Toetuste ajalugu

Eesti Selts Belgias projekti eesmärk on:  „Euroopa Südames“ on atraktiivne, kõrge kvaliteediga, jätkusuutlik, kõigile kättesaadav väljaanne, mis ilmub nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal ning ühendab ja kaasab kogukonna erinevaid rühmi väärtustades siinse eestlaskonna tegevust rahvusliku vaimu hoidmisel ja kodumaaga ühtekuuluvustunde suurendamisel.

Ameerika Ühendriikides asuva ühingu The Nordic Press eesmärk on muuta ajalehe Vaba Eesti Sõna sisu huvitavamaks ja haaravamaks, suurendades samal ajal ka algupärase sisu ja eksklusiivselt meie ajalehele kirjutatud artiklite ja kommentaaride hulka.

Kanadas asuva ühingu Tartu College projekti eesmärk on: väljaanne Eesti Elu pakub lugejaskonnale kvaliteetset sisu läbi paberväljaande ja modernse veebi-platvormi ning
rakendab efektiivset müügi- ja turundusplaani, mille kaudu suureneb lehe tellijaskond ja jätkusuutlikkus.

Ühingu projekti eesmärk seoses väljaandega Eesti Rada on: Tagatud on ajalehe jätkusuutlikkust uudiste ja informatsiooni vahendamisel Saksamaal elavatele eestlastele säilides nende ühtekuuluvustunnet Eestiga ning rahvuslikku vaimu, hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri. Eelmise aasta projekti, lisaleht lastele, edasiarendamine ja uute püsitellijate leidmine, mh jagades reklaamlehte suurimatel Saksamaal toimivatel üritustel nagu nt EÜSLi Kultuuripäevad maikuus 2023, Baltimaade ühisel jaanipäeva tähistamisel kultuuri-, toidu- ja käsitöölaadal, vabariigi aastapäevade ja jõulupidude tähistamistel nt Hamburgis, Kölnis, Frankfurtis, Münchenis, Berliinis.

Ühingu eesmärk projektiga on, et aastal 2023 ilmub ajaleht „Peterburi Teataja“ kaks korda aastas nii veebis kui paberkandjal.

Ühingu eesmärk projektiga on: Ajakiri „Rahvuslik Kontakt“ on jätkusuutlik, suure lugejaskonna/tellijaskonna ning kõrge kvaliteediga paberil ilmuv ajakiri, mida toetab digitaalne platvorm.

Sündmuse lisainfo: https://thesummit.site/

Sündmuse lisainfo: https://www.safestroke.eu/2023/02/28/full-programme-for-the-european-life-after-stroke-forum-confirmed/

Lisainfo sündmuse kohta: https://erf2023.sdu.dk/erf-2023-program/

CEV üldkogust/kevadkongressist täpsem info: https://www.europeanvolunteercentre.org/cev-spring-volunteering-congress-2023

Serve the City Internationali kohta leiab infot siit: https://www.servethecity.net/

Lisainfo ja piletite soetamine sündmusele: https://fienta.com/et/nato-eu-roundtable-54675

Info sündmusest siit: https://www.etioopia.ee/blog/2022/01/05/uhiselamu-ehituse-protsess/

Sündmuse info: https://www.ec2023bucharest.com/

Sündmuse lisainfo: https://www.unwomen.org/en/csw/csw67-2023

Lisainfo sündmuse kohta: https://www.wcmt2023.org/program-at-a-glance/

Sündmuse lisainfo: https://conference.sscw.ee/agenda/

Lisainfo: https://pood.montessorieesti.ee/toode/kontaktkoolitus-lapse-tahtsaimad-eluaastad-montessori/

Lisainfo sündmuse kohta: https://rp-americas.undrr.org/2023/agenda-rp-americas

Lisainfo ja võimalis registreerida koolitusele: https://www.praxis.ee/2022/12/kellel-on-oigus-uurida-algab-osaluspohise-uurimise-koostooprojekt/

Korraldav katusorganisatsioon: EGEA Euroopa. EGEA (European Geography Association for students and young geographers) ühendab umbes 5000 noort geograafi ja geograafiahuvilist üle Euroopa. EGEA-Euroopal on peaaegu 75 allüksust 36 riigis. EGEA loodi aastal 1987 ja registreeriti aastal 1988.

