Toetuste ajalugu

Projekti eesmärk: Projekti tulemuseks on loodud mobiilse kerksuskeskuse (MKK) põhitaristu, mis saab tegutsema Tallinna linna elanike heaks. MKK on KOV-i ja MUPO võimalik ressurss kriisi olukorras kasutamiseks. MKK reageerib kokkulepitud aja jooksul ja on üles seatav määratud asukohta Tallinna linnas.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on suurendada kogukonna turvalisust kriisiolukorras, luues mobiilse kerksuskeskuse (MKK) põhitaristu. Kuna Tallinna elanikkond on hajutatud ja kõik ei pääse kohaliku omavalitsuse hoonetesse, saab MKK paigutada kriisipiirkonda, pakkudes infot, soojust ja turvatunnet. MKK toimib ühenduslülina elanike ja riigi vahel. MKK paigutatakse Kopli vabatahtliku päästekomando territooriumile ning on valmis paindlikuks ja operatiivseks kasutamiseks.

Projekti eesmärk: Rabivere avalikul külaplatsil on käsipumbaga puurkaev. Projekti lõppedes on Rabivere külas puurkaev, mis tagab kriisiolukorras (sõja, elektrivarustuse katkemise, põua perioodi) küla ja lähiümbruse elanikele joogivee kättesaadavuse. Selle tulemusena suureneb kogukondade toimepidevus ja elukvaliteet.

Projekti lühikokkuvõte: Rabivere kogukonnale loodav käsipumbaga puurkaev tagab kriisiolukorras (sõja, elektrivarustuse katkemise, põua perioodi) küla ja lähiümbruse elanikele joogivee kättesaadavuse. Selle tulemusena suureneb kogukondade toimepidevus ja elukvaliteet.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena suureneb Külade Ühenduse piirkondliku kogukondade kriisivalmidus, tagades mobiilse generaatori abil elutähtsate teenuste (nt veevarustus, soojatootmine ja toiduvalmistamine) toimimise elektrikatkestuste ja muude kriisiolukordade ajal. Projekt aitab vähendada kogukonna sõltuvust välisabist ning parandada turvatunnet, et tagada parem valmisolek ootamatutes olukordades ja suurendada kogukonna võimekust kriisidega toime tulla.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti tulemusel on Russalu Külade Ühenduse piirkonna kogukonnal kriisiolukordades juurdepääs elektrienergiale. Mobiilse generaatori abil saab tagada elanikkonna elutähtsate teenuste (nt veevarustus, soojatootmine ja toiduvalmistamine) toimimise elektrikatkestuste ja muude kriisiolukordade ajal. Projekt tulemusel väheneb kogukonna sõltuvust välisabist ning paraneb turvatunne. Tagatud on parem valmisolek ootamatutes olukordades. Suureneb kogukonna võimekus iseseisvalt kriisidega toime tulla.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena:

• On tõstetud Abruka saarel elanikkonnakaitse taset ja on lisandunud elupäästevõimekust.
• On parandatud kriisivalmidust läbi elektrikatkestusest tulenevast võimalikust sidekatkestusest, misläbi võib saarel tekkida infosulg.
• On loodud olukord, kus päästekaatrit saab kasutada evakuatsiooniks ka raskemate ilmastikuolude korral. 

Projekti lühikokkuvõte: Abruka saarel päästevõimekuse tõstmine vaakummadratsi ja vaakumlahaste soetuse läbi. Kogukonna kriisivalmiduse tõstmine akupankade soetuse teel. Pääste ja evakuatsioonitööde parandamine päästekaatri salongikütte lisamise teel.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on Narva linnas loodud kerksuskeskus, mis varustatakse mobiilse generaatoriga, tagamaks pideva elektrivarustuse ja toetuse kohalikele elanikele, eriti kriisiolukordade ajal. Keskus loob infrastruktuuri, mis võimaldab elanikel kiiresti ja efektiivselt saada vajalikku teavet, nõustamist ja abi, edendades seeläbi turvatunnet ja kriisideks valmisolekut ning elanike turvatunne tõusnud, teades, et on olemas koht, kuhu pöörduda ja kust abi saada.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on luua mobiilse generaatori ühenduse valmidus, soetada mobiilne generaator, et tagada tulevikus kerksuskeskuse toimimine Narva linnas. Projekti käigus luuakse vajalik infrastruktuur, mis toetab generaatori tõhusat ja ohutut kasutamist. Sihtgrupiks on Narva elanikud, kellele pakutakse kriisiolukordades vajalikku tuge, teavet ja ressursse. Projekti tulemuseks on kohaliku elanikkonna valmisoleku ja turvatunde tõus kriisiolukordades, samuti sotsiaalsete sidemete tugevdamine. Kerksuskeskuse loomine aitab luua tugivõrgustiku, mis toetab kogukonna toimetulekut ja elujõudlust tulevikus.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on luua ja sisustada Narvas, aadressil Malmi 1 selliised ruumid, kuhu ümberkaudsete majade elanikud saavad pöörduda ekstreemsete ilmastikuolude, suurõnnetuste või vahetu ohu korral. See oleks koht, kus abivajajad saavad vajalikku infot ning suhelda teiste inimestega, laadida telefone, veeta aega valgustatud ruumis, kus on tualett ja pesemisvõimalused. Võimalus valmistada sooja jooki ja grillil ise toitu valmistada.

Projekti lühikokkuvõte: Malmi 1 on koht, kuhu ümberkaudsete majade elanikud saavad pöörduda ekstreemsete ilmastikuolude, suurõnnetuste või vahetu eluohu korral. See on koht, kus kõik abivajajad saavad vajalikku infot ning suhelda teiste inimestega, laadida telefone, veeta aega valgustatud ruumis, kus on tualett ja pesemisvõimalused. Võimalik on valmistada sooja jooki ja võimalus grillil ise toitu valmistada.

Projekti eesmärk: Kabli Seltsimajas on väljaehitatud generaatori ühendus, mis võimaldab pikemata elektrikatkestuste korral ühendada generaatori olemasoleva el. süsteemiga.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti raames väljaehitatud generaatori ühendus võimaldab pikemata elektrikatkestuste korral ühendada generaatori olemasoleva el. süsteemiga. Sellega on tagatud Häädemeeste valla Kabli küla ning selle lähiümbruse elanikele kriisiolukorras minimaalne elektriga varustatus – valgus, toiduvalmistamise võimalus, erinevate seadmete laadimise võimalus.

Projekti eesmärk: Projekti lõpuks on tõusnud kogukondade ja omavalitsuse elanikkonnakaitse alane võimekus ehk:

1. kogukondade liidrid on omandanud esmased teadmised elanikkonna kaitsest;
2. läbi viidud vajalikud kaardistused (ressursid, vajadused, kontaktid) külade elanikkonna hulgas;
3. sõlmitud on kokkulepped kogukondade esindajate vahel ning kohaliku omavalitsusega;
4. kogutud informatsiooni, kokkulepped, protseduurid on koondatud dokumenti „Otepää valla kogukondliku kriisikava“.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on saavutada kogukondade ja omavalitsuse elanikkonnakaitse alase võimekuse kasv. Selleks viiakse läbi 5 õppepäeva kogukonnaliidrite, omavalitsuse ja partnerite esindajate osalusel. Õppepäevad sisaldavad uute teadmiste andmist kogukondade aktiivile ning arutelusid koos omavalitsuste esindajatega, et saavutada kriisikava sisendiks olevad kokkulepped. Kodutööna kaardistavad kogukondade liidrid oma ressursid ja elanike kontaktid. Protsessi tulemusena valmib “Otepää kogukondlik kriisikava”.

Projekti eesmärk: Luua võimekus toidu valmistamiseks kogukonna majas ka juhul kui ümbruskonna majapidamistes osutub see ettenägematus olukorras võimatuks. Samuti on kogukonna ühises köögis jagada kogemusi toidu valmistamisel, hoidiste tegemisel, mis omakorda suurendab võimekust toime tulekuks kitsastes oludes.

Projekti lühikokkuvõte: Pärast projekti teostamist on Rõude Küla Seltsil võimekus valmistada toitu kogukonna majas ka juhul kui ümbruskonna majapidamistes osutub see ettenägematus olukorras võimatuks. Lisaks saab kogukonna ühises köögis jagada kogemusi toidu valmistamisel, hoidiste tegemisel, mis omakorda suurendab võimekust toime tulekuks kitsastes oludes. Kohalik kogukond, kes on projekti kasusaajad, saavad vajadusel ka ise kasutada kogukonnakööki, kuhu on projekti toel soetatud võimekusele vastav seada ehk gaasipliit.

Projekti eesmärk: Võõpste piirkonnas on avalikule kooskäimiskohale rajatud võimalus alternatiivse elektrienergia tootmisüksuse lisamiseks elektrikatkestuse korral, et hoonet saaks kasutada kriisikogunemise kohana ümberkaudsete külade elanikud. Projektitegevuse tulemusel on paranenud Kastre valla kriisivalmidus elektrikatkestuse korral.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti elluviimisel on Võõpste piirkonnas elanikele tagatud hästi varustatud koht, kuhu pöörduda kriisiolukorras. Projektiga luuakse kogukonna kerksuskeskus, kus kogukonnaliikmed saavad kriisi korral vajalikku abi ja kus tulevikus viiakse läbi koolitusi kriisivalmiduse tõstmiseks Generaator on võimalus kriisi ajal külakeskuses tagada oluliste elektriseadmete töötamine. Lisaks generaatori ostule on vajalik ka ümberlülitus süsteem elektrivõrgu toitelt generaatori toitele. Kriisikeskuse abi saamise sihtgrupp on kogukonna liikmed( Võõpste, Aruaia, Kaarlimõisa, Kastre külaelanikud).

Projekti eesmärk:

• Voore piirkonna inimestele on läbi viidud kolm koolitust, mille tulemusena on tõusnud/värskendatud inimeste teadlikkus ja hakkamasaamisvõime: (a) Toiduvarud; (b) Jõevee kasutamine ja puhastamine; (c) Varud kriisiks (patareid, raadio jms).
• Voore Tuletõrjeseltsi Ruumides on olemas vajalike ühendustega ja piisava kütusevaruga generaator elektri saamiseks pikaajalise elektrikatkestuse korral. Inimestel on turvatunne ning teadmine , et meil on kogukonnas koht, kus koguneda ja kus abi saab.

Projekti lühikokkuvõte: Voore küla kriisplaani kohaselt vajab siinne elanikkond veel teadlikkuse tõstmist ning avalikult kättesaadavat generaatorit pikemaajalise elektrikatkestuse korral. Antud projektiga soetatakse Voore Tuletõrje Seltsi ruumidesse diisli pealt töötav generaator ning tehakse vajalikud ühendused. Kogukonnale viiakse info, et Voore Tuletõrje Selts on kogunemiskohaks kriisiolukorras ning sealne generaator on kogukonna jaoks kättesaadav, kasutatav. Samuti viiakse projekti raames läbi kolm koolitust, mille tulemusena on Voore elanikud saanud teadmised, kuidas varuda toitu, teisi kriisi ajal vajaminevaid vahendeid ning kasutada kohalikku jõevett. 

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk 2025. aastal on suurendada kogukonna kriisivalmidust. Suursoo Külaselts on Suursoo ja ümberkaudsete kogukondade jaoks loonud kriisikeskusele autonoomse elektrivarustuse, mis tagab kriisiolukordades elutähtsad tugiteenused, sealhulgas esmaabi, sooja varjualuse, valguse ja puhta joogivee kättesaadavuse. luues autonoomse elektrivarustusega kerksuskeskuse, mis suudab pakkuda olulisi tugiteenuseid kriisiolukordades, nagu esmaabi, soe varjualune, valgus ja puhas joogivesi.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on suurendada Suursoo kogukonna kriisivalmidust, rajades kerksuskeskusele autonoomse elektrivarustuse ja tagades valmisoleku generaatori ühendamiseks. Projekti käigus soetatakse ka elustamisaparaat AED, lumefrees ja kuivtoidupakid, et pakkuda kriisiolukordades kogukonnale esmaabi, sooja varjualust ning turvalisi ligipääsuteid. Otsesed kasusaajad on Suursoo ja ümbritsevate külade elanikud, sealhulgas noored, kes osalevad ellujäämis- ja esmaabikoolitustel. Projekti tulemusel suureneb kogukonna iseseisev toimetulekuvõime kriisides vähemalt viieks päevaks ilma välise toeta. Projekti tulemusena paraneb kogukonna võimekus pakkuda kriisiolukordades olulisi teenuseid ja tuge, tagades turvalisuse ja elutähtsate ressursside kättesaadavuse.

Projekti eesmärk: Kriisiolukordadeks paremini kaitstud ja ise hakkamasaavad Põltsamaa valla kogukonnad läbi 5 maapiirkonna kerksuskeskuse edasiarendamise ja varustuse täiendamise.

Projekti lühikokkuvõte: Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoorust taotleme toetust toidu- ja joogitermoste soetamiseks eelkõige viide kogukondlikku kerksuskeskusesse. Sihtgrupiks on kohalikud kogukonnad, otsesteks kasusaajateks on Põltsamaa valla elanikud (ca 9000 inimest), kes saavad kriisiolukordades vajalikku tuge, ning kerksuskeskuste vabatahtlikud, kelle töövalmidus ja -võimekus paraneb. Projekti tulemusel kasvab kogukondlik kriisivalmidus ja toidukindlus. See aitab tugevdada nii kohalike kogukondade vastupidavust kui ka omavalitsuse võimekust kriisidele reageerida.

Projekti eesmärk: Kuremäe asula ja temaga ühendatud majapidamiste veega varustatus kriisiolukorras sh pikaajaliste voolukatkestuste korral on paranenud. Illuka piirkonna kogukonna võimekus paindlikuks elektriga varustamiseks kriisiolukordades on paranenud.

Projekti lühikokkuvõte: Soetatakse generaatorid ja ilmastikukindlad pikendusjuhtmed. Projekti tulemusel paraneb Alutaguse valla Illuka piirkonna elanike varustuskindlus vee ja elektriga pikaajaliste elektrikatkestuste korral ja muudes, autonoomset elektrivarustust nõudvates kriisiolukordades.

Projekti eesmärk: Navi seltsimajas on loodud valmisolek kriisiolukorras teenindada piirkonna elanikke, kellel kriisiolukorras puudub kodudes kütmise, elektri, vee ja toidu valmistamise võimalus.

Projekti lühikokkuvõte: Navi Külaselts soovib seltsimaja hoone elektrisüsteemi uuendada, et võimaldada elektrikatkestuse korral elektrisüsteemi ühendamist generaatoriga ning hoone kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina. Generaatorivalmiduse rajamine annab võimaluse vajalikul hetkel hoone elektrivarustus lülitada generaatortoitele. Generaator ise tuleb laenutada kas teistelt mittetulundusühingutelt, vallalt või mõnelt rendiettevõttelt ning seda tehakse pikemaaegse elektrikatkestuse korral. Hoone elektrisüsteemi uuendamisel on elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms). Praktiliste koolituste käigus omandavad kogukonna liikmed praktilisi teadmisi keerulisemates olukordade toidu valmistamisest kasutades näiteks matkapliiti või lõkketuld.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on märkimisväärselt paranenud Vajangu kerksuskeskuse aastaringsed sisetingimused, turvalisus ning ligipääsetavus, mis ühtlasi on aidanud oluliselt kaasa ruumide ning ruumides hoiustatavate elanikkonnakaitseliste vahendite pikaajalise kasutatavuse tagamisele, aga ka kasutusmugavusele.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti käigus soetatakse Tapa valla Vajangu kerksuskeskusesse niiskuse eemaldamiseks kuivatid, vahetatakse välja amortiseerunud välisuksed ning paigaldatakse turvavalgustid. Projekti tulemusena on tagatud varem soetatud elanikkonnakaitselise varustuse pikaajaline säilimine, parem ligipääsetavus kerksuskeskuse ruumidele ning ruumide suurem kasutusmugavus. Tehtavad tööd on vajalikud tagamaks elanikkonnakaitselist võimekust Vajangu piirkonnas, aga ka omavalitsuse teistes piirkondades kuna pikaajalist säilimist toetav tegevus aitab kaasa varem soetatud varustuse säilimisele, mis on vajadusel kasutatav ka väljaspoole kerksuskeskust või Vajangu piirkonda.

Projekti eesmärk: Aespa kogukonna kriisipunkti autonoomsele elektrisüsteemile oleks projekti tulemusel paigaldatud lisaaku, et tagada vajadusel kogukonna liikmetele elektrivarustus pikema aja vältel. Projekti tulemusel tõuseb piirkonna elanike hädaolukordadega toime tulemise võimekus.

Projekti lühikokkuvõte: Projektiga soovib MTÜ Impecunious arendada Kohila vallas asuva Aespa kriisipunkti võimekust ning soetada olemasolevale autonoomsele elektrisüsteemile lisaaku, et tagada vajadusel elektrivarustus pikema aja vältel. Ulatusliku elektrikatkestuse korral puudub paljudel kogukonnaliikmetel ligipääs joogiveele, probleeme hakkab tekitama elektriseadmete laadimisvõimaluse puudumine (sealt järgmise sammuna on pärsitud ka info levik), sooja toidu valmistamise võimekuse puudus. Kriisivalmisoleku suurendamiseks ja piirkonna elanike hädaolukordadega toime tulemise suutlikkuse tõstmiseks soovib MTÜ Impecunious arendada kriisipunkti võimekust. Kriisipunkti tõhus toimimine vähendab kogukonna haavatavust ning loob võimaluse selleks, et kogukonna liikmed võiksid saada hädaolukorras vajalikku esmast abi ja tuge. Projekti sihtgrupiks on Aespa kogukonna elanikud.

Projekti eesmärk: Räpina vallas on olnud mitmeid torme, mis on põhjustanud kuni nädalapikkuseid elektrikatkestusi ja läbipääsmatuid teid. Projekti eesmärgiks on pärast elektriteenuse katkemist varustada piirkonna kogunemiskohti elektrienergiaga jätkusuutliku alternatiivse süsteemi – generaatori toel. Teiseks oluliseks eesmärgiks on tagada kohalikus tanklas kriisiolukorras vedelkütuse kättesaadavus.

Projekti lühikokkuvõte: Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Seetõttu on oluline, et kogukonnad oskaks hädaolukordades olla oma liikmetele toeks ja vajadusel suudaksid korraldada ise esmase abi. Kriisi olukorras kiirelt ja operatiivselt tegutsemiseks soetab Mehikoorma Arengu Selts kogukonna abistamiseks teisaldatava generaatori piirkonna kogunemiskohtades elektritoimepidevuse ja kohalikust tanklast vedelkütuse kättesaadavuse tagamiseks. Projekti tulemusena on Mehikoorma piirkonnal parem võimekus, et kriisi olukorras tagada oma jõududega kogukonnale esmavajaduste tagamine.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõtete rakendamine, mis hõlmab kriisiolukordades esmavajaduste pakkumise tagamist toimivas kerksuskesksuses. Projekti toetusel on Kirbla külaseltsil ostetud generaator, mis tagab kogukonnakeskuse parema kriisivalmiduse elanikkonnakaitsel. Generaatori ilmastikukindlaks hoiustamiseks soetatud ja paigaldatud kuur. Kogukonnakeskus on võimeline toimima kerksuskeskusena ja pakkuma kogukonnale kriisiolukorras esmavajadusi: soe ruum ja elekter.

Projekti lühikokkuvõte: Kirbla külaseltsi projekti eesmärgiks on osta Kirbla rahvamajja generaator ja välja ehitada ühendusesüsteem, et oleks võimalik generaatorit kasutada. Soetada generaatori hoiustamiseks puidust tööriistade kuur, kuna seltsil puudub ruum, kus ilmastikukindlalt saaks generaatorit hoida. Lisaks veel vajalik osta kütuse hoiustamiseks kanistrid. Generaatori ostmisega tõstaksime kogukonna kriisivalmidust ja rahvamajast kujuneks toimiv Kerksuskeskus, kuhu ettetulevate kriiside korral, saaks paigutada elanikud. Rahvamaja on ahiküttega ja generaatori olemasolul saaksime pakkuda peale sooja ruumi ka elektrivalgust ning võimaluse laadida telefone, akupankasid jne. Projektist kasusaajad oleksid kõik külaelanikud umbes 140 inimest. Kõige suurem vajadus sellise keskuse järele on tsentraalküttega majade elanikel, sest majade katlamajad katkestavad elektri puudusel töö.

Projekti eesmärk: Tugevdada kohaliku tasandi elanikkonnakaitse ja iseseisva enesetoimimise võimekust ja innovaatiliste lahenduste rakendamist. Projekt toetab KOVi ja kogukonnavahelist suuremat koostööd, ühist valmisolekut kriisideks ning tõhustab valmisoleku- ja reageerimisvõimekust. Elanikkonnakaitse plaanid integreeritakse KOVi tegevustega ning kogukonnaliikmed saavad vastava väljaõppe ja muutuvad teadlikuks oma rollidest kriiside ohjamisel arendadese toimivat koostöövõrgustikku KOV ja kogukonn vahel.

Projekti lühikokkuvõte: Esmaseks eesmärgiks on laiem kriisiks valmisoleku teadvustamine ja kohaliku kerksuskeskuse rajamine. Suurem projekti eesmärk on riske hinnata suutev kogukond, kes oskab ja saab ise panustada enda turvalisusse ja valmisolekusse kriisidega iseseisvalt toime tulla. Peale esmase valmisoleku kriiside teadvustamist ja valmistumist ning vajaduste kaardistamist, on suunata Meeri küla kogukonna enesearengut kaardistades seejuures erinevate vanusegruppide vajadusi sõltuvalt paiknemisest kogukonna territooriumil ja võimekust valmis olla ootamatusteks, mis pole meile enam ootamatud.

Projekti eesmärk: Taevaskoja ja Maarja küla on valmis kriisideks (tulekahju, suur torm, elektrikatkestus jms.). Külakogukonnad ise suudavad mingi aja korraldada kriisi maandamiseks/likvideerimiseks vajalikke tegevusi, sest on olemas vastavad vahendid. Külade elanikud teavad tänu koolituste läbimisele ja kriisiplaani olemasolule kuidas käituda kriisisituatsioonis.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti käigus koostatakse Taevaskoja külale kriisiplaan, töötatakse läbi koostöövõimalused Maarja külaga ja tõstetakse elanike teadlikkust ja oskuseid kriisisituatsioonides toime tulemiseks. Lisaks soetatakse kriisisituatsiooniks vajalikke vahendeid (kütuse- ja veemahutid, tööriistad). Projekti otsesteks kasusaajateks on Taevaskoja ja Maarja küla ning nende külade lähiümbruse elanikud.

Projekti eesmärk: Rääma linnaosa kogukonna kriisivalmidus on paranenud läbi esmaabikoolituste ja kriisimeeskonna loomise ning varjumisvõimalused on tagatud varjundite paigaldamisega.

Projekti lühikokkuvõte: Käesolev projekt on oluline, arvestades Euroopa poliitilist ja kliimaga seotud ebastabiilsust. Rääma kogukond on haavatav kriisiolukordades, sest puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Projekt keskendub kogukonna võimestamisele kriisivalmiduse parandamise kaudu, pakkudes esmaabi- ja kriisikoolitusi ning luues kriisimeeskonna. Lisaks paigaldatakse Nooruse Maja hoovi varjendid, mis pakuvad turvalist varju kriisiolukorras. Projekt tugevdab koostööd kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vahel, aidates luua usaldusväärse võrgustiku ja parandada piirkonna üldist valmisolekut. Kogukonna koolitamine ja varjendite rajamine suurendavad turvalisust ning vähendavad sõltuvust välisest abist.

Projekti eesmärk: Ubja kogukonnale on loodud küla kerksuskeskuse tingimused pikemaaegsete elektrikatkestuste ja kriiside korral.

Projekti lühikokkuvõte: Kogukonna vajaduste selgitamine ja ühine arusaam kerksuskeskuse tingimuste vajadusest. Ubja kogukonnale on loodud küla kerksuskeskuse tingimused, generaatori olemasoluga, pikemaaegsete elektrikatkestuste ja kriiside korral. Otsesed kasusaajad on Ubja küla elanikud, Ubja kogukonna inimesed ja Rakvere vallas olevad teised kogukonna kandid.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada Lavassaare alevis valmisolek erinevateks kriisideks, eriti ulatuslike elektrikatkestuse korral, muutes vastavalt olukorrale kas rahvamaja või külamaja piirkonna kriisikeskuseks. Olukorrast lähtuvalt garanteeritakse kohalikule elanikkonnale elektriga varustatus uudiste kuulamiseks, luuakse võimalus kasutada vett ja WC-sid, laadida akusid ning valmistada toitu.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti sihtgrupp on Lavassaare alevi elanikud. Projekti eesmärk on tagada Lavassaare alevis valmisolek erinevateks kriisideks, eriti ulatuslike elektrikatkestuse korral, muutes vastavalt olukorrale kas rahvamaja või külamaja Lavassaare alevi kriisikeskuseks ehk kerksuskeskuseks. Selleks on vaja Lavassaare rahvamaja ja külamaja elektriprojekteerimine reservtoite lisamiseks ja peajaotuskeskuste ümberehitus reservtoite loomiseks ning mobiilse diiselgeneraatori soetamine. Olukorrast lähtuvalt garanteeritakse kohalikule elanikkonnale elektriga varustatus uudiste kuulamiseks, luuakse võimalus kasutada vett ja WC-sid, laadida akusid ning valmistada toitu, vajadusel ööbida.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on suurenenud Harku valla elanike ja kogukonnaseltside kriisivalmidus ja võimekus toime tulla erinevates ohuolukordades.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on Harku valla elanike ja kogukondade kriisivalmiduse suurendamine. Projekti raames soetame teisaldatavad päikesepaneelid ja energi salvestamiseks akupangad, koostame vähemalt kuuele Harku valla külale kriisiplaanid ja viime läbi EKK koolitusi nii koolides kui asutustes ja kogukonnakeskustes. Projekti kasusaajad on eelkõige need Harku valla elanikud, kelle kogukonnad saavad kriisiteadlikumaks, lisaks ka võimaluse elektrikatkestuse ajal mingi aja iseseisvalt vastu pidada.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on arendada edasi lihtsaid kerksuskeskusi, luues kogukondlikult toimiva kriisivalmiduse ja -reageerimise struktuuri. Rahvamalewi eesmärk on kogukonnakesksete võrgustike loomine ja nende ettevalmistamine piiratud ressursside ja pikaajaliste keeruliste olukordade jaoks. Projekt hõlmab kogukondade ettevalmistamist ajutiselt ümber paigutamist vajavate isikute vastuvõtuks ning kogukondade olukorrateadlikkuse arendamist.

Projekti lühikokkuvõte: Kriisikoolituse peamine eesmärk on tugevdada kogukonna ja üksikisikute võimekust tulla toime eriolukordades, sealhulgas looduskatastroofide, tulekahjude, epideemiate, suurõnnetuste või muude kriiside ajal. Koolitus annab elanikele teadmised, kuidas kriisi ajal tegutseda, ning suurendab koostöövalmidust ja enesehoolduse võimekus
Kokkuvõttes on kriisikoolitus võtmetähtsusega, et tagada ühiskonna valmisolek ja vastupidavus ootamatutes olukordades.

Projekti eesmärk: Olemasoleva 3-faasilise elektrigeneraatori hoiustamiseks ja transpordiks on soetatud sõiduauto järelhaagis ja 3-faasiline pikendus, mis parandab vajadusel ligipääsetavust ühenduskohani.

Projekti kokkuvõte: Projekti rahastusel soetab MTÜ Maadaam sõiduauto järelhaagise ja 3-faasilise pikenduse, mis võimaldab olemasoleva 3-faasilise elektrigeneraatori mugavama teisaldamise sobiva liitumiskohani. Nii on vajadusel lisaks Kiikla rahvamajale võimalik aidata kriisiolukorras võimsama elektrigeneraatoriga kokkuleppel Kiikla kogukonnakogu külade majapidamisi hädavajaliku elektri tootmisega. Abikätt on võimalik suurema kriisi korral, kui oma kogukonnal vajadust pole, ulatada ka omavalitsuse piires abivajajatele.

Projekti eesmärk: Rälby külamaja juures on olemas välikäimla, mis on avalikuks kasutuseks. Rälby Külaseltsil on olemas kaks termost sooja toidu jaoks.

Projekti lühikokkuvõte: Turvalisuse projektiga soetatakse Rälby Külaseltsi poolt külamaja juurde välikäimla ja külamajja kaks toidutermost. Otsesed kasusaajad on Rälby küla elanikud ja erinevatel üritustel (näit. laatadel) osalejad ja saare külalised. Antud projekti eesmärgiks on parandada turvalisust külas. Külamaja saab kasutada kriiside (näit. elekter ära) ajal infopunktina ja kogunemiskohana, kus on soe ruum ja võimalus saada sooja toitu.

Projekti eesmärk: Vahenurme külade piirkonna elanikel on valmisolek kriisiolukorraks, tugev toimiv turvaline kogukond. Vaheka seltsimajal on võimekus kriisiolukorras generaatori kasutamiseks, tagatud ajutine peavari ja hädavajalike teenuste toimimine, loodud ohutu ja soe keskkond hättasattunud kogukonnaliikmetele. Meeskonnaliikmete ja kogukonna teadlikkuse tõus kriisidega hakkama saamiseks läbi koolituste.

Projekti lühikokkuvõte: Vaheka seltsimajas on tagatud kriisi situatsioonis lokaalse süsteemi kaudu jätkusuutlik oluliste hädavajalike toimingute kättesaamine ning loodud võimalused inimestele abi andmiseks, ajutiseks ümberasumiseks.
Otsesteks kasusaajateks on inimesed, kes hädaolukorras sooja ja turvalisi olmevõimalusi vajavad. Erinevate kriisidega hakkama saamiseks on koolitatud meeskond ja kogukonnaliikmed.

Projekti eesmärk: Luunja aleviku alternatiivse puurkaevu pumbajaama veesüsteem on remonditud ja kasutamisvalmiduses. Saavutatud on aleviku elanike joogiveega varustamine alternatiivsest puurkaevust veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist välja minemise korral.

Projekti lühikokkuvõte: Veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist väljamineku korral suurema rikke või elektrikatkestuse korral on tagatud Luunja alevikus asuva projektiga soetatud statsionaarse automaatikaga varustatud generaatoriga alternatiivpuurkaevu kaudu puhas joogi tarbevesi. Riikliku eriolukorra korral on võimekus olla PPA-le partneriks.

Projekti eesmärk: Asumi aktiivsed elanikud on saavutanud esmase kriisivalmiduse võimekuse soetatud varude ja omandatud-täiendatud oskuste (esmaabi, vaimne esmaabi, ellujäämine linnas, kriisiplaani koostamine) näol. Asumi 2 olulist kogukondlikku tugipunkti, tegevuskeskus ning Väike-Õismäe Aed toimivad aktiivsete kogukonna liikmete toel esmaste kerksuskeskustena, mis aitavad toetada kuni 100 inimese baasvajaduste täitmist kriisiolukorras, mis võimaldab elanikel olla kriisiolukorras toeks ka linnaosavalitsusele.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärgiks on võimestada Tallinnas, Haabersti linnaosas asuvat Väike-Õismäe asumi kogukonda läbi koolituste ja esmaste varude soetamise. Peamiseks sihtrühmaks on korteriühistute juhid ning liikmed, paneelmajades elavad inimesed, kelle koolitamise tulemusena saavutatakse tugevamad sidemed kogukonnas ning antakse ka esmased elanikkonnakaitse valdkonna olulised oskused ning kriisivarud. Projekti raames luuakse Väike-Õismäe asumisse alged kriisivalmima kogukonna tekkeks ja edasi arendamiseks, mis saaks olla eeskujuks teistele pealinna asumitele ja toeks omandatud oskuste, aga ka hoiakutega kohalikule omvalitsusele Haabersti linnaosas.

Projekti eesmärk: Kohtla-Järve vähemalt 25 aktiivset kogukonna liiget on osalenud kriisivalmiduse eri koolitustel ning kogukonnale on soetatud kriisivarud, mis võimaldavad vähemalt 100 inimesel täita baasvajadusi kuniks varusid jätkub või targalt evakueeruda kriisiolukorras. Projekt tugevdab kogukonna säilenõtkust kriisides, lisaks võimet olla kriisiolukorras toeks ka linnavalitsusele.

Projekti lühikokkuvõte: Kohtla-Järve kogukonna kriisivalmiduse võimestamise projekti eesmärk on luua kogukonnale mistahes tõsisemas kriisis kasutatavad varud ning anda läbi koolituste olulised kriisioskused, mis võimaldavad vähemalt teatud aja iseseisvalt toime tulla või vajadusel targalt evakueeruda. Projekti sihtrühmaks on Kohtla-Järve elanikud, eriti on olulisena kortermajades elavad inimesed (sh. korteriühistute juhatuste liikmed), kes on eri kriisides eriti haavatav sihtrühm) ning tulemusena on soetatud ettenähtud varud, inimestel läbitud koolitused ning seeläbi kõrgem valmisolek olla abiks nii iseendale, oma perele, kogukonnale ning kohalikule omavalitsusele. Need loovad esmased eelduseks selleks, et piirkonna inimesed ja omavalitsus saaks enam toetada Päästeametit kriisiolukordades.

Projekti eesmärk: Luunja aleviku alternatiivse puurkaevu pumbajaama veesüsteem on remonditud ja kasutamisvalmiduses. Saavutatud on aleviku elanike joogiveega varustamine alternatiivsest puurkaevust veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist välja minemise korral. 

Projekti lühikokkuvõte: Veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist väljamineku korral suurema rikke või elektrikatkestuse korral on tagatud Luunja alevikus asuva projektiga soetatud statsionaarse automaatikaga varustatud generaatoriga alternatiivpuurkaevu kaudu puhas joogitarbevesi. Riikliku eriolukorra korral on võimekus olla PPA-le partneriks.

Projekti eesmärk: Kriisi ajal on tagatud Taali vabatahtlik päästekomando ruumides ehk kerksuskeskuses operatiivne elektritagamise võimekus generaatori toel vastavalt olukorrale 2 erineva võimalusega. Tagatud küla pumbajaamas elekter ning Tori vallas olevate eluliselt vajalike meditsiiniseadmete elektritoite nende töötamiseks.

Projekti lühikokkuvõte: Koostöös Tori valla, päästeameti spetsialistide, Taali vabatahtlike päästjatega ja kogukonna liikmetega selgus, et generaatoreid on vaja erinevate kriisiolukordade lahendamiseks. Tänu generaatoritele saab hoida töös Taali vabatahtlike päästjate hoonet ehk Taali küla kerksuskeskust, tagades seal valgus, võimalus laadida erinevaid akutoitel seadmeid, saada ja jagada infot kriisiolukordades või pikematel voolukatkestustel (küla eripära). Lisaks tagab generaatorvõimekus küla pumbamajale voolukatkestus korral veeühenduse taastamise. Kortermajades aitavad need tagada toasooja ning hoida töös sidelahendused. Hajaasustusaladel tagavad generaator eluks vajalike meditsiiniseadmete töökorra.

Projekti eesmärk: Samaaria Hiiumaa hooldekodu on elektrikatkestuse ajal toimepidev vähemalt 14 päeva. Hooldekodus asub Putkaste küla kerksuskeskus, kus pikema elektrikatkestuse ajal on küla elanikule tagatud: joogivesi, soe ruum (30 inimest), soe toit (2–3 korda/24h, 100 inimest), soe jook (3x päevas, 100 inimest), akude laadimise võimalus (100+ seadet), WC (100 inimest), dušš (50 inimest/24 h), rõivaste pesemine ja kuivatamine (100 kg/24 h), esmaabi (1 inimene tunnis).

Projekti lühikokkuvõte: Projekti “Toimepidev hooldekodu on Putkaste küla kerksuskeskus” osalisel toetusel soetab Samaaria Hiiumaa hooldekodu 50 kVA võimsusega tagavaratoite elektrigeneraatori. Projekti toel paranevad hooldekodu ja küla elanike võimalused toimida välise abita pikaajalise elektrikatkestuse tingimuses.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks luua Sooru Rahvamajja varutoite võimalus ning soetada generaator, et võimaldada kohalikule kogukonnale hädaolukorra korral avalikus kasutuses olevad hoone kasutamine kogunemiskoha ja infopunktina. Projekti tulemusena suureneb kogukondade ja valla vaheline koostöö kogukonnakeskse juhtimise kaudu ning paraneb elanikkonnakaite võimekus piirkonnas.

