Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV programm

Mis, kellele ja miks? Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV rahastab Euroopa Liit. CERV on lühend programmi ingliskeelsest nimest – Citizens, Equality, Rights and Values programme. CERV programm erinevate taotlusvoorude kaudu rahastust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja nende allasutustele ning riiklikele asutustele erinevate projektide elluviimiseks. Programmi eesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtuseid ning avatud, demokraatlikku, kaasava ja loova ühiskonna säilitamist.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV kontaktpunktiks Eestis, pakkudes programmialast infot ja nõustamisteenust.

Programmi eelkäijad. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm CERV teemad olid aastatel 2014-20 jaotatud kahe programmi vahel. Need olid: „Õiguste ja väärtuste programm“ ning „Kodanike Euroopa programm“. 

Millised teemavaldkondi CERV programm toetab? Programm jaguneb nelja tegevus-suuna vahel, milleks on Euroopa Liidu väärtused; võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus; kodanike kaasatus ja osalemine ja laste ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine ehk Daphne. Programmi raames rahastatakse tegevusi, mis edendavad mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust, laste õigusi, Euroopa ajaloolist mälu ja kodanike osalust, või rassismi ja soolise vägivalla vastu võitlemist. Olenevalt taotlusvoorust rahastatakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi projekte.

Millised tegevused on abikõlblikud? Täpsed abikõlblikkuse ja toetuse tingimused sätestab Euroopa Liit avatud vooru dokumentides. Tavapäraselt on need koolitused, võimekuse suurendamine, heade tavade omavaheline vahetamine, teadlikkuse tõstmine ja meediakampaaniad, küsitlused, uuringud ja analüütilised tegevused. Tavapäraselt antakse toetust kuni 90% ulatuses projekti eelarvest.

CERV programmi kestus ja eelarve. CERV on 7-aastane programm. Programmi periood on 2021-2027. Programmi eelarve seitsmeks aastaks on 1,55 miljardit eurot.

Taotlusvoorude nimekiri, mis avanevad detsember 2024 kuni aprill 2025

Tabelis avanevad avatud voorude viited otse Euroopa Komisjoni veebilehele „Funding & Tenders opportunities“. Eestikeelse lühikokkuvõtte CERV programmi avatud vooru tingimustest ja viiteid abimaterjalidele vooru alusmaterjalide kohta saad vaadata KÜSKi avatud taotlusvoorude kalendrist – https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ .

Taotlusvooru tabel põhineb CERV programmi tööplaani dokumendil, mis kinnitati Euroopa Komisjonis 01.12. 2022. CERV programmi tööplaan annab ülevaate eesmärkidest ja meetmetest, mida perioodil 2023 kuni 2024 programmist toetatakse. Nende meetmete eesmärkidega ja lühikirjeldustega, millel ei ole veel vooru dokumente koostatud, saate tutvuda CERV programmi tööplaani dokumenti sirvides. Dokumendi saate alla laadida siit (.pdf).

2023. aastal avanenud voorud on toimunud ja nende voorude ülevaade on kättesaadav siin. Toetust saanud projektide nimekiri avalikustatakse portaalis Fundng and Tenders.

2024. aastal avanenud voorud on toimunud ja nende voorude ülevaade on kättesaadav siin. Toetust saanud projektide nimekiri avalikustatakse portaalis Fundng and Tenders.

* Euroopa Komsjoni avatud voorude ajad ja rahalised mahud on ligikaudsed. Voorude täpsed tingimused ja summad kuulutab Euroopa Komisjon välja jooksvalt.

** Euroopa Komisjoni täiendatud indikatiivne tabel (avaldatud november 2023) on mõnede meetme mahtude puhul kirjutanud “TÄIENDAMISEL”. See tähendab, et meetme täpne eelarve selgub taoltusvooru väljakuulutamisel.

Lisainformatsiooni Kodanike, võrdsuse, õiguste ja väärtuste programmi kohta saab portaalist “Funding & tender” ja Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi rahastamisprogrammi veebilehelt.

CERV programmi 2025. aasta taotlusvoorude nimekiri*

Taotlusvooru nimi ja kood	CERV programmi alateema	Taotlemise periood	Taotlusvooru rahaline maht	Taotlusvooru kokkuvõte
Võrdõiguslikkuse (mittediskrimineerimine, võitlus rassismi, ksenofoobia ja kõigi sallimatuse vormide, sealhulgas romade õiguste kaitse (i.k. antigypsism), mustanahaliste rassism, juudivastasus e antisemitism, moslemite õiguste kaitse (i.k. anti-Muslim hatred, LGBTIQ+foobia) taotlusvoor / CERV-2025-EQUAL	Võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus	EDASI LÜKATUD	20 000 000 eurot	edasi lükatud teadmata ajaks (TOIMUB KINDLASTI)
Linnade ja valdade võrgustike taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-TOWN-NT	Kodanike kaasamine ja osalemine	17.12.2024 kuni 27.03.2025	10 000 000 eurot	VOOR ON SULETUD
Soolise vägivalla ja lastevastase vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise taotlusvoor / CERV-2025-DAPHNE	DAPHNE	18.02.2025 kuni 07.05.2025	23 000 000 eurot	VOOR ON SULETUD
Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvoor (jagunevad viie erineva alateema alla: rikkumisest teavitajate kaitse; EL põhiõiguste harta teadlikkus; strateegiline hagelemine, huvikaitse tugevdamine); vihakõnede ja -kuritegude vastu võitlemine) / CERV-2025-CHAR-LITI	Euroopa Liidu väärtused	27.05.2025 kuni 18.09.2025	18 000 000 eurot	Esmane info üleval
Sõpruslinnade ja -valdade taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-TOWN-TT	Kodanike kaasamine ja osalemine	09.04.2025 kuni 17.09.2025	5 000 000 eurot	AVATUD
Euroopa ajaloolise mälu taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-REM	Kodanike kaasamine ja osalemine	EDASILÜKATUD	18 000 000 eurot	edasi lükatud teadmata ajaks (TOIMUB KINDLASTI)
Kodanike kaasamise ja osalemise taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-CIV	Kodanike kaasamine ja osalemine	15.01.2025 kuni 29.04.2025	33 000 000 eurot	VOOR ON SULETUD
Laste õiguste ja osalemise taotlusvoor / CERV-2025-CHILD	Võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus	16.01.2025 kuni 29.04.2025	17 000 000 eurot	VOOR ON SULETUD

