Välisprojektide toetamine 2024. aastal

Konkursi raames toetab KÜSK rahaliselt vabaühendusi, mis on esitanud välisrahastajale (rahastamisüksus või fond, mille rakendusüksus ega täitevasutus ei asu Eestis ega ole Eesti asutuse või organisatsiooni poolt hallatav) rahvusvahelise koostööprojekti taotluse või mis osalevad vastavas projektis partnerina.


Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 10 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% taotleva ühingu omafinantseeringu summast või 10% kindlasummalise maksega* projekti toetussummast.

* Kindlasummalistel maksetel (inglise keeles lump sum) põhinev projekti rahastamine on toetuste arvutamise süsteem, mille aluseks on vastavad fikseeritud kriteeriumid (nt osalejate arv, projektis osalevate partnerriikide arv, ürituste arv, tegevuste kestmise päevade arv jne.)

Toetuse saamiseks tutvu konkursi tingimustega ning esita KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega.


Taotlemine

Taotlus esitatakse taotleja seadusliku esindaja või selleks volitatud isiku poolt kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:

  • välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega;
  • taotluse rahuldamise otsus või toetusleping;
  • vajadusel esindusõigust tõendav digitaalselt allkirjastatud volikiri.

Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee

NB! Üks taotleja saab kalendriaastas taotleda toetust ühele välisprojektile.

Konkurss on jooksvalt avatud. Taotlusi võetakse vastu kuni eelarves vahendeid jätkub.


Aruandluse dokumendid

TMSis esitatud ja toetatud projektide aruandlus tuleb esitada TMSis. Varasematel aastatel ehk 2022. a. ja varem sõlmitud toetuslepingute aruandlus tuleb esitada vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud tingimustele ehk KÜSKi aruandevormidel, millele on lisatud välisrahastajale esitatud ja kinnitatud lõpparuanne ja selle heakskiitmise otsus, allkirjastatuna ühes digikonteineris ja saata aadressile kysk@kysk.ee

Aruandevormid:

2022. aastal sõlmitud toetuslepingute puhul kasutage järgmist aruandevormi:

Aruandevorm 2022

2021. aastal sõlmitud toetuslepingute puhul kasutage järgmist aruandevormi:

Aruandevorm 2021


Rahvusvahelise suuna konkursside infopäev Zoomis toimus 12. märtsil kell 15.00 ja on järelvaadatav siin:

Abivahend, kui soovite salvestusel kiiresti õige koha üles leida:

  • nõuded taotlejale (salvestusel algab selle tutvustus 0:50)
  • reisitoetuste konkurss (algab 5:17)
  • välisprojektide toetamise konkurss (algab 20:17)
  • rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss (algab 25:03)
  • taotluste menetlemise süsteemi (TMS) lühitutvustus (algab 32:12)

Korduma kippuvad küsimused

Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?

Taotlusele on volikiri vaja lisada siis, kui ühingu juhatusel on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ühiselt – näiteks on juhatuses kaks juhatuse liiget ning nad on esindusõiguslikud ainult koos (seda saab iga ühingu puhul kontrollida E-Äriregistrist plokist “Esindusõigused”).

Sellisel juhul on õigus taotlus esitada kas:

a) esindusõiguslikel juhatuse liikmetel koos;

b) volitatud isikul, keda on volitanud esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos.

Taotlust saab esitada üks inimene, seega tuleb taotlusele jagatud esindusõiguse puhul lisada volikiri milles kõik jagatud esindusõigusega isikud (ülaloleva näite puhul siis kaks juhatuse liiget) on andnud õiguse taotluse esitanud isikule üksi taotlust esitada.

Kui ühingul ei ole sellist erisust ehk ühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige siis eraldi volikirja vaja ei ole. Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab iga juhatuse liige TMSis anda volituse ning eraldi volikirja vaja ei ole.

Kuidas TMSis volitust anda leiab TMSi juhendist SIIT, leheküljelt 16.

Mis on välisrahastaja, juhtpartner ja partner? Kes nendest on selle konkursi raames “välisrahastaja”?

Välisrahastaja on üldiselt fond, mis pakub rahastust rahvusvahelistele projektidele. Selle konkursi raames on välisrahastaja Eestis mitte asuv üksus, ehk taotlusvoorude koostamine, menetlemine ja projektitaotluste osas otsuste tegemine ei leia aset Eestis.

Enamasti kaasnevad sellega välisrahastaja poolt seatud taotlemise tingimused, kindlad projektide eesmärgid või valdkonnad ja taotlusvoorud. Näiteks võib tuua Euroopa Komisjoni toetused nagu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV), mille erinevate programmide raames saavad Eesti vabaühendused taotleda projektitoetust kas juhtpartneri- või partnerina.

Juhtpartner on see ühing, mis esitab välisrahastajale projektitaotluse milles on välja toodud eesmärgid, tegevused, eelarve, väljundid jm nõutud teave. Toetuse saamisel sõlmib välisrahastaja juhtpartneriga lepingu, millega kaasneb mh aruandluskohustus (ja toetuste väljamaksmine partneritele, kui projektis on partnereid).

Partner on see ühing, mis on juhtpartneri esitatud taotluses märgitud partnerorganisatsiooniks, ning mis viib partnerina läbi eelnevalt kokkulepitud tegevusi projekti raames. Välisrahastaja või projekti juhtpartner sõlmib partneritega eraldi lepingud, milles sätestatakse muuhulgas tähtajad, aruandluskohustus, ja välisrahastajalt saadud toetussummade väljamaksmine vastavalt tegevuskavale ja eelarvele.

KÜSKi välisprojektide konkursist saab toetust taotleda ühing kes on kas juhtpartner või partner.

Kas KÜSKilt toetuse taotlemiseks peab olema sõlmitud juba toetusleping välisrahastajaga?

Taotluse esitamise ajaks peab olema olemas üks kahest – kas leping või otsus:

a) välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega ja sõlmitud toetusleping välisrahastajaga;

või

b) välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega ja välisrahastaja ametlik otsus projektitaotlus rahuldada.

Kui oleme KÜSKilt toetuse saanud ja on aeg esitada lõpparuanne – mis tuleb lisaks KÜSKi aruandevormile esitada?

Koos KÜSKi lõpparuandega tuleb esitada a) juhtpartneri poolt välisrahastajale esitatud lõpparuanne koos kõigi lisadega ja b) välisrahastaja kinnitus, et lõpparuanne on heaks kiidetud.

Kui olete projektis juhtpartner, siis lõpparuande esitamise kohustus välisrahastajale on teie ühingul, ning teie ühing saab välisrahastajalt ka otseteavituse (enamasti kinnituskiri), et aruanne on heaks kiidetud. Need dokumendid tuleb esitada KÜSKile.

Kui olete projektis partner, siis enamasti esitate oma tegevuste ja kulude kohta aruande juhtpartnerile; juhtpartner koostab kõikide partnerite aruannetest koondaruande ja esitab selle välisrahastajale. Seega veenduge, et olete juhtpartnerile teada andnud, et partnerina on teil projekti lõppedes vaja neilt saada välisrahastajale esitatud aruanne ja neile saabunud kinnituskiri välisrahastajalt.

Kui te ei leidnud vastust oma küsimusele, või kui soovite midagi täpsustada, siis võtke ühendust konkursi koordinaatoriga!


Sandra Paulus

koordinaator

  • rahvusvahelise koostöö toetuste koordineerimine;