Projekti lühikokkuvõte: Sooru Rahvamajja rajatakse varutoite valmidus ning soetatakse generaator, et tagada hädaolukorras hoone varustuskindlus ning seeläbi tekiks võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on Põhja-Pärnumaa valla ja Kadjaste piirkonna külade kriisivalmiduse tõstmine kitsaskohtade lahendamisega. Otsene eesmärk on kogunemis ja evakuatsioonikohtades elektrienergia tagamine kriisiolukordades. Tagatud on ka info vahetus, toidu valmistamise võimalus, pesemise võimalus, ööbimine.

Projekti lühikokkuvõte: Korras elektrisüsteem ja generaatori olemaolu tagavad kogukondadele ja KOVile turvatunnet. Süveneb kogukondade ja valla vaheline koostöö, väheneb valla koormus kriisides, kogukond panustab elanikkonnakaitse tõusule.

Projekti eesmärk: Elupäästva abi andmise võimekuse suurenemine Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.

Projekti lühikokkuvõte: Elupääste ning esmaabi osutamise võimekuse tõstmine Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.
Projektiga soetatakse mobiilne täiskomplektne meditsiinitarvikute komplekt koos elustamisaparaadiga, mida on võimalik kaasa võtta sõltumata kohast kus abi vajatakse. Soetatud komplekti kasutamiseks ning praktiliste esmaabivõtete omandamiseks korraldab MTÜ Orava Jahtkond koostöös MTÜ Orava Tuletõrje Seltsiga esmaabi koolituse. Projekt on suunatud elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks piirkonnas. Samaaegselt suureneb ka inimeste turvatunne ning võimalused saada piirkonnas elupäästvat abi õigel ajal.

Projekti eesmärk: Suurejõe kogukond on võimekam iseseisvalt toime tulema kriisiolukordades. Paraneb elanike turvatunne elukoha lähedal. Tugev ja võimekas kogukond on toeks omavalitsusele.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti rahastuse toel soetatakse kriisiolukordadeks Suurejõe piirkonna kogunemiskohta generaator, mis tagab elanike iseseisva toimetuleku abi saabumiseni. Tugev ja võimekas kogukond on koostööpartneriks elanikkonnakaitse tõhustamisel vallas.

Projekti eesmärk: Elektrikatkestuse korral on hoones stabiilne elektriühendus elektrigeneraatori abil. Jaamaküla Saun/Päevakeskuse veetrass on korrastatud ja tagab stabiilse veeühenduse.

Projekti lühikokkuvõte: Jaamaküla Saun/Päevakeskuse generaatori valmiduse loomine ning veetrassi renoveerimine. Projektiga saavutatakse stabiilne elektri ja veeühendus, katkestuse või kriisiolukorra korral. Jaamaküla Saun/Päevakeskus on kohalikele elanikele avatud katkestuste või kriisiolukorras, et tagada eluks vajalikud esmased tarbimisvajadused.

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on soetada kriisikoolitusteks vajalikud vahendid, mida osalejad saavad praktiliselt kasutada. Inventar hõlmab näiteks esmaabivahendeid, ellujäämisvarustust, akujaama, veepuhastusseadmeid jms koolitusinventari. . Praktiline kogemus aitab paremini valmistuda ootamatuteks olukordadeks ning annab osalejatele vajalikud oskused, et kriisi ajal rahulikult ja efektiivselt tegutseda, parandades kogu kogukonna kriisivalmidust ja koostööd.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti peamine eesmärk on soetada koolitusinventari elanikkonnakaitse koolituste tarbeks. Sihtgrupiks on Põltsamaa ja selle ümbruse kogukonnad, kes saavad osa praktilistest koolitustest. Koolitused keskenduvad tegevustele ja reaalsele kogemusele, et tõsta kogukonna teadlikkust ja valmisolekut eriolukordades. Projekti kaudu luuakse võimalused praktiliseks harjutamiseks ja oskuste omandamiseks. Selline lähenemine tugevdab kohalike elanike turvatunnet ja valmisolekut kriisisituatsioonides.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on soetatud ujuvpump, mida kasutatakse Luhamaa piirkonnas tulekahju puhul veevõtukohtadest vee võtmiseks, üleujutuste puhul, elanike ja ettevõtete keldritest ja eluruumidest vee välja pumpamiseks, piiripunkti piirirajatiste võimalike hädaolukordade puhul.

Projekti lühikokkuvõte: Kuna Luhamaa asub valla keskusest Värskast 50 km kaugusel, siis on vaja edendada kohalikku kriisivalmidus- ja päästevõimekust ning elanikkonna kaitsevõimekust. Projekti sihtgrupiks on kohalikud suuremad asutused: Luhamaa piiri- ja tollipunkt, Luhamaa piirivalvekordon, ERAA Luhamaa Autokeskus, OÜ Collade (tolliagentuur, tolliladu- ja terminal), VIP Mööbel OÜ, Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa Külamaja ja valmiv päästehoone ning Setomaa vallavalitsus. Soetatava ujuvpumbaga tagatakse parem turvalisuse kõigi sihtrühma liikmete jaoks ning tõstetakse elanikkonnakaitse võimekust kogukonnas. Projekt toetab Luhamaa kogukonna ja Setomaa Vallavalitsuse omavahelist koostööd.

Projekti eesmärk: Toasooja hoidev ja turvaline tulevane kerksuskeskus Ristiküla aidas.

Projekti lühikokkuvõte: Projekt loob võimaluse võtta Ristiküla ait kasutusele kerksuskeskuna Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikele. Projekti raames vahetatakse välja pehkinud ja ebasobivas mõõdus uksed, mistõttu on võimalik tagada kolm peamist aspekti kerksuskeskuse põhimõtetest: alati olemas vesi, elekter ja toasoe. Varasemalt on erinevate projektide abiga loodud valmisolek kõigeks selleks, kuid praegu on takistuseks järjepidev toasooja hoidmine, mille lahendab käesolev projekt. Läbi selle tõstetakse psühhosotsiaalset heaolu kriisi olukordades.

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on MTÜ Tagaküla LMS Kungla elanikkonna ja lähipiirkonna elanike kaitsevõimekus kasvanud. 

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärgiks on soetada MTÜ Tagaküla LMS Kunglale välitelk ja seeläbi suurendada piirkonna elanike kaitsevõimekust ja valmisolekut. Projekti otsesed kasusaajad on piirkonna elanikud ja Võru vald. Projekti tulemusena kasvad kogukonna elanikkonna kaitsevõimekus ja valmisolek. Kogukonnal on teatav kindlus, et küla kogunemiskohas on olemas vajalikud vahendid, et ühiselt tulla toime kriisidega ja need üle elada. Projektist saadav mõju on positiivne ja kindlasti tõstab külakeskuse usaldusväärsust ja kindlustunnet.

Projekti eesmärk: Projekti abil soetatud asjadega suudame tõsta elanikkonna teadlikust ohtudest. Kuidas? Lihtsalt niisama klassiruumi ees rääkides ei ole see koolitus paeluv ega huvitav. Nende asjadega suudame inimestele piltlikult olukordi tekitada ja saame viia läbi praktilisi tegevusi. Kui peaks meid tabama reaalne oht siis on meil kogukonnal esmased vahendid millega kriis üle elada.

Projekti lühikokkuvõte: Projektile abil saame soetada vastava varustuse mis või võimaldab meil elanikkonnakaitse koolitustega koheselt alustada. Kohalikul omavalitsusel on koht kus oma kogukonda koolitada ja kriisiolukordadeks ette valmistada. Soetatavad asjad on ühtlasi ka abiks kohalikule kogukonnale kriisiolukorras toime tulekuks. 

Projekti eesmärk: Seitsmekuulise koolitusprogrammi, seminaride ja välitööde käigus on valminud Haljala valla kümne kandi – Aaspere, Haljala, Karepa, Käsmu, Sagadi-Vergi, Varangu, Vihula-Annikvere, Võhma-Palmse ja Võsu kandi kriisiplaanid, milles sisalduvad kogukondade kokkulepped kriisiolukordades käitumiseks ja olukordade lahendamiseks ning koond olulistest ja vajalikest isikutest ja nende kontaktid.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti „Haljala valla kantide kriisiplaanide koostamine“ tegevuste käigus viiakse läbi koolitused ja seminarid ning MTÜ Estlander koolitajate ja mentorite konsultatsioonide käigus koostatakse koostöös kogukondadega valla kümne kandi kriisiplaanid. Kriisiplaanides kaardistatakse olemasolev olukord, selgitatakse välja elanikkonnakaitse vajadused ja lepitakse kokku arengusuunad. Kõik kümme koostatud kriisiplaani integreeritakse Haljala valla kriisikavva ja on otseseks infoallikaks võimalike kriisiolukordade lahendamisel ning kogukonna, omavalitsuse ja riigi vahelisel suhtlemisel.

Projekti eesmärk: Kogukonnal on kriisiolukorras kerksuskeskuses alati elekter ja sellest tulenevalt ka vesi ning soe tuba ja pesemisvõimalus.

Projekti kokkuvõte: Tapa valla Patika-Aru-Ojaküla-Pruunakõrve kogukonna hajaasustuse toimepidevuse tagab MTÜ Kogukonnakeskus baasil moodustatav kerksuskeskus koos kõigi võimalustega kriisiolukorraks: elektri isevarustus, tänu sellele ka veevarustus ja küte, lisaks edaspidi ka muud täiendavad võimalused kriisiolukorras toimetulekuks. 2024. aasta toetusvoorust taotletakse elektrigeneraatori soetamist ja paigaldust.

Projekti eesmärgiks on uuringu läbiviimine, et välja selgitada Tartu inimeste õpihuvid, õpisoovid ja õpivajadused, mille aluselt on võimalik planeerida Avatud Hariduse Liidu lähiaja tegevus- ja koolitussuundasid.

Projekti eesmärk on koostada Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi arengukava järgnevaks perioodiks (2026–2030).

Projekti eesmärk on koostada huvikaitseline tegevuskava koostöövõrgustiku edendamiseks ning peamiste sõnumite väljatöötamiseks kommunikatsioonis ja koolitustel arvestades nii aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosiga inimeste kui sidusrühmade tegelikke ootuseid, vajadusi ja väljakutseid ning luua mõõdikud, mis toetaks protsessi edasiste arengute jälgimist.

Valminud on tegevuskava insulti käsitleva koolitusprogrammi koostamiseks Eesti Insuldipatsientide Seltsi poolt esindatud sihtgruppidele ja koostööpartneritele, mis hõlmab peaaju insuldi olemust, ennetamist, taastumisteekonda ning insuldijärgse vaimse ja füüsilise tervise toetamist.

Projekti eesmärk on koostada MTÜ Eesti Kriisinõustamise Ühingu (edaspidi EKÜ) tegevuskava kaheks aastaks (2025-2027) ja viia läbi ettevalmistavad tegevused EKÜ kvaliteedistandardi loomiseks. EKÜ Kvaliteedistandard tagab ühtlased reeglid ja kvaliteedi tasemed üle Eesti teenust osutavatele spetsialistidele, suurendades avalikkuse usaldust ning võimaldab pakkuda teenust ühtlasema kvaliteeditasemega.

Valmib EMTÜ strateegia aastateks 2025–2030, sisaldades lühiajalisi ning pikaajalisi eesmärke ja konkreetset tegevuskava aastaks 2025, mis aitab suurendada tõenduspõhise muusikateraapia nähtavust ühiskonnas.

Pikkade tegutsemisaastate järel vajab organisatsioon seoses põlvkondade vahetumisega “uut hingamist”. Arenguhüppe ettevalmistamisega aktiviseerime liikmeskonda ja töötame kogukondi kaasavalt välja uue tegevuskava lähiaastateks. Vajalik on kaasata uusi aktiivseid liikmeid, määratleda organisatsioonid, kes võiksid edaspidi olla ESK strateegilisteks partneriteks, pidada nendega läbirääkimisi, kaardistada ühishuvid, kavandada ühistegevused ja parandada liikmeskonna omavahelist kommunikatsiooni.

Eesti Seksuaaltervise Liit koostab tegevuskava koolituste korraldamise reorganiseerimiseks ja tagab seeläbi organisatsiooni finantsjätkusuutlikkuse.

ESÜ valmistab ette skautliku matkavarustuse rendikeskkonna loomise ehk 2024. aasta varasügiseks valmib projekti tegevuskva ja äriplaan, mis võimaldab taotleda ühingul lisarahastust, et alates 2025. aasta jaanuarist teenida ühingule tulu läbi matkavarustuse rendikeskkonna.

Projekti eesmärk on EVWÜ edasise tegevuse/ liikmete vajaduste mõtestamine lähtuvalt algimpulsist ja uuenenud oludest ning tegevuskava koostamine aastateks 2025–2030.

Projekti tulemusena valmib Kunstiasutuste Liidu lähiaastate arengueesmärkide kaardistus koos uuendatud tegevuskavaga, mille toel arendada kunstiorganisatsioonide koostöösuhteid, professionaliseerida valdkondlikku huvikaitset ja kasvatada kunstiorganisatsioonide ühiskondlikku mõju.

Projekti eesmärk on analüüsida MTÜ Hellenurme Noortekeskuse arenguvajadusi ja kohaliku kogukonna ressursse ning vajadusi, et luua tugev alus noortekeskuse laienemiseks kogukonnatöö valdkonda ja pakkuda laiahaardelisemaid ja kogukonna vajadustele vastavaid teenuseid. Projekti käigus viiakse läbi põhjalik vajaduste ja ressursside hindamine, mis hõlmab kohalike elanike ja sidusrühmade kaasamist.

Projekti eesmärk on koostada äriplaan LDIW Koolitus & Arenduskeskuse väljatöötamiseks, mis sisaldab kolme aastast finantsprognoosi, tegevuskava ning põhjalikku toodete ja teenuste analüüsi.

Eesmärgiks on meeskonda kaasavalt organisatsiooni arengukava ja ühe aasta tegevusplaani koostamine projekti käigus kogutud sisendite põhjal, et toetada finantsiliselt haavatavaid sihtgruppe ettevõtlusega tegelema, keskendudes esmalt üksikvanemate sihtgrupile.

Projeki tulemusena on MTÜ Papaveril äriplaan ühingu rahastusallikate mitmekesistamiseks ja sihtgrupile vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks, et tagada ühingu jätkusuutlik areng.

Valminud on MTÜ Tartu Koidu Keskus kogukonnamaja äriplaan organisatsiooni finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute koostööpartnerite kaasamiseks.

Projekti tulemusel valmib Tartu Maheaia juhtimismudeli uuendamise arenguhüppe tegevuskava ning tekib ülevaade meie järsult kasvanud liikmeskonna kaasamise võimalustest juhtimisse ja selle uuendamisse panustada.

MTÜ Vivendi eesmärgiks on eelkooliealiste ja esimese kooliastme laste matemaatilise mõtlemise arengule tugevama aluse panemiseks ja kognitiivsete oskuste arengu toetamiseks teaduspõhise lähenemisega põnevate, seikluslike ja mänguliste matemaatika-teemaliste huviringide läbiviimise tegevuskava.

Projekti jooksul viime läbi olulised analüüsid ühingu tegevuste ja arengukohtade välja selgitamiseks. Loome tegevuskava et saavutada MTÜ Cirsium eesmärkide täitmiseks vajalik arenguhüpe ning parandada meie võimet pakkuda kultuuri- ja teatriüritusi nooremale vaatajaskonnale ja edendada harrastusalast nukuteatrit, selleks, et aidata kaasa eri põlvkondade vahelisele suhtlusele ja koostegemisele.

MTÜ Elektriteatril on tegevuskava oma töötajate heaolu tõstmiseks, seeläbi tagatakse parem töörõõm ning suurem võimekus kino mitmekesise programmi ellu viimisel.

Projekti eesmärk on koostada äriplaan pakkumaks huvigruppidele (eelkõige koolid, KOVid) koolitust teemal “Jätkusuutlik tarbimine”.

Projekti tulemusel valmib äriplaan koos finantsprognoosidega intellektipuudega noortele sotsiaal-emotsionaalsete ringide avamiseks.

Projekti eesmärk on realistlik ja põhjendatud, ent samas ambitsioonikas, huvikaitsetöö tegevuskava aastateks 2025–2030.

MTÜ Me hoolime Sinust teenuste laiendamise ja uute teenuste arendamise arenguhüppe ettevalmistamiseks vajaliku strateegilise ja realistliku tegevuskava koostamine asutuse struktuuri, personali, vastutuse ja tööjaotuse osas järgnevaks kolmeks aastaks. Tegevuskava on koostatud ühingu sihtrühma kui ühingu tegevuste ja tulemustega seotud osapooli kaasavalt ja koosloomes. Tegevuskava valmimise aeg november 2024. a.

Projekti tulemusel on läbi viidud laste toitumise uuring lapsevanemate seas ning on tutvustatud toiduhariduse ideed ja Meelte kooli tegevust vähemalt kolmele KOV’ile ning on loodud nendega koostöökokkulepped, et kasvatada sihtrühmade teadlikkust laste tervislike söömisharjumuste toetamiseks.

Projekti eesmärk on koostada äriplaan Naiste Tugi- ja Teabekeskuse (NTTK) koolitusüksuse loomiseks. Selleks süstematiseeritakse eelnevate projektide raames loodud materjalid ja saadakse teadmine, kas on vaja luua uusi, et neid oleks võimalik koolitus- ja teavitustöös kasutada ning hiljem kodulehel pakkuda koos täpsemate sisukirjeldusega. Äriplaan võimaldab koolitusüksuse tegevust juhtida nii, et suudame koolitustega teenida täiendavat tulu organisatsioonile ja jõuda rohkemate sihtrühmadeni.

Projekti tulemusena valmib MTÜ Pöide Kogukond tegevuskava aastateks 2025–2027.

Sihtasutusel Sõbralt Sõbrale on selge arenguvisioon, kuhu ja kuidas organisatsiooni tegevuste ning arengutega edasi liikuda. Projekti käigus on valminud analüüs, mille põhjal on SA valmis tegema otsuseid oma edasiste arengusuundade osas. 1) Strateegia – asutajate ning kogukonna ootused, vajaduste kooskõlla viimine nendega, tulevikustrateegia sõnastamine. 2) Võimalikud arengustsenaariumid ja tegevuskava tulevikuks. 3) Mõju hindamise plaan

Projekti eesmärgiks on kaasajastada Ühingu Arengu planeerimise (visioon, missioon) ja sätestada uued arengueesmärgid mis vastaks uue olukorrale ning kaasavalt koostada organisatsiooni arengukava ja tegevusplaan koostöös arengu ekspertidega. Arengu dokumentatsioon oleks organisatsiooni lähiaastate teejuht, kaasates selleks ühingu liikmed, töötajad, koostööpartnereid, rahastajad ja vabatahtlikud.

MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede liidul on koostatud arengukava aastateks 2025–2030 .

Eelnevale analüüsile tuginedes on koostatud ühingu arenguhüppeks kogukonnatunde võimestamise kompetentside arendamise tegevuskava aastateks 2025–2028

Projekti lühikokkuvõte: Koolitame juhte ja toetame neid kaasava ja motiveeriva töökeskkonna loomises. Arendame organisatsiooni struktuure juhendite ja eeskirjade näol, mis vastavad sihtriigi seadustele ja vajadustele. Loome juhtide kompetentsimudeli, mille alusel hinnata ja arendada juhtimiskvaliteeti. Loome pulss-uuringu vormi, et saada ühetaoliselt ja efektiivselt tagasisidet töötajate heaolu kohta. Need tegevused aitavad organisatsiooni eesmärke paremini täita, kuna ühelt poolt võimestavad juhte ning selle läbi ka töötajaid, teiselt poolt annavad töötajatele hääle kitsaskohtade ja heaolu väljendamiseks. Järjest kasvaval organisatsioonil peavad olema ühtsed mehhanismid, enam ei piisa heaolu mõõtmiseks kohvinurgavestlustest.

Stipendiumi kasutamise järel olen hea vaimse tervisega enesekindel kogukonna eestvedaja ning parem kaasaja.

Olen produktiivne kogukonna eestvedaja, kelle tegevuse tulemusena kaardistati Kalamaja kogukonna hetkeolukord, ootused ja tulevikusuunad, aktiveeriti koostöö omavalitsusega ning Kalamaja päevad, muudeti ärilisest ettevõtmisest asumifestivaliks.

Olen ennast täiendanud kogukonnatöö ja vabahariduslike õpiringide tegevuse tõhusamaks korraldamiseks ning Tartu sotsiaalse õpikogukonna vedamiseks ja arendamiseks.

Projekti lõpuks on meil noored, kes võtavad aktiivsemalt osa kogukonna eestvedamise töös ja korraldavad oma huvidest lähtuvaid sündmusi ja tagades laste ning noorte pideva ja kasvava osaluse külaüritustel.

Tääksi küla on elujõuline, sportlik, arenev kogukond. Kogukonna eestvedajana olen kultuuri- ja spordisündmuste organisaatorina oluliseks arengusammude innustajaks ning veel tõhusamaks koostöö edendajaks kohaliku omavalitsusega.

Soovin parandada enda võimekust kommunikatsioonikanalite loomisel ja haldamisel – luua asumiseltsile veebileht ja kasutada optimaalsemalt sotsiaalmeediakanaleid, hoida linnaosa tegemisi pildis läbi ajakirjanduse ja pühenduda ürituste korraldamisele.

Kogukonnal on olnud võimalus harida end linnaruumi ja koosloome teemadel, tutvuda põhjalikumalt Koidu tänava uue lahendusega ning osaleda Uue Maailma visiooni uuendamises. Kogukond on haritud, teadlik ja konstruktiivne partner linna(osa)valitsusele.

Eesmärk on osaleda koolitustel kriisisituatsioonides toimetulekuks ja elanikkonna võimekuse suurendamiseks ning ressursipõhist kogukonna arendamist ja erinevaid meetodeid, et oskaksin ise ja saaksin seejärel toetada ja jõustada oma kogukonnaliikmeid.

Alavere ja Uuearu külade inimesed on motiveeritud ja üha enam kogukonnaellu kaasatud ning piirkonna edasine areng on kõigi huvitatutega koos kavandatud.

Suudan ja oskan paremini kohaliku pärimuse abil kaasta kogukonda ning innustada teisigi kogukonnas võtma eestvedaja rolli.

Suvitajad ja uusasukad on lõimunud püsielanike kogukonnaga.

Stipendium on oluline ressurss ja motivaator kogukonna eestvedajale kogukonnaga sisulisema sideme loomise, kaasamise võimete arendamise ja rakendamise abil tugevdamaks kogukonna sidusust, elujõulisust ja võimekust oma elukoha turvalisuse tagamisel.

Taivo Leesment suudab arendada Meeste Koda Haapsalu Kuuri ja motiveerida kogukonna liikmeid panustama uute arengusammude tegemiseks, sest tal on olemas selleks senisest täiuslikumad teadmised.

Stipendiumi kasutamise lõppedes on kogukonna eestvedajal oskused kaasata inimesi ühistegevustesse, korraldada mitmekesiseid üritusi ning tõhustada kommunikatsiooni, tagades sellega kogukonna kaasatuse ja teadlikkuse kõigist olulistest teemadest.

Eesmärk on eneseharimine, mille tulemusena paraneb meeskonnatöö: paraneb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel; töötatakse välja innovaatilisi lahendusi; tõhustub töö piirkonna noorte kultuurikorraldajatega ning kohaliku omavalitsusega.

2025. a sügisest on Tallinna kriisinõustajate kogukonna liidril suurem pädevus kogukonna liikmete koostöö juhtimisel, coachimisel ja superviseerimisel, ning seeläbi tõuseb kriisisekkumise tulemuslikkus Tallinnas.

Kogukonda veab Montessori juhendajakoolituse läbinud ning vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega Montessori juhendaja, kelle loodud suhete ja eduka partnerluse tulemusena KOV-iga on Pärnus uus Montessori munitsipaalrühm 3–6-aastaste laste jaoks.

Mentori nõustamise tulemusel on kasvanud kogukonna eestvedaja ja ka tuumiku teadmised ja oskused, mis võimaldavad teadlikult arendada koostööd kohaliku omavalitsusega, et jõuda tulevikus strateegilise partnerluseni.

Stipendiumi kasutamise tulemusel suudan ma oskuslikult ja motiveeritult eest vedada Nursi küla ja kogukonna strateegilise arengu planeerimist, tegevuste läbiviimist, kohaliku võrgustiku toimimist ning siseturvalisuse loomist piirkonna inimeste seas.

Stipendiumi kasutamise eesmärgiks on motiveeritud, vajalike oskuste ja teadmistega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja mitmekülgsele koostööle innustaja.

Alle-Saija teatrikogukonna ja selle eestvedaja suurem võimekus, et tulla toime nõudlikumate etendusprojektidega, elujõulise teatrikogukonnana edasi areneda ning kogukonnasiseselt oskuste kasvule kaasa aidata.

Sündmuse lisainfo: https://greenhabito.eu/goteborg/

Sündmuse lisainfo: https://waldorfinstitut.de/aktuelles/forum-eurythmie/

Sündmuse lisainfo: https://www.soch.lu.se/evenemang/conference-peer-support-and-experiential-knowledge

Sündmuse lisainfo: https://peacechild-estonia.org/konverents/

Sündmuse lisainfo: https://jciea.jcisweden.se

Sündmuse lisainfo: https://www.espku.org/conferences/e-s-pku-conference-2024/

Sündmuse lisainfo: https://greenhabito.eu/goteborg/

Sündmuse lisainfo: https://indico.un.org/event/1004514/

Sündmuse lisainfo: https://www.lu.se/evenemang/conference-peer-support-and-experiential-knowledge

Sündmuse lisainfo: https://www.effectivealtruism.org/ea-global/events/ea-global-london-2024

Sündmuse lisainfo: https://conference.sscw.ee/agenda/

Sündmuse lisainfo: https://rhodesmrc.org/2024/

Sündmuse lisainfo: https://www.xn--waldorf-hendus-nsb.ee/eurytmia

Sündmuse lisainfo: https://www.lu.se/evenemang/conference-peer-support-and-experiential-knowledge

Sündmuse lisainfo: https://www.montessorieesti.ee/et/233-konverents2024

Sündmuse lisainfo:

Sündmuse lisainfo: https://impactday.eu/

Sündmuse lisainfo: https://efhoh.org/event/international-conference-on-mental-health-and-hearing-loss/

Sündmuse lisainfo: https://www.wildlifecenter.org/call-wild-conference

Sündmuse lisainfo: https://www.effectivealtruism.org/ea-global/events/eagxnordics-2024

Sündmuse lisainfo: https://borderless.jci.ee/program/

Sündmuse lisainfo: https://waldorfinstitut.de/aktuelles/forum-eurythmie/

Sündmuse lisainfo: https://mhfhuman.org/world-cleanup-day/penang-physical-earth-day-and-world-cleanup-day-event/

Sündmuse lisainfo: https://europeansmallislands.com/

Sündmuse lisainfo: https://cuba2024.assitejonline.org/

Sündmuse lisainfo: https://www.sh.se/english/sodertorn-university/calendar/events/2024-05-23-citizens-and-the-state-during-and-after-crises-the-dynamic-of-institutions-attitudes-and-behaviors

Sündmuse lisainfo: https://vss-unes.ch/bm86/

Sündmuse lisainfo: https://www.craftbykarlsson.se/workshopweekend/?fbclid=IwAR3a-SHW8qbQw8ZkldmziDcdVY14UZKdAUQVh2P-d-nIzq3inE75bLmn3PQ#WW2022program

Sündmuse lisainfo: https://fela-crete2024.com/, https://www.literacyeurope.org/crete-2024/

Sündmuse lisainfo: https://ecrsh.eu/ecrsh-2024

Sündmuse lisainfo: https://folkemoedet.dk/en/

Sündmuse lisainfo: https://masgutovamethod.com/events

Sündmuse lisainfo: https://www.eata.ee/tegevused/sundmused/2024-04-04-nato-euroopa-liidu-umarlaud-2024/

Sündmuse lisainfo: https://www.communication.aau.dk/research/music-therapy-research/nmtc-24

Sündmuse lisainfo: https://jciec2024oulu.com/

JCI rahvusvahelise võrgustiku liikmesühingu JCI Estonia (ehk Eesti Ettevõtlike Noorte Koja) ja JCI Toomemäe korraldatud suursündmus JCI Balti konverents 2024: Arts of Survival in Borderless Business toimub Tartus, V konverentsikeskuses.

Konverents keskendub rahvusvahelisele ärile ja ettevõtlusele: kuidas teha edukalt äri, hoida toimimas tiime ja tagada isiklik heaolu tänapäevases piirideta maailmas. Konverents kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammi.

Sündmus on avalik ja osalema on oodatud ettevõtjad, juhid, spetsialistid, personaliga töötavad ja ettevõtlikud inimesed, kes tegelevad ettevõtlusega või plaanivad seda tegema hakata rahvusvahelisel tasandil.

Sündmuse lisainfo ja piletid siit: https://borderless.jci.ee/

Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI on rahvusvaheline võrgustik kuni 40-aastastele aktiivsetele inimestele. JCI eesmärk on pakkuda arengukeskkonda oma juhtimisoskuste, sotsiaalse vastutustunde, ettevõtlikkuse ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks, et innustada noori inimesi looma positiivset muutust ühiskonnas.

JCI loodi 1915. aastal Ameerika Ühendriikides eesmärgiga aidata noortel oma kogukonnas positiivseid muutuseid luua. 1946. a toimus esimene JCI Maailmakongress ja 1953. a esimene JCI Euroopa konverents. Eestis hakkas organisatsioon tegutsema 1989. aastal, mil Tallinnas, Raplas, Tartus, Viljandis ja Rakveres loodi esimesed kohalikud kojad Eestis. Septembris moodustasid need kojad Eesti rahvuskoja (sel ajal ametliku nimetusega Eesti Noorte Kommertskoda), mille presidendiks valiti Jaak Nigul. Samal ajal taotleti ka JCI liikmekandidaadi staatust. 1991. a võeti Eesti rahvuskoda JCI täisliikmeks. JCI Estonia alla kuulub praegu 9 kohalikku organisatsiooni, kokku 150 liikmega. Koos liikmekandidaatide, toetajaliikmete ja senaatoritega on liikmeskonna suurus üle 300 inimese.

Rahvusvahelise võrgustiku Green Habito üldkogu ja aastakonverents, mida korraldab Eesti liikmesühing Sillamäe Lastekaitse Ühing, toimub novembrikuu lõpus Narvas.

Green Habito on jätkusuutliku tuleviku võrgustik, mis on tegutsenud 4 aastat ja ühendab vabaühendusi, noorteühendusi, keskkonna-, haridus- ja kultuuriasutusi, sotsiaalseid ettevõtteid jm. Kokku hõlmab võrgustik 37 katusorganisatsiooni ja ühendust 15 Euroopa Liidu liikmesriigis. Võrgustik võimestab vabaühendusi, toetab säästva arengu edendamist ja propageerimist Euroopa tasemel.

Sillamäe Lastekaitse Ühing on üks võrgustiku kaasloojatest ja panustab aktiivselt võrgustiku arendamisse.

Üldkogul ja aastakonverentsil Narvas on planeeritud arutada väljakutseid ja jagada kogemusi seoses rohepöörde ja õiglase ülemineku teemadel. Keskendutakse poliitiliste lubaduste ja kokkulepe elluviimisega seotud väljakutsetele eesmärgiga tõsta vabaühenduste võimekust ja teadlikkust jätkusuutlikust arengust, kestlikust turismist, ringmajandusest, ületarbimisest ja innovatiivsetest lahendustest.

Osalema oodatakse ligikaudu 140 inimest Eestist ja rahvusvaheliselt.

MTÜ Aparaaditehas korraldab 30. mai – 6. juuni 2024 Tartus, Aparaaditehases rahvusvahelise võrgustiku Trans Europe Halles suursündmust, kevadkonverentsi “Arts of Survival”.

Konverentsi nelja toimumispäeva jooksul uuritakse ja avastatakse  kultuuritehaste ellujäämisstrateegiaid ja võimalusi käimasolevate kriiside keskel ning kogukonnakeskuste rolli ja ülesandeid vaba ja demokraatliku ühiskonna toetamisel.

Konverentsi programm koosneb ligikaudu 30 erinevast loengust, töötoast, paneeldiskussioonist ja võrgustumissessioonist, millele lisanduvad Tartut ja Aparaaditehase piirkonda tutvustavad tuurid ning kohalikku kultuurielu tutvustav meelelahutusprogramm.

Konverentsil astuvad üles kõnelejad Eestist, UK’st, USA’st, Slovakkiast, Itaaliast, Rootsist, Saksamaalt (nimekiri veel täieneb).

Trans Europe Halles (TEH) on  rahvusvaheline kultuurikoostöövõrgustik, mis ühendab enam kui 160 organisatsiooni 40 Euroopa riigist. Võrgustiku eesmärk on toetada kogukondlikke ettevõtmisi mis soovivad puhuda elu sisse hüljatud paikadele andmaks neile uue elu kogukonnakeskuste ja kultuurimajade näol. Lisaks on TEHi eesmärgiks seista sotsiaalse, ruumilise ja keskkondliku õigluse eest ning toetada selles oma liikmeid.

TEHi koduleht: https://www.teh.net

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) programmi LIFE projekt “RePower the Regions: Ambitious and inclusive clean energy plans for repowering the just transition regions”, milles Eesti Roheline Liikumine osaleb partnerina, eesmärgistab tagada, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide piirkondlikud kliima- ja energiakavad oleksid kooskõlas ELi 2030 kliimaeesmärkidega.

Projekt arendab kohalike omavalitsuste ja teiste õiglase ülemineku protsessis osalevate osapoolte oskusi ja suutlikkust, et võimaldada “Fit for 55” ja REPowerEU eesmärkide saavutamist. Projekt tugineb LIFE RegENERate projektist saadud kogemustele, et veelgi enam suurendada kodanike kaasatust otsuste tegemisel õiglase ülemineku protsessi raames ning suurendada kodanike osalust piirkondlikes juhtimisprotsessides kokku 16 õiglase ülemineku regioonis üheksas riigis Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ukrainas.

Teadusringkondi kaasates ja osaluspõhiseid planeerimismeetodeid kasutades koostatakse kavad ja teekaardid erinevate keskkonnasäästlike energialahenduste kasutuselevõtuks ning antakse praktilisi suuniseid jätkusuutlike projektide arendamiseks.

Projekti kestus on oktoober 2023 – märts 2026.

Interreg-i Eesti-Läti programmi meetme 4.1: Enhancing the role of culture and sustainable tourism in economic development, social inclusion and social innovation projekt “Development of accessible tourism routes”, kestusega 01.10.2023 – 31.03.2026, milles Eesti Puuetega Inimeste Koda osaleb partnerina, eesmärk on laiendada ligipääsetavate turismisihtkohtade võrgustikku mapeirons.eu lehel ja kaardistada kokku 30 ligipääsetavat 1-3 päevast marsruuti Lätis ja Eestis.

Projekti lühikirjeldusena tuuakse välja, et loodus ja kultuuripärand on riiklikud väärtused, mis aitavad kaasa elukvaliteedi parandamisele ning on olulised haridusvaldkonnas ja vaba aja veetmisel kuid nende kättesaadavus täna ei ole tagatud kõigile. Värskes õhus liikumine on keeruline selliste takistuste tõttu nagu liiga kitsas, liiga järsk või kivine teelõik, aga ka põhjusel, et ligipääs teabele ja teenustele ei ole tagatud. See mõjutab puuetega inimesi, aga ka lapsevanemaid, vanemaealisi inimesi ja laiemalt suurt osa elanikkonnast. Keskkonna ja teenuste kohandamine kõigile on oluline nii sotsiaalses kui majanduslikus mõttes ning Eesti-Läti ühine väljakutse.

Projekti raames toimuvad ligipääsetavuse teemalised aruetelud. 12s asukohas Lätis ning 9s asukohas Lõuna-Eestis luuakse taktiilsed lahendused külastuskohtade tutvustamiseks. Valmib 30 marsruuti. Põhitegevused toimuvad Lõuna-Eestis.

Põhjamaa Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” projekt, kestusega 01.06.2023 – 31.08.2024, milles Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kannab välisrahastuse taotleja ja juhtpartneri rolli, eesmärgistab rikastada Põhjamaade avalikku sfääri riikideüleste aruteludega, et Põhjamaade elanikud saaksid paremini mõista riikideüleseid küsimusi ja teha nende osas koostööd.

Interreg Kesk-Läänemere programmi “PO6 – Improved employment opportunities on labour market” projekt, milles Targa Töö Ühing kannab välisrahastuse taotleja ja projekti juhtpartneri rolli, pakub koos partneri Riga Techgirls-iga tasuta programmerimisalast õpet 100-le naisele Eestist ja 100-le naisele Lätist.

Programm koosneb kolmest osast:

1) osalejate valik;

2) programmeerimise alane õpe;

3) lisakoolitused osalejate konkurentsieelise tõstmiseks tööturul.