Lisainfo: https://egea.eu/

Eesti liikmesühing: EGEA-Tartu loodi 1989 (tollal Tartu Ülikooli Noorgeograafide Klubi). Pärast EGEA-Euroopaga liitumist on EGEA-Tartu liikmed võtnud igal aastal osa rahvusvahelistest regiooni- ja aastakongressidest, EGEA strateegiakohtumistest ja käinud külas teistel EGEA-tel kogu Euroopas, et tutvuda geograafiast huvitatud noortega ja õppida tundma nende maade loodust, kultuuri ja keelt ning luua sõprussidemeid üle Euroopa.

Sündmuse info: EGEA Põhja- ja Baltimaade regiooni kongress toimub 2.-6. mail 2023 Võsul. Eesmärk on tutvustada Euroopa tudengitele Läänemere keskkonnaprobleeme ning Eesti loodust ja kultuuri, pakkudes neile ekspertide juhitud praktilisi töötubasid. Pakutakse võimalust tutvuda teiste noortega kogu Euroopast, et vahetada mõtteid ja kogemusi. Kongressi osalejad ja korraldusmeeskonna liikmed on peamiselt geograafia eriala tudengid nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Kongressil osalejatele pakutakse lisaks teadusprogrammi ja ekskursioone Ida- ja Lääne-Virumaal. Nimetatud tegevustega suurendatakse noorte teadlikkust Läänemere keskkonnaprobleemidest ja võimalustest neid lahendada. Töötubade valikust saab iga osaleja valida endale sobivaima.

Õhtune kultuuriprogramm annab noortele võimaluse üksteisega paremini tutvuda ja võrgustuda. Toimub ka Cultural Fair, kus iga riigi esindajad saavad tutvustada oma tavasid.

Vana-Võidu küla kogukonnas on kasvanud MEIE tunne ja läbi erinevate küla ühissündmuste ja teadliku kaasatuse on tõusnud soov ja tahe osaleda kogukonnategevustes ning koostöö ja arendamise tulemusena on välja kujunenud aktiivgrupp järelkasvuks.

Stipendiumi kasutamise tulemusena on mul senisest paremad oskused, teadmised ja võimed Järva vallas keskkonnateadliku kogukonna arendamiseks ja kestlikuks majandamiseks, mis toidab minu motivatsiooni ja kompetentsi tagada kogukonna tulevikukindlus.

Elujõuline Tääksi kogukond on selge arenguperspektiiviga, toimiva koosloomega ning teadmistest pakatava eestvedajaga.
Eestvedajana olen tõhus „liim“ ja motiveeritud „starter“ kogukonna liikmetele Tääksi paikkonnas.

Meeste Koja eestvedajana suudan meeskonda ja uusi liikmeid paremini motiveerida ja juhtida, olen omandanud uued oskused ning tean mitmekülgseid võimalusi, kuidas oma kogukonda taotluste ja projektidega toetada.

PV Seltsi liikmeskond on suurenenud ja tegus ning kogukonna eestvedaja on saanud uusi teadmisi ühingu elavdamisest, ja on jõustatud professionaalse superviisori toel.

Leevaku kandi kogukonnal on olemas toimiv kogukonna keskus, kus on jagatud ära ülesanded ja tegevused ning kogukonna liikmed panustavad ise aktiivselt oma kogukonna teenuste ja heaolu tagamisse.

koolituse on taastatud kogukonnaliikmete omavahelised head suhted, teadvustatakse ühist eesmärki ja panustatakse ökokogukonna edasisse arengusse ja kasvu.

2023. aasta sügisel on MTÜ Montessori Haridus Haapsalus võimeline pakkuma Montessori pedagoogikal põhinevat 1,5-6a laste lastehoiu teenust Haapsalu linna lastele, kaasates kogukonda aktiivselt eesmärgi saavutamisse.

Ingliste külade piirkond areneb tänu võimekale ja motiveeritud külavanemale Kaisa Vahtmäele.

Rebala piirkonna kogukond on asunud turismialaselt koostööle.

Kokkuhoidev Vaida kogukond, mida veab asjakohaste teadmiste ja oskustega, võimekas eestvedaja, keda toetab ühtne ja motiveeritud meeskond.

Hosby kogukonna eestvedaja on tulemuslik, suurepärase ajajuhtimise oskusega, kaasav ning parimaid praktikaid omav juht, hea esinemisoskuse ja kommunikatsioonialase kompetentsiga.