* Palun arvestage, et taotlusvoorude tabel on indikatiivne ja täpsed kuupäevad ja muu detailse info annab Euroopa Komisjon teada vooru dokumendis.

Euroopa Komisjoni info, avatud taotlusvoorude ja hangete portaal “EU Funding & Tenders Portal”

Portaali aadress on EU Funding & Tenders Portal (europa.eu) ja 18.03.2024 läbis see uuenduskuuri. Vaata lähemalt meie uudist siit.

Portaali sisenemiseks on soovitav end sisse logida (PS! See ei ole sama, mis PIC-koodi taotlemine). Sisseloginud kasutajal on võimalik kasutada kõiki portaali teenuseid, vaadata vooru infot, tutvuda partneritega jne.

Kui sisseloginud kasutaja soovib osaleda avatud voorude konkurssidel, siis tuleb registreerida juriidilise isiku PIC-kood. Vaata allolevat artiklit.

Kuidas portaalist “EU Funding & Tenders” leida avatud vooru infot?

Kas teadsd, et portaalist Funding & Tender võid leida lisaks CERV programmile infot erinevate toetusprogrammide kohta nagu ERASMUS+, Innovatsioonifond, EL tervisefond jne. Erinevaid fonde, kes portaali kaudu taotlusvoore korraldavad, on kokku 40. Selleks, et aidata huvilisel portaalist taoltuvoore leida on Euroopa Komisjonil valminud ingliskeelne videojuhis. Vaata ingliskeelset videot siit

PIC-koodi taotlemine

CERV programmi taotlusvoorudes osalemiseks tuleb taotlus esitada otse Euroopa Komisjonile ja seda saab teha läbi elektroonilise taotlus-süsteemi, mille nimeks on Funding & tender opportunities. Selles süsteemis on lisaks CERV programmile veel ka umbes 30 erinevat toetusprogrammi, kus saavad organisatsioonid osaleda. See leht on ka ettevõtetele, kes soovivad osaleda rahvusvahelistes hangetes. Selleks, et portaali taotlust esitada on vaja üheksakohalist PIC-koodi. Lühend “PIC” on inglise keeles Participant Identification Code.

• Kuidas taotleda PIC koodi või kontrollida kas sinu organisatsioonil (või partneril) on see juba olemas, vaata siia.
• Üleval paremas nurgas saad valida omale meelepärase keele, siis vajutate klahvile, mis asub paremal pool (sinine ruut – “Register your organisation”). Registreerimise saate vahepeal peatada ja siis jätkata. PIC -koodi taotlemine võtab aega u 1 tund ja see ei kohusta teid esitama taotlust või osalema avatud voorudes.
• PIC koodi taotlemise juhendi leiad siit

Kui taotlete PIC-koodi, siis arvestage, et Euroopa Komisjonil läheb PIC koodi taotleva organisatsiooni valideerimisega aega paar nädalat.

Vaata PIC-koodi taotlemise õpetust ingliskeelse video vahendusel

Rollid portaalis Funding and Tenders   

Pärast PIC koodi saamist tuleb portaalis Funding and Tenders määrata inimestele rollid organisatsioonis. Need on:

• Account Administrator/Legal Entity Appointed Representative (LEAR) – ehk konto administraator ja/või juriidilise isiku esindaja ehk LEAR. LEAR on justkui organisatsiooni tegevjuht portaalis, kes saab enda postkasti kõik ametlikud teated ja on kohtustatud neile vastama. Account Administrator ja LEAR saavad olla ka erinevad inimesed. Account Administratoril on samad õigused portaalis nagu LEARil, aga ta ei saa LEARi muuta, ega määrata teisi rolle. LEAR saab muuta ka organisatsiooni projekti rolle (need on eraldi rollid). Näiteks, kui muutub projekti peakoordinaatori roll (inimene vahetub vms).
• Self Registrant – ajutine roll, mis määratakse portaalis automaatselt inimesele, kes organisatsiooni portaali registreerib. See inimene saab kohe ka rolle lisada ja neid muuta. On automaatselt LEAR rollid, kuid saab ise LEAR rolli määrata)
• Legal Signatory – allkirjaõiguslik isik (määrab LEAR)
• Financial Signatory – finantsdokumentide allkirjastaja (määrab LEAR)

Oma organisatsiooni roll saad vaadata nii, et logid portaali Funding and Tenders, vasakpoolne menüü „MY ORGANIATION(S)“ -> organisatsiooni nime juures parempoolne nupp „Actions“ -> rippmenüüst
-> „View roles“.