Programmeerimise teemaline koolitus toimub virtuaalse kontaktõppe vormis kahel õhtul nädala sees ja laupäeva hommikupoolikul. Kokku hõlmab see ligikaudu 220 tundi intensiivset õpet ning katab järgmisi teemasid: Java, Python, ja DevOps.

Kogu programmi vältel toimuval lisakohtumised valdkonnas töötavate professionaalidega et avardada osalejate teadmisi IT- ja programmeerimisega seotud ametikohtadest.

Programmi teises pooles toimuvad koolitused mille abil osalejad saavad koostada endale tugeva CV, kaaskirja, Linkedin profiili ja valmistada end ette tööintervjuuks.

Osalejatelt ei oodata varasemat IT alast kogemust ega haridust. Antud projekti sihtrühmaks tööturul nõrgemas positsioonis olevad naised.

Euroopa Komisjoni Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) programmi LIFE-2023-NGO-OG-SGA projekt “Justice and Environment Work Plan 2024 Project 101155928 — LIFE23 NGO-CZ-J&E”, kestusega 01.01.2024 – 31.12.2024, milles Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus osaleb partnerina.

Keskkonnaõiguse Keskus kuulub Justice & Environment (JE) rahvusvahelisse võrgustikku koos keskkonnaõiguse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega 15 Euroopa riigist. Projektitoetus on antud selleks, et Keskkonnaõiguse Keskus saaks osaleda JE võrgustiku töös, osaleda võrgustiku üle-Euroopaliste eesmärkide täitmises ning vahendada Euroopa keskkonnaõiguse kogemust Eestisse ja omakorda anda Eesti keskkonnaõiguse alast sisendit välispartneritele.

Võrgustiku fookusteemadeks on Aarhusi konventsioon (ehk ligipääs õigusemõistmisele), keskkonnamõjude hindamine ja kliimamuutused.

2024. aastal on plaanis tegeleda põhjalikumalt järgmiste teemadega:

1. riigiabi;
2. SLAPP (ehk vaigistushagi);
3. kliimamõjude hindamine;
4. kliimakaebused, kliimaseadused;
5. mõju hindamise direktiivide rakendamise jälgimine;
6. Euroopa Parlamendi valimised.

Projekti käigus valmivad õiguslikud analüüsid, Keskkonnaõiguse Keskus vastab õiguslikele küsimustikele, viib läbi ja osaleb koolitustel ning huvikaitsekohtumistel ja viib ellu tegevusi riiklikul tasandil.

Projekti lühikokkuvõte: Igale organisatsioonile on tähtis olla nähtav ning saada seeläbi oma tegevusele laiemat kõlapinda. Laiemas avalikkuses tuntud olek ja positiivne maine võimaldavad mittetulundusühingule leida kergema vaevaga toetust – nii inimeste kui rahaliste vahendite näol. Läbimõeldud ja oskuslik turundus- ning kommunikatsioonialane tegevus on mittetulundusühingute eduka toimimise alus. (www.mtyabi.ee) Ühingu kommunikatsioonialase arenguhüppe saavutamiseks on projektis planeeritud kolm peamist tegevust:

1. MTÜ meeskond vajab arenguhüppe läbi viimiseks lisaks professionaalset kommunikatsioonitöötajat, kes tegeleb META kanalite sisu ja jälgijaskonnaga ning uudiste kaasajastamisega kodulehel ja uudiskirja listis. Selleks palgatakse projekti raames alates augustist 2024 kommunikatsioonitöötaja, kes jätkab töötamist töölepinguga ka pärast projekti lõppu.
2. Kodulehe ülesehitus vajab muudatusi, et koostööst partnerorganisatsioonidega ning kogutud annetuste mõjust avalikkusele parem ülevaade anda, mis tagab ühingu suurema läbipaistvuse ja nähtavuse. Vt p3. Samuti luuakse parem infovahetuse süsteem partnerite ning püsiannetajate vahel. Lehe uuendamine tagab turvalisema ning vähem jooksvaid tehnilisi probleeme veebi muutmisel ja haldamisel. Uue lehe saab ühildada sotsiaalmeediaga ning sellele lisada SEO mooduli otsimootorites leitavuse parandamiseks. Koduleht peab olema selge, atraktiivne ning funktsionaalne. Selle põhjal teevad inimesed tihti otsuse, kas MTÜ on usaldusväärne ja kas hakata püsiannetajaks või mitte.
3. Projekti raames töötatakse välja täpsem partnerorganisatsioonide valiku reglement (millistel põhimõtetel valitakse partnerid, kellele annetusi kogutakse). Millistel alustel teeme valiku, keda enda võrgustikku võtame, kuidas annetatud raha kasutatakse ning milliseid muutusi annetustega on loodud. Samuti koostatakse partnerorganisatsioonide annetuste kasutamise tulemuste hindamisvorm, mis mõõdab kogutud annetuste mõju. Hindamisvorm on võimalikult lihtne ja jõukohane igale erineva võimekusega partnerorganistatsioonile.

Samuti lepitakse kokku põhimõtetes, kuidas saadud tulemusi läbimõeldult kasutada MTÜ kommunikatsioonis nii organisatsiooni usaldusväärsuse tõendamiseks kui uute püsiannetajate värbamiseks. Tänu kommunikatsiooni plaani elluviimisele, professionaalse kommunikatsioonitöötaja palkamisele ning uue kodulehe valmimisele, partnerorganisatsioonide valiku reglemendi ja annetuste kasutamise tulemuste/hindamisvormi väljatöötamisele tõuseb MTÜ professionaalsus, võimekus ning jätkusuutlikkus.

Projekti lühikokkuvõte: Arenghüppe fookuseks valisime lapsevanemate sihtrühma kaasamise ühingu strateegilistesse võtmevaldkondadesse. Selleks soovime tõhustada ühingu sise-ja väliskommunikatsiooni ning rakendada ühingu üleselt kaasavaid juhtimissüsteeme. See võimestab ühingut ja aitab missiooniga seotud teemavaldkondades ühiskonnas laiema kõlapinna saavutada. Selleks:

1. Määratleme täpsemalt sihtrühma. Määratleme, millist tüüpi lapsevanemad soovime oma tegevusse kaasata ning uurime, millised on nende vajadused, huvid ja ootused.
2. Sõnastame Lugemisühingu kui brändi lubaduse ja uuendatud väärtuspakkumise. Koostame strateegilised sõnumid lähtudes lapsevanemate sihtrühmast. Uuendame sellest tulenevalt oma infokandjaid ja kommunikatsioonistrateegiat.
3. Koostame lastevanemate kommunikatsiooni- , värbamis- ja kaasamisplaani. Kaasame kommunikatsiooni patroone ja arvamusliidreid, julgustame olemasolevaid liikmeid ja koostööpartnereid uute liikmete värbamisel aktiivselt osalema.
4. Tõhustame sisekommunikatsiooni eesmärgiga uusi liikmeid kokku viia olemasolevate liikmetega ja suurendada ühtlustunnet. Kasutame strateegiliselt ühingu üritusi (koolitused, infopäevad, konverentsid jmt) ja sisekommunikatsiooni kanaleid (nt uudiskiri liikmetele).
5. Rakendame kaasava juhtimise põhimõtteid. Töötame välja ühingu sisesed kaasavad ja jätkusuutlikud juhtimissüsteemid uute liikmete toetamiseks, mis lähtuvad ühingu missioonist ja pikaajalistest eesmärkidest, viime läbi kaasava juhtimise arenguprogrammi ühingu juhtgrupi liikmete hulgas.
6. Loome tagasiside kogumise süsteemi. See võimaldab saada ülevaadet, kuidas lapsevanemad kogevad ühingu tegevusi ja milliseid muudatusi võiks teha nende kaasamise parandamiseks. Tagasiside tehakse küsitluste, fookusgrupi arutelude, individuaalsete vestluste vm asjakohases vormis.

Projekti lühikokkuvõte: Eesti Vähiliidu projekt keskendub veebilehe kaasajastamisele ja uue kommunikatsioonikanali loomisele, et parandada vähi ennetamise, vähi varajase avastamise ja sellega seotud psühhosotsiaalsete probleemide kohta käiva info edastamist. Eesmärgiks on muuta veebileht kasutajasõbralikumaks ja interaktiivsemaks, lisades otsiroboti ja podcasti kanali, mis  võimaldavad inimestel efektiivsemalt vajalikku teavet leida. See uuendus toetab Eesti Vähiliidu missiooni teavitada ühiskonda vähi riskidest, panustada ennetustegevusse ja toetada vähipatsiente, parandades nende elukvaliteeti. Projekti kaasatakse vabatahtlikke, vähipatsiente ja arste, tagamaks, et jagatav info oleks kõigile kergesti kättesaadav, viies infovahetuse jätkusuutlikult uuele tasemele.

• Veebilehe kaasajastamine: Uue, intuitiivse kasutajaliidese loomine, mis hõlmab ka veebilehe kohandamist mobiilseadmetele. See muudab olulise teabe leidmise kiiremaks ja lihtsamaks, aidates inimestel saada vajalikku teavet vähi ennetamise ja ravi kohta. See julgustab inimesi rohkem uurima ja õppima vähi ennetamise ja ravi kohta, suurendades üldist teadlikkust ja teavitust.
• Otsingumootori lisamine kodulehele: Integreerida täiustatud otsingumootor, mis võimaldab kasutajatel leida kiiresti ja täpselt vajalikku teavet vähi ennetamise, ravi ja toetuste kohta. See parandab kasutajakogemust ja tõstab veebilehe usaldusväärsust kui peamist teabeallikat. Podcastide loomine: Regulaarsete podcastide sarja käivitamine, kus arutletakse vähi ennetamise, ravi ja sellega toimetuleku teemadel. Podcastid pakuvad sügavuti minevat teavet erinevatest perspektiividest, kaasates eksperte ja pakkudes praktilisi nõuandeid, suurendades seeläbi teadlikkust ja toetust. See interaktiivne ja personaalne lähenemine võib suurendada kaasatust ja teadlikkust, pakkudes samal ajal tuge ja lohutust kuulajatele.
• Veebilehe mitmekeelsus: Veebilehe tõlkimine vene keelde, et teha teave kättesaadavamaks venekeelsele elanikkonnale. See suurendab ligipääsetavust ja kaasatust, aidates vähendada tervisealast ebavõrdsust. See suurendab teadlikkust ja ligipääsetavust erinevate kultuuriliste ja keelerühmade seas, aidates kaasa tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele. Vaegnägijatele ja -kuuljatele veebilehe kohandamine: Arendada ja integreerida veebilehele funktsioonid ja tehnoloogiad, mis teevad veebilehe sisu kättesaadavaks vaegnägijatele ja -kuuljatele. Tagades, et teave ja toetus on kättesaadav kõigile, mis omakorda suurendab organisatsiooni mõju ja ulatust, pakkudes tuge neile, kes võivad teiste kanalite kaudu teabest ilma jääda.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärgiks on soetada klubile vähemalt 20 kohaline buss, millega transportida noormängijaid treeningutele, turniiridele ning Eesti Meistrivõistluste mängudele. Hetkel ostame seda teenust sisse erinevatelt ettevõtetelt ning kulu on aastas ligi 20 000 eurot. Oma bussi omamine suurendab ka kaugemate, kuid pisemate piirkondade laste võimalust osaleda treeningutel. Bussi olulisuse juures võib välja tuua järgmised aspektid:

• Logistiline mugavus: Noorte sportlaste transportimine treeningutele, võistlustele ja muudele sündmustele on osadele vanematele ja peredele keeruline. Omades oma bussi, saab klubi pakkuda vanematele mugavat võimalust laste transportimiseks ja tagada, et noored jõuaksid õigeaegselt sihtkohta ning tagasi koju.
• Ohutus ja turvalisus: Noorte sportlaste transportimine avalike transpordivahendite või vanemate autodega võib kaasa tuua turvariske ja ebamugavusi. Klubi enda buss võimaldab tagada ohutu ja turvalise transpordi noortele, kus treenerid või määratud täiskasvanud saavad jälgida noorte käitumist ning tagada, et nad jõuaksid sihtkohta ohutult.
• Meeskonnatunne ja ühtekuuluvus: Omades klubi enda bussi, saavad noored sportlased veeta rohkem aega koos enne ja pärast treeninguid ning võistlusi. See aitab tugevdada meeskonnatunnet ja ühtekuuluvust, kuna noored veedavad rohkem aega koos, suheldes ja toetades üksteist.
• Klubi tuntuse suurendamine: Klubi enda buss on suurepärane võimalus klubi esindamiseks ja nähtavuse suurendamiseks. Bussi kujundus kasutame klubi logo ja värve, mis aitab luua klubi identiteeti ning tutvustada klubi väljaspool spordiüritusi.

Klubile oma bussi soetamine on klubile märgiliseks ja oluliseks arengutõukeks, et noorte kaasatust ja võimalusi suurendada, samal ajal hoides kokku klubi püsikuludelt.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti tegevuste tulemusena on MTÜ Kohila Turvakeskuse meeskond CARe metoodika rakendaja. Koolituse läbinud meeskond on omandanud teadmised CARe metoodikast, rakendab meetodit klienditöös ning kasutab ühtset ja terviklikku lähenemisviisi. CARe metoodikat rakendav spetsialist pakub kliendile juhendamist ja toetust, mis aitab kaasa  kliendi elukvaliteedi parendamisele ning täisväärtuslikule elule. Arenguhüppe saavutamiseks on meeskond koolitatud CARe metoodika rakendajaks, mis tõstab meeskonna pädevust ja toetab efektiivsemalt muutuste sisseviimist ühingus. CARe metoodika rakendamine tõstab ühingu teenuste kvaliteeti.

Projekti lühikokkuvõte: Arenguhüppe saavutamiseks vajalikud tegevused võib grupeerida kolme suurde rühma: tegevused inimestega organisatsioonis, põhitegevuste laiendamine ja põhitegevuste sisuline arendamine. MTÜ Lastekaitse Liidu kui organisatsiooni olulisemaid ressursse on inimesed, sh bürootöötajad, liikmed ja vabatahtlikud.  MTÜ Lastekaitse Liidu eesmärke saab laiaulatuslikult ellu viia, kui meil on Eesti eri paigus liikmesühinguid, kes on aktiivsed ja nende liikmetel on teadmised ja oskused panustada laste õiguste ja heaolu tagamisse oma piirkonnas. Tegusa liikmesühingu tagavad selle eestvedajad ja liikmed, kes oma eesmärke ellu viivad. Selleks, et oleks tagatud Liidu liikmesühingute võrgustik üle Eesti, on vaja jõustada ja koolitada ühingute eestvedajaid ja liikmeid. Oodatava tulemusena on tänu antud võimekuse arendamisele hoogustunud liikmesühingute tegevus, nendega on liitunud uusi inimesi, Liiduga on liitunud uued ühingud, mis tagab lapse õiguste ja huvide kaitsmise ning lapse heaolu eest seismise üle Eesti. MTÜ Lastekaitse Liit töötab selle nimel, et oma liikmesühingutega jõutakse regionaalse katuseni – ehk igas Eesti piirkonnas oleks Liidu liikmesühing, kelle kaudu leiavad lastega
seotud mured ja kitsaskohad kohalikul tasandil laiemat kõlapinda ning seeläbi jõutakse eesmärgipäraste lahendusteni. Arenguhüppe tegemiseks peab MTÜ Lastekaitse Liit oma põhitegevust laiendama, kaasates sealhulgas uusi inimesi, liikmesühinguid ja piirkondi. Seni on Liidu liikmeteks olnud  lastekaitseühingud üle Eesti, kuid hetkeolukorra analüüs näitab, et arvestatav osa nendest on passiivsed ega tegutse enam Liidu ühiste eesmärkide nimel. Paljud liikmesühingud on asutatud Liidu asutamise algusaegadel ning hakkavad tänaseks päevaks väsima, nende füüsilisest isikust liikmete arv on oluliselt vähenenud ning tegevuseks napib vajalikke ressursse. Arenguhüpe antud valdkonnas tähendaks Liidu liikmeskonna laiendamist eriilmeliste ühingute näol, et saavutada maksimaalne koostöö laste õiguste eest võitlemisel. Ideaalis nähakse, et MTÜ Lastekaitse Liidu liikmeskonna hulgas on ühinguid tervise- ja haridusvaldkonnast, laste ja noortega tegelevaid inimesi koondavad seltse, vanemaharidusele ning ennetustegevustele keskendunud ühinguid ning veel teisigi, kelle põhikirjalised eesmärgid on kooskõlas MTÜ Lastekaitse Liidu väärtusega. MTÜ Lastekaitse Liidu põhitegevust tuleb arendada ka sisuliselt, sh tõsta kvaliteeti ja laiendada tegevuse mõju. MTÜ Lastekaitse Liidu liikmesühingute intensiivsem kaasamine, nende kursis hoidmine Liidu büroo tegevuste ja tulevikusuundadega, liikmesühingute koolitamine, toetamine ja igakülgne võimestamine aitab kaasa tegevuste kvaliteedi tõstmisele laste õiguste ja huvide kaitsmisel, samuti liikmesühingute sisulisele koostööle ja ühisprojektidele, mis suurendavad nii liikmesühigute enda kui ka MTÜ Lastekaitse Liidu kui katusorganisatsiooni tegevuse kvaliteeti ja mõju laiemalt. Tulemusena on Eesti regionaalselt kaetud MTÜ Lastekaitse Liidu liikmesorganisatsioonidega, kes teevad eri valdkondades tegutsedes koostööd ning ellu on kutsutud ühisprojektid Eesti eri piirkondades tegutsevate liikmesühingute vahel. Seeläbi on Eestis tugev lapse õigusi ja huve teadvustav, selgitav ning nende eest seisev võrgustik ja iga lapse huvid ja õigused on kaitstud.

Projekti lühikokkuvõte: Eesti Disainikeskuse eesmägiks on teha disain ühiskonnas nähtavaks, tõsta disainialast teadlikkust ja panna disain ühiskonna kasuks paremini tööle. Käesoleva projekti lähtepunktiks on EDK soov parandada selleks oma tegevuste ja disainivaldkonna arusaadavust ja nähtavust, kommunikeerida disaini poolt pakutavat väärtust, ühiskondlikku mõju ja majanduslikku kasu läbi  oskuslikumalt juhitud, tõhusamate ja arusaadavamate kommunikatsioonitegevuste ning seeläbi paremini oma sihtrühmadeni jõuda ning valdkonna mõju suurendada.

Arvestades disaini olulisust ja mõju ühiskonna tuleviku kujundamisel on möödapääsmatu, et nii ühiskond, ettevõtjad kui ka tänased noored oleksid paremini kursis disainivaldkonnaga ja disaini poolt pakutavate võimalustega ning sellega, mida EDK oma tegevustega selleks pakub. Projektis planeeritud tegevused hõlmavad valdkonna sisese koosloomena kommunikatsioonistrateegia ning konkreetse eesmärgistatud ja mõõdetava tegevuskava loomist kommunikatsiooni juhtimiseks ja osapoolte koostööks, kodulehe uuendamist, et juba olemasolev väärtuslik info kodulehel paremini koondada ja korrastada, muutes kodulehe selgemaks, ülevaatlikumaks, dünaamilisemaks, ligipääsetavamaks ja sisukamaks, lähiminevikus tehtud või eesolevatest üritustest ja sündmustest ühiskonda arendavate ja huvitavate case-studyde leidmist, mida lugudena nähtavaks teha, protsessi käigus kokkulepete tegemist sobilike inimestega olemaks kõneisikud (disainisaadikud) ning nende koolitusvajaduste tuvastamist ja toetamist.

Projekti lühikokkuvõte: Hoolela arenguhüppe saavutamiseks keskendume projektis järgmistele tegevustele:

1. Teraapiliste tegevuse ruumide, vahekoridoride ja wc remont.
2. Teraapiliste tegevuste toa sisustamine.
3. Tegevusjuhendajate koolitamine teraapiliste tegevuste läbiviimiseks ja CAR-metoodika rakendajaks.
4. Arenguseminaride läbiviimine.

Hoolela vaimse tervise teraapilised tegevused ja CAR-e metoodika rakendamine on suunatud eesmärgile suurendada inimese võimet tulla edukalt toime nende tegevuste, rollide ja ülesannetega, mis on talle olulised – selleks, et ta saaks osaleda tähenduslikes tegevustes. Tähenduslik tegevus on kõik, mis annab inimese elule sisu, toetab tema identiteeti, võimaldab väljendada enda isiksust läbi sotsiaalsete suhete, töö- ja õppetegevuste, enese eest hoolitsemise, osalemise pere- ja kogukonnaelus. Vaimset tervist toetavates tegevustes võivad teraapia keskmes olla näiteks enesehinnang, suhtlusoskused, stressijuhtimine, kehataju, sotsiaalsed rollid, osalemine tööelus, laste eest hoolitsemine, suhted teiste inimestega, kaasatus ühiskonnaellu, eneseregulatsiooni võime, enese vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, unerütm, kognitiivsed võimed jpm.  Projekti elluviimise tulemusena pakub Hoolela muusika-, käsitöö-, liikumis jms. teraapilisi tegevusi ja CARe metoodikal põhinevat nõustamist spetsiaalselt selleks remonditud ja sisustatud ruumides.

Ühingu järjepideva arengu jaoks on oluline jätkata regulaarsete arenguseminaride läbiviimisega, kuhu on kaasatud kõik sihtrühmad, et tekkiva sünergia mõjul planeeritud uued tegevused lähtuksid sihtrühma vajadustest ja oleksid efektiivsemad. Suure kasuteguriga on juhendajate koolitamine, mille käigus valdkonna spetsialistid õpetavad ja jagavad kogemusi erinevatest võtetest, kuidas vaimset tervist toetavaid tegevusi läbi viia. Teraapiliste tegevuste ruum parandab oluliselt ka tegevusjuhendajate (sotsiaaltööspetsialistide) töökeskkonda. Sihtrühmaga töötamine muutub vaikses ja omaette ruumis oluliselt hõlpsamaks ja mõjusamaks. Sihtrühma parem toimetulek ja eesmärkide täitumine annab tegevusjuhendajatele positiivse tagasiside tehtud tööle. Lisaks annab teraapiliste tegevuste ruum võimaluse ka tegevusjuhendajatel vajadusel vaikselt oma mõtteid ja jõudu koguda, ning pakkuda see läbi kvaliteetsemat teenust sihtrühmadele.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on luua Jämejala vaimse tervise küla kogukonnale suunatud ravi toetavate teenuste pilootprogramm. Programm on mõeldud Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus ja erihoolekandeteenusel viibivatele vaimse tervise raskustega inimestele, eesmärgiga parandada nende igapäevaelu kvaliteeti ja suurendada edasist iseseisvat toimetulekut. Programm pakub mitmekülgset tuge vaimse tervise raskustega inimestele, kellel on vähesed või puuduvad kogemused hariduse ja töötamise valdkonnas. Lisaks on oluline pakkuda pikaajaliselt haiglaravil ja teenusel viibijatele mõtestatud vaba aja sisustamise võimalusi, mis toetavad  taastumiseteekonnal inimest.

Tegevuste hulka kuuluvad emotsioonide reguleerimise töötoad, tervisealaste teadmiste jagamise õpituba koos liikumisrühmaga, eneseanalüüsi ja väljendamise vestlusringid, käsitöö ja praktiliste oskuste töötoad ning kogukonna aiandusring. Lisaks toetatakse valdkondadeülest koostööd kogukonna ja koostööpartneritega, tagamaks programmi jätkusuutlikkust ja vastavust kogukonna vajadustele. Projekti raames loodud ravi toetavate teenuste programmi tulemuste hindamisel kogutakse tagasiside, mis annab ülevaate programmi osalemisest ja vajalikkusest. Hinnatakse programmi vastavust kogukonna vajadustele, ja vajadusel kohandatakse seda vastavalt saadud tagasisidele. Lisaks töötatakse välja jätkusuutlik strateegia, mis võimaldab säilitada ravi toetavate teenuste programmi kogukonnas ka pärast projekti lõppemist.

Projekti lühikokkuvõte: MTÜ Montessori Kiili vallas projekti “Kiili vald Montessori rühma loomiseks valmis” luuakse Kiili valda valmisolek Montessori 3-6 vanuseastme rühma loomiseks. Selleks toetab MTÜ oma liikme koolitamist AMI 3-6 juhendaja koolitusel. Juhendaja koolitusel omandab osaleja vajalikud teadmised ja oskused, et asuda tööle avatavas lasteaiarühmas. Lisaks sellele tõuseb MTÜ liikmeskonna kompetents Montessori pedagoogikast. See annab võimaluse küsida, konsulteerida ja saada olulist sisendit tulevase rühma loomise jaoks.  MTÜ tõstab oma liikmeskonna teadlikkust AMI 0-3; 3-6 ja 6-12 baaskursustel osalemise toetamisega. Koolitustel omandatakse olulised baasteadmised Montessori pedagoogikast, et toetada oma lapsi nende arenguetapis, toetada lapsi rühmaruumis või kooliklassis abipersonalina ja panustada põhjalike teadmistega MTÜ tegevustesse nii juhatuse liikme kui aktiivliikmena. Lasteaiarühma loomiseks Kiili valda on vaja pidada läbirääkimisi mitme osapoolega nagu kohaliku omavalitsuse esindajad ja teenuseosutajad. Läbirääkimiste edukaks ettevalmistumiseks koolitab MTÜ oma juhatuse ja aktiivseid liikmeid läbirääkimis- ja argumenteerimiskoolitusel. Koolituse tulemusena paranevad MTÜ juhatuse ja aktiivliikmete teadmised ja oskused argumenteeritult oma mõtteid ja vajadusi väljendada, läbirääkimisteks valmistuda ning läbirääkimisi pidada. Paraneb struktureeritud ja analüütiline mõtlemine ja koosolekute pidamine muutub tõhusamaks. Montessori lasteaiarühma loomine Kiili valda eeldab kohaliku omavalitsuse poolt mitmekesiste haridusvõimaluste tekke toetamist. MTÜ kaasab läbirääkimistesse kohaliku omavalitsusega valdkonna eksperdi, kellel on edukas kogemus Montessori lasteaia rühma loomisega munitsipaallasteaeda. Läbirääkimiste tulemusena loob MTÜ kohaliku omavalitsusega koostöise partnerlussuhte. Projekti on kaasatud valdkonna eksperdina MTÜ Edendades Montessori Haridust. MTÜde esindajad kohtuvad eesmärgiga saada põhjalikud teadmised lasteaiarühma loomise kogemusest erateenuse osutajaga, kogukonna kaasamisest ja liikmete värbamisest, MTÜ juhtimisest ning organisatsioonikultuuri loomisest. Kohtumised tugevdavad MTÜ liikmete seotust teiste kogukondadega ning julgustavad neid eesmärkide seadmisel ja elluviimisel. Kohtumistelt saadakse ideid MTÜ edaspidise tegevuskava planeerimiseks ja elluviimiseks.
Arenguekspert/-ideks on valitud Maison Solutions – ülesanded on seotud nii projekti ettevalmistuse, koostamisega kui juhtimisega ja kommunikatsiooniga. Projekti raames toimuvad meeskonnapäevad MTÜ liikmeskonnale. Meeskonnapäevade eesmärk on teadlikult kujundada organisatsioonikultuuri, et olla jätkusuutlikult tegutsev ja sihtrühmadele usaldusväärne ning tugev organisatsioon. Kohtumiste tulemusena on sõnastatud MTÜ visioon, missioon, organisatsiooni eesmärgid, tõusnud on meeskonna teotahe ja motivatsioon panustada vabatahtlikult MTÜ tegevusse. MTÜ jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks on vaja kasvatada MTÜ liikmete (sh aktiivsete liikmete) arvu. Liikmete arvu kasvatamiseks on planeeritud sõnumiloome kommunikatsiooniplaani töötoas, mille tulemusena valmivad kogukonnapõhised sihtrühmi kõnetavad sõnumid ning kommunikatsiooni plaan. Oskusi kasutatakse MTÜ kodulehe uuendamisel, ürituste turundamisel, läbirääkimistel erinevate huvigruppidega.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on MTÜ Otepää Kogukonnaturg parem kommunikatsioonivõimekus, et olla nähtavam ning seeläbi kasvatada Otepää Kogukonnakeskuse ja Otepää Taluturu Poe klientide ja laiemalt võrgustiku liikmete arvu. Projekti eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevused:

• turundus- ja kommunikatsioonijuhi palkamine alates augustist 2024
• turundusvaldkonna arengueksperdi kaasamine, kellega koosloomes koostatakse ühingule sotsiaalmeedia plaan, mida viib ellu palgatud turundus- ja kommunikatsioonijuht
• luuakse koduleht koos Taluturu Poes müüdavate toodete ülevaatega ning ühingu visuaalne identiteet (CVI)
• toodetakse ja paigaldatakse linnaruumi reklaamid nähtavuse tõstmiseks.

Projekti lühikokkuvõte: Arenguhüppega ehitatakse üles, arendatakse ja tugevdatakse Piritalt vana-Vastseliina ulatuva üle pooletuhande km pikkuse Palverännutee võrgustikusiseseid ja -väliseid  partnerlussidemeid avaliku ja erasektoriga. Töötatakse välja ja rakendatakse võrgustiku liikmete suhtluse/kommunikatsiooni kontseptsiooni alused ja põhimõtted, kasutatades kodanikuhariduse ja –koolituse „tööriistu“. Tegevuste eesmärgiks on koostöövõrgustiku ja partnerluse süsteemsele toimimisele aluse ja vormi loomine ning selle arendamine suure iseseisvusega toimivateks ja kestlikeks Palverännutee lõiguks – ajalooliste kihelkondade piirides. Palverännutee sidusateks osadeks jagamisega koos arendatakse välja lõigukeskused. Sobiliku keskuse kohesel puudumisel võib selle rolli täita aktiivsed, vabatahtlikud lõiguvanemad/ aukonsulid, kel on side antud piirkonnaga. Tegevused viiakse läbi töötubade, kohtumiste, konsultatsioonide/nõustamiste, koolituste ja kogemuste omandamise vormis, Vajadusel kasutatakse veebipõhiseid töövorme. Projekti läbiviimisse kaasatakse arendustegevuste ja kommunikatsiooni-eksperdid, vabatahtliku tööga panustavad ühingu juhatuse ja lihtliikmed ning võrgustikuosalised.
Koolitus–/nõustamistegevustega selgitatakse ja omandatakse:

• vabatahtliku võrgustikutegevuse toimimisvõimalusi ja -motivatsiooni, praktiliste teenuste ja toodete kohalikesse oludesse sobitamist ning
• sise- ja väliskommunikatsiooni põhialuseid ja toimivust, et võrgustikuosalised oleksid edaspidi võimelised koostöös ja iseseisvalt nimetatud teemadega tegelema.

Palverännuteele jäävas 18 kihelkonnas luuakse 10 “omavastutusega” lõigukeskust/aukonsulaati või rakendatakse aukonsuli(te) süsteem.

• luuakse ja tihendatakse Palverännutee koostöövõrgustiku omavahelisi sidemeid;
• ehitatakse üles regulaarne koostöö võtmepartneritega;
• ühistöös luuakse lähtealused uuteks koostöötegevusteks, mis mõjutavad positiivselt kohalikku elujõulisust ja toetavad sealset vastutust ja initsiatiivi;
• kaardistatakse ja kaasatakse Palverännuteele jäävad potentsiaalsed koostöövõrgustiku liikmed, sh eestvedajad;
• selgitatakse välja, mis konkreetses lõigus/kihelkonnas toimib ja millised vastastikused tegevused on vaja kokku leppida;
• leitakse lõigukeskusteks sobivad külakeskused, raamatukogud, kogudused, aga ka mitteformaalsed kogukonnad ja ühendused või üksikisikud

Kommunikatsioon:

• vastavalt kohalikele võimalustele/vajadustele kujundatakse ja sobitatakse võrgustiku liikmetele vajalikud sisesuhtluse viisid ja kanalid;
• valitakse või luuakse alused ühiseks väliskommunikatsiooniks;
• kujundatakse välja „rist–turunduse“ praktikad, et nendega vastu minna 2026. külastushooajale.

Kõige mõjukamaks teabe levitamise ja turundamise kanaliks on suust-suhu kanduv soovitus, millele on rajatud ka meie suurim turundus(l)ootus. Tegevuste tulemusena on MTÜ, kümne lõigukeskuse ja iga üksiku võrgustikus osaleja suhtluses toimunud kvalitatiivne muutus – „meie kõik“ jagame olulist teavet, et terve Palverännutee kogukond teaks, mis toimub ja toimib ning mis on muutunud, Võrgustikuosaliste motiveerimiseks ning ideede leidmiseks ja omavahel jagamiseks toimub õppereis – kogemuste omandamine Eestis toimivalt „–teelt“, nt Romantilise Rannatee.

• Palverännutee teenusepakkujad näevad osalemises võimalust win–win tekkimiseks, nad on enam tuntud ning on oma teenuste pakkumisel edukamad, sest nende klientuur on laiapõhjalisem;
• Palverännutee seisab sellega maapiirkondades töökohtade loomise ja säilimise, aga ka positiivse mainega aktiivse puhkekeskkonna arendamise eest;
• Kogukonnad osalevad aktiivsemalt oma piirkondade arengus ja pärandisäilitamises;
• Palverännutee tegijad/partnerid on arvestatavaks mõjuriks kogukondade liikmetele ja ettevõttetele, ühendades ja esindades rännuraja äärsete elanike ja ettevõtete huvisid ning on sütitanud erinevaid piirkondlikke projekte.

Jätkusuutlikuks toimiseks koostatakse tegevuskava, realistlik toimimismudel ning kommunikatsiooni praktikad aastateks 2026–2028,

Projekti lühikokkuvõte: Projekti raames kaasajastatakse linnujaama töö- ja olmeruume ning tehnilisi vahendeid, uuendatakse õppematerjale, tööjuhendeid ja arendatakse digilahendusi; rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö arendamiseks luuakse vabatahtlike programm, mis võimaldab tööprotsessi tõhusalt kaasata loodusteadlasi ja -huvilisi erinevatest riikidest. Planeeritud tegevuste tulemusel tõhustub Vaibla Linnujaamas uurimisandmete kogumise protsess, õppeprogrammide läbiviimine ja tõuseb andmete organiseerimise võimekus. Planeeritavad tegevused toetavad otseselt Vaibal Linnujaama põhieesmärkide saavutamist st, panustamist loodusteadusse, -haridusse ja kodanike kaasamisse. Projekti tulemusel tagatakse sihtgrupile ka sanitaarsemad tingimused ning tööheaolu üldiselt.

Projekti lühikokkuvõte: Arenguhüppe tulemusena on suurenenud aktiivsete kogukonna liikmete hulk, kes tegutsevad innukalt seltsi arengueesmärkide elluviimisel. Kogukonna liikmed on saanud teadmisi vabakoolide ühtsetest tegutsemise alustest ja kogemustest Taanis KonTiki ja Refsvindinge vabakoolis. Refsvindine vabakool on asutatud 1865. aastal nagu sajad teisedki vabakoolid. Kooli pidaja on samuti kogukond, kes on endale võtnud vastutuse üldhariduse andmise eest riigikoolide kõrval. Vabakoolide eripäraks on otsustav vastutuse võtmine lapsesõbraliku haridustee kujundamise eest, kodu ja kooli tihe koostöö, lapsevanemate omavaheline koostöö ja suhtlus kooli pidamiseks. Kogukonnad on üles ehitanud koolimajad ja põnevad õuealad väljas liikumiseks ning õppimiseks. Kogemusreisil tahame teada saada, kuidas ja milliste meetoditega hoitakse kogukonda eesmärgiteadliku ja tegusana, kuidas tegeletakse omavaheliste suhtete ja probleemide lahendamisega, kuidas tegeletakse kogukonnaliikmete motiveerimisega.

Kogukonna liikmed on saanud praktilist koolitust suhteteadlikkuse teemal, mille tulemusena on ühtehoidvus paranenud ja tõusnud kogukonnatunne. Kogenud terapeutidekoolitajate
toel õpivad kogukonna liikmed meetodeid, kuidas üksteisega suhelda ning probleeme turvaliselt lahendada. Õpitakse kasutama praktilisi harjutusi kuulamisoskuste arendamiseks ja lapse avatuse toetamiseks, Imago suhteteoorial põhinevaid dialooge iseenda ja lapse paremaks mõistmiseks ning grupiarutelude pidamiseks, osalejad saavad kaasa uued praktilised oskused ja uue vaatenurga suhete olemusele.
Pärnu Vabakooli Seltsis on kujunenud lapsevanematest mentorite võrgustik, kes aitab uusi kogukonna liikmeid aidates kaasa suhteteadliku ja ühtehoidva kogukonna kasvule. Aktiivsed liikmed väsivad mingil hetkel samuti või astuvad kogukonnast välja, kuna nende lapsed lõpetavad kooli. Järjepidevalt on vaja tagada eestvedajate-mentorite hulk, kes tegelevad sihipäraselt kogukonna teadlikkuse ja vaimu kasvatamisega.

