, püüan alati leida just neile sobiva lahenduse.

Soovime Kaisale jaksu vabaühenduste nõustamisel!

Küsimusi küsis Priit Põiklik KÜSKist.

KÜSK kuulutab taas välja iga-aastase vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru ehk AH22, mille taotluste esitamise tähtaeg on 15. september.

AH22 infotund toimub juba 8. juunil kell 11.00-12.15 interneti vahenudsel Zoomi platvormil.

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 7. juuni päeva lõpuks siin.

Päevakava:

11.00 Avasõnad ja esinejate tutvustamine
11.02 AH22 vooru tutvustus – Tea Jänes
11.10 “Milleks on vaja kaasata projekti arenguekspert?” – Martin Noorkõiv, SA Domus Dorpatensis
11.20 Taotlusvorm ja esitatud projektide hindamine – Kadri Pau, Tartu Ärinõuandla SA
11.45 AH kogemuslugu – Villy Võrk, MTÜ Töömaja
12.00 Küsimused ja vastused

Arenguhüppe toetuse taotlusvormi ja eelarvevormi leiab AH22 vooru lehelt.

Infopäeval saab osaleda zoomi vahendusel siin:
https://us06web.zoom.us/j/87897463205?pwd=WTZGMW5JdzRGK2kvRnJpb1hTRHdTZz09

Meeting ID: 878 9746 3205
Passcode: 095827

Infopäev salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav.

Tea Jänes

Koordinaator