Läbi stipendiumi ning motiveeritud eestvedaja luuakse strateegiline tegevus-ja arengukava ning kasvab Adila ja Pihali külade elujõud ja säilib jätkusuutlikus.

Stipendiumi tulemusel kujuneb stipendiaadist tugev juht, kes oskab kogukonda kaasata, inspireerida, keerulistes situatsioonides lahendusi leida, oma võimalusi ja piire tunnetada ning vajadusel puhata ja kogukonna vajadusi märgata.

Ohtu kogukonnamaja kordategemise ja uute tegevuste arendamise kava koostamine.
Vajadus on suurendada kogukonna teadmisi ja oskusi maja renoveerimiseks, leida rahastamisvõimalusi ning kavandada uusi turundustegevusi maja ülalpidamiseks.

Eesmärk on taaselustada tudengiorganisatsioonide aktiivne ja elujõuline tegevus, mille tulemusel saavutaksid vähemalt 50% kogukonna tudengiorganisatsioonidest oma värbamiseesmärgid ja täidaksid organisatsioonis vajalikud rollid.

Uus hoog ühistegevusele kogukonnapoe idee arendamisega

Lümanda on Saaremaa kõige aktiivsem ja atraktiivseim kogukond.

Kogukonna eestvedaja teadmiste ja oskuste areng aitab suurendada kogukonna elujõulisust ja nähtavust läbi kogukonnateatri, mis motiveerib ka teisi kuulmislangusega inimesi kogukonnaga liituma, kogukonna liikmete arv on 2023 aasta lõpuks suurenenud.

Läbi kommunikatsiooni ja turunduse oskuste parandamise on oma bränd loodud, läbi tegevuskava ning oodatud tulemustega täitub eesmärk.

Nüüdistsirkus on Tallinnas pidevalt nähtav, linna poolt toetatud ning tunnustatud kunstivorm.

Stipendiumi toetusel on paranenud Tartu ja selle lähipiirkonna inimeste teadlikkus Montessori pedagoogikast ning minu teadmised organisatsiooni kommunikatsioonist ja finantspädevustest, mis on oluline kogukonna edasiseks arenguks.

Stipendiumi kasutamise lõppedes on stipendiaat palju pädevam kaasaja, parem delegeerija ja oskab ennast hoida.

Stipendiumi kasutamise eesmärgiks on kogukonna eestvedaja eneseharimine, mille tulemusena tekib kogukonnas mõtestatud tegevuskava põhine järjepidev kogukonna juhtimine ning kogukonna liikmete aktiviseerumine ja kasvamine.

Külaelu eestvedajate arv on kasvanud ning sündmuste korraldamise vastutus jagatud 4-5 perekonna vahe, kogukond teab oma ressursse ning on valmis panustama külaellu.

Muugal on aktiivsete vabatahtlike meeskond (10+ inimest), kellega koos ühiseid üritusi korraldada, Muuga arengu huvides projekte kirjutada ja ellu viia ning olla kogukonnana võrdne partner linnavalitsusele Muuga arengu planeerimises ja teostamises.

Enese teadmiste ja oskuse täiendamine eesmärgiga arendada ja kasvatada teadlikumalt kogukonna ärilabori ja mentorprogrammitõstes enese teadlikust ja võimekust töös noortega ja integreerida Lohvik kogukonna aastaringsesse tegevustesse.

Tõsta juhi valguskujunduse alast teadlikkust. See hõlmab nii galerii ja töökeskkonna valgustust kui üksiku kunstiobjekti valgustamist ja valgusobjektide loomist.

Navi külaseltsi jätkusuutlikkus on paranenud: tegutsejate ring on laienenud, loodud on toetav tegevuskeskkond eneseteostuseks erinevate vajaduste ja võimekusega inimestele oma ideede elluviimiseks või tegevuste elluviimises osalemises.

Kogukonna sportimise-, vabaajaveetmise-, parasporditantsude edasine arendamine, tegevuse ja spetsialistide kvalifikatsiooni taseme tõstmine Tallinna linna territooriumil.

Digiõps MTÜ teenus viib omavahel kokku digiõpetaja, kes võib asuda ükskõik millises maailma paigas, ja kvalifitseeritud aineõpetajat otsiva koolijuhi, kes on valmis klassiruumis olevate õpilaste ette saatma reaalajas veebitundi andva õpetaja. KÜSKi toel soovime reklaamida ja turundada MTÜ tegevust, et koolijuhid alternatiivsest õppimise- ja õpetamise võimalust teadvustaksid ning et meie õpetajate andmebaasi jõuaksid õpetajad, kes täna töötavad koolides osakoormusega või kes üldse koolis ei tööta ning kelle teadmised ja oskused on meie haridussüsteemis suur kasutamata ressurss.