Projekti lühikokkuvõte: Projekti raames arendatakse Päästeliidus tehnilise pääste võimekust, koolitades välja vastava üksuse liikmed. Koolitused ning õppused aitavad ette valmistada üksusesse kuuluvatel vabatahtlikel päästjatel oskusi tegeleda suuremahuliste kriiside tagajärgede leevendamisega. Koolitused annavad üksuses osalejate spetsialiseerumisele vastavalt uusi spetsiifilisi oskusi, mille kasutamist praktikas kontrollitakse läbiviidavate õppustega. Kriiside realiseerumisel on võimalik kaasata Päästeliidu tehnilise pääste üksust, mis omab professionaalset ettevalmistust ning on treenitud vajalikku abi osutama üle Eesti.

Projekti lühikokkuvõte: Ühest küljest soovib liit arenguhüppe teha protsessides ja tegemistes, mis on juba liikmeküsitluste, erinevate kohtumiste ja kogemuste põhjal, aga ka tiimi enda igapäevatööst selgunud. Teisalt soovib liit arenguhüppe perioodi ennast kasutada pideva õpiprotsessina, mille käigus kogutud ideid katsetada, tulemusi töö käigus hinnata, et arenguhüppe perioodi lõpuks teha valik, milliste tegevustega jätkata ja millistega mitte.

Eduka taotluse korral alustab Vabaühenduste Liit arenguhüpet (1) liikmete teavitamisest, aga ka (2) sobiva ühinguhaldussüsteemi leidmisest ja kasutusele võtmisest. Kui esimene samm on hädavajalik osa liikmete edaspidiseks kaasamiseks, siis teine samm on oluline liidu enda töös organisatsioonina: erinevatel võrgustikel, listidel, liikmeid, aga ka teisi ühinguid ja koostööpartnereid puudutavatel detailidel hoitakse täna silma peal arvukate Exceli-tabelitega, ent töö lihtsustamiseks ja professionaliseerimiseks on kaasaegsel haldussüsteemil palju pakkuda. Nii on võimalik kiirelt üles märkida saabunud ja tehtud telefonikõned vabaühendustele, koolituspäringud, hoida silma peal võrgustikesse kuulumisel, ühenduste peamistel väljakutsetel, kontaktandmetel ja paljul muul. Seda nappi infot, mis Exceli-tabelitesse on võimalik märkida, täiendab täna suuresti juhuslikult tiimiliikmete mälu, mis teadupoolest on igati inimlikult ekslik ja lünklik.

Paralleelselt ühinguhaldussüsteemi kasutusele võtmisega valmistub liit suve jooksul end erinevate praktikatega, olgu parimate, halvimate või tavapärasematega, kurssi viima. Liit plaanib: (3.1) teha poolstruktureeritud kohtumisi (u. 15) Eesti vabaühendustega: nt 5 organisatsiooni, kellel on endal liikmed (organisatsioonid või isikud); 5 organisatsiooni, kes on ise kuskil mujal liikmed, aga kellel endal liikmeid ei ole; 5 organisatsiooni, kes on küll vabaühenduste liidu liikmed, aga eelmistesse kategooriatesse ei kuulu; (3.2) teha poolstruktureeritud kohtumisi välismaiste võimalike eeskujuorganisatsioonidega (u. 5) (veebikohtumised, võimalusel ka päriselt külastamine); (3.3) leida sobilikke veebikoolitusi, teoreetilist ja praktilist kirjandust parimate liikmesorganisatsioonide tegemistest, edulugudest ja väljakutsetest.

Osaliselt eelnevaga paralleelselt, aga eelkõige pärast eelnevat (4) kirjeldab liit ära ühingute teekonna(d) / protsessi(d) Vabaühenduste Liidu mõjusfääri jõudmisest – olgu siis liikmeks astudes ja sealt edasi; või ka puhkudel, mil piirdutakse mõningatesse teemavõrgustikesse (nt annetuste kogujate võrgustik, huvikaitsevõrgustik) kuulumisega või lihtsalt nõu küsimise, üritustel osalemise, koolituste tellimise vm säärasega.

Samuti (5) valib liit välja ja katsetab perioodil septembrist 2024 märtsini 2025 liikmete ja laiendatud võrgustikuga erinevaid kaasamis-, arengu- ja osaluspraktikaid (nt õpipartnerlust, juhi-, liikme- vm varjutamisi, uusi ideid võrgustike kohtumiseks). Selle tulemusel liit korjab nii sisulist kui praktilist tagasisidet, mille põhjal sõnastada liidu enda tööks olulisi protsesse ja põhimõtteid (nt väärtuspakkumise sõnastus, ideed liikmekampaaniateks, võrgustike omavaheliseks suhtluseks); jagab liikmete jt ühingutega oma kogemusi, õppetunde – ning valib välja 1-3 tegevust, millega edaspidi ühingute kaasamisel püsivalt jätkata. (6) Hiljemalt 2024. aasta novembris-detsembris töötab liit eelnimetatud katsetamise ja praktikate toel välja ka uue liikmeküsitluse vm hindamistööriista ja (7) katsetab seda 2025. aasta jaanuaris-veebruaris seniste liikmeküsimustike asemel ning (8) sarnaselt oma senisele tavale, kirjutab küsitluse tulemusel avalikult kättesaadava liikmeraporti. Et liidu üldkoosolek toimub harjumuspäraselt iga aasta kevadel, teeb liit 2025. aasta maikuuks raporti arenguhüppe käigus õpitust ja kogetust, sh liikmeküsitluse tulemustest, ning (9) sõnastab selle toel üldkoosolekul koos liikmetega uue visiooni: milline liikmesorganisatsioon ja kellele Vabaühenduste Liit 2025. aastast ja edasi on?

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on soetada mobiilne generaator, kohaliku elanikonna elektri varustuskindluse tagamiseks.

Projekti kokkuvõte: Generaator tagab lisaks elanikkonna elektri varustuskindluse ja vee olemasolu kriisiolukorras ka planeeritavat päästemaja Popi kinnistul Ide külas. Mittetulundusühing Torgu Vabatahtlik Päästekomando soovib taotleda toetust diiselgeneraatori soetamiseks summas 5278 eurot.
Projekti eesmärk on soetada mobiilne generaator, kohaliku elanikonna elektri varustuskindluse tagamiseks.
Generaator tagab lisaks elanikkonna elektri varustuskindluse ja vee olemasolu kriisiolukorras ka planeeritavat päästemaja Popi kinnistul Ide külas.
Päästemaja on sobilik varjumiskohana ja generaatori olemasolu tagab tegevuspidevuse kriisiolukorras.
Eelarves oleme arvestanud generaatori ja Popi hoone elektriühenduse loomiseks ja lisaks lisakaablite olemasoluks mobiilseks kasutamiseks.
Lisaks saab mobiiset geberaatorit kasutada päästesündmustel.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Põltsamaa valla kogukondade turvatunne ja teadmine olemasolevast kriisiabipunktidest, kus on olemas esmane varustus ja valmisolek elus toimetulekuks.

Projekti kokkuvõte: Projekti raames tehakse Kamari seltsimajas elektrivalmidus, et saada ühendada elektri katkestuste korral generaator. Aidates selliselt maja arendada kriisikeskuseks . Seltsimaja kriisikeskusena kasutuseks oleme aruteleude käigus jõudnud tõdemuseni kui on vajadus majas kriisiolukorras majutada inimesi, siis selleks valmidus majas puudub. Olgugi, et pinda majas , kus saaks magada on kokku 200 m2. Arutelude käigus otsustasime, et võiks osta välivoodid. Voodid oleks kasutada ka teiste kogukondade poolt kui kriis on lokaalne. Soetajaks on Kamari Haridusselts, kuna seltsil on laopinnad, kus saab voodeid hoiustada.

Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald

Projekti eesmärk: Lindi piirkonna kaks avaliku kasutusega hoonet on ettevalmistatud elanikkonnakaitseks, neil on generaatoriga ühendamise valmidus, vastavad generaatorid on olemas ja nende hoimiseks ning hooldamiseks vajalikud tingimused on loodud. Kriiside juhtimiseks on kriisiplaan koostatud, kriisivarud soetatud

Projekti kokkuvõte: MTÜ Lindi Külaselts peab Lindi Vana koolimaja kogukonnakeskusena ja teostab ka kogukonnateenuseid Lindi Lasteaed-Algkooli (LAAK) hoones. Mõlemad hooned kuuluvad Pärnu Linnavalitsusele ja on avalikus kasutuses, Lindi Külaseltsile on antud õigus ruume avalikus kasutuses avatuna hoida. Lindi Külaseltsis on 53 liiget. Lindi külas elab umbes 300 inimest, lähikülade piirkonnas 900 inimest.
Antud projekti eesmärgiks on valitud MTÜ Lindi külaseltsi juhatuse koosoleku poolt määratud piirkonnale olulistes hoonetes Lindi LAAK ja Lindi Vana koolimaja – kogunemis- ja evakuatsioonikohtades elektrienergia varustuskindluse tagamine kriisiolukorraks tulevikus, arvestades kõiki võimalikke kriisiolukordi.
Projekti peamisteks tegevusteks on kriisiplaani täpsustamine, kriisivarude kaardistamine ja soetamine, asutuste elektrisüsteemide kontroll ja asutuste elektrisüsteemi reservtoitelahenduse projekt, peajaotuskeskuste ümberehitus, mobiilsete generaatorite soetamine.

Kohalik omavalitsus: Pärnu linn

Projekti eesmärk: Võrgustikupõhine Sargvere piirkonna külad on kriiside eest paremini kaitstud –Sargvere keskushoones on tagatud kohtpaikne generaatori ühendamise võimekus. Generaatori ühendamise võimekus Sargvere keskushoones võimaldab kriisiolukorras hoonet elektrienergiaga katkematult varustada, millega tagatakse hoones valgus, autonoomse katalamaja töö soojavarustuseks ja vajadusel ruumide ventilatsioon.

Projekti kokkuvõte: Projekt keskendub kogukonna ja Sargvere piirkonna külade (Sargvere, Nurmis, Suurpalu, Mäeküla) toimepidavuse tõstmisele seotud kuludele – projekteeritakse ning teostatakse generaatoriga ühendamiseks väljavõtte Sargvere keskushoonele Paide linnas Sargvere külas. Selle projekti elluviimise järel on tagatud tulevase piirkonna evakuatsioonikoha elektrienergiaga varustamine (projekt on vajalik ellu viia kuna piirkond hõlmab mitut küla kus elab alaliselt 388 elanikku sh Sargvere külas asuvad kortermajad ja eramud, Mäeküla, Suurpalu, Nurmsi eramud. Paide linn jääb 15 km kaugusele, samas Sargvere evakuatsioonikoht jääks maksimaalselt 3km kaugusele, suur osa elanikest saab sinna tulla jalgsi). Evakuatsioonikoht tagatakse piirkonna elanikele Sargvere küla keskushoones kus vajadusel on piirkonna elanikel tagatud elektrienergia, sh soojusenergia ja ruumide ventilatsioon. Keskushoone on omal ajal (ca 55 a tagasi) välja ehitatud muuhulgas ka tsiviilkaitse tingimustele vastavaks.

Kohalik omavalitsus: Paide linn

Projekti eesmärk: Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse varustuse täiustamise projekti üldeesmärk on tugevdada meresõiduohutust ja hädaolukordadele reageerimise võimekust, soetades hädavajaliku varustuse, sealhulgas elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öise vaatlusseadme ja käsi-GPS-i. Nende täiustuste kaudu on projekti eesmärk tagada hätta sattunud inimeste kiire ja tõhus päästmine nii mere, kui ka maismaal, parandada merepääste meeskonna üldist ohutust ja aidata kaasa kohaliku kogukonna üldisele heaolule ning turvalisusele.

Projekti kokkuvõte: Narva-Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja Jääpäästeüksus soovib oma tegevusvõimekust tõsta toetusprogrammi kaudu hädavajaliku varustuse soetamise kaudu. Projekt hõlmab elektrigeneraatori, käivitusabi, soojus-/öövaatlusseadme ja käsi GPS-i hankimist, et tugevdada üksuse tõhusust ja tulemuslikkust merepäästeoperatsioonidel ja kriisiolukordades.
Peamine otsene kasusaaja on merepäästeüksus ise, kuna see saab juurdepääsu uuendatud ja olulisele varustusele, mis suurendab oma tegevussuutlikkust.
Päästeüksuse suurenenud suutlikkusest ja efektiivsusest võidab kaudselt laiem kohalik kogukond. See toob kaasa parema üldise- ja meresõiduohutuse, edendades elanike ja külastajate turvatunnet.
Lõppkokkuvõttes on projekti läbivaks eesmärgiks luua vastupidavam ja tõhusam merepäästeüksus, mis suudab kiiresti ja tõhusalt reageerida merehäda- ja kriisiolukordadele, kaitstes seeläbi elusid ja edendades ohutust Narva-Jõesuu vabatahtliku merepäästeüksuse teenindatavatel veekogudel ja rannikualadel.

Kohalik omavalitsus: Narva-Jõesuu linn

Projekti eesmärk: Eesmärk on elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja läbi viia Metsamõisa talu baasil praktiline jõppus “Elanikkonnakaitse tugevdamine esmavajaduste tagamine” veevarustuse, kuivtualetikasutuse, hügieeni, elektrivarustuse ja varjumiskoha näidis.

Projekti kokkuvõte: Projekti keskmes on kriisiaegse elanikkonnakaitse võimekuse arendamine. Eesmärk on elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja läbi viia Metsamõisa talu baasil praktiline jõppus “Elanikkonnakaitse tugevdamine esmavajaduste tagamine” veevarustuse, kuivtualetikasutuse, hügieeni, elektrivarustuse ja varjumiskoha näidis.

Kohalik omavalitsus: Tapa vald

Projekti eesmärk: Elanikkonna kaitse tõstmine kogukonnas kriisi ajal.

Projekti kokkuvõte: Generaator on võimalus kriisi ajal külamajas tagada oluliste elektriseadmete töötamise. Võimalus laadida telefoniakusid, samuti akudel töötavaid taskulapme ja raadioid, et inimene saaks vajaliku infot kätte. Lisaks generaatori ostule on vajalik ka ümberlülitus süsteem elektrivõrgu toitelt generaatori toitele. Inimeste hädapäraste vajaduste rahuldamine krii ajal.

Kohalik omavalitsus: Tori vald

Projekti eesmärk: Eesmärgiks on kogukonnas elektrikatkestuste korral varutoite pakkumine mobiilse generaatori näol ja sellega piirkonna kriisivalmiduse suurendamine.

Projekti kokkuvõte: Oluline on suurendada kogukonna kriisivalmidust. Generaator on selleks vajalik ja õige tööriist. Suhtlusest piirkonna elanikega on selgelt elektrikatkestused kõige halvavamaks ja murettekitavamaks. Sellega seoses on äärmiselt oluline olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Soetatav generaator tagab esmase elektrivajaduse evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja kohalikes seltsimajades.

Kohalik omavalitsus: Saue vald

Projekti eesmärk:

1. Võhma kogukond on võimeline toime tulema lihtsamate kriisidega perekondlikul tasemel
2. Võhma kogukond saab tõsisemate kriiside korral tuge kogukonna kerksuskeskusest;
3. Saaremaa külaseltsid ja külade sädeinimesed saavad iga-aastast kriisikoolitust. Võhma kerksuskeskuses.

Projekti kokkuvõte: Projektiga luuakse Võhma kogukonna kerksuskeskus, kus kogukonnaliikmed saavad kriisi korral vajalikku abi ja kus tulevikus viiakse läbi iga-aastaseid koolitusi kriisivalmiduse tõstmiseks.
Kerksuskeskuses abi saamise sihtgrupp on kogukonna liikmed, 150+ inimest.
Kriisikoolituse sihtgruppe on kaks – esmajärjekorras kogukonna liikmed (tase – isiklik, perekondlik ja kogukondlik toimetulek) ning teisalt Saaremaa külaseltside ja külade sädeinimesed (tase – kogukondlik kriisihaldus – esimene koolitus toimus 18.11.2023)

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Piilsi Külade Seltsi puurkaevust tulevast veest on raud eraldatud. Vett on ohutu juua, seda võib kasutada köögiseadmetes, pesupesemise seadmetes ja hügieeniseadmetes.

Projekti kokkuvõte: Piilsi Külade Seltsi hoone kriisikeskuseks arendamisel vajab kogukond esmaseks tarbeks puhastatud puurkaevu vett, mis on piirkonna eripärast tulenevalt väga rauarikas. Projekti vahendite abil soetatakse veepuhastussüsteem, mis aitab kogukonna kriisikeskuses säästa köögiseadmeid, pesupesemise seadmeid ja paraneb edaspidi väljaehitatav hügieenitingimuste teenus. Projekti tulemusel teenindab piirkonna kriisikeskus esmalt kõigi nelja küla elanikke 101 (seisuga 01.01.2022), lisaks suveelanikke hinnahguliselt 30-40 ümber. Kasusaajate teine ring on kõik Mustvee valla elanikud. Mis iganes kriisi tekkimisel on võimalik Piilsi Külade Seltsi hoonesse paigutada elanikke teistest valla piirkondadest.

Kohalik omavalitsus: Mustvee vald

Projekti eesmärk: Koostöös vee ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga on kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud Alutaguse valla Illuka piirkonna elanikele.

Projekti kokkuvõte: Generaatorite hankimine Alutaguse valla Illuka piirkonna Kurtna ja Kuremäe külade kogukondadele. Koostöös vee ja kanalisatsioonivõrgu haldajaga on kogukonna liikmete abil kriisisituatsioonides paremini tagatud varustuskindlus vee ja elektriga nende asulate ja teiste võrguga seotud piirkonna elanikele.

Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk 2024. aastal on suurendada Suursoo kogukonna valmisolekut lumetormide ja maastikupõlengute korral, võimaldades iseseisvat toimepidevust hädaolukorras abi saabumiseni. Projekti tulemusena on kogukonnal oskused ja vahendid tulla toime hädaolukordadega.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk 2024. aastal on suurendada Suursoo kogukonna valmisolekut hädaohu korral, võimaldades kogukonnal iseseisvalt toimida kuni viis päeva, abi saabumiseni. Projekti tulemusena on kogukonna valmidus kasvanud nii lumetormide põhjustatud elektrikatkestuste kui ka maastikupõlengute olukordades toimetulekuks. Lisaks on välja töötatud detailne kriisiplaan, mis kirjeldab kogukonna tegevusi nende kahe hädaolukorra lahendamisel ning kogukonna liikmed on läbinud väljaõppe, et arendada oma teadmisi ja oskusi hädaolukordadega toimetulekuks.

Kohalik omavalitsus: Rae vald

Projekti eesmärk: On loodud Kappermäe kersksuskeskus esmavajalike võimekustega, millest kõige olulisem on autonoomse eletrivarustuse võimekuse loomine.

Projekti kokkuvõte: Projekt tõstab Kappermäe seltsimaja, kui kohalike külade (Tõutsi, Ilmjärve, Kauritootsi, Kassiratta, Vidrike, Truuta, Raudsepa, Koigu kerksuskeskuse toimepidevuse taset. Autonoomse elektrivarustuse tagamiseks soetatakse generaator ja kohandatakse elektrisüsteem, nii et elektrikatkestuse korral saab lülituda generaatortoitele.

Kohalik omavalitsus: Otepää vald

Projekti eesmärk: Ruhnu Rahvamajas on projekti raames rajatud teisele korrusele eraldi wc-dušširuum.

Projekti kokkuvõte: Ruhnu Rahvamaja, kui avaliku kogunemiskoha koolituskeskuse ja wc-dušširuumi rajamine.

Kohalik omavalitsus: Ruhnu vald

Projekti eesmärk: Nõo alevis on tsentraalsest veetrassist sõltumatu joogivee varustuskindlus kriisi/hädaolukorra tingimustes.

Projekti kokkuvõte: Projekti raames parandatakse olemasolev amortiseerunud joogivee kaev Nõo vallas.
Kaev puhastatakse, parandatakse kaevu sisu ja lisatakse el.pump. Kaevu saab kasutada nii hüdraulilise käsipumba kui ka el.pumbaga (mida saab vajadusel käitada generaatoriga).
Ligipääs kaevule on elanikele avatud. Projekti lõppedes on Nõo alevis tagatud elektrivarustuse katkemise korral joogivesi.

Kohalik omavalitsus: Nõo vald

Projekti eesmärk: Aespa kriisikojal oleks projekti tulemusel autonoomne elektrisüsteem ja uuendatud kriisivarud. Projekti tulemusel tõuseb piirkonna elanike hädaolukordadega toime tulemise võimekus.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on vähendada Aespa kogukonna haavatavust ning arendada kriisipunkti võimekust, et kogukonna liikmed võiksid saada hädaolukorras vajalikku esmast abi ja tuge. Eesmärgi saavutamiseks soovitakse projekti toel rajada Aespa kriisikojale autonoomne elektrisüsteem (päikesepatarei, energiasalvesti ja nende integreerimiseks mõeldud lisavahendid). Samuti soetada juurde kriisivalmiduse suurendamiseks mõeldud esmaseid kriisivarusid. Projekti tulemusel muutub kriisikoda sõltumatuks välistest teenusepakkujatest (elekter, generaatori kütuse kättesaadavus) ja selle jätkusuutlik toimimine toetaks hädaolukorras kohalikke inimesi (nt mobiiltelefonide ja muude väikeseadmete laadimiskohana, hädapärase veevarustuse ja kriisivarude hoidmise kohana). Projekti sihtgrupiks on Aespa elanikud (01.11.2023 seisuga oli Aespa alevikus registreeritud 1620 alalist elanikku).

Kohalik omavalitsus: Kohila vald

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on külakeskuses valmisolek kriisiolukorras teenindada piirkonna elanikke, kelle esindajad on eelnevalt läbinud kriisikoolituse ja kellel kriisiolukorras ei ole oma kodudes kütmise võimalust, elektrit, vett ja toidu valmistamise võimalust. Olemas on koht, kus koguneda, saada eelkõige värsket informatsiooni, digivahendite laadimise võimalust, toiduvalmistamise võimalust (kohapeal olemas kriitilised varud), esmaabi võimalust (olemas esmased esmaabi vahendid ja ravimid) ja vajadusel ajutist majutust.

Projekti kokkuvõte: Eesmärgiks on Paadrema piirkonna elanikele tagada võimalused ja võimekus kriisiolukorras koguneda külakeskusesse, kus generaatori abil on tagatud elekter, joogivesi, toidu valmistamise võimalus ja vajadusel lühiajaline ööbimine, kust saab esmast infot kriisiolukorras tegutsemise kohta selleks koolitatud kogukonna liikmetelt. Olulisemad tegevused on kogukonna kriisikoolitused ja kriisiplaani koostamine koostöös valla ja Päästeametiga, maja peakilbi renoveerimine, kaabelduse loomine generaatoriga ühendamiseks ja generaatori soetamine, et vajadusel generaatoriga voolu toota majas toimetamisel. Piirkonnas on 6 kortermaja 48 korteriga, kus ilma elektrita keeruline. Lisaks puhastada maja kõrval asuv salvkaev, et saada joogivett, samuti varuda generaatori töötamiseks strateegiline kütusevaru (hoiustada kodudes). Suurema ohu korral koos MTÜga Paadrema Rahvamaja pakkuda võimalust varjuda kõrvalasuva rahvamaja keldrisse. Sihtgrupiks on Lääneranna valla Paadrema piirkonna 13 küla ca 200 elanikku.

Kohalik omavalitsus: Lääneranna vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on kriisiks valmisolek Aravete kogukonnas

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on kriisiks valmisolek Aravete kogukonnas.
Paremaks toimetulekuks kriisi olukorras otsustas kogukond varustada varjumiskoha vajalike vahenditega.
Neid vahendeid hoiame ja kasutame Aravete kooli all olevas varjumiskohas, mis on määratud Järva valla poolt Aravete ja naabruses asuvate külade elanikele ohuolukorras. Järva valla toel on hoones elektrivalmidus olemas, kogukonnal on vaja see ruum korda seada inimeste vastuvõtuks hädaolukorra juhuks. Abivajaja saab siit esmase info, juua, süüa, esmaabi, seadmeid laadida, magada. Suurema hulga inimeste toitlustamiseks ja paremaks teenindamiseks vajame laudu koos pinkidega, kogukond saab laudu-pinke kasutada oma sündmustel. Vahendite säilimise eest vastutab Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Seltsi juhatus.

Kohalik omavalitsus: Järva vald

Projekti eesmärk: Posti tänava kogukonnal on kriisiks esmased abivahendid olemas.

Projekti kokkuvõte: Postikate kogukonnaks peame Posti tänaval asuvate korruselamute elanikke, kellega koos ühel väikesel territooriumil elame ja koos tegutseme. Kokku ca 300 elanikku. Varasemalt läbiviidud kriisiteemaliste kogukonna sündmuste käigus on selgunud koostöös Päästeametiga esmaste vahendite vajadus. Projekti tulemusel on Posti tänava kogukonnale tagatud esmased kriisiolukorraks vajalikud vahendid. Taotletavad vahendid jäävad avalikuks kasutamiseks eelpool nimetatud kogukonnale.

Kohalik omavalitsus: Kohila vald

Projekti eesmärk: Tagatud on Sulbi piirkonna elektri varustuskindlus, esmajärjekorras ühisveevärgist vett saavate majapidamiste puurkaevude pumplate töö piirkonna ühisveevärgiga külades.

Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel soetab MTÜ Sulbi Maarahva Selts kaks generaatorit koos vajalike lisadega elektri varustuskindluse suurendamiseks piirkonnas. Sulbi piirkonna kogukonna kriisikoolitus toimus Päästeameti Lõuna-Eesti piirkonna ennetuspartneri Kaisa Niilo juhendamisel 21. mail 2023. Lähtuvalt koolitusel läbiviidud analüüsist, on meie piirkonna kriisivalmiduse tõstmiseks esmatähtis tagada elektri varustuskindlus. Seejuures on eriti oluline ühisveevärgist vett saavate majapidamiste puurkaevude pumplate töö tagamine. Piirkonnas on kaks ühisveevärki (Sulbi külas ja Kärgula külas).

Kohalik omavalitsus: Võru vald

Projekti eesmärk: Hargla Maakultuurimajja on rajatud reservtoite valmidus ning seega on hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Projekti kokkuvõte: Taheva piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse Hargla Maakultuurimaja hoonesse reservtoide, mis võimaldab elektrikatkestuse korral generaatoriga ühendamist ja hoone kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina. Generaatorivalmiduse rajamine annab võimaluse vajalikul hetkel hoone elektrivarustus lülitada generaatortoitele. Generaator ise tuleb laenutada kas teistelt mittetulundusühingutelt, vallalt või mõnelt rendiettevõttelt ning seda tehakse pikemaaegse elektrikatkestuse korral. Taheva piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Taheva valda ning sellel alal elab umbes 800 inimest. Kuna elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühe avalikus kasutuses oleva hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Kohalik omavalitsus: Valga vald

Projekti eesmärk: Eesmärgiks on Sindi Tuletõrje Seltsi operatiivne elektritagamise võimekus invertergeneraatorite toel.

Projekti kokkuvõte: Tori valla ametnike, päästeameti spetsialistide ning kogukonna koostöös on selgunud antud fondi vahendite rakendamise vajadus täiendava kriisivalmiduse inventari soetamiseks. Elanikkonnakaitse inventari abil tõstetakse valla elektri varustuskindlust mobiilsete invertergeneraatoritega. Tiheasustusalal aitavad need tagada kortermajade toasooja ning hoida töös sidelahendused. Hajaasustusaladel tagavad generaatorid ka eluks vajalike raviseadmete töökorra. Lisaks on planeeritud generaatorite kasutamine evakuatsioonipunktide töö tagamiseks.

Kohalik omavalitsus: Tori vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on suurendada Lääne-Harju valla noorte valmisolekut ja teadlikkust erinevates hädaolukordades, võimaldades neil iseseisvalt toime tulla ning aidata teisi, tagades seeläbi kogukonna turvalisuse ja vastupidavuse.

Projekti kokkuvõte: Projektiga lahendatakse ära elanikkonnakaitse hädavajalikud tegevused läbi praktiliste ja eakohaste koolituste Lääne-Harju valla noortele vanuses 14 -19 aastat (~350 noort). Koolitustel õpetab Lohusalu Päästeselts esmaseid ellujäämise oskusi nagu kriisivalmidus, toidu valmistamine kuivtoidupakkidest ja esmaabi osutamist. Eesmärk on suurendada noorte teadlikkust ja valmisolekut erinevates situatsioonides, võimaldades neil iseseisvalt toime tulla ja aidata teisi. Koolitused toimuvad valla seitsmes erinevas koolis, pakkudes noortele kodulähedast ja turvalist õpikeskkonda. Projektiga soovitakse luua tugev aluse noorte kriisireageerimise oskustele, panustades kogukonna turvalisusse ja heaolusse ning aidates seeläbi kaasa kogukonna vastupidavusele.

Kohalik omavalitsus: Lääne-Harju vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on koolitada Narvas esmaabioskusi vähemalt 500 inimesele ning varustada AED seadmetega 3 linna mikrorajooni.

Projekti kokkuvõte: Projekti raames on plaanis läbi viia suuremahuline esmaabikoolitus Narva elanikele, samuti soetada täiendavaid defibrillaatoreid nende paigutamiseks avalikesse kohtadesse piirkondades, kus neid ei ole piisavalt.

Kohalik omavalitsus: Narva linn

Projekti eesmärk: Piirkonna elanikele tagatud tõhusam kaitse kriisides Ulvi koolimaja kerksuskeskuse remonditud ja kohandatud ruumides. Piirkonna elanike kaitse võimekus on tõusnud

Projekti kokkuvõte: Ulvi Naiste Ühendus koos Mustvee Vallavalitsusega otsustas arendada kahekorruseline puidust Ulvi Koolimaja piirkonna kerksuskeskuseks ja alustada koolimaja saali remondist.
Ulvi piirkonnas asub 4-5 km raadiuses veel kolm küla- Laekannu, Adraku, Kõrvemetsa, kokku 243 elanikuga, Ulvi küla on olnud selle piirkonna keskuseks. Ulvi koolimaja on sobiv hoone kriisiolukorras elanike kogunemiseks ja neile abi andmiseks.

Kohalik omavalitsus: Mustvee vald

Projekti eesmärk: Rõuge valla kriisideks valmisoleku jätkuv tugevdamine ja koostöö edendamine kogukondadega.

Projekti kokkuvõte: Projekti sihtgrupp on Rõuge valla kogukonnad ja nende esindajad, laiemalt Rõuge valla elanikud.
Tegevused: hangitakse ja paigaldatakse 9-sse Rõuge valla piirkonda infotahvlid, tagamaks kiire infovahetus kriisi ajal. Uuendatakse ja avalikustatakse Rõuge valla kriisiplaan, olulisemaid tegevusi tutvustatakse kogukondade esindajatele ja avalikkusele. Koostatakse infomaterjale. Viiakse läbi kogukondade esindajatele elanikkonnakaitse tugevdamiseks ja kohaliku omavalitsuse ning kogukondade koostöö tõhustamiseks üks seminar. Hangitakse esmane kogus ellujäämistekke.

Kohalik omavalitsus: Rõuge vald

Projekti eesmärk: Kogukonnas (Rohuneeme külas ja potentsiaalselt ka piirnevates külades) on võimekus osutada esmast meditsiinilist abi, kui professionaalne abi pole kättesaadav või viibib.

Projekti kokkuvõte: Eesmärgiks küla piires hajutatud ja kättesaadava esmaste abi osutamise oskuste ja vahendite olemasolu ja kasutamine võimaliku õnnetuse puhul, kui professionaalne abi pole kättesaadav või viibib. Küla asub Tallinna lahe ja Soome lahe kallastel, kus võivad realiseeruda merelise iseloomuga riskid (nt uppumine, alajahtumine, tormid, mereõnnetused), samuti paiknemine suure metsaala kõrval, kus võivad realiseeruda täiendavad riskid (vigastused, eksimised, metsatulekahjud, loodusõnnetused), samuti riigikaitselise iseloomuga sündmused. Küla asub Viimsi vallas keskusest ning Tallinna päästekomandodest kaugeimas mandriosas, mistõttu peab kogukonnal olema esmane võimekus ennast ise aidata kriisisündmuste esinemisel. Võimekuse saavutamiseks plaanitakse esmaabikoolitus läbi viia kuni 10%-le kogukonna liikmetest, s.o ca 45 inimesele. Lisaks soovitakse soetada meditsiinivahendite varu, mida kogokonna liikmed suudaks kasutada. Varu peaks katma nii üksiksündmuse kui ka suurema õnnetuse esmavajaduse.

Kohalik omavalitsus: Viimsi vald

Projekti eesmärk: Tagada Vormsi saarel kriisiolukorras elanikkonna toitlustus.

Projekti kokkuvõte: Kogukanna kriisiköögi loomine. Tagada kriisiolukorras piisav võimekus suurt hulka inimesi toitlustada. Balloonigaasil töötavate mobiilsete suurte pannide soetamine.

Kohalik omavalitsus: Vormsi vald

Projekti eesmärk: Kogukonnale turvalisem vahend kriisiolukorras igapäevaste tegvuste toimiseks.

Projekti kokkuvõte: Kogukonnas on kättesaadav vajaduspõhine vahend- elektrigeneraator, kogukonnale on loodud lisandväärtus igapäevaelu regulaarseks toimimiseks kriisi olukordadel. Kogukonnakeskus, Sadala Rahvamaja on varustatud elanikkonnale vajaliku inventariga.
Tegevused: vastava võimsusega elektrigeneraatori soetamine; elektrigeneraatori transportimine ja vastavalt nõuetele paigaldamine.
Sihtgrupp on Sadala piirkonna kogukonna liikmed, asutused, väikeettevõtjad.

Kohalik omavalitsus: Jõgeva vald

Projekti eesmärk: Setomaa valla elanike elanikkonnakaitse suurendamine

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk on suurendada Setomaa valla elanikkonna kaitset.
Projekti raames luuakse generaatori ühendamise võimalus Värska sadamas asuvale tanklale ja kolme külakeskusesse (Luhamaa külamajja, Mikitamäe teeninduspunkti ja Obinitsa külakeskusesse). Luhamaa külamajja, mis on kriisiolukorras Setomaa valla üks kogunemispunktidest, soetatakse toidutermos, pealamp, taskulamp, gaasipliit kohvris ja gaas gaasipliidi jaoks. Viiakse läbi 4 arutelu kogukondadega elanikkonna kaitse teemadel.
Luhamaa, Mikitamäe ja Obinitsa külakogukondadega on tihedalt seotud nende ümber asuvate väikeste külade kogukonnad.

Kohalik omavalitsus: Setomaa vald

Projekti eesmärk: Mobiilse kütuse tankuriga saavutatakse kaks oluliseesmärki. Esiteks saab Salmistu merepääste endale sadamasse kütusevaru, mis tagab meie päästepaadi järjepideva toimimise ning kriisi korral on Kuusalu vallas olemas lahendus generaatorite ja seadmete mobiilseks tankimiseks.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärk on saavutada Salmistu vabatahtlikule merepäästele minimaalne kütusevaru hoidmise ja mobiilse tankimise võimekuse loomine Kuusalu valla territooriumil. Sihtgrupiks on Salmistu merepääste paadi kütusega varustamine kriisi korral ja mobiilse tankimisvõimekuse loomine Kuusalu valda. Hetkel puuduvad Kuusalu vallas mobiilsed kütuse tankimise vahendid. Projekti elluviimisel luuakse võimalus kriisi korral pakkuda kiiret ja ohutut tankimisvõimalust vabatahtlikele merepäästjatele ning vajadusel kriisi korral kütusega töötavate generaatorite ja teiste mehhanismide tankimise korraldamine üle Kuusalu valla koostöös kohaliku kriisikomisjoniga.

Kohalik omavalitsus: Kuusalu vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on luua Ridaküla seltsimaja, Vohnja mõisa ja Läsna Rahvamaja hoonetele generaatori valmidused, mis võimaldavad neil kriisiolukordades pakkuda kvaliteetsemat abi.

Projekti kokkuvõte: Projekti raames paigaldatakse Ridaküla seltsimaja, Vohnja mõisa ja Läsna Rahvamaja hoonetele generaatori ümberlülituse kilbid, tagades seeläbi nende hoonete kasutusvõimaluse kriisiolukordades. Selle tegevuse eesmärk on kindlustada, et külakeskused on võimelised toimima kriisikeskustena, pakkudes elanikele hädavajalikke teenuseid nagu joogivee kättesaadavus, seadmete laadimine jm. Tööde tulemusena tõuseb Kadrina valla maapiirkondade elanike turvatunne, teades, et neil on ligipääs vajalikele teenustele hädaolukordades.