Inglikeelne lisainfo rollide kohta on portaalis Funding ja Tenders kättesaadav siit.

Kuidas muuta LEAR staatust?

SAMM 1: Identifitseeri inimene, kes hakkab LEAR staatust hoidma ja nimeta ta – Seda saab teha inimene, kes organisatsiooni registreeris portaali, sest tal on Self-registrant – staatus. Ta saa saab  Central Validation Service teate, et ta määraks LEAR appointment procedure.

SAMM 2: Sisesta portaali LEAR inimese kontaktinfo ja pädev inimene, kes teda saab nimetada (organisatsiooni allkirjaõiguslik inimene). Selleks tuleb Self-registrant inimesel või praegusel LEAR inimesel minna portaalis vaatesse My Organisations > Actions > Modify Organisation.
Seejärel genereerib portaal automaatselt dokumendid, mis tuleb allkirjastada. Ned dokumendd on (1) LEAR appoinment letter and LEAR role and duties (generated as a single document) ja (2) declaration of consent to the Portal Terms & Conditions.
Süsteem vaatab automaatselt, kas LEARil on konto jms kontaktandmed. Juhul, kui on ebakõlasid, annab süsteem veateate. Kui kõik on korrektne, peab uus LEAR saama oma postkasti teate, et protsess lõpetada.

SAMM 3: LEAR staatust taotleva/muutva oranisatsiooni allkirjaõigusliku inimese tegevused:

• Allkirjastada (sinise pastakaga) dokument ja panna pitsat, mis eelmises sammus nr 2, genereeris süsteem „LEAR appoinment letter and LEAR role and duties“;
• Loe ja allkirjasta (sinise pastakaga) dokument ja pane võimalusel pitsat, mis eelmises sammus nr 2, genereeris süsteem „Portal Terms and Conditions“

SAMM 4: Kehtiv LEAR laeb üles sammus 3 allkirjastatud ja skanneeritud dokumendid registrisse (Participant Register) vaatesse- Organisations > Actions > Modify Organisation. Dokumndid, mille ta peab üles laadima on:

• Official valid proof of identity (ID-card, Passport) carrying a photo and signature of the Legal Representative (Anneli passi või ID-kaardi skaneering, mõlemast poolest)
• Document(s) proving that the legal representative(s) appointing the LEAR is/are empowered as such, which must clearly indicate the role/function within the organisation as legal representative(s) and identify and appoint a specific person (by indicating his/her personal data) as the person covering that specific role/function (Allkirjaõigusliku inimese staatust tõendav dokument, mis kinnitab, et ta on organisatsiooni esindaja. Koopia dokumendist (käskkiri vms), millega nimetati inimene allkirjaõiguslikuks.)
•  Official valid proof of identity (ID-card, Passport) carrying a photo and signature of the proposed LEAR (Uue LEAR inimese passi või ID-kaardi skaneering, mõlemast poolest)

SAMM 5: (Euroopa Komisjoni portaal) LEAR nimetamise valideerimine Central Validation Service-s. Kui kõik ülalnimetatud dokumendid on portaali sisestatud, siis portaal valideerib dokumente mõne aja.

SAMM 6: (UUS nimetatud LEAR inimene) LEAR konto aktiveerimine – Pärast valideerimise toimingut, saab uus LEAR teate e-posti teel et tuleb sisestada konto aktiveerimiseks PIN-kood, mis saadetakse talle SMSi või posti teel.

Mis iganes probleemide korral saab Central Validation Service-ga ühendust Portal Messaging Facility kaudu, mis asub selles vaates – (My Organisations > Actions> Modify Organisation).

Kuidas portaalis Funding and Tenders taotlust esitada?

Vaata inglikeelset lühivideot, mis annab sulle vajalikke nippe, kuidas lihtsa vaevaga taotlust esitada.

Partnerotsing

• CERV programmi taotlusvoorudes on reeglina vaja rahvusvahelist partnerit, kellel on olemas ka PIC-kood. PIC koodi on üheksakohaline kood, mis võimaldab teil ja teie partneritel siseneda portaali “Funding & tender“, mille kaudu käib toetuse taotlemine ja aruandlus ja partnerotsing. PIC-koodi taotlemise kohta loe siit. Partnerotsing tähendab nii ise juhtpartnerina partneri otsimist kui ka end kellegi partnerina (mitte juhtpartnerina) üles anda.
• Partneriks üles andmine käib nii, et valite mingi kindla avatud CERV programmi fooru Funding and Tenders lehel ja valite rubriigi Partner search announcements. Selles rubriigis saate nii vaadata organisatsioone, kes partnereid otsivad, kui ka saate lisada oma organisatsiooni.
• CERV programmi kohalikud kontaktpunktid (18 riiki) korraldavad partnerotsingu foorumeid zoom-keskkonnas. Foorumite eesmärk on CERV projektide vahel sünergia tekitamine (sh koostööprojektide tekkimine, partnerite vaheline suhtlemine jne). Foorumid on rahvusvahelised ja reeglina toimuvad need ZOOM-keskkonnas. Foorumiga saavad liituda projekti-ideed ja seda saad teha siin.
• CERV programmi kohalikud kontaktpunktid (18 riiki) on üles seadnud ka võimaluse partnerotsinguks. Võimalik on nii otsida partnereid kui ka enda organisatsioon üles seada. Seda saad teha siin.
• Kui soovid lihtsalt uurida ja vaadata, kes on CERV kontaktpunktide võrgustiku kaudu end partnerina üles seadnud, siis saad seda teha lihtsasti Jotform platvormil siin.
• KÜSKi rahvusvahelise koostööd arendavad taotlusvoorud on mõeldud vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekuse tõstmiseks ja võimaldavad ühingutel teadmiste vahetamiseks reisida välismaale või kutsuda valdkonna eksperte Eestisse. Lisainfot rahvusvaheliste voorude kohta leiad siit.