Sotsiaalne ettevõte Arusaamise Agentuur loob lihtsas keeles sisu, mis võimaldab piiratud keelelise võimekusega inimestel kasutada neile suunatud teenuseid iseseisvalt, ilma kõrvalise abita, sellest saavad kasu näiteks intellektipuudega inimesed, psüühikahäiretega inimesed, lapsed, eakad ja eesti keelt emakeelena mitte rääkivad inimesed. KÜSK-i toetuse abil loob Arusaamise Agentuur toimiva organisatsiooni, mis teeb keerulise keele probleemi ühiskonnas nähtavaks, koolitab spetsialiste, teeb lihtsas keeles sisuloomet ja avaldab arvamusliidrina teemakohaseid artikleid.

MTÜ Maadaami kogukonnateenus on arenenud edasi pakkudes majutusteenust oma piirkonna külalistele või kogukonnateenusena korraldatavates projektides osalejatele.

Toila vabatahtlikul merepäästeüksusel on tagatud piisav reageerimisvalmidus ning võimekus pakkuda kogukonna liikmetele ootuspärasts, s.o. professionaalset mereturvalisusega seotud kogukonnateenust. Kõik investeeringud, mida merepäästeüksus teeb oma varustusvõimekuse tõstmiseks, on otseselt seotud mereturvalisusega Ida-Viru piirkonnas. Ühingu tegevuspiirkond algab Purtse jõe suudmest ning lõpeb Narva jõe suudmealal Narva-Jõesuus. Ühingu geograafiline paiknemine seab selle riiklikus mõistes prioriteetseks, kuna mistahes mereõnnetuse korral Toila lähistel on riiklike struktuuride jõudmine sündmuspaika vähemalt 45min. Projektiga soetatavad ujuvdokid aitavad oluliselt tõsta merepäästeüksuse reageerimisvalmidust ning tagada varustuse paremad hoiutingimused.

Projekti eesmärk- koostada võimalusi Narva elanikutele saada esmased konsultatsioonid veterinaare ja künolooge režiimis võrgus oktoobriks 2023 aastaks.

MTÜ Edukad Sillamäe Noored – ESN (edaspidi MTÜ ESN) on soetanud sõrstikmoodulid, millest saab ehitada erineva kuju ja otstarbega objekte sise- ja väliürituse läbiviimiseks (moodullava, valgus- ja helitehnika alus, banneri/fotoseina alus jm). MTÜ ESN on loonud uue teenuse – moodulite tasuta kasutusse andmise Ida-Virumaa vabaühendustele ning organisatsioonidele, kes korraldavad mittutulunduslikke üritusi Ida-Vriumaal. Seeläbi on maakonna vabaühendused enam nähtavad, üritused on kaasaegsema lähenemisega, atraktiivsemad, kaasatud on rohkem kogukonna ja maakonna inimesi. Mis omakorda toob kaasa suurema huvi ürituste vastu nii maakonnas kui väljaspoolt. Maakonna kultuurielu on muutunud rikkamaks ja mitmekesisemaks, misläbi on toetatud üldist Ida-Virumaa arengut.

Projekti üldine eesmärk on mitmekesistada Ida-Virumaal pakutavat haridust ning levitada Montessori metoodika kasutuselevõttu ja tutvustada efektiivseid õppevahendeid. Projekti spetsiifiline eesmärk on valmistada laserlõikepingi abil kvaliteetseid Montessori õppevahendeid ning pakkuda tooteid nii Rõõmukooli liikmetele kui ka Ida-Virumaa peredele ja õppeasutustele (alusharidusele, üldharidusele, huvitegevusele) laiemalt.