Kohalik omavalitsus: Kadrina vald

Projekti eesmärk: Tagada elanikele minimaalne elektrivarustus elektrikatkestuste korral läbi akupankade

Projekti kokkuvõte: Kogukonna osalusel valminud viimases küla arengukavas on välja toodud eesmärk tagada autonoomselt kõrge kvaliteediga elukeskkond ka võimalike kriiside ajaks. Koostöös külas tegutseva Naabrivalvega on tehtud ettepanek soetada akupangad, mis aitaksid elanikke ulatuslike elektrikatkestuste korral ja aitaksid tagada küla erinevates osades minimaalse hädavajaliku elektri kasutamise võimaluse. Kuna küla on suur, siis on eesmärgiks soetada mitu akupanka, mis on kaalult piisavalt kerged (6kg), et neid oleks võimalik lihtsalt ja mobiilselt ühest kohast teise liigutada, et elanikel oleks võimalus laadida mobiiltelefone, hädaolukorras abi kutsuda ja raadiot kuulata hädaolukorra teadete jaoks. Samuti aitab akupank elektri toite viimisel sinna avalikele aladele külas, kus elektritoidet pole, et läbi mikrofoni ja kõlari oleks võimalik ohuolukorras elanikele täpsemat avalikku infot ja toimimise juhiseid jagada.

Kohalik omavalitsus: Rae vald

Projekti eesmärk: Kaika seltsimaja toimib kerksuskeskusena, mis on varustatud energiaga ka pärast elektriteenuse katkemist, sest jätkusuutlikkus on tagatud alternatiivsete süsteemidega, nagu generaator ja puugaasil töötav katel. Elanikud saavad kerksuskeskusest infot olukorra kohta ja abi, nt laadida telefoni, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida.

Projekti kokkuvõte: Kaikakandis on tugev kogukond; lahendatakse koos ettetulevaid probleeme ja on väljakujunenud kokkusaamiskoht Kaika seltsimajas. Projekti eesmärk on tõsta Antsla valla Kaikakandi külade (Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Peräjärve, Kaika ja Haabsaarõ) elanikkonnakaitse võimekust arendades Kaika seltsimaja kerksuskeskuseks, mis on tänu soetatavale alternatiivsele süsteemile (generaator ja puugaasi katel) varustatud energiaga ka pärast elektriteenuse katkemist. Elanikud saavad keskusest infot olukorra kohta ja abi, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida. Kriisi ajal on Kaikakandi inimesed suutelised ise toime tulema kuni abi saamiseni ja vajadusel olema valmis ka üksteist aitama. Külades elab kokku ligikaudu 100 püsielanikku pluss 100 suvitajat. Piirkonnas elab nii vanemaid kui ka keskealisi inimesi, veerand elanikest on lapsed ja noored. Lisaks on mitmeid põllumajandustalusid.

Kohalik omavalitsus: Antsla vald

Projekti eesmärk: Tõrva valla kogukondadel on vajalikud vahendid, et tagada kriisiolukorras soojus ja elekter. Projekti tulemusena kasvab kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõuseb elanikkonnakaitse võimekus kogukondades.

Projekti kokkuvõte: Projekti raames soovime soetada Tõrva valla kogukondadele vajalikud vahendid, et tagada kriisiolukorras sooja ja elektri olemasolu. Soojuse ja elektri tagamine kogukondades kriisiolukorras on äärmiselt oluline, eriti kui ilmnevad loodusõnnetused, energiakriisid või muud hädaolukorrad. Sihtgrupp on Tõrva valla kogukonnad: Ritsu, Taagepera, Hummuli, Riidaja, Ala, Karjatnurme ja Tõrva. Lisaks sellele korraldab Tõrva vallavalitsus koostöös Tõrva Päästekomandoga koolituse ja simulatsiooni, et kogukonnad saaksid harjutada kriisiolukordades reageerimist ja õppida kasutama soetatud energiasüsteeme.
Projekti tulemusena kasvab kogukondade ja Tõrva vallavalitsuse omavaheline koostöö kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning tõuseb elanikkonnakaitse võimekus kogukondades. Tekib tõhus sidevõrk kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis võimaldab teavitada elanikke hädaolukordadest ja jagada olulist informatsiooni.

Kohalik omavalitsus: Tõrva vald

Projekti eesmärk: Õru lasteaia hoonesse on rajatud reservtoite valmidus ja ostetud generaator ning hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Projekti kokkuvõte: Õru piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse Õru lasteaia hoonesse reservtoide, mis võimaldab elektrikatkestuse korral generaatoriga ühendamist ja hoone kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina. Generaatorivalmiduse rajamine ja ostmine annab võimaluse vajalikul hetkel hoone elektrivarustus lülitada generaatortoitele. Õru piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Õru valda ning sellel alal elab umbes 380 inimest. Kuna elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühes avalikus kasutuses oleva hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Kohalik omavalitsus: Valga vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada elektrikatkestuste korral elanikkonnale elutähtsate teenuste olemasolu (vesi , kanalisatsioon) ning tagada kogunemiseks sobilike hoonete elektrivarustus (külamajad,s eltsimajad) või vajadusel aka nt hooldekodu töö soetatava diiselgeneraatori C22 D5S, väljundpingega 400/230V, sagedus 50Hz ja kaitseaste IP23 abil.

Projekti kokkuvõte: Häädemeeste valla külade esindajate ümarlaual 21.09.2023 Häädemeestel oli kohal üle 20 külavanema. Meile tutvustati külade ja kogukondade kriisivalmiduse võimalusi. Arutasime oma piirkonna vajdusi ning leidsime, et kõige vajalikum on tagada vooluvõimekus erinevate kriiside korral, milleks on piirkonnas senini olnud suured üleujutused ja tormid. Arvestades üldist olukorda Euroopas võib põhjuseid tulla teisigi ning korraliku võimsusega generaator, mis aitab tagada elanikkonnale turvalisuse, side- ja kommunikatsioonivõimekuse, elutähtsate teenuste nagu vee- ja kanalisatsiooni ning soojavarustuse, on esmatähtis. Projektiga soetatakse diiselgeneraator C22 D5 (X-Series) sagedusega 50 Hz. Generaatoril on olemas stardikomplekt ühendamiseks ja kanistrid kütuse jaoks. Maksumuse, mis ei ole toetusega võimalik katta, katab MTÜ Häädemeeste Suurküla Selts omavahenditest. Generaatorit hakatakse hoidma Häädemeeste Päästekomando kaasaegses hoones, kus on tagatud seame hooldus ja kättesaadavud 24/7.

Kohalik omavalitsus: Häädemeeste vald

Projekti eesmärk on tagada kohalikule kogukonnale ja ümbruskaudsetele küladele pikaajalise elektrikatkestuse ajal joogivee kogumise võimalus. Projekt aitab tõhustada kogukonna valmidust ettearvamatute olukordade tekkimisel.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tagada Virtsu aleviku ja ümbruskaudsete külade inimestele puhta joogivee tagamine pikaajalise elektrikatkestuse korral ning pakkuda abistavat informatsiooni kodanikele infopäevade korraldamisega. Virtsu aleviku joogiveepumplal on olemas elektrigeneraatori valmidus ning diiselmootoriga võimsa elektrigeneraatori soetamine võimaldab pikaajaliste elektrikatkestuste ajal pakkuda kuni 2x päevas joogivee varumist. Selleks, et kriisivalmidusest teavitada ka ümbruskaudsete külade elanikke, kohalike koolide õpilasi ning Virtsu aleviku inimesi, soovime projekti raames luua infopäevade programmi ning kasuliku info brosüüre, mida majapidamistesse jagada. Infopäevade teemade hulka kuuluvad: meditsiin, pääste ja tuleohutus, mereohutus, häirekeskuse töö, kriisivarumine. Projekti osa on ka generaatori katsetamine Päästeameti ametniku ja Matsalu Vesi esindaja kohaloleku ajal.

Kohalik omavalitsus: Lääneranna vald

Projekti eesmärk: Ingliste piirkonnas on esmavajaliku varustusega kerksuskeskus, kuhu on võimalik kriisiolukorras koguneda ja sealt abi saada.

Projekti kokkuvõte: Projekti elluviimisel on Ingliste piirkonnas elanikele tagatud hästi varustatud koht, kuhu pöörduda kriisiolukorras. Kerksuskeskus ehk välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone on just see koht, mille eesmärk on anda inimestele abi, nõu ja infot näiteks ulatusliku elektri- või veekatkestuse, põlengu või muude suuremate kriiside korral. Kõigele lisaks pakub kerksuskeskus turvatunnet, mida kriisiolukorras on hädasti vaja. Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskus on piirkonna keskus, mida kõik teavad ning luues seal võimalused kriisiolukorras kogunemiseks ja abi saamiseks, on kogukonnal turvalisem tunne. Ingliste külade piirkonnas (Ingliste, Lau, Saidapere, Pae) on üle 300 elaniku, kellega kõigiga peame kriisi olukorras arvestama. Projektiga soovitakse kogukonna kultuurimajja luua korralik generaatori ühenduse valmidus (generaator on olemas) ning komplekteerida esmavajalikud vahendid kriisiolukorras hakkama saamiseks.

Kohalik omavalitsus: Kehtna vald

Projekti eesmärk: Laatre raamatukogu hoonesse on rajatud generaatori ühendamise võimalus ning soetatud generaator, mis loob piirkonna elanikele võimaluse kriisiolukorras kogunedes saada sooja, valmistada toitu ning olla aktuaalses infoväljas.

Projekti kokkuvõte: Valga valla kogukondade võrgustik ja Laatres tegutsev MTÜ Laatre heaks on sõlminud kokkuleppe ehitada vallale kuuluvasse hoonesse (Laatre raamatukogu, mida kasutatakse ka külakeskusena), generaatori kasutamise valmidus ning soetada hoone energiavajadust kattev generaator.
Projekti tulemusena suureneb piirkonna kriisivalmidus ja turvatunne, sest rajatud generaatori kasutamise võimalus tagab hädaolukorras elektrienergia kasutamise võimaluse, võimaluse olla aktuaalses infoväljas ning pakub abivajajatele soojust ja valgust, toidu valmistamise võimalust.

Kohalik omavalitsus: Valga vald

Projekti eesmärk: Inimeste ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga (Eesti inimarengu aruanne 2023). Projekti tulemusel paraneb viljandlaste kogukonnatunnetus, kasvab omavaheline usaldus ja võime ühiselt ohtudeks valmistuda; olles projekti käigus kogenud kogukondade kaasamise olulisust kriisideks valmistumisel ja nähes erinevaid kaasamise viise, kasutab kohalik omavalitsus seda kui põhimõtet ja praktikat ka edaspidi oma töös.

Projekti kokkuvõte: Projekti tegevused hõlmavad erilaadi sündmusi – aruteluringe, ekspertide esinemisi, juhtumite analüüsi, kogemuste jagamisi, ajurünnakut, linnatuuri; lisaks tegeletakse Viljandi linna elanikkonnakaitse teemalise info täiustamise ja korrastamisega.
Sihtgrupp on nö tavaline viljandlane, kel on potentsiaal nii teisi aidata kui ka abivajajaks osutuda.
Viljandi elanike teadmised ja oskused võimalike kriisidega toimetulekuks paranevad; paranevad suhtlemisoskused ja suureneb usaldus kogukonnaliikmete vahel; süveneb usk, et igaühest sõltub palju. KOVi esindajad ja linna kriisikomisjoni liikmed kogevad kogukonna kaasamise olulisust ning erinevaid võimalusi selleks, samuti saavad nad praktilist sisendit oma tööks.

Kohalik omavalitsus: Viljandi linn

Projekti eesmärk: Martna kogukonnakohviku ruumides on tagatud tuleohutus

Projekti kokkuvõte: Martna kogukonnakohvik asub Haapsalu Tarbijate Ühistu ruumides (äriruumi üürileping sõlmitud 8. märtsil 2022.)
Kogukonnakohvik on mõeldud Martna kandi inimeste kokkusaamise paigaks, seltskondlike kogunemist, koolituste, kogukondlike sündmuste läbiviimiseks. Ruumid võimaldavad ka kriisiajal koguneda kogukonna liikmetel. Ruumides on ahjuküte, mis paraku ei ole kasutatavad. Ahjud on aja ja niiskusega vajunud. Üks korsten vajab uuesti ladumist, teised korstnajalad puhastusluukide paigaldamist. Kuna ruumid on avalikus kasutuses, siis tuleb need varustada tulekustutite, suitsu- ning vingugaasianduritega. Ruumide kütteks on plaanitud paigaldada puuküttega küttekolded. Üks pliit on juba paigaldatud ja töökorras. Vajalik on eel vähemalt ühe kamina paigaldamine.

Kohalik omavalitsus: Lääne-Nigula vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on Kaarlisauna elamurajooni elanikele säilitada veevarustus pikemate elektrikatkestuste korral.

Projekti kokkuvõte: MTÜ Sauna tee taotleb Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks (Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital) toetust, et soetada Kaarlisauna elamurajooni pumbamajale elektrigeneraator ja hüdrofoor, mis võimaldaks pikemate elektrikatkestuste ning kriiside korral elanikkonna veevarustuse säilitada.

Mõned olulised osundused:

* Kaarlisauna elamurajoon paikneb Kohila vallas, Aespal.
* Kaarlisauna elamurajoonis on hetkel 22 majapidamist, ehk ca. 74 elanikku.
* Kogu elamurajooni kruntide arv on 37, mis teeb orienteeruvaks perspektiivseks elanike arvuks ca. 140 inimest.
* Veevarustuse tagab Kaarlisauna elamurajooni keskel olev puurkaev koos pumbamajaga.
* Muid veeühendusi Kaarlisauna elamurajoonis ei ole.

Kuna 90% elanikest on väikeste lastega pered, siis veeühenduse säilimine pikemate elektrikatkestuste ning kriiside korral on äärmiselt oluline.

Kohalik omavalitsus: Kohila vald

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on saavutavad piirkonnas arendatava kerksuskeskuse ruumid esmased hädavajalikud tingimused lühiajaliseks majutamiseks: renoveeritud elektrisüsteemid ja loodud generaatori valmidus, loodud ruumide tuulutamisvõimalus, loodud võimalused lihtsaks majutamiseks. Arendatav kerksuskeskus on varustatud hädaolukorras esmatähtsate vahenditega, mis on vajadusel kasutavad ka teistes piirkonna külades ja KOV asulates.

Projekti kokkuvõte: Projekti käigus tõstetakse Tapa valla Vajangu piirkonna elanikkonnakaitse võimekust avaliku varjumiskoha parendamise kaudu, et selle ruumidest arendada kohalik kerksuskeskus. Samuti soetatakse projekti käigus võimalike hädaolukordade puhuks vajalikku varustust. Ruumide elektrisüsteemide autonoomsuse ja kasutuskindluse tagamiseks renoveeritakse ruumide elektrisüsteem (sh. paigaldatakse säästlikud led-lambid) ning soetatakse elektrivarustuse kindlustamiseks diiselrgeneraator; õhuvahetuse tagamiseks vahetatakse praegused aknatäited uute, avatavate akendega. Ruumidesse ostetakse esmaabi, ohutuse ning ööbimis- ja toitlustamisvõimaluse tagamiseks vajalikud vahendid ja tehnika. Mitmed soetused on kasutatavad ka väljaspool parendatavaid ruume, mistõttu elanikkonnakaitseks vajalike vahenditega varustatus, aga ka projekti käigus tehtavad üritused ning osapoolte vaheline koostöö ja infovahetus, suurendab Vajangu piirkonna, aga ka kogu omavalitsuse elanikkonnakaitse võimekust.

Kohalik omavalitsus: Tapa vald

Projekti eesmärk: Kaiu Hariduskeskus on korraldatud evakuatsioonikohaks; välja on ehitatud elektri varutoite valmidus koos mobiilse generaatori soetamisega.

Projekti kokkuvõte: Projekt taotleb Kaiu piirkonna evakuatsioonikoha korraldamist Kaiu Hariduskeskusesse. Selleks ehitame välja elektri varutoite valmiduse koos mobiilse generaatori (treileril) soetamisega.
Projekti soovitud tulemus: Kaiu Hariduskeskus on korraldatud evakuatsioonikohaks; välja on ehitatud elektri varutoite valmidus koos mobiilse generaatori soetamisega. Võimsus 33 kVA katab vajaduse: küte, valgus, töötab köök. Rapla valla Kaiu piikonna evakuatsioonikoht tagab elanikonnale parema kaitse kriisiolukordades.

Kohalik omavalitsus: Rapla vald

Projekti eesmärk: Projektiga saab kerksuskeskus elanikele pesemisvõimaluse kriisiolukorras

Projekti kokkuvõte: Lohusuu piirkonnas elab üle 300 kodaniku. Arendatav kerksuskeskus asub hea juurdepääsetavausega kohas. Hetkevajadustest ja võimalustest tulenevalt on tarvilik pesemisvõimaluse tagamine hoones kriisiolukorra tarbeks.Suuremate arendustööde tegemiseks ei ole eraldatud hetkel piisavalt rahalisi vahendeid, kui ajapikku on võimalik jõuda planeeritud tulemini.

Kohalik omavalitsus: Mustvee vald

Projekti eesmärk: Läbi viidud uuring annab ülevaate erivajadusega inimeste ja nende perekondade valmisolekust kriisidega toime tulla ning on sisendiks kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonile elanikkonna kaitsevõimekuse tõstmisel

Projekti kokkuvõte: Viimsi vallas elab umbes 800 erivajadusega inimest, kelle eest suures osas hoolitsevadnendeperekonnad. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, et milline on isikute abivajadusjavajadused elanikkonna kaitse vaates ning uuringu tulemused võiksid ollatoekskriisireguleerijatele ja kohalikule omavalitsusele erivajadusega inimeste vajadustegaarvestamiseks. Samuti on uuring vajalik, et teadvustada ka erivajadustega inimestelejanende lähedastele vajadust olla valmis. Erivajadusega inimesed elavati hajutatult ülekoguViimsi valla ja kui tekib vajadus inimesi evakueerida on vajadused kaardistatud. Samuti
annab uuring ülevaate, et millised on perekondade vajadused, et võimalikult pikaltiseseisvalt toime tulla, kui abi jõudmiseks läheb aega – kriisivarude kaardistus, meditsiinilistevahendite olemasolu kodus, liikumisvõimalused, vajadus esmaabi andmise väljaõppeks jne.

Kohalik omavalitsus: Viimsi vald

Projekti eesmärk: Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikel on kriisiolukorras infopunktis olemas esmavajalik, et iseseisvalt toime tulla ja/või oodata valla juhiseid.

Projekti kokkuvõte: Ristiküla külaselts annab enda panuse, et säilitada Kalda, Kõveri ja Ristiküla elanikel psühhosotsiaalne heaolu kriisi olukordades, soetatades selleks vajaliku inventari, mida saab vajadusel ühiselt infopunktis rakendada. Kuigi kodu on igaühe kindlus, siis kriisiks valmisoleku tase on erinev ja sellest tingituna saab olla külaselts abiks, et tagada esmavajadused, turvalisus ja ennetada kriisiolukorrast tingitud stressi.

Kohalik omavalitsus: Saarde vald

Projekti eesmärk: Tänassilma, Valma, Uusna ja Paistu piirkonnad tulevad kriisides paremini toime. Elanike teadlikkust on tõstetud ja nad oskavad kriisiolukorras käituda.

Projekti kokkuvõte: Tänassilma, Valma, Uusna ja Paistu kogukondade ühisprojektiga soovitakse tõsta kogukonna teadlikkust, et kriisiolukorras hästi hakkama saada. Soovime kriisi ennetades läbi mõelda, kuidas selleks ühiselt valmis olla. Selleks korraldame elanikkonnakaitse koolitusi koostöös Päästeametiga, Päästeameti ennetusspetsialistiga ja Sakala maleva Naiskodukaitsega. Viime läbi kogukonnas kriisiplaani koostamise, kaardistame kogukonnas asuvate majapidamiste võimekuse kriisis toime tulla, mille tulemina anname välja infovoldikud, evakueerimise kaartid ja kiriisiplaanid vastavalt küla kogukonnale. Infovoldikud jagame piirkonna majapidamistele ning soetame ka telgid igasse piirkonda, mis saab olema kriisiolukorras n-ö staabipunktiks.

Kohalik omavalitsus: Viljandi vald

Projekti eesmärk: Karula teeninduskeskuse hoonesse on rajatud reservtoite valmidus koos generaatoriga ning seega on hädaolukorras võimalik tagada hoone varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Projekti kokkuvõte: Karula piirkonna kogukond ja Valga valla kogukondade võrgustik on sõlminud kokkuleppe rajada vallale kuuluvasse
Karula teeninduskeskuse hoonesse reservtoide ja koos elektrigeneraatoriga, mis võimaldab elektrikatkestuse korral tagada elektrivarustus ja hoone
kasutamist elektrikatkestuse korral kogunemiskoha ja infopunktina.
Karula piirkonnana saab käsitleda ühinemiseelset Karula valda ning sellel alal elab umbes 1250 inimest. Kuna
elektrikatkestused piirkonnas on sisuliselt igapäevased, siis tagatakse vähemalt ühe avalikus kasutuses oleva hoone
varustuskindlus ja seeläbi võimalus elanikel kasutada hoonet hädaolukorras kogunemiskoha ja infopunktina, samuti
hädavajalikeks toiminguteks (nt telefonide laadimine, sooja toidu valmistamine jms).

Kohalik omavalitsus: Valga vald

Projekti eesmärk: Muhu keskuses Liival, pastoraadi keldris on korrastatud ja avalikkuse kasutuses üks ajutine varjekoht ootamatu ohu puhuks.

Projekti kokkuvõte: Käesoleva projekti raames korrastatakse ajutiseks varjekohaks Muhu pastoraadihoone kelder Liiva küla keskel. Kelder on heas seisukorras kaheruumiline võlvkelder, mida on 20. sajandi teises pooles kasutatud tsiviilkaitsevarjendina. Projekti käigus korrastatakse sissepääs, taastatakse keldri ventilatsioonisüsteem, luuakse valmidus elektrigeneraatori ja sanitaarsüsteemi paigaldamiseks. Projekti sihtgrupiks on nii kohalikud inimesed kui Muhu saare külastajad, kellel ei ole praegu ootamatu ohu korral Liival kuhugile varjuda. Olukorras, kus Muhu saare keskusasulas puuduvad igasugused avalikud varjevõimalused, on juba üks väike varjekoht parem kui mitte midagi.

Kohalik omavalitsus: Muhu vald

Projekti eesmärk: Soetada droon termokaameraga, et arendada elanikkonnakaitse võimekust ja suurendada tegevuste tõhusust hädaolukordades.

Projekti kokkuvõte: MTÜ Iga Elu varustamine soojuskaameraga drooniga on suunatud organisatsiooni tegevuse kiiruse ja tõhususe suurendamisele kriitilistes olukordades. Projekti raames kasutusele võetud professionaalne soojuskaameraga droon saab olema võtmevahend kriisiolukordade ja loodusõnnetuste korral, nagu metsatulekahjud, veereostuse avastamine, lumetormid ning otsingu- ja päästeoperatsioonid inimeste kadumise korral metsades ja rusude all. Samuti on see oluline evakuatsiooni ja inimeste teavitamiseks. See tehnoloogiline lahendus tagab organisatsioonile kaasaegse jälgimise ja andmete edastamise vahendi, parandades selle võimalusi erinevate hädaolukordadele reageerimisel koostöös päästeametiga.

Kohalik omavalitsus: Jõhvi vald

Projekti eesmärk: Vaida kandi parema infoliikumise ja kerksuskeskuse loomisega on tagatud parem elanikkonnakaitse.

Projekti kokkuvõte: Vaida ja Vaida kandi elanikele kiireks ning kättesaadavaks info edastamiseks uuendatakse Vaida.ee koduleht. Lisaks kodulehe uuendamisele luuakse ja levitatakse paberkandjal hädaolukorra kontakte.
Soetatakse kohaliku omavalitsuse kriisimeeskonna liikmete, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi ning Vaida kandi osade külavanemate koostööl välja selginenud vajadusest lähtuvalt piisava võimekusega generaator, et luua kriisi infopunkt ehk kerksuskeskus Vaida alevikku. Läbi kerksuskeskuse loomise tagatakse kohalikele inimestele häda- ja kriisiolukorras koht kus koguneda ja saada infot, viibida soojas ja valgustatud ruumis ning laadida vajalikke seadmeid. Kogukonna kriisivalmidus ja turvatunne on suurenenud kuna on soetatud vajalik inventar ja on tagatud parem info kättesaadavus.

Kohalik omavalitsus: Rae vald

Projekti eesmärk: Projekti lõpuks on kõikidel osapooltel teada oma liikumised, kohustused, ressursid või teadmine kust mida saab, läbimõeldud ja kaardistatud tegevused – nii palju kui üldse on võimalik ette ennustada. Eesmärk on, et Maarja Küla elanikud/kliendid ei tekita kohalikule kogukonnale lisaprobleeme vaid Maarja Küla on läbi mõelnud oma tegutsemise kriisisituatsioonides.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tõsta kriisideks valmisoleku ja kriisiolukordades hakkamasaamise võimekust intellektipuudega täiskasvanute kogukonnas Põlvamaal, Maarja Külas ja Maarja Küla Tartu kogukonnas. Eesmärgi saavutamiseks selgitati koostöös Maarja Küla Sõprade Klubi MTÜ, Maarja Küla SA, Päästeameti ja Põlva vallavalitsuse/ Tartu linnavalitsuse esindajaga välja missugune on Maarja Küla praegune võimekus kriisisituatsiooniga toimetulekuks ning silmas pidades tekkinud uusi ohte leiti, et on vajadus:
– uuendada kriisiplaani
– luua Maarja Külale oma evakuatsiooniplaan
– mängida läbi evakuatsioonisituatsioon
– hankida inventari.
Projekti lõpuks on kõikidel osapooltel teada oma liikumised, kohustused, ressursid või teadmine kust mida saab, läbimõeldud ja kaardistatud tegevused – nii palju kui üldse on võimalik ette ennustada. Eesmärk on, et Maarja Küla elanikud/kliendid ei tekita kohalikule kogukonnale lisaprobleeme vaid Maarja Küla on läbi mõelnud oma tegutsemise kriisisituatsioonides.

Kohalik omavalitsus: Põlva vald

Projekti eesmärk: Kitsaskohtade lahendamiseks ning Muuga piirkonnas parema ohutustaseme tagamiseks plaanime läbi viia ühest või kahest etapist koosneva demograafilise uuringu selgitamaks välja elanike paiknemise ja tegeliku arvu, aga ka võimaliku abivajaduse. Teise etapi viime läbi vajaduspõhiselt, meie jaoks on hetkel esmatähtis esimese etapi tulemus.

Projekti kokkuvõte: Käesoleva projektiga soovime välja selgitada Muuga elanike paiknemise ning arvu eesmärgiga 1) järjepidevalt jagada ohutusalast infot ja teha seda palju sihitumalt kui seni ning 2) kriisiolukorras vajalikku infot kiirelt ja efektiivselt elanikeni viia.
Projekti:
– on kaasatud Tartu Ülikooli Sotsiaaluuringute Rakenduskeskus (RAKE), kelle abiga viime projektiperioodi vältel läbi ühest või kahest etapist koosneva Muuga piirkonna demograafilise uuringu.
– sihtgrupp on terve Muuga elanikkond, kelle ohuteadlikkust ning -taset soovime projekti abil saadud teabe abil tulevikus tõsta ning tagada.
– otsene tulemus on ülevaade Muugal elavate inimeste arvust, paiknemisest (tänava täpsusega) ja võimalikust abivajadusest kriisiolukorras või evakueerumist nõudvas olukorras.
Projekti on kaasatud Maardu LV.

Kohalik omavalitsus: Maardu linn

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on Vinni valla elanikud teadlikud võimalikest hädaolukordadest, nad on valmis liituma kriisiohjamise meeskondadega ning kohalik omavalitsus on valmis toetama elanikke raskustega toimetulekul.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tagada Vinni vallale tõhus kriisireguleerimise võimekus. Esimeses etapis valmib Vinni valda hõlmav hädaolukorra riskianalüüs ja sellest lähtuv kommunikatsiooni- ja kriisireguleerimise plaan koos ressursside ja personali mobiliseerimise kavaga. Teises etapis luuakse kiire reageerimisvõime tagamiseks kriisiohjamise meeskonnad, kes suudavad koordineeritult lahendada kriisisituatsioone ja minimeerida nende mõju. Projekti sihtgrupiks on Vinni valla elanikud. Projekti tulemusena on valla elanikud teadlikud võimalikest hädaolukordadest, nad on valmis liituma kriisiohjamise meeskondadega ning kohalik omavalitsus on valmis toetama elanikke raskustega toimetulekul.

Kohalik omavalitsus: Vinni vald

Projekti eesmärk: Külamaja hoones on tagatud generaatoriga elekter, kogukonnaköögi toimimine on gaasipliidiga tagatud ja maja ja sissesõidutee valgustus tagab turvalisuse maja külastajatele. 2022 soetatud el.generaatorile ühenduse loomine külaseltsi hoonega,tagada kiire el taastamise võimalus;

Projekti kokkuvõte: Külaseltsi hoone asub hajaasustuse piirkonnas ja elektrikatkestused piirkonnas on sagedased. Antud projektiga ühendatakse kaabliga kuur ja külamaja ja paigaldatakse vajalikud ühendused; Külaseltsile gaasipliidi soetamine koos gaasiballooni ja vajalike ühendustega; Külamaja on kogukonna lähim kerksuskeskus. Vajadusel saavad kogukonnaliikmed jt. abivajajad külamajas hädavajalike teenuseid. Gaasipliidi soetamine võimaldab vähendada survet elektrivajadusele; Valgustuse rajamine külamaja ette; Väga palju tegevusi toimub õhtusel ajal, liikumisanduriga valgustus, tõstab turvalisust; valgustuse rajamine sissesõiduteele (sillale); Külamaja juurde pääseb üle jõe, mille ületamine pimedas on väga ohtlik külamaja külastajatele ja jalajkäijatele/bussi kasutajatele. Plaanis on paigaldada juhtmevaba valgusti, mis muudab silla kasutamise turvaliseks.

Kohalik omavalitsus: Saarde vald

Projekti eesmärk:

Tagatud on võimalikult kiire elupäästev abi koolituse läbinud abistajate poolt.

Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel on Haljala vallas neljas erinevas asukohas – Võsu päästekomandos, Võsu rannaklubis, Haljala koolis, Käsmu poes – elustamisvahendite komplektid.
Komplektis sisaldub elustamisseade AED Mindray C1A, seljakott, õlakott ja seinakapp. Tegemist on pika aku elueaga (kuni 6 aastat) seadmega, millel on hääljuhised kolmes keeles ja mis juhendavad elustamist. Seadme garantii on 8 aastat.
Seadme soetamisega kaasneb tasuta koolitus. Eelpool nimetatud objektide puhul on tegemist rahvarohkete kohtadega, kus seni elustamisvahendid puuduvad.

Kohalik omavalitsus: Haljala vald

Projekti eesmärk: Aseri Kooli hoones on statsionaarne generaator, mis elektrikatkestuse korral automaatselt taastab hoones elektri.

Projekti kokkuvõte: Statsionaarse generaatori ostmine ja paigaldamine Aseri Kool hoonesse, Aseri alevikus elavate kogukonna liikmete tarbeks loodava kerksuskeskuse välja arendamise esimene samm. Aseri Kooli hoones asuvad põhikool, muusikakool, lasteaed ning kultuurikeskus. Hoone 0 korrus on ruumirohke ja parimate eeldustega nii kerksuskeskuse kui varjumiskoha loomiseks.
Ametlik varjumiskoht täna Aseri alevikus puudub. Kerksuskeskus on välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone, kus inimesed saaksid sooja, infot ja vajadusel telefoni laadida, suppi keeta või välise ohu korral varjuda. Hoones on piisavalt ruumi kriisivarude ladustamiseks ja abivajajate majutamiseks.

Kohalik omavalitsus: Viru-Nigula vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on võimestada Põltsamaa valla kogukondi ning pakkuda inimestele veel rohkem turvatunnet ja arendada hajaasustuse kriisiabipunkte. Eesmärgiks on koostöös Põltsamaa Vallavalitsuse ja hajaasustuses elavate külaelanikega teadvustada kriisiolukordades käitumised, dokumenteerida ressursid ja luua juhised kriisiolukordades tegutsemisteks.

Projekti kokkuvõte: Projektiga algatatakse laialdane koostöö Põltsamaa vallavalitsuse, kriisikomisjoni ja kohalike kogukondadega. Projekti tulemusel koostavad Põltsamaa piirkonna külad endale kogukondlikud kriisiplaanid. Valmib vähemalt 9 küla kriisiplaani. Iga kogukond osaleb oma küla plaani koostamisel, tehakse koostööd Põltsamaa valla kriisikomisjoni liikmetega. Kaasatakse Päästeameti spetsialiste.
Kogukondlikke arutelusid koordineerib Jõgevamaa Kodukandi Ühendus

Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada Rõngu Vabatahtliku Päästseltsi uue hoone I etapi valmimise ehitusjärelvalve, et hoone ehitatakse parimal viisil, et selles saaks Rõngu piirkonnale vajalik siseturvalisuse keskus. Hoones on plaanis lisaks tavapärasele vabatahtliku pääste tegevustele, tagada ka võimalus hoonet kasutada kriisi- ja kohaliku kogukonna väljaõppekeskusena, kus igas olukorras on olemas soojus, vesi ja elekter.

Projekti kokkuvõte: Rõngu Vabatahtlik Päästeselts on tegutsenud juba aastast 1889, olles aastast 1998 ka Päästeameti lepingulised partnerid. Rõngu vabatahtlikud tegutsevad lisaks maapäästele ka veepäästega. Nad on oluliseks partneriks ka piirkonna kriisivalmiduse tõstmisel ning ohutus- ja ennetusalase teadlikkuse suurendamisel. Seepärast otsustati ka 2. septembril Külade Kärajatel, et just nende MTÜ on see, millel on hetkel kõige suurem mõju Elva valla elanikkonnakaitse võimekuse arendamisele ning mis ka hädasti vajab hetkel iga lisatoetust, et oma võimekust veelgi suurendada. Külade Kärajad on kogukondlik arutlusvorm Elva vallas, kus osalevad lisaks vallavalitsuse liikmetele ka valla külavanemad, külaseltside aktivistid, piirkonnakogude liikmed, teised vabasektori eestvedajad ja aktiivsed kohalikud elanikud.
Antud toetus aitab kiirendada päästeseltsi uue hoone valmimist.

Kohalik omavalitsus: elva vald

Projekti eesmärk: Mobiilse kerksuskeskusega tagada operatiivne ja tõhus abi osutamine erinevates kriisi olukordades ning kriisi piirkondades. Operatiivsuse ja kiire abi osutamisega tõstame elanikkonna kaitsevõimet.

Projekti kokkuvõte: Luua multilift konteineri baasil mobiilne kerksuskeskus, kus konteiner on varustatud vajaliku inventariga, mida on võimalik erinevates kriisi olukordades ja piirkondades operatiivselt kasutada ning on toimepidav. Üldjoontes on kerksuskeskused kui infoteabe punktid, siis mobiilse kerksuskeskuse võimalused oleksid laiemad. Konteiner on varustatud EASY UP telkidega, mida saab omavahel siduda ja luua suurem ruum inimeste kaitseks. Lisaks toimepidavusele on konteineris lauad pinkidega (ca300 istekohta), toidu soojendamise võimalus, lisaks mobiilsed wc`d, generaatorid, soojapuhurid, elemendaarsed hügeenitarvikud (mähkmed imikutele jne). Lastele pliiatsid-paberid mänguasjad.
Varustuse valmisolek võimaldab reageerida näiteks kahele kriisiolukorrale. Vajadusel luua eraldi telk meditsiini jaoks, kus kannatanutele osutatakse esmaabi.
Eesmärk on teha mobiilne kerksuskeskus võimalikult paindlikuks ja laialdaselt kasutatavaks, arvestades kõikvõimalikke kriise ja kriisiolukorra vajadusi.

Kohalik omavalitsus: tallinna linn

Projekti eesmärk: Kose-Uuemõisa kogukond ja Kose valla külad on teadlikud kriisisituatsioonidest, hädaolukorras oskavad käituda ja omavad evakuatsioonikogemust.