Kuidas teha nii, et koostööst tekiks edu, mitte kadu?

CERV programmis soodustatakse ühistaotluste tegemist. See tähendab, et projekti ideeloomesse ja kogu järgneva protsessiga peaks kaasa liikuma erinevate organisatsioonde (ja riikide) esindajad. Teisisõnu tuleb teha koostööd. Kõige lihtsam ja tavapärasem viis, kuidas koostöö tegemist alustada on inimesed kokku kutsuda. Mida inimeste kokkukutsumisel silmas pidada ja millega arvestada? Mida saab mõjutada ja mida mitte?

Grupidünaamika ja grupiprotsessid

Kui koos on rohkem kui kaks inimest, siis hakkab juhtuma „asju“.  Vahel ei pruugi need olla just kõige paremad olukorrad. Seetõttu on oluline teada, mis on grupidünaamika ja mida teha, et grupikohtumisest sünniks kasu. Grupidünaamika on kogum tegevustest, protsessidest ja muutustest, mis on võimalikud ainult grupis ja või gruppide vahel. Grupidünaamika ja grupiprotsessid on midagi, mis tekib alati ja mida ei saa vältida, ega tervikuna juhtida. Juhtida ja suunata saab grupis toimuvaid tegevusi et toimuvate muutuste energia oleks lahenduskeskne ja positiivne.

Iga grupp läbib kindlad arenguprotsessid. Protsessid võivad olla korduvad ja nende kestus pikkus võib olla erinev. Protsesside mõistmine aitab aru saada, millal hakata näiteks grupis tööülesandeid jagama, miks on vajalik konfliktistaadium, miks on tutvumise periood oluline jne.

Grupi arenguprotsesse kirjeldab Tuckmani mudel. Tuckmani viis grupi arengustaadiumit on:

1. Tutvumine (forming) – Jagatakse isiklikku taustainfot, ebakindlus, esialgse info vahendamine;
2. Konfliktiperiood (storming) – Ebamugavus, rahulolematus, juhile ja kogu protsessi kulgemisele suur väljakutse;
3. Struktuuri tekkimine (norming) – ühtekuuluvustunne, saavutatakse kokkulepped, jagatakse rollid ja ülesanded, kommunikatsioon on tõhusam;
4. Tegutsemine e koostööfaas (performing) – grupitööle keskendumine, tooülesannete teostamine, otsuste tegemine, tehakse koostööd;
5. Kokkuvõtete tegemine (adjourning) – tegevuste lõpetamine, kokkuvõtete ja järelduste tegemine.

Juhul, kui ühel koosolekul kõiki grupi arenguprotsesse ei läbita, on mõistlik teha veel kohtumisi, et kõik grupiliikmed saaksid ühtemoodi töö toimimisest aru jne. Näiteks koostööfaasi ei pruugita jõuda esimesel kohtumisel, vaid alles viiendal. Oluline on jälgida, et enne koostööfaasi jõudmist (arengustaadium nr 4), oleks grupil kolm esimest staadiumi läbitud.

Grupi kohtumise korraldamine

Koosolekud, töörühma kohtumised, ümarlauad on kõige tavapärasem grupi arenguprotsesside läbimise viis. Nimetagem neid siis näiteks koostöökohtumisteks. Grupi kohtumised on vajalikud, et jõuda tegutsemise faasi, kus hakkab koostöö toimuma.

Nagu eelnevas peatükis öeldud, ei pruugita esimesel ja teisel kohtumisel konfliktiperioodist kaugemale jõuda. Grupi kohtumiste korraldamisel arvesta asjaoluga, et grupp peab koostööfaasi jõudmiseks läbima 3 faasi ja seal hulgas konfliktifaas. PS! Konfliktifaas ei tähenda seda, et teiseteist ei austata, tehakse alusetult kriitikat, räägitakse üle, ei kuulata jms. Grupi konfliktifaas on seotud reeglina asjaoluga, et teiseteist ei tunta nii hästi ja ei räägita kõigest avatult, mistõttu tekib usaldamatus ja seejärel rahulolematus. Seega on oluline keskenduda grupiprotsessides esimesele etapile, milleks on tutvumisõhtud vabas õhkkonnas, teineteise väärtusruumi tajumine, isiklike huvide jagamine jms.

Eesmärgista oma grupi kohtumised vastavalt sellele, mis faasis hetkel grupiga liigutakse. Näiteks võiks esimene kohtumine olla mitteformaalsem, et grupi liikmed saaksid teineteisega tuttavaks. Tutvumisfaasi kohtumisel on oluline, et igaüks saaks sõna ja võimaluse ennast teistele avada.

Jälgi, et grupi liikmed oleksid ühises inforuumis ja kõik saaksid ja levitaksid infot kokkulepitud kanalite kaudu.