Projekti kokkuvõte: Vaadates olukorda maailmas ja hinnates meie vajadusi kogukonna tasandil, siis kohalikud elanikud peavad olema valmis kriisisituatsioonide lahendamiseks.
Kose valla kogukonnakomisjon andis nõusoleku Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsi tegevustele elanikkonnakaitseks vallaüleselt. Koostöös kohaliku omavalitsusega valiti projekti teemaks evakuatsiooni õppus, kuna seda pole reaalselt selles piirkonnas läbi viidud. Kose-Uuemõisas ja Kosel läbiviidaval evakuatsiooni õppusel osalevad erinevad Kose valla piirkondade esindajad ja külavanemad saavad hiljem uued teadmised oma piirkonda edasi viia. Õppuse ja õppuse planeerimise protsessi paralleel- ja jätkutegevus on koostada piirkonna kriisiplaan, mille loomine on välja toodud hiljuti Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsi poolt kinnitatud piirkonna arengukavas.
Ühelt poolt seisab aktiivne kogukond demokraatlike väärtuste ja turvalise ühiskonna eest, teiselt poolt toetab KOV kodanikualgatust ja võimaldab kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Kohalik omavalitsus: kose vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on Leevaku kandi kogukonna võimekuse suurenemine kriisiolukorras elanike esmavajaduste tagamiseks ja naaberkogukondade abistamiseks.

Projekti kokkuvõte: Kriisi ajal on rollid jaotatud elaniku, kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, kuid nende osapoolte vaheliseks ühendavaks lüliks on kogukond. Maapiirkondades on kriisidega hakkama saamisel oluline roll kogukonnal, kes oskaks ja suudaks kriisiolukorras toeada ja korraldada oma piirkonna elanike abistamist ning olla partneriks KOV-ile ja riigiasutustele. Esmane vajadus on puhta joogiveega varustatus ja kütuse tagamine generaatorite töötamise kindlustamiseks. MTÜ LEEVAKK soetab kriisiolukorras kiirelt ja operatiivselt tegutsemiseks kütuse- ja joogiveemahutid ning kattega haagise, et oleks võimalik tagada Leevaku kandi külade ja vajadusel ka naaberkülade toimepidevus. Projekti
tulemusena on Leevaku kandi kogukonnal parem võimekus kindlustada oma jõududega kogukonnale ja naaberküladele
esmavajaduste tagamine.

Kohalik omavalitsus: räpina vald

Projekti eesmärk: Elanikukaitse võimekuse tõstmine tuletõrjevee kättesaadavuse kaudu Piirslau külas.

Projekti kokkuvõte: Külas toimunud avalikel aruteludel on selgunud puudusena elanikkonnakaitse valdkonnas nõuetele vastava kustutusvee võtmise koha puudumine. Probleemi lahenduseks tuleb veevõtukoht välja ehitada. Veevõtukoha saab rajada olemasolevale tiigile kuivhüdrandi paigaldamisega. Projekti käigus tarnitakse ja paigaldatakse nõuetele vastav kuivhüdrandi komplekt, mis tagab piirkonna hoonete kustutamiseks vajaliku vee olemasolu tuleohu korral.

Kohalik omavalitsus: Lääne-nigula vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk selle lõppedes on generaatori valmiduse olemasolu, kuhu hiljem paigaldada generaator.

Projekti kokkuvõte: Projekti eesmärgi saavutamiseks tuleb meil alustada eeltöödega, milleks on esmalt generaatori paigalduseks valmidus loomine. Tulenevalt maailmas toimuvast ja loodusstiihiatest on see tegevus ennetavaks tegevuseks võimaliku tekkida võiva kriisi puhkedes. Sihtgrupiks on eelkõige piirkondlik kogukond, kellele külamajas pakkuda elektrienergiaga varustatus, kriisi iseloomust ja ulatuslikkusest laialdasema ulatusega katkestuste korral, mis võimaldaks ka suurema rahva hulga vastu võtmist. Projekti elluviimisel saame tagada elementaarse elektriga varustamise valgustusele, õhksoojuspumpadele, nutiseadmete laadimiseks, elektrist sõltuvatele haigetele nt. lisahapniku aparaadi varustamise elektriga jne.

Kohalik omavalitsus: Põltsamaa vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on, et MTÜ Maadaam ostab elektrigeneraatorid ja energiaploki, mida elektrikatkestuste korral on võimalik kasutada Kiikla rahvamajas ja Kiikla kandi kogukonnakogusse kuuluvate külade peredel vajaliku esmase elektri tootmiseks. Kiikla rahvamaja kui kogukonnamaja oleks koht kuhu külmal ajal ja kriisiolukorras on võimalik kogukonnarahval kokku tulla.

Projekti kokkuvõte: Projekti tulemusel ostetakse kogukonnale elektrigeneraatorid. Sellega saavutatakse kogukonnakeskuses Kiikla rahvamajas elektri tootmine rahvamaja jaoks ning Kiikla kandi kogukonnakogusse kuuluvate külade peredele kriisiolukorras esmaste elektrivajaduste tagamiseks lühiajaliselt.

Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald

Projekti eesmärk: Rõude Külamajale generaatorivalmiduse ja pikendusjuhtmete soetamine eesmärgiga tagada Külamaja (maasoojuspumpade) toimepidevus ja võime generaatori olemasolul toita muuhulgas küla pumbamaja (Matsalu Veevärgiga kooskõlastatud lahendus).

Projekti kokkuvõte: Rõude külamajas tegutseb MTÜ Rõude Küla Selts kes on aktiivsed kohaliku käsitöö valmistamisel, kui ka kultuuri ja vabaaja ürituste korraldamisel. Külamajal on suured ruumid kus saab pakkuda inimestele majutust ja toitlustamist. Kuna hoonel on maaküte siis generaatorivalmiduse loomine on hädavajalik. Ühtlasi asub Külamajast ca 100m kaugusel pumbamaja mis varustab alevit joogiveega. Võimalik on ühe generaatoriga varustada mõlemat kohta ja suuline kooskõlastus on Matsalu Veevärgiga olemas, et kriisiolukorras taoline lahendus töötaks. Rõude kasuks räägib asjaolu, et kanalisatsioon töötab vabavoolul, puuduvad ülepumplad.

Kohalik omavalitsus: Lääne-Nigula vald

Projekti eesmärk: Mobiilse elektrigeneraatori olemasolu loob elektri varustuskindluse ja tagatakse kriisiolukordades elutähtsate teenuste jätkusuutlikus.

Projekti kokkuvõte: Lüganuse valla kriisikomisjoni otsusega seotakse generaatori soetamine Purtse Vabatahtlik merepääste MTÜ-ga .Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ tegeleb haagisel generaatori soetamiseks taotluse esitamisega kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusvooru. Generaatori soetamisega luuakse kriisiolukordades elektrivarustuskindlus kohaliku omavalitsusele kerksuskeskustes ehk hoonetes, mis on välistest teenusepakkujatest (elekter, küte jne) sõltumatud. Piirkondlike katkestuste korral saab tagada näiteks kogukondadele elutähtsad teenused. Soetatava järel veetava generaator võimsusega 32KW on arvestatud selliselt, et see suudaks katta keskmise suurusega ühiskondliku hoone põhivajadused.

Kohalik omavalitsus: Lüganuse vald

Projekti eesmärk: Elanikkonna – Tudulinna kogukonnaliikmete – kaitsevõimekuse tõstmine ja esmavajaduste rahuldamine läbi elektrigeneraatorite.

Projekti kokkuvõte: Meie Ida-Virumaa piirkond, Tudulinna ja sh ümberkaudsed külad, on tuuliste ja tormiste illmade korral tõsise probleemi ees – elektrikatkestused kestavad tihtilugu nädalaid. Sellises olukorras. kus elekter on meie igapäeva tegevustes asendamatu, millest sõltub nii olmelised, kui elulised tegevused sh mõne leibkonna ettevõtte käekäik, on oluline omada kogukonna kasutuses elektrigeneraatoreid. Generaatorite eesmärk on akude laadimine, toidu valmistamine ja vee pumpamine toidu valmistamiseks/joogiveeks. Otsus oli soetada 3 generaatorit, millest 1 jääb Oonurme küla (asukoht Oonurme külamaja) kasutusse ning 2 generaatorit hoiustatakse Tudulinna rahvamajas, et vajadusel neid sealt laenutada.

Kohalik omavalitsus: Alutaguse vald

Projekti eesmärk: Tagada elektrivarustatus rikete korral. Samuti saavad generaatorit kasutada ka teised kogukonnad-külad vallas hädaolukordades. Kasutada loengutes saadud teadmisi kodudes ennetustegevusteks.

Kokkuvõte: MTÜ Tuhalaane kui külaelu edendaja on võtnud oma südameasjaks tõsta küla võimekust reageerida kriisiolukordades kiiresti. MTÜ Tuhalaane on sõlminud Tuhalaane külamaja kasutamiseks Mulgi Vallavalitsusega Tasuta Avaliku Kasutamise lepingu aastani 2028. Lähtuvalt sellest soovime külale soetada elektrigeneraatori DIESEL 6000 E XL C5, SDMO2 hinnaga 3190€ võimalike pikemaajaliste elektrikatkestuste puhuks. Samuti korraldada koostöös Päästeametiga ja Sakala maleva Naiskodukaitsega õppepäevi nii elektrigeneraatori kasutamisest kui ka ennetustegevustest kriisiolukordades. Kokkulepe õppepäevade korraldamiseks on Päästeametist Alor Kasepõlluga ja Naiskodukaitsest Kai Kannistuga olemas. Külamaja juures mäekülje sees asub ka kelder, mida soovime renoveerida toiduainete ja kriisivarude hoidmiseks ja vajadusel inimeste varjumiseks kasutusele võtta. Vaja on vedada vool, valada põrand ning ehitada valmis riiulid, uksed, salved ja istumiskohad.

Kohalik omavalitsus: Mulgi vald

Projekti eesmärk: Saku vallas on laialdane teadlikkus kogukondlikust kriisiennetusest ja kriisiaegsest kommunikatsioonist ning sellekohane toimiv koostöö kogukondlike ühenduste ja vallavalitsuse vahel.

Kokkuvõte: Projektiga algatatakse laialdane koostöö Saku vallavalitsuse, Saku valla kriisikomisjoni, kohalike kogukondade (sh külaseltsid, korteriühistud, uusarenduste piirkonnad) ning erivajadustega inimesi koondavate organisatsioonide vahel ning moodustatakse elanikkonnakaitse koostöövõrgustik. Projekti I etapis viiakse läbi kaardistus elanike, ühenduste ja organisatsioonide teadlikkusest kriisideks valmisolekust. Seejärel luuakse kontaktide võrgustik erinevate huvigruppide vahel, et teadlikkus oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline, kaasates vallas tegutsevaid organiseerunud kodanikeorganisatsioone. Projekti II etapis toimuvad kontaktisikute kohtumised, koostööarutelud/koolitusseminarid, et viia kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse informatsioon võimalikult laiale sihtgrupile.

Kohalik omavalitsus: Saku vald

Projekti eesmärk: Tagada Kõljala külamajas elektrivarustuskindlus. Pakkuda kogukonnale kriisiajal valgustatud sooje ruume, kus on võimalik teha süüa, samuti pesemisvõimalust. On võimalik pakkuda majutust välivooditel koos voodivarustusega.Info jagamine kogukonnas.

Kokkuvõte: Kõljala keskuse kortermajades on paljudes korterites ainult elektriküte. Elektri puudumisel on korterid külmad, ei saa süüa teha. Samuti saavad mobiilide ja raadiote akud tühjaks. Kultuuriselts Kevadel plaan koostöös KOV-ga arendada Kõljala külamaja kerksuskeskuseks,
Kerksuskeskus (külamaja) on avatud kõigi piirkonna elanikke jaoks kriisi ajal ja kus on olemas info hetke olukorra kohta, kus saab soojas olla, süüa teha, pesta, akusid laadida. Soovime tagada külamajas elektrivarustuskindluse. Et see kindlus oleks olemas, selleks on vajalikud generaator, elektrisüsteemiga ühendamise võimekus. Samuti on oluline info kättesaadavus.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Eesmärgiks on kerksuskeskuse edasi arendamine, mille saavutame erinevate võimekuste loomisel kogukonnale (esmane meditsiiniline abi, sooja toidu olemasolu ja kuivkäimla kasutuse võimalus).

Kokkuvõte: Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoorust soovime taotleda toetust inventari soetamiseks kerksuskeskusesse. Sihtgrupiks kohalik kogukond (ligi 300inimest). Meditsiinikohvri soetamisega tagame kogukonna liikmete esmase meditsiinilise toetuse, samuti soovime hankida toidutermosed sooja söögi hoidmiseks ning välikäimla koos kuivkäimla süsteemiga õuealale, et mitte koormata kanalisatsioonivõrku kriiside ajal.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Nooruse Maja soovib soetada generaatori ning soojuskiirguri, mis tagaks Rääma linnaosa keskuse ja kultuurimaja elutähtsate süsteemide stabiilse toimimise kriisiolukordades.

Kokkuvõte:Projekti eesmärk on Nooruse Majja soetada generaator ning soojuskiirgur, mis tagaks Rääma linnaosa keskuse ja kultuurimaja elutähtsate süsteemide stabiilse toimimise kriisiolukordades. Projekti tegevused hõlmavad generaatori ja soojuskiirguri hankimist ja paigaldamist, tagades Nooruse Maja pideva energiavarustuse kriisiolukordades. Lisaks integreeritakse süsteemid, sealhulgas küte ja elekter, et tagada nende tõrgeteta koostöö ning maja jätkusuutlik toimimine. Peamine sihtgrupp on kohalik kogukond, kellele pakutakse peavarju ja stabiilsust ekstreemsetes olukordades. Generaatori ja soojuskiirguri olemasolul tagatakse Nooruse Maja elutähtsate teenuste stabiilne toimimine kriisiolukordades, suurendades maja vastupidavust.

Kohalik omavalitsus: Pärnu linn

Projekti eesmärk: Türi valda on loodud võimekus tagada elutähtsate asutuste pidev või osalise ajaga toimimine pikaajalise elektrikatkestuse korral.

Kokkuvõte: Käesoleva projektiga soetab MTÜ Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing kaks 30 kVA võimsusega elektrigeneraatorit, mida pikaajalise elektrikatkestuse korral on võimalik kasutada Türi valla erinevate elutähtsate hoonete töös hoidmiseks. Generaatorid hakkavad reageerimisvalmiduses paiknema valla erinevates äärepiirkondades, Käru ja Oisu vabatahtlikes tuletõrjekomandodes. Koostöös vallavalitsusega korraldavad nimetatud vabatahtlikud komandod oma meeskondadele generaatori kasutamiseks vajalikud koolitused, hooldavad masinaid ja transpordivad need sündmuskohale vastavalt valla poolt antud korraldustele. Hoonete/asutuste prioriteetsuse järjestuse koostab vallavalitsus.
Türi vallas elab ca 10 000 inimest. Vald koosneb endistest Väätsa, Käru, Türi, Oisu ja Kabala valdadest. Elektrikriitilisemad asutused on näiteks kaks hooldekodu, üks perearstikeskus, seitse koolimaja ja viis lasteaeda.
Käesoleva taotluse kirjutamise hetkel puudub Türi vallas kirjeldatud generaatorivõimekus täielikult.

Kohalik omavalitsus: Türi vald

Projekti eesmärk: Generaatorid on soetatud ja kasutamisvalmiduses. Saavutatud on aleviku veega varustamine alternatiivsest puurkaevust veeteenuse pakkuja infrastuktuuri rivist välja minemise korral. Tänu soetatud portatiivsele invertergeneraatorile on paranenud meeskonna päästevõimekus pääste ja otsivahendite käitamisel.

Kokkuvõte: Luunja aleviku veega varustamiseks hädaolukorral alternatiivse puurkaevu elektri varustuskindluse tagamine diiselgeneraatoriga koos automaatikaga. Päästemeeskonna võimekuse parandamine päästesündmustele või hädaolukorrale reageerimisele läbi invertergeneraatori soetamise, mis aitab erinevaid otsi- ja päästeseadmeid käitada.

Kohalik omavalitsus: Luunja vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on kiirendada maastikupõlengute kustutamise protsessi ja leida kiiremini looduses eksinud inimesi.

Kokkuvõte: Projekti käigus soetatakse MTÜ Aegviidu Päästeseltsile termokaameraga droon, millega saab kiirendada kustutustöid maastikupõlengutel ja on võimalik leida kiiresti looduses eksinud inimesi.
Metsapõlengu asukoha tuvastamine ja levikuala määramine on termokaameraga drooni kasutades lihtsam ning kiirem. Metsapõlengute kustutamise protsessi pikendab tavaliselt pinnase sisse jäänud tulekolle, mida kohe esmase kustutamise käigus ei ole võimalik tuvastada. Termokaameraga varustatud drooni abil on võimalik tulekolded kiiresti leida. Samuti võib termodrooniga eelluuret teha hoonepõlengutel.
Piirkond, mida Aegviidu Päästeselts teenindab on armastatud ka looduses liikujate poolt. On matkajaid, korilasi, sportlaseid ja muidu pühapäevitajaid. Ikka tuleb ette, et vajatakse abi metsast väljumiseks ja helistatakse häirekeskusesse. Termokaameraga drooni abil leitakse abivajaja kiiremini. Ajafaktor on eriti oluline, kui tegu on vigastatud inimesega või välistemperatuur on madal.

Kohalik omavalitsus: Anija vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on välja selgitada Harku valla elanike täpsemad vajadused kriisiolukorras hakkamasaamiseks ja suurendada ohutushoiu alaseid teadmisi läbi koolituste.

Kokkuvõte: Projekti eesmärk on esmalt selgitada välja Harku valla elanike valmisolek kriisiolukorras iseseisvalt hakkama saamiseks, teadlikkus võimalikest ohtudest, mis meid võivad ähvardada ning kogukonna ühine valmisolek kriise lahendada ja üksteist toetada. Lisaks eelnevale on väga oluline meie järeltulevate põlvede harimine ning projekti raames tehakse ohutushoiu ja elanikkonnakaitse teemalisi koolitusi ja praktilisi töötubasid kõigi Harku valla koolide 7. klasside õpilastele. Koolituste kaasavamaks ja atraktiivsemaks muutmiseks on plaanis soetada 5 paari VR prille, eelkokkulepe on Päästeametiga nende ohutusteemaliste mängude kasutamiseks.
Lisaks eelnevale on projekti raames plaanis soetada vabatahtlikele päästjatele päästetöödeks vajalik termokaamera.

Kohalik omavalitsus: Harku vald

Projekti eesmärk: Vilina küla elanikel on kriisiolukorras tagatud veega varustatus varugeneraatori abil.

Kokkuvõte: Tõstmaks elanikkonna kaitsevõimet kriisiolukordades vajame generaatorit elektri tootmiseks, et tagada tarbeveega varustatus Vilina pumplast ning lisaks külaelanike esmatähtsate seadmete elektriga varustatus.
Vilina küla asub Jõgeva linna keskusest 10 km kaugusel, kus on 27 majapidamist, sh kolm suuremat koduloomadega majapidamist ning asub riigikaitse üksus, mis on meie hinnangul suurim turvarisk elanikkonnale Jõgeva vallas. Kriiside tekkimisel (sh elektri katkestuse korral) puuduvad alternatiivsed võimalused vee ja elektri tagamiseks küla asukoha ja eripära tõttu. Külas tagab igapäevase veevarustuse Vilina pumpla, mida haldab ettevõte Jõgeva Veevärk. Koostöös Jõgeva Veevärgi spetsialistidega selgus, et elektrikatkestuse korral vajame Vilina pumpla töös hoidmiseks kokkulepitud aegadel vähemalt 10 kW võimsusega kolmefaasilist generaatorit, mille pistik on 16A.
Projektiga soetame nõuetele vastava generaatori ja kogukond ostab oma vahenditest mahuti ning kütuse varugeneraatori jaoks.

Kohalik omavalitsus: Jõgeva vald

Projekti eesmärk: Kopli 93 kogukonnakeskus on kogukonna jaoks esmase elanikkonnakaitsevõimega Põhja-Tallinna piirkondlik võitmatuse keskus, mis aitab toetada kuni 100 inimese baasvajaduste täitmist kriisiolukorras. Projekti raames telllitud koolitused tagavad kogukonna 20 võtmeisikule baasteadmised linnalises keskkonnas ellujäämisest kriisi korral, mis võimaldab koolituse läbinute baasil tugendada kogukonna säilenõtkust kriisides ning olla kriisiolukorras toeks ka Põhja-Tallinna valitsusele.

Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on võimestada Põhja-Tallinnas asuvat Kopli 93 kogukonnakeskust elanikkonnakaitses läbi esmaste varude soetamise ja võimekuste loomise. Projekti peamiseks sihtgrupiks on Kopli 93 laiendatud kogukonna liikmetest Tallinna elanikud. Projekti tulemusena on saanud Kopli 93 kogukonna ning laiendatud võrgustiku 20 võtmeisikut praktilised baasteadmised linnas kriisiolukorras ellujäämisest, on kaardistatud kogukonna tegevused, ressursid ja vastavalt võimalusele vastutavad kogukonnaliikmed kriisiolukorras, kogukonnakeskusele on loodud esmased varud ja võimekused elanikkonnakaitses. Selle tulemuseks on, et Kopli 93 suudab tegutseda kriisiolukorras võitmatuse keskusena kuniks varusid jätkub.

Kohalik omavalitsus: Tallinna linn

Projekti eesmärk: Antud projekt võimaldab kohalikul omavalitsusel koostöös kodanikuühendusega, antud juhul MTÜ-ga Narva Raadioklubi, oluliselt parandada kõigi kaasatud kriisiohjeteenuste koordineerimist, mis võimaldab linnaelanike elu võimalikult palju kaitsta.

Kokkuvõte: Projekti eesmärkideks on kaasajastada Narva Raadioklubi käsutuses olevat raadioside infrastruktuuri, valmistada ette mobiilsed kriisiraadiosidekeskused, koolitada kohalikke raadioamatööre koostöös kohaliku kriisikeskusega kriisi- ja eriolukorras raadiosidet tagava protokolli meetmeteks, tutvustada linnaelanikele klubi tegevust kriisiraadioside korraldamisel, nõustada kodanikke oma turvalisuse tagamise küsimustes ning üldkasutatavate litsentseerimata sidevahendite kasutamise eeskirjades.

Kohalik omavalitsus: Narva linn

Projekti eesmärk: Valminud on Põhja-Sakala valla inim- ja tehniliste ressursside andmebaas hädaolukorras kasutamiseks ja läbi soetatud välikäimlate, energiasalvestite ning akutoitel valgustite on tõusnud elanikkonna kaitse tase.

Kokkuvõte: Üldeesmärgiks on suurendada kogu Põhja-Sakala valla, mis on jagatud kaheksaks paikkonnaks, inimeste turvalisust ja stabiilsust hädaolukordades. Kuna iga üksiku inimese käitumine mõjutab tervikut, kaardistatakse kogukondasid kaasates vallas olemasolev inim- ja tehniline ressurss ning selle põhjal koostatakse kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduste eestvedajatele kasutamiseks andmebaas. Lisaks soetatakse varem läbi viidud arutelude käigus selgunud vajaminevat inventari. Projektis lähtume kogukonnapõhise turvalisuse mudeli ellurakendamise põhimõttest, mis seisneb suuresti selles, et igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste vahel.

Kohalik omavalitsus: Põhja-Sakala

Projekti eesmärk: Ehitada Roosna-Alliku kergsuskeskusele välja generaatori võimekus, mis tagab kogukonnale kriisidega toimetuleku ning võimekuse elanikkonnale abi pakkuda.

Kokkuvõte: MTÜ Allikaveed kasutuses olevatesse ruumidesse Roosna-Alliku rahvamajas luuakse kergsuskeskus, mis võimaldab kriisidega kogukonnas toime tulla, kuna see on lähim koht kus elanikkonnale abi pakkuda. Kõigepealt ehitatakse välja elektrigeneraatori võimekus, et oleks tagatud elekter ning saab tagada soojuse, valguse, side, söögitegemise ja ööbimise võimaluse. Lähedal asuvast allikast saab tuua vajadusel joogivett, kui ühisveevärk ei toimi. Sihtgrupiks on Roosna-Alliku 444 inimest ja selle läheduses asuvate külade (Allikjärve, Kaaruka, Valasti, Oeti, Kihme jt külade) ca 200 inimest.

Kohalik omavalitsus: Paide linn

Projekti eesmärk: Uhtna kogukonnale on loodud alevikku kerksuskeskuse tingimused pikemaaegsete elektrikatkestuste ja kriiside korral.

Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on tõsta Uhtna kogukonna valmisolekut kriisiga toimetulekuks, soetades projekti raames kooli ja kogukonnahoonena kasutusel olevale Uhtna Põhikoolile generaator ja luues generaatori kasutamise valmidus. Uhtna Põhikoolis õpib igapäevaselt 93 õpilast ning Uhtna alevikus elab 311 inimest, Uhtna kandis elab 725 elanikku. Generaatori soetamise ja generaatori kasutamise valmisoleku loomisega tagatakse kohalikele elanikele kerksuskeskuse kasutamise valmisolek kriiside ja pikaaegsete elektrikatkestuste korral.

Kohalik omavalitsus: Rakvere vald

Projekti eesmärk: Kavandi seltsimajal generaatorit on võimalik ühendada nõuetele vastavasse elktrikilpi.

Kokkuvõte: Kavandi seltsimajal on olemas generaator, mis kriisiolukorras on vajalik üheksa küla ja Orissaare piirkonna  elanikele toimetulekuks. Olulisemad tegevused: Saame tagada seltsimajale voolu, kus saab kogukond käia laadimas telefoni akusid, saab süüa teha, vajaliku vee igapäeva tarbeks ja vajadusel ka ööbida. Samuti saame aidata Orissaare piirkonnas veelgi abivajajaid.

Sihtgrupp: Kavandi Kandi üheksa küla- Väike-Pahila, Suur-Pahila, Järveküla, Väike-Võhma, Kavandi, Raugu, Hindu, Randküla, Kirderanna külad, Tagavere külad ja Orissaare piirkonna inimesed.

Kuna on Kavandi Kandi seltsil olemas  generaator, siis soovime generaatori ühendada elektrikilbiga. Selleks tuleb teha muutusi elektrikilbis.

Tuleb uuendada liinide kaitselülilitid, rikkevoolukaitsmed ja paigaldada generaatori ühendus.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Tagada Pusku küla elanike joogiveega varustatus elektrikatkestuste korral ning suurendada valmisolekut häda- ja kriisiolukordadeks.

Kokkuvõte: Projekti raames soovime luua Pusku külas valmisoleku toimetulekuks elektrikatkestuste ajal ning häda- ja kriisisituatsioonides. Elektrikatkestuste korral on suurimaks probleemiks joogivee varustuse katkemine. Valdav enamus Pusku küla elanikest saab joogivett keskse pumpla vahendusel, mis töötab elektrivõrgust saadaval voolul, aga on ka majapidamisi, mille veevarustust keskne pumpla ei taga. Varustuskindluse loomiseks on vajalik diiselgeneraatorite ja käsipumba soetamine. Häda- ja kriisisituatsioonideks valmisoleku suurendamiseks on vajalik varustada Pusku külla kriisitiim esmavajalike vahenditega ning luua külla kogunemispunkt/ kerksuskeskus.

Kohalik omavalitsus: Haapsalu linn

Projekti eesmärk: Elanikkonnakaitse võimekuse tõus Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.

Kokkuvõte: Generaatori ja ATS süsteemi soetamine. Projekt on seotud elanikkonnakaitse võimekuse tõstmisega läbi elektri varustuskindluse ning elutähtsate teenuste tagamisega erinevate kriiside korral. Kokkuvõtvalt annab antud projekt võimekuse aidata kogukonda, pakkudes hädasolijatele kerksuskeskusele omaseid teenuseid Orava-Hanikase-Lepassaare piirkonnas.

Kohalik omavalitsus: Võru vald

Projekti eesmärk: Projekti abiga on loodud külakeskuse hoone elektriga varustamise võimekus läbi elektrigeneraatori soetamise ja elektrivõrgu seadistamise. Lisaks on külamajas olemas esmaabivahendid ja mõned ööbimiseks vajalikud välivoodid.

Kokkuvõte: Projekti abil on planeeritud varustada Taevaskoja külas asuv külakeskus (suurem saaliga, käsitöötubadega ja raamatukoguga hoone) elektrigeneraatori, esmaabikapi ja kolme välivoodiga. Taevaskoja küla asub metsade keskel ja paraku on meil praktiliselt iga tormiga elekter ära. Viimati (7-8. oktoober 2023) oli elekter terves külas ära üle 30 tunni. Külakeskus on sobilik koht, millest kujundada nö. kriisiabi keskus, kus oleks tagatud kriisi korral esmased vajadused külaelanikele. Valgus, soe vesi, toidu valmistamise võimalus, esmaabivahendid ja ka ööbimisvõimalus. Sihtgrupiks on küla ja küla lähiümbruse elanikud.

Kohalik omavalitsus: Põlva vald

Projekti eesmärk: Tagame Anseküla seltsimaja autonoomse elektrivarustuse.

Kokkuvõte: Generaatori soetamine meie piirkonna kriisiabi keskuseks olevasse seltsimajja, mille kohandamine kriisides toimetulekuks on meie viimase aja tegevuste peamine eesmärk. Hetkel on olulisim tagada seltsimaja sõltumatu elektrivarustus. See võimaldab meil katkestuseta läbi viia kõiki tegevusi, mis käsil.

Projekti eesmärk: Tagamõisa poolsaare külade elanikel on selge, mida teha ühe või teise kriisi puhul, kuidas liigub info, milline on iga talu (elaniku) roll kriisis ja millist abi ning millal on võimalik saada oma naabritelt, vallalt, päästeametilt ja oma kerksuskeskusest. Samuti on selge eeskätt vallale ja päästeametile aga ka teistele partneritele, millist abi ning millal Tagamõisa külad vajavad.

Kokkuvõte: MTÜ Tagamõisa poolt juhitud ja Tagamõisa poolsaarel asuva 10 küla elanikkonnalt andmete kogumine individuaalse talupõhise kriisivõimekuse kohta ja nende analüüs. Täiendavate kaitsevajaduste väljaselgitamine. Kriisirollide kaardistamine ja liidrite määramine. Kriisiplaani koostamine. Tagamõisa kerksuskeskuse (Tagamõisa seltsimaja baasil) arendamine ja komplekteerimise alustamine kooskõlas Päästeameti juhiste ja kriisiplaaniga. Plaanitud tegevused oleks talupõhise info kogumine, selle analüüs. Läbirääkimised elanikega olemasolevate ressursside efektiivsema kasutuse osas ja võimaluste otsimine täiendavate ressursside hankimiseks. Kerksuskeskuse rolli ning selle vajalike ressursside määratlemine. Samuti leppida kokku koostöö elemendid Kihelkonna Päästekomando, Jahimeeste seltsi, Veere sadama ja osavallaga.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele kogukonnaliikmetele juurdepääs elektrile, et võimaldada vee kasutamist, soojatootmist ja toiduvalmistamist mobiilsete generaatorite abil. Selle tulemusena suureneb kogukondade toimepidevus ja elukvaliteet.

Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on suurendada Märjamaa valla kogukondade võimekust ja parandada valmisolekut hädaolukordadeks. Projekti raames hangitakse kogukondade toimepidevuse tõstmiseks mobiilsed generaatorid, mida saab kasutada vastavalt vajadusele Märjamaa valla erinevates piirkondades ja kogukondade kogunemiskohtades, et hädaolukorras oleks tagatud elanikele sooja kasutamine, toidu tegemise võimalus, elektroonikaseadmete laadimine jne.

Kohalik omavalitsus: Märjamaa vald

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena tõstetakse Tagaküla piirkonna elanike elektri varustuskindlust ja kriisivalmidust. Projekti eesmärk on MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla eestvedamisel tõsta piirkonna kriisivalmidust.

Kokkuvõte: MTÜ omandis on suur seltsimaja, mis on armastatud kooskäimiskoht ja küla keskpunkt piirkonna elanikele. Projekti raames soovitakse soetada diiselgeneraator, mis tagab hoone elektrivarustuse olukorras, kus elektrivarustus ühisvõrgust katkeb. Hoone mahutab üle 100 inimese ja eelnimetatud investeeringu elluviimine annab piirkonna elanikel võimaluse üle elada kriisolukorrad, saada joogivett, viibida köetavates ruumides. Hoones on söögi tegemise ja pesemise võimalused. Projekti sihtrühmaks on Tagaküla ja Raiste piirkonna elanikud (ca 200 inimest). Kungla on piirkonnas ainuke avalikus kasutuses olev hoone.  Projekti teiseks tegevuseks on kriisivalmiduse koolituse korraldamine piirkonna elanikele ning projekti tulemusena tõstetakse Tagaküla piirkonna kriisideks valmisolekut ning piirkonna elanike teadlikust.

Kohalik omavalitsus: Võru vald

Projekti eesmärk: Kohaliku kogukonna esmavajaduste katmiseks on loodud mobiilne kerksuskeskus. Elanikud on teadlikud, et Emmaste päästekeskusest saab abi kriisi korral.

Kokkuvõte: Projekti raames on kavas soetada varustus, mis aitaks Emmaste Tuletõrje Seltsil tagada elanikkonna põhivajaduste katmise kriisiolukorras. Eesmärk on luua mobiilne staap, mis koosneks soojendatavast pop-up telgist, vajalikust mööblist ja toidutegemiseks mõeldud inventarist. Lisaks soovime projekti raames hankida täiendavat varustust, mis võimaldaks Emmaste vabatahtlikel päästjatel osutada igakülgset abi Hiiumaa kutselistele päästjatele kriisiolukordade lahendamisel. Lisaks kasutataks inventari teavitustegevuste korraldamiseks kogukonnas.

Kohalik omavalitsus: Hiiumaa vald

Projekti eesmärk: Projekti tulemusena on Rakvere linna Moonaküla piirkonnas rajatud kerksuskeskus, kus saab infot ja abi esmaste vajaduste rahuldamiseks. Toimuvad elanikkonnakaitse koolitused ja on olemas linnaosa kriisiplaan.

Kokkuvõte: Projekti eesmärk on tõhustad Rakvere linna elanikkonnakaitse valmidust, keskendudes seejuures Moonaküla piirkonna kriisialaste teadmiste tõstmisele ning kerksuskeskuse loomisele. Koostöös Rakvere linnavalitsuse ja Päästeameti kohaliku esindusega on valminud kogukonna esialgne kriisiplaan, mis tõstabki fookusse kriisi korral linnaosa elanike võimekuse ja valmiduse kriisiolukorras toimida, hakkama saada ning pakkuda abi lähiümbruse elanikkonnale. Projektiga soetatakse ehitussoojak, millest saab kerksuskeskus ja elektrigeneraator, mida saab ühendada ainsa joogiveekaevuga ning võimaldab telefonide ja muu vajaliku laadimist. Keskuses on olemas kõik vajalik kriisiolukorra juhtimiseks kogukonna tasandil. Projekti raames ostetakse pop-up telgid, lauad ja pingid , mida saab kasutada välitingimustes infotelgina. 25. augustil 2024 on planeeritud info- ja kooltuspäev “Kuidas tulla toime kriisiolukorras?”  kogukonna valmiduse ja võimekusse tõstmiseks.

Kohalik omavalitsus: Rakvere linn

Projekti eesmärk: Holstre piirkond tuleb kriisis toime. Elanikud on teadlikud ja ettevalmistunud ning oskavad kriisi korral ise käituda ja ka naabreid märgata.

Kokkuvõte: Soovime Holstre magasiaita, mis on kasutusel külamajana, osta generaatori, et hoone oleks kasutatav kogunemiskohana kriiside ajal. Holstre piirkond hõlmab endas lisaks Holstre külale ka ümberkaudseid külasid. Külamajas toimetab Holstre Külaselts. Oleme loonud magasiaita juba võimaluse generaatori ühendamiseks. Oleme teinud tuleohutuse koolituse koos elanikkonnakaitse osaga ja selle jätkus koos Päästeametiga kogukonna kriisiplaani koostamise kohtumise, kus arutasime vajalikud edasised sammud läbi.

Kohalik omavalitsus: Viljandi vald

Projekti eesmärk: Tulemuseks on kaugpiloodi pädevusega mehitamata õhusõidukite piloodimeeskond koos vastava tehnikaga.

Kokkuvõte: Hüüru R&C Klubi MTÜ toimetab vabatahtliku päästekomandona (VPK). Hüüru VPK reageerib päästesündmusele nii Saue vallas, kui ka väljaspool Saue valda, seega kaasame projekti ka naabervallad. Droonikomplekti soetamine ja droonivõimekuse loomine aitab teostada seiret erinevates kriisipiirkondades, määrata ulatust-levikut (metsatulekahjud, üleujutused), määrata täpset asukohta õnnetuse puhul ning leida parim ligipääs (rongiõnnetus metsade vahel), inimeste otsingul maastikul ehk drooni kasutusvõimalused on piiramatud. Vajalikud tegevused on droonikomplekti soetus ja pilootide koolitamine ning lendude harjutamine. Sihtgrupiks elanikond ja looduskeskond. Antud projekti positiivseks pooleks on see, et tehtavad investeeringud ei jää suurt kriisi ootama, vaid leiavad sihtostarbelist kasutust igapäevaselt päästesündmuste lahendamisel ja aitaks seeläbi igapäevaselt elanikonna kaitsevõimet tõsta. Projektiga luuakse drooni erivõimekus Hüüru vabatahtlikule päästekomandole.

Kohalikud omavalitsused: Saue vald, Tallinna linn, Keila linn

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on tagada Tõhela piirkonnas valmisolek erinevateks kriisideks, eriti ulatuslike elektrikatkestuste korral, muutes külamaja piirkonna kriisikeskuseks. Keskusena garanteerib külamaja elanikkonnale elektri kättesaadavuse võimaluse akude laadimiseks, uudiste kuulamiseks ning külamaja veesüsteemi ja küttesüsteemi käigushoidmiseks, pakkudes samal ajal elanikele varju, soojust, vett ja elektrit.

Kokkuvõte: Projekti sihtgrupp hõlmab kogukonna elanikke, Päästeameti ning kohaliku omavalitsusega seotud osapooli. Projektiga saavutatakse valmisolekuplaan, tagades, et kogukond suudab toime tulla erinevate hädaolukordadega, eriti elektrikatkestustega seotud kriisidega. Bensiinigeneraatori, elektriühenduse, dünamo ja raadioga seadme ning esmaabikohvri kombinatsioon loob hädaolukordade lahendamise süsteemi, mis suurendab Tõhela kandi vastupidavust kriisidele ja elanikkonna ohutust.

Kohalik omavalitsus: Pärnu linn

Projekti eesmärk: soetada generaatorid.

Kokkuvõte: Alatskivi Lasketiir MTÜ renoveerib lasketiiru ruume, mis on sobilikud ka varjumiskohana kasutamiseks. Generaatorid on mõeldud akude laadimiseks ja varjumiskoha valmides selle ventilatsiooni ja valguse töös hoidmiseks. Samuti saame neid generaatoreid kergelt liigutada vastavalt kriisi iseloomule ja vajadustele.

Kohalik omavalitsus: Peipsiääre vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärk on kogukonna elanikkonnakaitse võimekuse suurendamine, riskide teadvustamine oluliste avalike teenuste arendamisel ning riskirühma kuuluvate inimeste teadlikkuse parandamine.

Kokkuvõte: Projekti eesmärgiks on elanikkonnakaitseks vajalike abivahendite soetamine – täisautomaatse AED-seadme soetamine. Kadrina saun on avalikult kasutatav ruum, kus võib juhtuda olukordi, kus inimene vajab abi, sealhulgas elupäästmist. AED-seade on täisautomaatne, eestikeelne, salvestusvõimega ning toimivate autonoomsete öisete korrasoleku testidega. Kadrina Saunaklubis on 25 liiget. Kadrina saunal on aastas üle 21 000 külastaja (2022. aasta andmed), kellest enamus on kohalikud elanikud, sauna köeti 2022. aastal 43 korda. Kadrina saunast on saanud, tänu saunaklubile, ka väga suur külastusobjekt, aastas ca 1 000 külastust.

Kohalik omavalitsus: Kadrina vald

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgi täitumisel on Tagavere seltsimaja varustatud nii siseruumides kui ka välitingimustes kasutatavate toidutermostega, kaasaskantava ja ilmastikukindla vastupidava akutoitel töötava raadio ja dimmerdatava valgustiga ning varuakudega.

Kokkuvõte: Projekti eesmärk on olla paremini valmis meie piirkonnas sagedasti esinevateks elektrikatkestusteks ja ka muudeks erakorralisteks juhtumiteks. Projekti eesmärgi saavutamiseks soetatakse ilmastiku- ja põrutuskindel akuraadio, akuvalgusti, akupank ja toidutermosed.

Sihtgrupiks on Tagavere piirkonna 7 küla elanikud, ligikaudu 200 inimest. Kriisi aegadel (ka elektrikatkestuste ajal) on meie seltsimaja kohalikele inimestele avatud ja on oluline, et inimesed teavad, kuhu tulla, kust vajadusel abi küsida.

Projekti tulemuseks on meie käsutuses kvaliteetsed tooted, mis tagavad igakordse toote kasutamise ajal oma töökindluse, oleme valges, uudiste vooga kursis ning võimelised hoidma vähemalt ühe mobiiltelefoni aku pikema aja jooksul laetuna ning vajadusel peame olema valmis pakkuma inimestele ka sooja suppi. Kõik projektiga soetatavad tooted on kasutatavad nii väli kui siseruumides, kergesti teisaldatavad, kaasaskantavad ja akuseadmed ka omavahel ühilduvad.

Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald

Projekti eesmärk: tõhustada Võru linna elanikkonnakaitse valmidust, keskendudes seejuures Võru linna noorte ohutusalaste teadmiste tõstmisele – oluline on kohalike vabatahtlike noorte kaudu vastavat kriisivalmisolekut kasvatada nii, et osataks teadmisi ja oskusi tavaelus ettetulevates olukordades ära kasutada. Koostöös Võru linnavalitsuse ja Päästeameti kohaliku esindusega on valminud projektiplaan, mis tõstabki fookusse kriisijuhtimise võimekuse ja elanikkonnakaitse tõstmise noorte sihtrühmas noori endid kaasates.

Kokkuvõte: Projektiga soetatakse elektrigeneraator koos vajalike komponentidega, mis võimaldab selle ühendamist Võru linnas värskelt rekonstrueeritud hoonega – ideekojaga, mis asub avalikuks varjumiskohaks valitud põhikooli lähedal. Ideekoda on Võru linna noorte ettevõtlikkuse edendamise keskus, kus on olemas kõik vajalik kriisiolukorra juhtimiseks ja vabatahtliku töö tegemiseks. Projekti raames ostetakse lisaks välivoodid koos madratsitega, mida saab kasutada evakuatsiooni ajal.

KOV: Võru linn

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Selleks, et kohalikul tasandil teha teavitus-ja nõustamistööd kuulmislanguse ennetamiseks ja sellega toimetulekuks, pakkuda kuulmislangusega inimestele teistega võrdväärset võimalust osaleda ühiskonna aktiivse liikmena, saada osa haridusest, kultuurist ja tööhõivest, otsustasid Eesti Vaegkuuljate Liidu liikmed 2023 aasta üldkoosolekul luua Nõustamiskeskuse. Nõustamiskeskusest saab abi järgmiste teemadega:

• koolitused ja nõustamised ettevõtetele, KOVidele jt. Teemadeks kuulmislangusega toimetulek, ennetamine, suhtlemine, abivahendid, teenused ja ligipääsetavus;
• kuulmisnõustamine (sh Kuulmisbussi teenus) ja rehabilitatsioon kuulmislangusega inimestele, pereliikmetele, töökaaslastele jt;
• kuulmisalase ligipääsetavuse auditid;
• juhendmaterjalid, nende koostamine ja väljaandmine.

Professionaalsete teenuste pakkumise eelduseks uues Nõustamiskeskuses on inimeste kompetentside tõstmine ja antud projekti raames toimuvad kuulmisalaste ekspertide väljaõppeks järgnevad koolitused:

• Ekspertide baasväljaõpe
• Ekspertide täiendkoolitused – kuuldeaparaadid jm tehnilised abivahendid, ligipääsetavuse auditid, koolitused.

Nii baasväljaõppe kui ka täiendkoolituse osaks on praktika, mille raames peab iga koolitusel osaleja viima läbi ise kuulmisalase nõustamispäeva, ligipääsetavuse auditi, koolituse või tehnoloogiliste abivahendite hooldamise-paigaldamise, vastavalt läbitud õppekavale.

Esmatasandi kuulmisnõustaja baaskoolituse järel on välja koolitatud täiendavalt 15 kuulmisnõustajat, kes saavad läbi viia kohalikul tasandil kuulmispäevi, olla Kuulmisbussi meeskonnas, viia läbi kuulmismõõtmist, nõustada abivajajaid igapäevastes kuulmisalastes küsimustes.

Ekspertide täiendkoolituste ja praktikapäevade läbimise tulemusena on Nõustamiskeskuses olemas:

• 3 koolitajat, kes viivad läbi ettevõtetele, asutustele ja koolidele kuulmisalaseid interaktiivseid loenguid, annavad intervjuusid, on nn Nõustamiskeskuse ja EVL saadikud.
• 3 ligipääsetavuse auditi koostajat, kes teevad põhjaliku ligipääsetavuse hinnangu ettevõtetele ja asutustele, käivad kohapeal, mõõdavad müra, valgust, nõustavad fonolukkude, silmusvõimendite jm abivahendite osas, juhendavad, kuidas kuulmislangusega inimestega paremini suhelda jne.
• 10 tehniliste abivahendite spetsialisti, kes on pädevad põhjalikult hooldada kuuldeaparaate, teavad kuulmislangusega inimestele sobivaid häiresüsteeme, juhendavad, kuidas saab kasutada automaatsubtiitreid, erinevaid mobiilirakendusi, kuuldeaparaatide lisaseadmeid jne. Abivahendite spetsialistid saavad vajadusel külastada inimeste kodusid ja töökohti üle Eesti.

Projekti tegevused toetavad otseselt EVL põhikirjalisi eesmärke, millest peamine on kuulmispuuetega inimeste abistamine ja nende elukvaliteedi parandamine. Lisaks toetavad projekti tegevused visiooni – EVL, koostöös liikmesühingutega, on tugev partner kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja teistele organisatsioonidele vaegkuuljate probleemide teadvustamisel ja nende lahendamisele kaasaaitamisel.

Nõustamiskeskuse ekspertide abil on meil võimalik teha ennetus- ja teavitustööd, parandada ligipääsetavust ja aidata kuulmislangusega abivajajaid üle vabariigi kõikides maakondades.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: 2020. aastal saabunud pandeemia periood oli raske paljudele organisatsioonidele ja suursündmustele. Ellujäämise nimel pidime Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamisel tegema karme otsuseid, mille tagajärjel jäid suurimad armid varem hästitoiminud meeskonnale. Pandeemia järel leidsime küll uue toimiva majandamismudeli, kuid näeme, et suurimaks ja festivali tegevusvõimekuse haavatavamaks osaks on tagasilöögi saanud meeskonna ühtsus ja ühtlus.

Projekti raames ja toetuse abil luuakse spetsiaalselt festivalikorralduse vajadusi ja eripärasid silmas pidades meeskonnajuhtide arenguprogramm, mille läbimise järel on võimalik tagada suursündmuse edasine elujõulisus.

Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamise tööprotsesside ja meeskonnatööoskuste arendamise projekti vajadus ja planeeritavate tegevuste plaan tuleneb olukorrast, kus ühe suursündmuse ettevalmistamise ja läbiviimise nimel peavad ühtse meeskonnana ühise eesmärgi nimel töötama koos erineva töökogemuse, töömahu, vastutuse, tööstiili ja pingetaluvusega inimesed. Kuna festivali korraldamises on tulemusliku terviku saavutamisel oluline roll kõikidel valdkonnajuhtidel, siis on oluline luua töökeskkond, mis toetaks igat projektimeeskonna liiget, arvestades tema isiku- ja eripäradega, kuid sealjuures ei unustaks, et professionaalse korralduse ja festivali jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline paika panna reeglid ja standardid.

Arenguprogramm on üles ehitatud erinevatele ja mitmekülgsetele formaatidele tuginedes sedasi, et sellest saaksid osa ja kasu kõik võtmetähtsusega festivalikorraldajad, kes on valdkonna- ja meeskonnajuhid (25 inimest). Ees ootavad erinevat tüüpi ja sisuga meeskonnakoolitused, töötoad ning personaalsed ja grupimentorluse sessioonid. Osasid teemasid valmistatakse ette ja viiakse läbi kaasates koolitusspetsialiste, teiste teemade tarvis kasutatakse sisemisi ressursse pannes kokku kvaliteedijuhtimise töögrupp ning jagades teadmisi ja praktikad läbi “”Kolleegilt kolleegile”” formaadi. Väga oluline roll on igal osalejal, olles avatud aktiivseks õppimiseks ning uute teadmiste ja oskuste rakendamisel.

Projekti raames luuakse Viljandi pärimusmuusika festivali korraldustoimkonda ja selle vajadusi arvesse võttev meeskonnajuhtide arenguprogramm, mille tegevusväljunditeks on kaks peamist fookussuunda:

1. ÜHTSUS – võtame eesmärgiks juhtimise kvaliteedi tõhustamise ja juhtimiskompetentsid, mille raames tegeleme meeskonnajuhtide rahulolu suurendamisega, motivatsiooni mõtestamisega, pöörame tähelepanu vaimsele tervisele ja parandame sisekommunikatsiooni.
2. ÜHTLUS – korrastame kvaliteedi juhtimise põhimõtetest lähtuvalt organisatsiooni standardeid ja tööprotsesse.

Arenguprogrammi läbivad küll Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ning peamine kasu peegeldub järgmiste festivalide korralduskvaliteedi tõusuna, kuid näeme laiemat kasu kultuurivaldkonna projektide juhtimise ja läbiviimisestandardite muutumisel. Üle 10 inimese, kes panustavad enda teadmisi, oskusi ja tööaega, on ka teiste kultuurisünduste ja -organistsioonidega seotud – teistes projektides osaledes kannavad nad edasi väärtstusi, oskusi, korraldusstandndrdeid – toimub kompetentside import ja ülekandmine.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: MTÜ Kuldne Liiga loodi 2012. aastal liites vanuse tõttu tööturult tõrjutud spetsialiste ja juhte. Tegevuse käigus mõisteti, et vanemaealiste probleemid on oluliselt laiemad ja saavad alguse oluliselt nooremas eas – alates tööturult tõrjumisest, diskrimineerimisest kuni avaliku ruumi, tervise, eluaseme ja informatsiooni sobilikkuse probleemideni. Sihtgrupi probleeme võimendavad aastakümnete jooksul juurdunud eelarvamused, meie hoiakud ja suhtumised vanemaealistesse. Järeldati, et ühing peab tegutsema laiaulatusliku vanemaealiste huvikaitseorganisatsioonina ning taotlema kõigi mainitud probleemide muutmist ühiskonnas. See eeldas ühingu seni suhteliselt vähestele liikmetele ja toetajatele suunatud töö ümbermõtestamist ja -korraldamist kogu vanemaealiste sihtgrupi huvikaitseühinguks.

Selleks, et MTÜ Kuldne Liiga kujuneks võimalikult tugevaks ja jätkusuutlikuks huvikatseühinguks, vajab ta arenguhüppeks toetust. Toetus on suunatud:

• ühingu strateegilise planeerimise käivitamiseks asjakohase strateegia väljatöötamise, läbiarutamise ja rakendamise abil;
• ühingu liikmetöö sihipäraseks käivitamiseks, mille käigus toimuvad regulaarsed avatud liikmekoosolekud, kuhu kutsutakse ka toetajaid ja huvilisi – nn Kuldliiga Klubi; Kuldliiga klubi saab olema aktiivne sihtgrupi liikmetega suhtlemise platvorm;
• käivitatakse regulaarne MTÜ Kuldne Liiga rahvusvaheline töösuund osalemaks rahvusvaheliste huvikaitseorganistsioonide töös ja viies ellu rahvusvahelisi koostööprojekte.

Kokkuvõtvalt – toetuse abil töötab MTÜ Kuldne Liiga välja ühingu arengu arutelude käigus ja eelnevat arvestava arengustrateegia, tegevussuunad ja tegevuskava, käivitatakse ühingu avatud liikmetöö ja rahvusvaheline koostöö.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Projekt keskendub ühingu Oma Tuba ehk Feministeeriumi veebiväljaandva tiimi huvikaitsevõimekuse tõstmisele. Vältimatu vajadus selleks ilmnes nii sisemisest olukorra- kui ka väliseksperdi organisatsioonianalüüsist. See on oluline ka jätkuvast poliitilisest polariseerumisest tulenevate rünnakute tõttu inimõigustele ja meie eesmärgist seista just nende õiguste eest ühiskonnas.

Mõjus huvikaitsetegevus on ühingu üks olulisemaid põhitegevusi, oleme keskendunud naiste, seksuaal- ja soovähemuste võimestamisele ja neile võrdsemate õiguste tagamisele ühiskonnas. Projekti tegevused seonduvad Feministeeriumi eesmärgiga osaleda Eesti avalikus diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga eesti, vene ja inglise keeles ning teha oma sihtgruppide hääl piisavalt kuuldavaks ja arvestatavaks nii avalikkuse kui poliitikakujundajate jaoks. Kaudsem ja pikaajalisem eesmärk on ühingu sihtrühma jaoks oluliste seadusmuudatuste ja uute õigusaktide eestvedamine ühiskonnas ja vastuvõtmise saavutamine Riigikogus.

Ühing on järjepidevalt avaldanud artikleid, podcaste ja kommenteerinud päevakajalisi sündmusi sotsiaalmeedias – oleme oskuslikult kommunikeerinud teemasid oma otsestele sihtrühmadele ning sihtrühma ka oluliselt kasvatanud (lugejaskond on kolme aasta jooksul kasvanud 9 000 lugejalt 18 000 lugejani kuus), samas on seni tahaplaanile jäänud meie võimekus ise olla nii võrdõiguslikkuse teema kui enda organisatsiooni eestkõnelejad ühiskonnas laiemalt, eriti aga sihtrühmale vajalike seadusmuudatuste eestvedajad, poliitikamõjutajad.

Projekti lõppedes on paranenud tiimiliikmete võimekus Feministeeriumi nimel sõna võtta, huvikaitseeksperdina esineda, praktilist huvikaitsetööd korraldada, huvikaitsevõrgustikke eest vedada, ühingule strateegilisi huvikaitse-eesmärke ja tegevuskava sõnastada. Arengueksperdi igakuine nõustamine lähtub just Feministeeriumi töötajate vajadustest ja võimestab nii organisatsiooni kui selle iga inimest kõneisikuks, avaliku arutelu eestvedajaks, paremaks partneriks poliitikakujundajatele, ja seda viisil, mis toetab Feministeeriumi visiooni ja aitab meil luua huvikaitseks soodsamat tegutsemiskeskkonda. Nõustamise käigus valminud huvikaitsestrateegia ja sõnumipaketid (1-pagerid) saavad ühingu huvikaitsetöös praktilisteks töövahenditeks, eraldiseisvad koolitused aitavad tõsta kogu tiimi liikmete tehnilisi oskuseid, mis toetavad huvikaitsetegevusi. Inspiratsioonikohtumised poliitikakujundajatega (meie huvitegevuse valdkonna võtmeisikutega) on tiimile ühtaegu motivatsiooniüritused, aga samas ka praktiline viis huvikaitse koostöövõrgustike arendamiseks.

Projekti tulemusena on ühingu tiim oluliselt parem partner poliitikakujundajaile aidates nii kaasa soo- ja seksuaalvähemuste võimestamisele ja elujärje parandamisele, aga mitte vähemolulisena ka kaasavamale ja läbipaistvamale poliitikakujundamisele Eestis.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Peaasi.ee üks tähtsamaid tegevussuundi on vaimse tervise esmaabiandjate koolitamine – eesmärk on koolitada 1% Eesti elanikest ehk 13 000 inimest vaimse tervise esmaabi andjateks. Tänaseks on koolituse läbinud pea 7000 inimest. Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud “Vaimse tervise rohelises raamatus” ehk vaimse tervise riiklikus strateegias on lk 24 välja toodud visioon Eesti vaimset tervist toetavate teenuste ja tegevuste korraldusest. Mudelis soovitatakse teenuste ja spetsialistide puuduse tõttu teenuste regionaalse kättesaadavuse parandamiseks arendada just kogukondlikke vaimse tervise tugitegevusi, millele meie oma tegevusega keskenduda soovime. Kuigi soovitused on selgelt kirja pandud ja KOVidel on võimalik taotleda ka riiklikku toetust vaimse tervise teenuste arendamiseks, on regionaalne vaimse tervise toe kättesaadavus endiselt kehvas olukorras spetsialistide puuduse ja ülekoormatuse tõttu. Olulist rolli mängib ka see, et inimesed ei ole altid abi otsima madala teadlikkuse taseme tõttu. Näeme siin lahendusena just kohalike kogukonnaliikmete endi võimestamist läbi juba õpitud oskuste edasi jagamise eelkõige kohalikul ja regionaalsel tasandil, et julgustada kogukonnaliikmeid vaimse tervise murede korral neid jagama ning abi otsima ja vähendada vaimse tervise häbimärgistamist ehk stigma. Vabatahtlike mentorlusprogrammi kaudu toimub juba välja koolitatud inimeste pidev arengus ja tegevuses hoidmine, vabatahtlike näol olemasoleva ressurssi võimalikult efektiivne ja laialdamine kasutamine. Tahame vabatahtlikele mentorlusega toeks olles neid aidata, et nemad saaksid omakorda paremini teisi aidata ja samas seejuures ka iseend hoida. Seetõttu on meie eesmärgiks moodustada üle-Eestiline vabatahtlike võrgustik, kes aitaks kaasa vaimse tervise kriisi leevendamisele kogukonna tasandil.

Palkame antud projekti raames mentorlusprogrammi juhi, kes aitab ehitada vabatahtlike tugivõrgustikku üle-Eesti. Koostöös vaimse tervise kohvikute projektijuhiga käivitab mentorlusprogrammi juht vaimse tervise esmaabiandjate mentorlusprogrammi – 1- aastane programm, mille jooksul saavad vabatahtlikud võimaluse osaleda kuni 10 vaimse tervise kohvikus. Vaimse tervise kohvikus osalemine tähendab, et vabatahtlikud on graafiku alusel kohvikus kohapeal 2 tundi, mille vältel istuvad eelnevalt tähistatud lauas, valge T-särgiga, millel on kiri „Olen olemas!“ ning on valmis pakkuma toetavat kuulamist inimestele, kes seda sel päeval vajavad. Lisaks kohvikus olemisele osalevad vabatahtlikud kord kuus toimuvatel vabatahtlike kohtumistel, kus juhendatud vestlusringis toimub kovisiooni meetodil vahepealsel perioodil aset leidnud vaimse tervise esmaabi vestluste analüüs. Lisaks toimub igakuisel kohtumisel ühine ajurünnak ning arutelu vaimse tervise esmaabi võimalike arengusuundade teemal (nt „vaimse tervise esmaabi töökohal, kohalikus kogukonnas vmt).

Projekti raames toimub mentorlusprogrammi esmane kokkupanek, testgrupiga läbiviimine ning programmi jooksev analüüs ning edasiarenduste kaardistamine. Lisaks mentorlusprogrammi läbiviimisel hetkel kaasatud vabatahtlikevõrgustikega Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust, leitakse võimalused vabatahtlike võrgustiku laiendamiseks ka teistesse piirkondadesse ning tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vaimse tervise esmaabi andmise oskustega inimesi on Eestis laiemalt ning nende võimestamise kaudu saame korraldada vaimse tervise kohvikuid laiemalt üle Eesti. Hetkel ootavad Peaasi.ee tuge kohalikus kogukonnas vaimse tervise esmaabi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks ning kohvikute algatamiseks Saaremaa, Ruhnu, Rakvere. Lisaks neile on huvi üles näidatud ka Võrust, Põlvast, Jõgevalt, Järvamaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Käesoleva projekti käigus on planeeritud välja arendada juba olemasoleva teenuse tõhustatud variant, sest ühingu praktilisele kogemusele toetudes vajab see teenus uut lähenemist. Seda nii teenusel oleva isiku kui finantsvahendite optimaalsema kasutamise vaatepunktist. Seadus defineerib ööpäevaringset erihoolekandeteenust järgmiselt:
Ööpäevaringne erihooldusteenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Seaduse kohaselt tegeleb kuni 10 kliendiga ööpäevaringselt 1 tegevusjuhendaja, kes tagab klientide turvalisuse ning igapäevase toimetuleku (toit, hügieen, päevakava järgimine jms.). Praktiline kogemus on näidanud, et tegevusjuhendaja suudab tagada kliendi igapäevase rutiiniga seotud toimingud, kuid individuaalset sisulist tööd lihtsalt jõua teha. Teenusele jõudvate isikute puhul on fikseeritud, et nad ei ole võimelised iseseisvalt toime tulema. Toimetuleku hindamisel toetutakse tihti puudulikule infole. Väga tihti jõuavad teenusele suhteliselt noored isikud, kelle puhul on näha õpitud abitus, sest keegi ei ole neid iseseisvaks eluks ette valmistanud. Nii jõuavadki tihti sellisele institutsioonipõhisele teenusele inimesed, kes oleksid võimelised tegelikult iseseisvalt oma kodus või näit. kogukonnas elamise teenusel hakkama saama, kui neid toetada ja selleks ette valmistada. Nagu eelpool välja toodud, tegevusjuhendajal ei jätku aega individuaalseks tegelemiseks ning ei ole ka spetsialistide oskusi nende isikute toetamiseks.

Projekti raames on kavandatud lisada teenusele võimalus kaasata rehabilitatsiooniteenused vastavalt isiku vajadusele – kuni 10 tundi kuus, mis valmistavad neid psühholoogiliselt kui teadmistelt ja oskustelt ette iseseivaks eluks. Uuringute ja ka praktilise kogemuse põhjal vajab inimene sisemiste muutusteni jõudmiseks minimaalselt 1 -2 aastat. Arvestades selle teenuse klientide erilisust oleme projektis planeerinud selleks kuni 16 kuud, edaspidi siiski 24 kuud. Tulenevalt klientide erinevast toetusvajadusest võib kliendi ette valmistada iseseisvaks eluks ka lühema ajaga – siis liigub see klient teistele kergematele teenustele ning asemele tuleb uus järjekorras olev klient.

Kliendi saabumisel meie ühingusse nimetatud teenusele hinnatakse ta meie spetsialistide poolt ära – keskendudes kliendis sisalduvale potentsiaalile. Koostatakse tegevuskava, mille lõppeesmärgiks on võimalikult iseseisev toimetulek – kas siirdumine koju (toetavate teenustega) või näiteks kogukonnas elamise teenusele. Klienti toetatakse nõustamise ja teraapiatega sagedusega 10 korda kuus, tegevusjuhendaja saab toetada spetsialistide poolt antud igapäevaelu toetavate juhendite järgimise. Iga 3 kuu järel tehakse vahehindamine, veendumaks, et on valitud sobivad meetmed. Need kliendid, kelle jaoks tavaline ööpäevaringne erihoolekandeteenus ongi reaalselt ainus sobiv teenus, nemad jäävadki sellele teenusele, Projekti käigus suudame tõenäolielt 8 kliendist 3 iseseisvamaks eluks ette valmistada 3.
Kui meie ühingu pakutav tõhustatud teenus toimib nagu põhjendatult eeldame, siis selle tulemusel on paljudel isikutel, kes on jõudnud asutusepõhisele teenusele, võimalus läbi enesearengu jõuda eneseteostuseni vastavalt oma tegelikele võimetele, milleni on neil võimalik jõuda lisatoetusega. See on meie üks eesmärke ja missioon.

Eraldi tuleks tuua esile tuua ka kaasnev mõju – asutusepõhine teenus on kergemini kättesaadav nendele isikutele, kes seda reaalselt vajavad, sest isikud, keda on võimalik ette valmistada iseseisvaks eluks,suunduvad neile sobivamatele teenustele ja vabastavad kohad. Teenuste rahastajatele – Sotsiaalkindlustusametile ja kohalikele omavalitsustele kui eestkostjatele pakub huvi fakt, et pikemas perspektiivis muutub ka rahastuse maht, kui väheneb teenust vajavate klientide arv ( ööpäevaringne erihoolekandeteenus on üks kallimaid teenuseid).

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Lühikokkuvõte teenusest: tegevõpetajate värbamise teenusega leiame asendusõpetajate seast tegevõpetajate kandidaadid, toetame nende kvalifikatsiooni omandamist ja viime nad õppeasutustesse tegevõpetajatena tööle. Teenuse eest maksavad koolid.

Taust: ASÕP-iga on liitunud rohkem kui 3000 asendusõpetajat, kellel on huvi õpetajatöö vastu. Teame seda, sest 73 asendusõpetajat on kuue aasta jooksul koolidesse õpetajaks läinud. Potentsiaal veelgi rohkem tegevõpetajaid koolidesse tuua, on olemas. Samas on probleemiks asendusõpetajate kvalifikatsioonile mittevastavus (puudub õpetaja kutse, puudub magistrikraad vmt), kogemuse puudumine või vähene enesekindlus. Vaja on kaardistada tegevõpetajate kandidaadid, toetada nende kvalifikatsiooni ja õpetamise kogemuse saamist. Teenuse pakkumise protsess:

1. ASÕP kaardistab asendusõpetajad, kellest võiks saada tegevõpetajad ja aitab asendusõpetajatel kvalifikatsiooni omandada, kas: a) suunab asendusõpetajad ülikoolide pakutavatesse tasemeõppe- ja täienduskoolitusesse või b) pakub magistrikraadiga asendusõpetajatele kutse taotlemise ettevalmistuskoolitust.
2. Kool saadab ASÕP-ile otsitava tegevõpetaja töökuulutuse.
3. ASÕP leiab oma sobivad kandidaadid ja edastab info koolile.
4. Kui koolile õpetaja sobib, esitab ASÕP koolile teenuse eest arve.

Järgnevalt teenuse sisust pikemalt.

1. ASÕP kaardistab asendusõpetajad, kellest potentsiaalselt võiks saada tegevõpetajad ja aitab neil vajadusel kvalifikatsiooni omandada.

Esimese sammuna viib ASÕP asendusõpetajate seas läbi küsitluse selle kohta, kes kaaluvad tegevõpetajaks saamist, millises ajaperspektiivis, mis on takistavad tegurid jmt. Kogu info talletatakse asendusõpetajate infosüsteemi. Soovime esimeses etapis leida vähemalt 100 inimest, kes on huvitatud tegevõpetajaks saamisest. Tegevõpetaja kandidaadiks võtame asendusõpetaja, kes:

• on asendanud vähemalt 20 tundi
• on motiveeritud õpetajaks saama
• on magistrikraad või soov seda omandada

Teisena grupeeritakse tegevõpetajate kandidaadid lähtuvalt sellest, kes on kohe valmis kooli leidma ja kellel on vaja kvalifikatsiooni tõsta.  Võimalikud kandidaatide grupid on:

• A – magistrikraad ja õpetaja kutse omandatud
• B – magistrikraad ja õpetaja kutse omandamata
• C – bakalaureuse kraad ja õpetaja kutse omandamata

Kolmandaks nõustatakse kõiki huvilisi kvalifikatsiooni saamise võimaluste osas. Siin tehakse koostööd ülikoolide õpetajakoolitusprogrammide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et leida kõigile huviliste sobivad tasemeõppe- või täienduskoolitused.

Neljandaks, loob ASÕP koostöös Noored Kooli ja Alustavat Õpetajat Toetava Kooliga kutse taotlemise koolituse. Nimelt saavad magistrikraadi ja õpetamise kogemusega kandidaadid, taotleda kutset ka otse kutse andjalt: https://opetajateliit.ee/?page_id=1445 See on kõige kiirem ja lihtsam viis jõuda täiskvalifikatsioonini.

2. Kool saadab ASÕP-ile otsitava tegevõpetaja töökuulutuse

ASÕP loob koolidele eraldi veebilehe tegevõpetajate kuulutuste edastamiseks. Selleks, et ei tekiks segadust asendusõpetajate ja tegevõpetajate tellimise osas, ei kasutata praegust veebi, vaid luuakse lehekülg uue veebiaadressiga.

3. ASÕP leiab sobivad kandidaadid ja kool võtab tegevõpetaja tööle

ASÕP-i eesmärgiks on leida tegevõpetaja kandidaadile parim võimalik kool. Koolivaliku kriteeriumid lähtuvad Alustavat Õpetajat Toetava Kooliga (AÕTK) välja töötatud 10 põhimõttest: http://www.alustavatopetajattoetavkool.ee/ AÕTK põhimõtted on välja töötatud uuringute põhjal ja aitavad tagada alustava õpetaja sujuvat kohanemist õpetajatööga. Põhimõtted sisaldavad näiteks seda, et alustavale õpetajale tagatakse mentor ja esimestel aastatel madalam võimalik töökoormus.

ASÕP saadab koolile ühe või mitu tegevõpetaja kandidaadi kandideerimisdokumendid.

4. Kui koolile õpetaja sobib, võtab kool tegevõpetaja tööle. Seejärel esitab ASÕP koolile teenuse eest arve.

Põhjalikumalt on teenuse elluviimist kirjeldatud lisatud Äriplaanis peatükis 5. Teenus ja lahendus.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Projektil on kolm tegevusfookust:

1. Sekkumismudeli strateegiline analüüs ja mõju hindamine

Lõimumine on keerukas ja mitmetahuline, sügavam arusaamine teiste sarnaste ühingute parimatest praktikatest ja mõjust ning meie enda sekkumiste mõjust aitab meil disainida programme ning tegevusi, mis vastavad akuutsetele ühiskondlikele vajadustele lõimumise valdkonnas. Uurime teiste sarnaste sekkumismudelite (nii Eestis, kui ka välismaal) ülesehitust, tegevusi, protsesse ja mõju.

Viime ellu ettevalmistava arenguhüppe käigus visandatud sisutegevuste muudatused (vt. punkt 2.) ning pärast muudatuste rakendamist analüüsime uue arenguprogrammi erinevate elementide sünergiat ning üldist ühiskondlikku mõju.
Arendame ja süstematiseerime lõpuni välja ettevalmistava arenguhüppe käigus loodud kvalitatiivsed mõjuhindamise tööriistad (süvaintervjuud, vaatlused) ning lisaks arendame välja ka kvantitatiivse mõju hindamise tööriista.

Ühingu missiooni saavutamiseks on oluline, et teaksime võimalikult hästi, kuivõrd meie tegevused vastavad sihtgruppide vajadustele, milliseid sihtrühma segmente kõnetame rohkem, ning millised sekkumised – nii meie senises kogemuses, kui ka teistes sarnastes algatustes – toovad kaasa paremaid tulemusi.
Tulemuseks on paremini disainit programm, mõju hindamise süsteem ja ühingu mõju järjepidev hindamine, mis aitab süsteemsemalt põhitegevusi sisuliselt arendada ja põhikirjalisi eesmärke efektiivselt saavutada.

2. Põhitegevuse sisuline arendamine.

Arenguekspert Liisi Reitaluga koostöös läbiviidud süvaintervjuude ja vaatluste tulemuste analüüsist joonistus välja neli elementi, mida peame täiendama.

Peame segmenteerima meie sihtrühma esindajad kahte kategooriasse 1) suurema abivajadusega osalejad ja 2) lisatoe otsijad ning looma nn. lühiversiooni praegusest arenguprogrammist. Taoline jaotus aitab optimeerida ühingu töötajate tööjõu ressurssi ja pakkuda kvaliteetsemat vajaduspõhist teenust. Projekti käigus loome kaks erineva pikkusega arenguprogrammi. Lühikeses, (3-kuulises) programmis osalevad need, kellel on suurem võimekus iseseisvalt tööd leida ja vajavad tuge pigem keeleoskuste arendamisel ja töökultuuris orienteerumisel. Pikemas programmis (6 kuud) osalevad need, kellel võimekus leida ise esimene töö Eestis on madal ja kellel on suurem vajadus laiendatud arenguprogrammi järele (sh tööoskused, karjääritugi jne).

Kaasame Köömen kohviku kohalikud töötajad sihtgrupi keeleõppese. Mõtleme läbi ja loome konkreetsed rollid ja vastavad tööülesanded Köömen kohviku eestikeelsete töötajatele, et nad toetaksid igapäevaselt kohvikus töötades meie sihtgrupi keeleõpet

Tõhustame toitlustusvaldkonna tööoskuste õpet läbi baasindikaatorite määramise ning hindamismeetodite disaini ja rakendamise. See toetab õpitõhusust sihtgrupi liikmete seas nii meie programmis, kui ka toob esile selged õpiväljundid, mida sihtgrupi liige saab esile tuua ka tulevikus valdkonnas tööle kandideerides.
Süstematiseerime arenguprogrammijärgse toe pakkumise – alustame karjäärinõustamise ja seotud tugitegevustega juba algetapis ning teeme seda põhjalikumalt, et arenguprogrammi lõpus oleks uus töövõimalus juba ootel.

Tulemuseks on efektiivsem ja ühiskondlikud mõjusam arenguprogramm, mis omakorda aitab meil tõhusamalt saavutada oma põhikirjalisi eesmärke.