Grupi kohtumistel on oluline kokku leppida kohtumiste eetikas – mis on lubatud ja mis ei ole. Olulised baasoskused koostöö kohtumistel osalemiseks on – austus – anna sõna ja võta sõna, jälgi oma hoiakuid (milline on sinu hääletoon ja kehahoiak); hoia iseenda ja teiste aega kokku – püsi fookuses (hoia muud seadmed eemal, nt koosolekul on ainult üks arvuti); tuju – kas oled emotsionaalselt ja sotsiaalselt valmis kohtumisel olemas, kas sinu baasvajadused on täidetud, kas oled endale kohtumise eesmärgi selgeks teinud. Kohtumise eetikareeglid saab grupp ise kokku leppida.

Siin on üks näide sotsiaalsetest oskustest, mida enne kohtumist ilmas pidada ja mida on lihtne omandada ja meelde jätta:

Artikli koostas: Katre Tamm

Allikad

Forsyth, D. R. (2014). Group dynamics (6th ed.). Belmont, CA: Wadsworth Cengage Learning

d’Agostino, M. et al (2007). Projektinõustamine noortealgatustes : käsiraamat noorte osaluse toetamiseks,  Tallinn, Euroopa Noored (Veebis kättesaadav siit)

“BOTTOM-UP meetod” linnade ja valdade koostöös

Mida see väljend “bottom-up” tähendab?

• Väljendit kasutatakse CERV programmi meetmestes eelkõige linnade ja valdade koostöömeetmetes (nii linnade võrgustike kui ka sõpruslinnade taotlusvoorus). Linnade ja valdade koostöö ei põhine ainult juhtide vahel sõlmitud kokkulepetel, vaid selles osalevad aktiivselt ka kohalikud inimesed. Seega ei ole tegemist niivõrd meetodiga kuivõrd mõtteviisiga, kus kohalik võim kaasab otsuste tegemisse aktiivselt kohalikke inimesi – otsides selleks ise sobivaid meetodeid.
• Selle mõtteviisi eesmärk on otsida ja luua kohalikus piirkonnas lahendusi, mis vastavad kohalike inimeste vajadustele – näiteks ühistransport, haridus, kultuur, turvalisus vms.
• BOTTOM-UP lähenemine aitab vältida „ülevalt alla“ peale surutud lahendusi, mis ei pruugi sobituda kohalike olude ja ootustega.

Võimalused ja vahendid BOTTOM-UP elluviimiseks linnade ja valdade koostöös:

1. Kogukonnale on võimaldatud aktiivne osalemine strateegilistes protsessides

• Osaluse tagamine strateegiliste dokumentide ettevalmistamises ja aruteludes: arengukavad, koostöölepped.
• Töötoad ja arutelud kohalike elanike ja organisatsioonidega. ✅ Näide: Ida-Virumaa omavalitsused kaasasid elanikke piirkondliku arengustrateegia koostamisel läbi töötubade ja veebiarutelude.

2. Piirkondlikud koostöövõrgustikud

• Koostööplatvormid (nt LEADER tegevusgrupid), kus kogukonnad ja omavalitsused töötavad koos.
• Kogukonnapõhised projektid, mis saavad rahastust mitme omavalitsuse koostöös. ✅ Näide: LEADER-programm (vt viide 1) – toetab kohalike elanike ja omavalitsuste ühisprojekte maaelu arendamiseks.

3. Kodanikualgatuse ja osaluse toetamine

• Kodanike eelarve (kaasav-eelarve)
• Ideekorjed valdadeüleste probleemide kohta (nt noorte liikumisvõimalused, ühistransport) ✅ Näide: Tartu kaasava-eelarve on hea näide, kus kodanikud ise pakuvad välja ideid ja hääletavad, mida linn peaks ellu viima (vt viide 2).

4. Digitaalsed platvormid kaasamiseks

• Rahvaalgatus.ee, VOLIS või muud e-demokraatia platvormid
• Kohalikud foorumid ja sotsiaalmeedia kanalid info kogumiseks

---

Viited ja allikad

1. LEADER lähenemine Eestis
   Põllumajandusministeerium ja PRIA:
   https://www.pria.ee/toetused/leader-projektitoetus-2023-2027
2. Tartu kaasav eelarve näide:
   Tartu Linnavalitsus: www.tartu.ee/et/kaasaveelarve
3. Rahvaalgatus.ee platvorm – eelnõude ja ettepanekute esitamine riigi tasandil:
   https://rahvaalgatus.ee/
4. Sidus kogukond kui vabatahtlike ja avaliku sektori koostöö võti – https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/sidus-kogukond-kui-vabatahtlike-ja-avaliku-sektori-koostoo-voti
5. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) – korraldab tihti piirkondlikke koostööfoorumeid:
   https://www.elvl.ee/

Kaasrahastus

CERV programmi meetmete rahastamine toimub peamiselt kindlasummaliste maksetena (i.k. LUMP SUM). Toetusega ei saa rahastada kogu projekti maksumust, toetusesaajad võivad kanda lisakulusid, mida liidu toetus ei kata. Teisisõnu on see kaasrahastus (i.k. co-financing).

Kindlasummalisi makseid on CERV programmis kahte tüüpi, need on:

1) ette antud eelarvetabel, kus on fikseeritud summad ja

2) toetuse taotleja koostatud eelarvetabel, kus toetuse saaja määrab ise ühiku summa.

Esimesel juhul on summad kindlaks määratud ja arvesse on võetud kaasrahastamise põhimõtet. Vaata CERV programmi kindlasummaliste maksete määramise analüüsi (sh kaasrahastamise põhimõttega arvestamist) siit.

Teisel juhu on toetuse protsent määratud kindlaks toetuse andmise avatud vooru dokumendis. Seega saab toetuse taotleja eelarvet planeerides arvestada ka kaasrahastuse summa suurusega.

Kindlasummalise makse puhul eeldatakse, et toetuse taotleja arvestab ja järgib kaasrahastamise põhimõtet. Seega ei nõua Euroopa Komisjon taotlejalt teavet muude rahastamisallikate kohta peale ELi toetuse.

Kas teadsid, et KÜSKist on võimalik taotleda välisfondi projektis osalemiseks (või toetuse taotlemiseks) kaasrahastust? TÄHELEPANU!! 2024a taotlusvoor on avatud. Vaata lähemalt infot siit.

Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine

Kõigis CERV programmi voorudes tuleb taotlejal arvestada soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. See on vajalik, et tagada projektides võrdsetel alustel juurdepääs nii naistele kui ka meestele. Lisaks naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, on soovituslik projektide kavandamisel ja teostamisel pöörata tähelepanu kõigile diskrimineerimisohus olevatele sihtrühmadele, nagu on kirjeldatud EL põhiõigust harta artikkel 21 ja võrdse kohtlemise seaduse § 1.

Soolise võrdõiguslikkusega arvestamist projektis saab teha minianalüüsiga. Minianalüüsi tööriistaks on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi koostatud põhiküsimused, millel vastates saab oma projekti sisule teha soolõime analüüsi. Eesti keelde on küsimustiku mugandanud Eesti taotleja jaoks kontaktpunkt. Eestikeelse küsimustiku saad alla laadida siit:

Küsimustele vastamise kaudu saavad taotlejad hinnata oma projekti soolise võrdõiguslikkuse aspektist (sh diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade kaasamise aspektist). Analüüs aitab vältida soovimatut negatiivset mõju nii naistele kui ka meestele. Taotlejatelt oodatakse seda, et nad kavandavad ja teostavad oma kommunikatsioonitegevusi sootundlikult. See hõlmab eelkõige sootundlikku keelekasutust. Projektitegevustes tuleb vältida olukorda, kus haavatavas olukorras oleva sihtrühma stereotüüpi on projekti tegevuste kaudu tahtmatult veelgi süvendatud. Oluline on pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse analüüsile nii projekti ettevalmistamisel, projekti tegevustes, projekti järeltegevustes.

Need projektitaotlused, kus on kirjeldatud, kas ja kuidas soolise võrdõiguslikkusega on arvestatud projektis ja kuidas analüüs tehti, saavad projekti kvaliteedi hindamise kriteeriumis rohkem punkte. Vt ka CERV projekti hindamise kriteeriumid https://kysk.ee/taotlejale/cerv/#hindamine .

Allolev video on Sloveenia riikliku kontaktpunkti korraldatud seminari salvestus, kus Euroopa Komisjon selgita mõningaid põhimõisteid, miks on soolise võrdõiguslikkusega arvestamine projektide koostamisel on oluline ja kuidas seda teha.

Soovituslik lugemine:

• Sooneutraalne keel Euroopa Parlamendis (2018)
• Portaal Haridus ja Sugu (rohkelt õppematerjali haridusasutustele ja lisaks kvaliteetseid artikleid) – www.haridusjasugu.ee
• Feministeerium (MTÜ Oma Tuba) – Feministeerium on sõltumatu feministlik organisatsioon, mille peamised tegevussuunad on kommunikatsioon, huvikaitse ja kogukonna võimestamine – www.feministeerium.ee
• Põhimõisted soolisest võrdõiguslikkusest (Feministeeriumi sõnastikust)
  • Võrdse kohtlemise seadus
  • Sooline võrdõiguslikkus
  • Sooline diskrimineerimine
  • Seksism
• Sooperspektiiv ja analüüs (Feministeeriumi sõnastikust)
  • Sooneutraalsus
  • Sootuimus (soopimedus)
  • Sootundlikkus
  • Soorollid ja soostereotüübid
  • Võimestumine ja võimestamine
• Sooline segregatsioon (Soolõime kompetentsikeskus, sotsiaalministeerium)
• Karjäär (Feministeeriumi sõnastikust)
  • Klaaslagi
  • Klaassein ja betoonsein
  • Lekkiv toru
• Muud tasandid (Feministeeriumi sõnastikust)
  • Ageism ehk vanussurve
  • Privileegituimus
• Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine erinevates valdkondades (digitööriist)
• Võrdsuskeskus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav Võrdsuskeskus on virtuaalne kompetentsikeskus, mis on loodud eesmärgiga suurendada erinevate sihtgruppide teadlikkust soolise võrdsuse (soolise võrdõiguslikkuse) põhimõtetest pakkudes iseõppeks vajalikku tuge.
• Võrdõigusvolinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud. Volinikku toetab tema töös voliniku kantselei ja tema puudumisel täidab tema kohustusi ta asetäitja.

Lastekaitsepoliitika CERV projektides

CERV programmi voorudes julgustatakse taotlejat suunama oma projekti tegevused laste sihrühmale ja neid ka oma projekti planeerimise faasi kaasama. Selleks, et tagada nii projekti meeskonna turvalisus ja laste turvalisus, peab taotleja alla 18a sihtgrupi kaasamisel projektitegevustesse, viitama oma organisatsiooni lastekaitsepoliitika dokumendile.