3. Ühingu kompetentsi tõus ja jätkusuutlikkuse suurendamine

Projekti käigus suurendame ühingus oskust küsida sihtgrupi tagasisidet, loome endale kvaliteetse mõju hindamise süsteemi, juhendmaterjalid ning juurutame praktikad, mis toetavad meid ühinguna neid mõjuhindamisvahendeid püsivalt kasutama. Kaasame võimalikult palju ühingu inimesi projekti, et ühingusse jääks võimalikult palju institutsionaalset teadmist.

Tulemuseks on, et ühingu inimestel on baaskompetentsid, oskused ja selged juhendmaterjalid jätkusuutlikuks mõju hindamiseks pärast antud projekti lõppu. See omakorda aitab kaasa ühingu eesmärkide efektiivsemale ja jätkusuutlikule saavutamisele ka siis kui antud projekt on lõppenud.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Tegevuste planeerimise aluseks on ühingu arenguvajadused (sõnastatud tervikliku arenguvajaduste analüüsi kokkuvõttena). Kujunenud olukorras on fookusesse tõusnud ning vajavad arendamist järgmised ühingu võimekuse komponendid:

1. Eestvedamine ja organisatsiooni juhtimine, sh
1.1 Strateegiline juhtimine
1.2 Inimeste ja tööprotsesside juhtimine; teadlik kaasamine
1.3 Finantside juhtimine
1.4 Võimestatud juht ja eestvedamine
1.5 Töötingimuste loomine juhile ja eestvedajatele

2. Teenuse osutamise võimekuse tõstmine, sh
2.1 lasteaia tegevuseks sobilike oma ruumide loomine ning nende kasutuselevõtt
2.2 Lasteaia laienemine ühe uue rühma võrra

Eelnevast tulenevalt on arenguhüppe saavutamiseks vajalikud järgmised tegevused:

I Eestvedamise ja organisatsiooni juhtimise tõhustamine
1. Tegevus: Arengueksperdi kaasamine suurendab ühingu juhtimis-, eriti strateegilise juhtimise võimekust. Kuidas aitab eesmärke täita? Arengueksperdi väljaspoolt tulija kõrvalpilk võimaldab saada väärtuslikke peegeldusi ühingu toimimise kohta, annab tagasisidet seni tehtu kohta. Arenguekspert toob ühingusse strateegilise juhtimise kompetentsi ning suunab ühingut konstruktiivselt projekti eesmärkide suunas liikumisel. Arengueksperdi abiga kujundatakse ja kavandatakse edasist sisulist koostööd SAga Werrone. Strateegililise juhtimise toetamiseks on vajalik ka juriidiline konsultatsioon.
2. Tegevus: Inimeste ja tööprotsesside parema juhtimise saavutamiseks luuakse vahendid ehituse töögrupi, kaasamise töögrupi ning uue rühma käivitamiseks vajaliku pedagoogilise töögrupi tasustatud eestvedamiseks. Kuidas aitab eesmärke täita? Nimetatud valdkondade eestvedamine toimub hetkel lõviosas õhinapõhiselt ning vabatahtliku tööna. Palgafondi loomine võimaldab tehtavat tööd osaliselt tasustada. Luuakse vajalik ajaressurss strateegiliseks planeerimiseks
3. Tegevus: Finantside juhtimine: projekti- ja erinevate fondide rahaliste vahendite kaasamine remonditegevusteks. Kuidas aitab eesmärke täita? Kui võetakse palgale täiskohaga juht, tekib aeg, mida saab panustada finantside planeerimiseks ja rahastuse kaasamiseks mujalt. Jõutakse kiiremini kahe rühma vajadustele vastava ruumide kasutuselevõtuni, mis aitab tagada lasteaia ja ühingu finantsilist jätkusuutlikkust ja stabiilsust. Tekib võimekus kasutada rohkem ära võrgustiku võimalusi (EWKLÜ, IASWECE), taotleda rahvusvahelisi toetusi.
4. Tegevus: Juhi ja eestvedajate võimestamine professionaalse coachingu ja mentorluse kaudu. Kuidas aitab eesmärke täita? Suureneb eestvedajate professionaalsus ning võimekus lasteaeda muutuste protsessis soovitud eesmärgini viia. Tagatakse vastutustundlik, läbimõeldud ja efektiivne ümberkäimine vabatahtlike panuse ja ressursiga.
5. Tegevus: Luuakse juhtimistegevusteks vajalik kontoritööruumi ning hangitakse kontoritehnika. Kuidas aitab eesmärke täita? Seni on lasteaia juhtimistegevustes kasutatud eestvedajate isiklikke ITvahendeid ning kodukontoreid. Praeguses olukorras, kus juhtimistegevuste ja korraldusliku töö hulk on hüppeliselt kasvanud, on vajadus spetsiaalse tööruumi järele põletav.

II Teenusepakkumise võimekuse suurendamine
1. Tegevus: Teise rühma käivitamiseks vajaliku pedagoogilise eeltöö tegemine. Kuidas aitab eesmärke täita? Rühma avamisele eelneb töö läbimõeldud kavandamine: rühma tööplaan, vanuste järgi diferenteeritud õppe- ja tegevuskava, meeskonna loomine, ülesannete jagamine meeskonnas. Kui see kõik on aegsasti ja kvaliteetselt tehtud, sujub teise rühma töö alustamine maksimaalselt ladusalt.
2. Tegevus: Võimaluste loomine lasteaia kolimiseks praeguselt rendipinnalt koostöös Väikse Werrone Kooliga loodavasse terviklikku waldorfhariduse kompleksi (lasteaed + kool). Kuidas aitab eesmärke täita? Lasteaed asub tegutsema pikaajalist stabiilset perspektiivi pakkuvale pinnale. Waldorflasteaia ja -kooli paiknemine koos loob uue sünergia pedagoogilises töös ning pakub peredele mugavat lahendust haridusteenuse saamisel (terviklik haridustee lasteaiast põhikooli lõpuni).

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Arenguhüppe saavutamiseks keskendume Valga toidupanga arengule läbi järgmiste tegevuste:

1. Toidupanga ruumide renoveerimine;
2. Toidupanga vabatahtlikele koolitusprogrammi läbiviimine.
3. Arenguseminaride läbiviimine.

Oleme tegutsenud 10 aastat, neist 6 aastat MTÜ Valga Abikeskuse ühe teenusesuunana. Me soovime luua paremad töötingimused oma vabatahtlikele, neid rohkem kaasata ja motiveerida, selleks remontida toidupanga ruume, vahetada olemasolev ahjuküte (meil on 5 ahju) loodussäästlikuma kütteviisi vastu ja paigaldada ühe õhksoojuspumba. Suvisel perioodil on õhksoojuspump vajalik selleks, et jahutada väga kuumadel ilmadel ruumi, kus asub sügavkülmkamber. Lisaks on toidupanga ruumides vanad aknad, mille vahetus tagaks suurema energiatõhususe. Teise olulise tegevusena soovime keskenduda vabatahtlike koolitamisele näiteks andmekaitse, toidukäitlemise ja -hügieeni ning esmaabi teemadel, samuti suhtlemisoskuste parandamise ja konfliktide haldamise teemadel.

Tegevuste elluviimise tulemusena:

• saavutame ühingu järgmise arengutaseme prioriteetsetes valdkondades;
• paranevad vabatahtlike töötingimused: sooja- ja külmakraadide kõikumised ei kahjusta enam vabatahtlike tervist. Talvisel perioodil vabatahtlikud hakkavad kütma ahju hommikul ja kohe ka tööle, selleks ajaks kui ruumid soojaks lähevad, on pool tööd juba tehtud, aga mitte väga tervisesõbralikes tingimustes;
• paranevad jagatava toidu hoiu- ja nõutele vastavad säilimistingimused. Praegu lõpetab külmakamber töö ja suureneb toidu riknemise oht, kui ruumi sisetemperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Kui saame paigutada ruumi jahutusseadme, siis see pikendab kambri eluiga, toitu säilib rohkem ja kauem ning saame planeerida toidu stabiilsemat jagamist (et ei oleks nii, et vahel on kaupa korraga liiga palju, teinekord jälle väga vähe);
• on meil kommunikatsioonistrateegia ja – plaan, mis on aluseks sihipärasele tegevusele;
• paranevad vabatahtlike digivahendite kasutamise võimalused;
• suureneb vabatahtlike arv ning mida rohkem on vabatahtlikke, seda rohkem saame toitu päästa ja abivajajatele jagada.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Tegevused ühingu arenguhüppe saavutamiseks:

Juhtimisstruktuuri loomine ja süsteemne sisekommunikatsioon arendamine.

Kuna ühing on seni toiminud vabatahtlikkuse alusel on ühingu edasiseks arenguks oluline luua konkreetne juhtimisstruktuur. See võib tähendada liikumist kas palgalise juhi või konkreetse juhtimismudeli suunas, mis jagab ülesanded võrdsemalt või rohkemate inimeste vahel. Projektitoetus annab võimaluse arenguhüppeks, sest toetusest saadav töötasu võimaldab ühingu eestvedajatel keskenduda järgmisel aastal organisatsiooni arendusse ja töötada koostöös seltsi liikmete ja arenguekspertidega välja jätkusuutlikud lahendused organisatsiooni juhtimiseks.  Struktuuri loomisega koostatakse ka SOP ehk standard protseduuri dokument, mis kirjeldab organisatsiooni standardseid töömeetodeid ja protseduure. See teeb liikmetele arusaadavaks ühingu toimimise ja liikmete rollid ning muudab ühingu stabiilsemaks liikmete vahetumise puhul ja ühingu laienemisel. Süsteemne sisekommunikatsiooni arendamine aitab paremini kaasata liikmeid ühingu arengusse, ühistegevustesse, hoida infoga kursis ja luua suuremat koostööd kogukonnas. Sisekommunikatsiooni arendamiseks kaasame kommunikatsioonieksperdi, kes aitab luua ühingu vajadustel põhinevaid süsteeme selgeks ja regulaarseks infovahetuseks.

Brändi ja visuaalse identiteedi loomine.

Ühingule selge brändi ja visuaalse identiteedi loomine aitab muuta Liiva-ATE atraktiivseks ja eristuvaks loomemajaks, kujundada Liiva-ATE mainet kui professionaalset ja usaldusväärset kogukonda, tõsta kogukonna ühtsust ja suurendada sidet ühinguga, lihtsustada kommunikatsiooni ja sõnumite edastamist, luua ühingule tugev vundament, millele toetudes edasi areneda. Brändiloome sisaldab endas ühingu strateegilist planeerimist (brändi eesmärgid, sihtrühm ja väärtused), CVI ehk visuaalse identiteedi loomist, logo kujundamine, sõnumite loomine, värvilahendust, graafikat, kujunduselemente, tüpograafiat, ja suuniseid. Brändi ja CVI loomine toimuks koostöös loovagentuuriga. Loomemaja nähtavuse suurendamiseks on eesmärk parandada ka maja fassaadi visuaalset külge teemakohaste tekstide ja kunstiga.
Fassaadi uuendamine toimuks kahes etapis. Esimene etapp hõlmab endas fassaadi (II korruse osa ja ühe otsaseina) ülevärvimist valgeks (hetkel kulunud silikaattellis) ning teemakohaste tekstide ja viitade lisamist. Teine etapp hõlmab otsaseinale kunstiteose maalimist. Sobiva kunstiteose valimiseks korraldame avaliku konkursi, mis on avatud kõikidele kunstnikele.
Kuna asume Võru Kultuurimaja Kannel kõrval, mõjub fassaadi visuaalne uuendamine positiivselt ka linnapildi väljanägemisele ja kunsti propageerimisele.

Turundus- ja kommunikatsiooniplaani loomine.

Koos brändiloomega on vajalik luua ka selge plaan kuidas korraldada turundust ja kommunikatsiooni, et suurendada ühingu nähtavust nii kohalikul kui riiklikul tasandil, mis omakorda aitab kaasa uute koostöö projektide tekkimisele, Võrumaa piirkonna kultuuri- ja kunstielu ning loomeettevõtluse edendamisele ja propageerimisele ning majas tegutsevate loovettevõtjate nähtavusele ja arengule. Samuti aitab see muuta ühingu stabiilsemaks ja järjepidevamaks ka kogukonna liikmete vahetumise puhul (kui mõni ruum jääb tühjaks, on lihtsam leida uusi inimesi).

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Meie kunstikogukonnal on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse näol hea suur ruum tegutsemiseks, kuid meie tegevust häirib juba aastaid vananenud ja ebapiisav valguslahendus. See puudus torkab valusalt silma iga näituse, projekti ja kursuse läbiviimisel. Head lahendust ei ole olnud kerge leida mitmetel põhjustel. Esiteks teeb ruumi suurus – 216 m2 – investeerigu kalliks, teiseks vajame väga spetsiifilist valgustust, mis vastaks paljudele erinevatele vajadustele. Kursuste läbiviimiseks ja töötamiseks on vaja head üldvalgust, kunstiteoste valgustamiseks professionaalset galeriivalgust. Kuna meil sisuliselt puudub statsionaarne seinapind tööde eksponeerimiseks, sest ruumi pikemates külgedes on aknad ja lühemates uksed, tuleb meil kasutada ajutisi vaheseinu. Ajutised seinad paiknevad igal näitusel eri kohas vastavalt vajadusele. Valguslahendus peab toimima ka siis kui seinte asukohad muutuvad – valgusteid peab saama liigutada. Appi tuli KÜSKI kogukonna eestvedaja stipendium, mille abil sain endale pädeva mentori probleemi lahendamiseks. Mentor vaatas kohapealse valgustuse olukorra üle ja hindas selle väga halvaks. Meie praeguseks valgustuseks on suvalised luminofoortorudega aegunud magneetilise süüteseadmega valgustid, mille müük selle aasta augustist Euroopas keelati, mis tähendab, et läbipõlenud luminofoortorusid pole enam võimalik vajadusel asendada. Samuti on need paigaldatud inetult ja ebaprofessionaalselt. Olukorra lahendamiseks on vaja suurt arenguhüpet. Panime mentori ja kogukonnaga paika esialgse tegevuste kava :

1. Arenguhüppe saavutamiseks loome täiesti uue kaasaegne professionaalse valguslahenduse, mis tagab meile hea galeriivalguse ja üldvalgustuse. Selle saavutamiseks

• Tuleb eemaldada praegused ebakorrektsed elektrisüsteemid ja vananenud valgustid.
• Korrastada elektrisüsteem ja lakke ehitada universaalsete kolmefaasiliste siinide võrgustik, mille paigutus vastab galerii spetsiifikale. Ja mis võimaldab kasutada erinevaid valgusteid ja nende asukohta ruumis vastavalt näitusele muuta.

3. Soetada piisav kogus tingimustele vastavaid valgusteid.

Hea valgustus on elementaarne kunsti loomisel ja eksponeerimisel ja üks põhieeldusi kvaliteetse tulemuse saavutamiseks kogu meie tegevuses. Kaasaegses galeriis on see igapäevane elementaarne töötingimus! Kunsti töötubade läbiviimiseks on vaja väga head valgust, vastasel korral jäävad detailid ja nüansid nägemata. Halb valgus rikub maalijate silmi ja raskendab tööprotsessi. Sama kehtib kunstiteoste väljavalgustamisel. Halb valgustus kahandab tööde väärtust või teeb need lausa märkamatuks, nagu paigast ära olev helivõimendus võib rikkuda hea kontserdi. Kannatab kogu näituse üldmulje ja seeläbi ka sellest saadav elamus. Nõuetele mittevastav valgustus ahendab meie koostöövõimalusi ja vananenud inetu valguspark kahandab nii kunstikeskuse kui Rapla kui kunstikeskkonna mainet. Halvad eri värvustemperatuuridega valgustid segavad näituste ja ürituste kajastamist, sest ei sobi pildistamiseks ja filmimiseks. Tulemus jääb ebaprofessionaalne. Kunstikeskuse suur ruum on toonud meile palju põnevaid ülevaatenäitusi. Kuid nende puhul peame alati ostma sisse valguskujundaja koos valguspargiga, mis on kallis ja iga kord lisavalgustuse üles ehitamine aeganõudev, töömahukas ja ebarentaabel. Suurest tööst hoolimata ei saavuta me valgustamisel vajalikku tulemust. Nõudmised valgustusele lähevad professionaalses kunstiruumis järjest rangemaks. Neid on väga keeruline täita ilma spetsiaalse valguspargita. Eriti häirib valgustuse probleem koostööd muuseumitega, kus kehtivad konkreetsed nõudmised valgustusele erinevaid tehnikaid eksponeerides. Kui eksponeerime teoseid muuseumist, peame tagama nõuetele vastava valgustuse.

Uue valgustuslahendusega saavutame:

• Eritingimustele vastav töö- ja näituse keskkond.
• Paremad koostöövõimalused professionaalsete kunstiasutustega nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
• Igapäevaste kulude vähenemine elektri kulu ja teenuste arvelt.
• Rapla kunstikeskkonna parem maine.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Projekti eesmärgiks on saavutada KÕKi kui organisatsiooni toimimise jätkusuutlikkus, et KÕK suudaks hoida nii oma inimesi kui nende professionaalsust ning olla ka tulevikus mõjus ja finantsiliselt stabiilne.

KÕK on juba pikaajaliselt tegutsenud mõjus organisatsioon, mille tugevuseks on professionaalne õigusalane ekspertteadmine, väljapoole suunatud kommunikatsiooni kõrge tase ja rahastusallikate mitmekesisus. KÕK on ühelt poolt huvikaitseorganisatsioon, sest tahame mõjutada keskkonnaotsuseid, teiselt poolt teenime omatulu õigusabiteenuse osutajana. Mõlema rolli täitmine eeldab head töö kvaliteeti ja nõudlikkust enda suhtes, mis vabaühendusena tegutsedes toob kaasa suure riski inimeste läbipõlemiseks.

Projekti käigus pannakse paika selge tegevusraamistik, mis läbib erinevaid organisatsiooni tegutsemistasandeid: 1) visioon ja KÕKi roll ning strateegilised eesmärgid, 2) rollijaotus organisatsiooni sees ning koostööreeglid, 3) teadmiste juhtimise ja edasiandmise süsteem ja 4) inimeste läbipõlemiohu ennetamisele suunatud tegevused.

Projekti käigus tehakse järgmiseid tegevusi:

1. KÕKi STRATEEGIA KOOSTAMINE JÄRGMISEKS PERIOODIKS. Strateegia koostamine võimaldab koos nõukogu ja meeskonnaga läbi arutada KÕKi visiooni ja rolli, strateegilised eesmärgid ning ühised väärtused. Selle tulemusena vastab KÕKi visioon viimase 10 aastaga muutunud väliskeskkonnale (nt keskkonnaprobleemide esiletõus ning õiguslike algatuste rolli suurenemine, kohtupraktika üha kasvav hulk, keskkonnaküsimuste ja inimõiguste üha suurenev seotus jm) ja arvestab paremini KÕKi võimalike hoobadega mõju saavutamiseks. Uuenenud visioon on motiveeriv nii praeguse meeskonna kui võimalike uute meeskonnaliikmete jaoks Ühes projekti teiste tegevustega aitab ajakohane strateegia hoida ja arendada KÕKi konkurentsieelist.

2. ROLLIDE JA ÜLESANNETE KAARDISTUS JA KOOSTÖÖREEGLITES KOKKULEPPIMINE ORGANISATSIOONI SEES, sh nõukogu, tegevjuhi, kommunikatsioonijuhi ja meeskonnaliikmete rollide kaardistus ja kokkulepe ülesannete jaotuse ning koostööreeglite osas. Tulemusena sündivad selged kokkulepped aitavad suurendada selgust tööde planeerimisel ja tegemisel ning see omakorda vähendada tööstressi ja sellest tuleneda võivat läbipõlemist.

3. TEADMISTE JUHTIMISE JA EDASIANDMISE SÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAMINE. See hõlmab teadmiste juhtimise vajaduste kaardistust, sisemiste tööprotsesside kaardistust ning dokumendihaldussüsteemi korrastamist. Selle tulemuseks on suurem jätkusuutlikkus – parem infovahetus lihtsustab tööd, omavaheline teadmiste edasiandmine võimaldab paremini ületada inimeste lahkumisest tekkivaid professionaalsete teadmiste lünki ning teha uute inimeste meeskonda integreerimise lihtsamaks.

4. LÄBIPÕLEMISOHU ENNETAMISE VÕIMALUSTE KAARDISTUS JA KASUTAMINE. Koostöös meeskonnaga kaardistatakse läbipõlemise ennetamise viisid ning selge plaan nende kasutamiseks.

Projekti tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks viiakse läbi MEESKONNA RAHULOLUKÜSITLUSED projekti alguses, projekti lõpus ja edaspidi iga-aastaselt aasta alguses ettevalmistava osana meeskonna liikmete arenguvestlusest.

Selge tegevusraamistiku paikapanek toetab ja võimestab meeskonnaliikmeid ning võimaldab organisatsioonil edukalt tööd jätkata ka kriisiolukordades. Samuti võimaldab see olla atraktiivsem tööandja ka võimalike uute meeskonnaliikmete jaoks.

Projekti tegevustesse on kaasatud KÕKi meeskond, nõukogu ja välised konsultandid, mis tagab ühelt poolt, et tulemused vastavad päriselt meeskonna vajadustele ja teiselt poolt, et meie valitud lahendused on teadmispõhised ja tõhusad.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Juhatus selgitab huvilistele liikmestaatuse kasu informatsioonivahetuse ja kaasatuse tõhustamiseks, et suurendada söömishäirete valdkonna arengusse panustajate ja kasusaajate hulka ning SHLi võimekust läbi liikmete arvu kasvu.

Youtube’i kanali ja ekspositsiooni loomiseks kasutame arengueksperdi kompetentse, palkame kanali ülesehitaja ja sisulooja ning sõlmime lepingu fotograafi-ekspositsioon kujundaja ja režissööri ettevõttega, valmistame ekspositsiooni. Koostame ekspositsiooni laenutamise juhised. Kaasame patsientide vanemad aga ka teised Liidu liikmed, patsiendid, patsientide lähedased ja sõbrad, arstid, rehabilitatsiooni spetsialistid ja puudutatud ametnikud ekspositsiooni koostamiseks ja youtube’i sisu koostamise ning esitamise jaoks.

Arenguhüppe projekt, sellega võimalikuks saavad tegevused, tõstab oluliselt SHLi võimekust tegutseda efektiivselt omal alal. Projekt aitab kaasata aktiivseid panustajaid ja kasusaajaid ning aitab laiale avalikkusele teaduspõhiselt selgitada söömishäirete spetsiifikat ning ravi. Eestis on viimasel ajal tugevalt esile tõusnud mitteteaduspõhiste sekkumisviiside propageerimine, mis valdavalt seavad patsiendid ohtu kuna õige abi võib hilineda. Söömishäire on hilinenud ravi korral nii vaimset kui füüsilist puuet soodustav ja kõige enam surmaga lõppev psüühikahäire.

Projektiga loodud psühhoedukatiivne ekspositsioon ja youtube’i kanal aitavad kaasaegsel moel mitte ainult sihtrühmale aga ka laiale avalikkusele selgitada vajalikku lihtsalt ja teaduspõhiselt ning lihtsasti kättesaadavalt: millised on teaduspõhised lähenemised ning kuidas vahet teha erinevatel spetsialistidel; kuidas kontrollida spetsialistide pädevust, kuidas leida infot Eestis aktsepteeritud psühhoterapeutide/psühholoogide kohta; millised on erinevate psühhoteraapiavormide toimemehhanismid ning millest on abi just söömishäirete puhul; millised on reaalsed ravivõimalused, et abivajajad teaksid, millise ajaraamistikuga arvestada kui pereliikmel avaldub söömishäire; milleks pere peaks valmistuma, millised on realistlikud arengusammud paranemise teel; kuidas tulla toime tagasilangustega.

Kuna SHL koondab abivajajaid on suur roll tugivõrgustikul, kellel kõigil on enda kogemus, mille jagamine toetab teisi abivajajaid, aga ka abistajat ennast. Planeeritavas youtube’i kanalis ja ekspositsioonis saavad söömishäiretega inimeste lähedased just sellise võimaluse oma kogemuslugu jagades. Liikmeks olemine aitab püsida ühises inforuumis, leida kaasamõtlejaid, võimaldab paremini panustada ja kaasa rääkida ning annab võimaluse olla ise toeks sarnast abi vajajatele.

Youtube kanali toimivust ja mõjukust mõõdame külastuste arvu abil. Youtube’i kanal suurendab ka kodulehe ja sotsiaalmeediakanalite külastatavust ning vastupidi. Ekspositsioon saab avatud hästi ligipääsetavas asukohas: Telliskivi Loomelinnaku Kolme puu galerii välinäitusena. Galerii kogemusele tuginedes eeldame, et ekspositsiooni külastab üle 5000 inimese. SHLi liikmete arv on projekti perioodi lõpuks kasvanud 100 liikmeni.

Projekti tegevused suurendavad teaduspõhise info levikut, haigusteadlikkust ja haiguse ennetamise võimekust ning varajast ravile pöördumist. Mõju mõõtmine on kvalitatiivne, küsitluse abil SHLi spetsialistide poolt. Eeldame teadlikkuse kasvu ja sellest tulenevat preventatiivse võimekuse ning varase pöördumise kasvu projektiperioodi lõpuks viis korda. Rehabilitatsiooniteenuse saajate arv SHLs suureneb projektiperioodi lõpuks 2023.a tasemest vähemalt kaks korda.

Youtube’i kanali kaudu edastatav informatsioon toob juurde ka SHLi rehabilitatsiooni kliente. Näeme võimalust, et SHLil võib tekkida tänu usaldusväärsuse ja usaldusväärse informatsiooni suuremale levikule võimalus pakkuda tööd uuele psühholoogile/rehabilitatsiooniteenuse osutajale. Täienevad eeldused ja võimekus pakkuda lisaks informatsioonile ka rohkem teenuseid tulevikus. See on suur samm edasi SHLi eesmärkide elluviimisel.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Tegevuste aluseks on 2023. aasta kevadsuvel välja töötatud turundusstrateegia ning kommunikatsiooniplaan. Projekti kommunikatsioonitegevuste abil soovime suurendada sihtasutuse nähtavust (kampaaniad, artiklid), tõsta meeskonna kompetentse koolituse abil (müügitöö, digiturundus jmt) ja osta sisse teatud turundusteenused, mis viiks sihtasutuse turunduse uuele tasemele ning värvata oma meeskonda vabatahtlikud nö sihtasutuse saadikutena.

Vajalikud tegevuse on järgnevad:

• Facebooki reklaamkampaania (toetajatele suunatud)
• LinkedIn reklaamkampaania (toetajatele suunatud)
• Instagrami ja Twitteri konto loomine (sh kvaliteetne sisu)
• Videomaterjali tootmine kodulehe ja sotsiaalmeedia tarvis
• Uuendatud pildipanga loomine kodulehe ja kampaaniate tarvis
• Turundusmaterjali loomine (sõnumid, visuaalid, sihtrühmast olenevad meened)
• Sõnumiloome kampaaniate tarvis
• Vabatahtlike meeskonna loomine (värbamine, väärtuspakkumine, koostöömudel, tääjuhendid, koolitus)
• Müügitöö ja digiturunduse koolitus töötajatele ja vabatahtlikele
• Meediakajastus (sisuturunduse artiklid)

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Sihtasutus on oma uues arengustrateegias aastani 2030 toonud ära 5 arenguvajadust. Projektiga toetame kiiret ja nähtavat arenguhüpet arenguvajadusega 4. (Kvaliteetsete ja uudsete teenuste pakkumiseks on vaja parandada VVV SA poolt hallatavate matkaradade ja loodusmaja ekspositsiooni atraktiivsust ja kvaliteeti), Arenguvajadus 3. (Loodushariduse programmide kvaliteedi hoidmiseks on vaja panustada retkejuhtide motivatsiooni hoidmisele ning uue põlvkonna retkejuhtide väljaõppesse) on seda toetav.

Arenguhüpet toetavad arenguvajadused aitavad täita kolme sihtasutuse arengueesmärki:

1. VVV matkarajad ja loodusmaja on põnevad, looduskeskkond on hoitud.
2. VVV SA pakub kvaliteetseid ja uuenduslikke teenuseid.
3. VVV SA-l on tagatud piisav retkejuhtide baas.

Projekti raames viiakse ellu valminud ideekavandi ja eelarve järgi maastikukunstirada Vapramäel, mis sisaldab 15 maalide tahvlit, 2 skulptuuri kivile ja 5 joonistust kivile, 2 loodusfotot, 2 peegelkuju, ühte näitust 30st vanast fotost ja ühte pildistamis-istekohta. Projekti raames valmib 2 atraktsiooni/mängu Vapramäe loodusmajas. Valmib 5 looduskoolituse kirjeldust, 1 matkapaketi kirjeldus ja toimub üks motivatsioonikoolitus 15-le projektis osalevale meeskonnaliikmele.

Projekti elluviimiseks ja maastikukunstiraja valmimiseks on moodustatud neli töögruppi (maastikukunstiraja töögrupp, vanade fotode töögrupp, loodusmaja mängude töögrupp, pilootkoolituste ja pilootmatka töögrupp) retkejuhtide seast, et anda neile suurem võimalus tööprotsessides osalemiseks. Projekti juhib kogenud 8 liikmeline projektimeeskond.

Projekt aitab kaasa ühingu võimekuse tõstmisele avalike eesmärkide saavutamisel.

Projektiga saavutatakse oluline arenguhüpe, mis võimaldab alustada uute ja kvaliteetsete teenuste pakkumist. Saavutatud arenguhüpet mõõdame taotluses toodud arengueesmärkide mõõdikutega, sealhulgas saadud müügituluga.

Eesmärk:

Lühikokkuvõte: Esimese tegevussuunanana soovime luua ja arendada edasi sponsorlussuhteid ettevõtetega. 2023. a. läbi viidud arenguhüppe ettevalmistamisel alustati varasema sponsorlussüsteemi muutmist. Aastaid leiti sponsoreid kolmele paketile, millest ainult üks tõi sisse tulu. Seetõttu vaadati üle pakettide väärtuspakkumised ning loodi uus lähenemine, mis pakub ettevõtetele suuremat väärtust. Seetõttu saab arenguhüppe fookuses olema nende pakettide piloteerimine ja aastaringe sponsorlussuhete arendamine erinevate ettevõtetega.

Teise olulise tegevussuunana soovime arendada rebasekottide projekt, mis on olnud ÜKSA-le oluline tuluallikas läbi aastate. Neljale Tartus tegutsevale ülikoolile pannakse komplekteeritud kott on suunatud esimese aasta tudengitele ja tulu teenitakse läbi ettevõtete toetuste, kes levitavad tasu eest oma flaierite jmt. informatsiooni. Rebasekottide tulu läheb osaliselt kottide trükikulude katteks, kuid ülejäänud osa tulust jääb organisatsioonile, millega rahastame mitmeid võrgustikule suunitletud tegevusi. Viimaste aastatega on teenitav tulu vähenenud, kuid kulud oluliselt kasvanud. Nii ettevõtted kui ka ülikoolid on väljendanud soovi keskkonnasäästlikuma koti sisu vastu, sest projekt nõuab palju trükimaterjali tootmist. Seetõttu on arenguhüppe raames fookus luua jagatavatele kottidele keskkonnasäästlikuma lahendus, säilitades samal ajal selle väärtuspakkumise nii uutele tudengitele, ülikoolidele kui ka ettevõtetele.

Kolmandaks tegevussuunaks on strateegilise partnerluse arendamine. Tartus tegutsevate ülikoolide ja Tartu linna perspektiivist täidab ÜKSA olulist rolli: ülikoolidele on tudengiorganisatsioonid olulised mitteformaalse õppe pakkujad, mis leiavad kajastust ka muuhulgas näiteks TÜ arengukavas. Noorsootöö seaduse kohaselt on noor 7-26, kuid Tartu linn keskendub teenuste pakkumisel eeskätt vanusegrupile 7-19. Kohtumistel on partnerid väljendanud huvi ÜKSA tegevuste vastu, sest oleme Tartus ainuke organisatsioon, kes arendab järjepidevalt noorteühenduste “”ökosüsteemi””. Ehkki soodne pinnas strateegilise koostöö arendamiseks on aastatega juba loodud, ei ole siiani suudetud koostöö arendamisega süsteemselt edasi minna. Projekti raames keskendume seega meie vajaduste ja mõju selgitamisele partneritele kohtumistele võtmeisikutega ja korraldades koostööseminare linna ja ülikoolidega.

Pikas perspektiivis on nimetatud suundade jätkusuutlikuse tagamiseks vaja luua ÜKSA-le palgaline töötaja, kes tegeleb igapäevaselt organisatsioonile finantspartnerite leidmisega, rahastusprojektide kirjutamisega ja on vastutav organisatsiooni omatulu teenimise eest. Projekti lõpuks on eesmärk saavutada olukord, kus sponsortuludest, projektidest ja annetustest on kõik põhitegevused kaetud ning lisanduvalt on organisatsioonis võimalik pakkuda palka (esialgu) vähemalt ühele töötajale. Sarnaste rahastusmudelitega tutvusime kohtumistel teiste Vabaühenduste Liidu liikmesorganisatsioonidega. Antud rahastumudeli saavutamisels on aga esmalt vaja viia läbi arenguhüppe projekti, tänu millele saame aasta jooksul mudeli käivitada.

Sündmuse lisainfo: https://www.foodinnovationsummit.ee

Sündmuse lisainfo: https://www.sailing.org/inside-world-sailing/organisation/governance/conferences/2023-world-sailing-annual-conference/

Sündmuse lisainfo: https://urbanoctober.unhabitat.org/wcd

Sündmuse lisainfo: https://assitej-international.org/assitej-artistic-gathering-2023/

Sündmuse lisainfo: https://unfccc.int/cop28

Sündmuse lisainfo: https://www.sh.se/english/sodertorn-university/calendar/events/2023-10-12-how-to-be-prepared-governance-for-societal-resilience-in-the-baltic-sea-region-and-eastern-europe

Sündmuse lisainfo: https://www.lyyti.fi/reg/LPseminar_secondcall_smallprojects

Sündmuste lisainfo: http://www.sscw.ee/?id=15666

Sündmuse lisainfo: https://www.europeanvolunteercentre.org/cev-autumn-congress-2023

Sündmuse lisainfo: http://www.lutfestsubotica.net/

Sündmuse lisainfo: https://worldantibullyingforum.com/wabf-2023/program/

Sündmuse lisainfo: https://impactday.eu/

Sündmuse lisainfo: https://sdeng.org.gr/efsli2023-conference-call-for-abstracts/

Sündmuse lisainfo: https://icomosga2023.org/

Sündmuse lisainfo: https://amu.edu.pl/en/welcome-center/upcoming-events/international-conference-language-identity-hard-of-hearing?fbclid=IwAR3VcQ9R8Du9CqR1_HbAcUXIVg1wHhjr8a1z7HDNFmkcVxrUS4z2CnyWaZM

Sündmuse lisainfo: https://campfire.wagggs.org/38worldconferencewagggs

Sündmuse lisainfo: https://ecovillagegathering.org/

Sündmuse lisainfo: https://caneurope.org

Sündmuse lisainfo: https://www.efcni.org/parent-organisation-meeting/

Sündmuse lisainfo: https://www.charitytimes.com/conference/

Sündmuse lisainfo: www.biotoopia.ee

Sündmuse lisainfo: https://agora.rovernet.eu/

Sündmuse lisainfo: https://www.unima.org/en/councils/bali-2023/

Sündmuse lisainfo: https://www.facebook.com/cioffcol/

Sündmuse lisainfo: https://www.2023wsjkorea.org/eng/index.jamboree

Lisainfo sündmusest: https://www.goetheanum-paedagogik.ch/fileadmin/paedagogik/WLT23/Programm_WorldTeachersConf23.pdf

Sündmuse lisainfo: https://www.startupday.ee/

Sündmuse lisainfo: https://kuulaleinajat.ee/lein-kui-sisemine-joud/

Sündmuse lisainfo: https://www.ec2023bucharest.com/

Sündmuse lisainfo: https://thesummit.site/

Lisainfo sündmuse kohta: https://erf2023.sdu.dk/erf-2023-program/

CEV üldkogust/kevadkongressist täpsem info: https://www.europeanvolunteercentre.org/cev-spring-volunteering-congress-2023

Serve the City Internationali kohta leiab infot siit: https://www.servethecity.net/

Lisainfo ja piletite soetamine sündmusele: https://fienta.com/et/nato-eu-roundtable-54675

Info sündmusest siit: https://www.etioopia.ee/blog/2022/01/05/uhiselamu-ehituse-protsess/

Sündmuse info: https://www.ec2023bucharest.com/