Lastekaitsepoliitika dokument ei pea dubleerima kehtivat lastekaitseseadust. See peab sisaldama selget teavet töötajate (sealhulgas praktikantide ja vabatahtlike) värbamise kohta ning taustakontrolli (kontrolli). See peab sisaldama ka selgeid protseduure ja eeskirju töötajatele, sealhulgas aruandluse eeskirju ja pidevat koolitust.

Lastekaitsepoliitika dokument peab sisaldama nelja teemad ja need on: poliitika, inimesed, protseduurid ja vastutus.

• Teema 1 poliitika – organisatsioon töötab välja poliitika, mis kirjeldab, kuidas ta on kavandanud lastele tekitatava kahju ennetamise tegevused ja mil moel reageeritakse, kui lastele on tekitatud kahju.
• Teema 2 inimesed – organisatsioon seab oma töötajatele ja kaastöötajatele selged kohustused ja ootused lastele tekitatava kahju ennetamiseks ja sellele reageerimiseks. Vajadusel kaasatakse lisakompetentsi. Olemas on vajalikud enesehindamise meetmed.
• Teema 3 protseduurid – organisatsioon loob lastele turvalise keskkonna, rakendades lastekaitseprotseduure, mida rakendatakse kogu organisatsioonis ja nende partnerite organiatsioonides, kes projekti läbi viib.
• Teema 4 vastutus – organisatsioon jälgib ja vaatab üle oma kaitsemeetmed.

See poliitikadokument peab olema veebis kättesaadav ja läbipaistev kõigile, kes organisatsiooniga kokku puutuvad. Viide peab olema lastekaitsedokumendile taotluses enne, kui taotlus portaali esitatakse.

Ingliskeelne lastekaitsedokumendi koostamise juhis:

Eesti vabaühenduse (Tammepuu Eesti Klubi MTÜ) koostatud lastekaitse dokument

CERV koostööprojektid

Projekt Noorte Hääl

2024. aasta märtsis alustas CERV programmi kontaktpunkt oma pilootprojektiga, mille eesmärk on teha lapse hääl kuuldavaks haridusvaldkonnas. Rubriik ilmub Õpetajate Lehes iga kuu viimasel teisipäeval ja seda toimetab Tuulike Kivestu. Kaasa löövad lapsed ja noored erinevatest Eesti koolidest.

Senini ilmunud rubriigid ja teemad:

• 26. märts 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Põhikoolilõpetajad ootavad õpetajatelt rohkem toetust
• 30. aprill 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas on olemas naiste- ja meestetööd?
• 28. mai 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Ma ei meeldi õpetajale
• 29. oktoober 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Koolis telefoniga või telefonita?
• 19. november 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas koolipäev võiks alata hiljem?
• 11. veebruar 2025 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas õpilaste tagasisidet küsitakse ja arvestatakse?

Kuidas jõuda kvaliteetse projektini?

Minimaalne kvaliteedilävend, mille juures kaalutakse projektile rahastuse andmist, on 70 punkti. Punktid arvestatakse kolme hindamiskriteeriumi põhjal, milleks on asjakohasus, kvaliteet; ja mõju. Täpsemalt saad lugeda hindamiskriteeriumite kohta selgitusi siit.

Mitmeaastase hindamispraktika põhjal on Euroopa Komisjon kokku pannud loetelu, mis iseloomustavad kvaliteedikünnise ületavaid projekte. Kvaliteetsed projektid:

• lahendavad probleemi, mis on seotud siseriiklike ja/või EL poliitikatega (taotluses on viide);
• on seotud avatud vooru dokumendis viidatud EL poliitikadokumentidega (taotluses on viide);
• on selgelt määratletud ja saavutatavad projekti eesmärkidega. Vaata näiteks SMART-reegli järgi püstitatud eesmärkide seadmist siit;
• on praktiliste ja kasulike väljunditega;
• avaldavad otsest positiivset mõju sihtrühma(de)le;
• on arvestanud sihtrühmade kaasamisel nende erivajadusi;
• on pööranud tähelepanu ja läbivalt mõelnud projekti jätkusuutlikkusele – nii partnerite valikul, sihtrühma seadmisel, kui ka tegevuste planeerimisel;
• on valinud oma koostöövõrgustiku-konsortsiumi liikmeteks põhjendatud ja pädevad partnerid;
• on arvestanud tegevuse läbiviimisel soolise võrdõiguslikkusega ja laste turvalisuse põhimõtetega;
• pakuvad välja uuenduslikke lahendusi (see tähendab, et projekt pakub välja uusi ja alternatiivseid lahendusi pidevalt korduvate ja süvenevate probleemide lahendamisel ja samas kaasates piirkondi, kus eelnevalt ei ole sarnaseid meetodeid kasutatud)

Soovitame kasutada Tallinna Ülikooli koostatud projektijuhtimise materjale, mis aitavad nutikate meetoditega projekti selgelt ja arusaadavalt kirjutada. Materjale saad lugeda siit.

Mis on võimekad ja mis on parimad praktikad?

Euroopa Komisjon eristab kahte liiki edukaid projekte: ühed on võimekad ja teised parimad praktikad. Võimekad on need projektid, mis on hindamise faasis saanud maksimaalsed kvaliteedipunktid. Parimad praktikad on need projektid, mis on saavutanud maksimaalselt oma lubatud eesmärgid projekti lõpuks.

Ühe parima praktika näitena presenteerib Euroopa Komisjon CERV programmi linnade ja valdade võrgustiku toetusmeetme projekti “StadtRäume – UrbanSpaces“. Selle projekti üks eesmärke oli tuua ajalooline materjal uute ja kaasaegsete meediumite kaudu noorteni. Kuna projekt oli suunatud noortele, siis olid nad esindatud igas projekti faasis – ettevalmistamisest projekti lõpusündmuseni välja. Parima praktika näitega saad tutvuda siin.

Taotluste hindamine

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste praogrammi CERV taotlusvoorude väljakuulutamise dokumendis (inglise keeles “Call Document” ) on kirjas hindamise alused (inglise keeles “Award criteria”). Hindamiskriteeriumite eest saadavad punktisummad võivad avatud voorudes olla erinevad, kuid üldjuhul on kriteeriumid ühesugused. Täpsemal loe kindlasti avatud vooru dokumendist. Selle peatüki mõte on tuua võimalikule taotlejale lähemale eestikeelne teave, mille alusel Euroopa Komisjon programmi esitatud taotlusi hindab.

Universaalsed hindamiskriteeriumid on:

ASJAKOHASUS. Selle kriteeriumiga hinnatakse reeglina millisel määral vastab taotlus konkursi prioriteetidele ja eesmärkidele. Hinnatakse, kui selgelt on määratletud tegevuse vajadused, sihtrühm ja soolõimega arvestamine. Milline on panus ELi strateegilisse ja õiguslikku konteksti? Milline on üleeuroopaline/üleriigiline mõõde? Kuidas kasutatakse võimalust kajastada tegevuse tulemusi teistes riikides (heade tavade jagamise võimalus)? Kas on projekti tegevustel potentsiaal arendada vastastikust usaldust/piiriülest koostööd? Kuidas on arvestatud dubleerimise vältimisega teiste liidu programmidest rahastatavate projektide või eelmis(t)e sama rahastamisvoo projekti(de)ga? Kuidas on kavas tekitada sünergiat ja täiendada sel moel teisi EL meetmeid (vaata, mis on ELis olulised prioriteetsed tegevused).

KVALITEET. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti selgust ja järjepidevust. Kas ja kui loogilised seosed on projektis probleemide, vajaduste ja pakutud lahenduste vahel (logframe meetod). Kas ja kuidas projekt kasutab innovaatilist lähenemisviisi? Mis see on? Loe näiteks sotsiaalse innovatsiooni kohta siit. Kas ja kuidas on kasutatud eelmiste projektide tulemusi? Milline on projekti teostamise metoodika, milles on nõuetekohaselt arvesse võetud soolist aspekti (töökorraldus, ajakava, ressursside jaotamine ja ülesannete jaotus partnerite
vahel, riskid ja riskijuhtimine, seire ja hindamine). Vaata täpsemalt soolise aspekti arvesse võtmise kohta eestikeelset abimaterjali siit. Kuidas on projektis käsitletud eetikaküsimusi? Vaata 2002. aastal Eesti vabaühenduste vastu võetud eetikakoodeksit siit. Milline on projekti teostatavus vastavalt kavandatud ajakavale?

MÕJU. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti tegevuste võimekust ja edasipüüdlikkust ja tulemuste eeldatavat pikaajalist mõju sihtrühmadele ja laiemale üldsusele. Kas ja milline on tegevuste tulemuste levitamisstrateegia kestlikkuse ja pikaajalise mõju tagamiseks? Kas ja milline on positiivse mitmekordistava mõju võimalikkus? Milline on selle toetuse tulemuste kestlikkus pärast ELi rahastamise lõppu?

Taotluse esitamise kontroll-nimekiri

Enne taotluse esitamist portaali “Funding and Tenders” veendu, et oled andnud endast parima. Testi end ja vaata järele, selleks prindi välja või vaata ekraanilt kontroll-nimekirja

CERV programmist toetust saanud Eesti organisatsioonid

Seisuga detsember 2024 on Eesti saanud aastatel 2021 ja 2024 CERV programmi kaudu toetust saanud (nii peataotlejana kui ka partnerina) 66 korda (51 erinevat organisatsiooni). Toetuse summa kokku on 2,7 miljonit eurot (2024a toetuse saajate info ei ole täielik, sest EK ei ole veel kõigi voorude toetuse saajatega lepinguid sõlminud). Tabel täienb pidevalt Tutvu projektide loeteluga siin.

EL lipu logo kasutamine

Toetuse saaja peab teavitama avalikkust toetuse päritolust. CERV toetuse saaja peab kasutama EL lippu ja/või EL lippu koos tekstiga “Kaasrahastab Euroopa Liit”.

Eestikeelse tervikjuhendi ja viited eestikeelsetele logodele (erinevad formaadid) saad alla laadida siit:

Programmi üldine info

2023. aastal jõudis kaante vahele Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) analüüs, mille eesmärk oli saada parem ülevaade kodanikuühiskonna maastikust ELi õiguste ja väärtuste kaitse ja edendamise valdkonnast. Loe uuringut siit.

Programmi viib ellu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA) ja Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG JUST). Euroopa Komisjon  vastutab programmi strateegia ning prioriteetide seadmise eest. Ühtlasi levitab Komisjon häid praktikaid ning tulemusi. Programmi kohta jagavad rohkem infot osalevates riikides asuvad kontaktpunktid.

Programmialast lisainfot ja nõu eesti keeles pakuvad kontaktpunkti koordinaatorid

• Facebook