Antud projekt on piirkonna jaoks oluline oma unikaalsuse poolt omab nii sotsiaalset, kui kultuurilist suunitlust. Projekt “Eesti muinasjuttude rada “Muinasjutumets” Päite loomapargis” on esimene interaktiivne looduslik-muinasjutulik haritav keskkond, mille eesmärk on innustada Ida-Virumaa elanikke ja maakonna külalisi eesti muinasjuttude ja tegelaste vastu läbi mõnusa jalutuskäigu mööda tervisemetsarada. Projekti tegevuste tulemusena tõuseb Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paraneb piirkonna üldine areng, millega kaasnev eesmärk aitab arendada ja tõsta Päite loomapargi-varjupaiga populaarsust üle Eesti ning veelgi enam abi vajavatele loomadele. Selliste marsruutide loomine moodustab laste ja täiskasvanute sihtrühmas ökoloogilise ja rahvuskultuuri elemente, vaimset rikastumist, keskkonnasõbralikku käitumist looduses, inimlikku suhtumist taimestiku ja loomastiku elusobjektidesse, et kasvatada armastust kodumaa vastu.

Motus spordiklubi on: 1. Loonud uued vaba aja veetmise teenused (kajaking), mida ühing kasutab oma põhikirja eesmärkide saavutamiseks, tänu milele on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng. 2. Uuendanud oma kodulehe, et olla kaasaegsem, mõjukam ja paremini nähtav piirkonna inimestele.

• Matkaklubi rendi ja kommunaalkulud on optimeeritud.
• Matkaklubi treeningud ja võistlused ei ole ole seotud ainult ühe konkreetse kohaga.
• Matkaklubil on võimekus viia läbi tänapäeva nõuetele vastavaid treeninguid, õppelaagreid üle maakonna.

MTÜ Alutaguse Elulaadikoda tegeleb mitmete sündmuste läbiviimisega, alustades kogukonna traditsioonilistest laatadest ja õpitubadest ning lõpetades Iisaku koolinoorte abistamisega üle eestilise Noorte Oma Räpifestivali läbiviimisel. Meie läbiviidavate ürituste puhul moodustab suure osa erineva füüsilise inventari rent, transport jne. Et vähendada nii rahalisi kui ka ajalisi kulutusi enim kasutatavale inventarile ja suunata tähelepanu pigem sündmuste kontseptsioonile, siis MTÜ Alutaguse Elulaadikoda soovibki antud projekti raames soetada 3 popup telki ürituste teenindamiseks, 2 suurt mobiilset reklaamplakatite eksponeerimise raami (2×1.5 meeetrit reklaamide jaoks) ning videokaamerat oma ürituste turundamiseks ja jäädvustamiseks, sest käies ajaga kaasas, on kvaliteetsete videokokkuvõtete tegemine sündmustest oluline osa turundusest. Projekti tulemusena kasvab oluliselt MTÜ võimekus sündmuste läbiviimisel ning koos sellega paraneb teenuste kvaliteet, sest saame keskenduda olulisemale.

Projekti eesmärk on tõsta MTÜ Lüganuse Küla Seltsi võimekust, läbi inventari rendi. Projekti tulemusena on MTÜ Lüganuse Küla Seltsil olemas õhkbatuut, välilauad ja toolid, mida kasutada MTÜ enda korraldatud üritustel ja samuti rentida välja kogukonna elanikele, ettevõtetele ja ka teistele vabaühendustele. Renditeenuse tasu laekumine võimaldab tulenevalt ühingu põhikirjast edendada Lüganuse küla sotsiaalset, kultuurilist ning majanduslikku arengut.

Projekti eesmärgiks on organisatsioonile võimaluse loomine huvitegevuse ja käsitööalase kõrgekvaliteedilise online -koolituse läbiviimiseks. Projekti käigus luuakse tehniline baas videote ülekandeks ning videotundide salvestamiseks töötubade ja koolituskursuste läbiviimisel meie loomingulise keskuse ja Ida-Virumaa meie partnerorganisatsioonide jaoks. Oma programmide ja online- koolitustega eetrisse minekud võimaldavad peale olemasoleva auditooriumi säilitamise isegi laiendada sihtgruppi ja meie organisatsiooni auditooriumit, online-keskkonnas tegutsemine on hea võimalus oma organisatsioonile reklaami teha, meelitada uusi külastajaid, õpilasi ning partnereid. Seetõttu tuleks projekti globaalseks eesmärgiks ja tulemuseks pidada süsteemse online-õppekeskkonna loomist regiooni mittetulundusühingutele, kes tegutsevad huviharidus- ja käsitöösüsteemis, Ida-Virumaa imago ja staatuse tõhustamine kogu Eestimaa ühiskondlikus elus.

LET’S DO IT WORLD CONFERENCE 2023 on rahvusvaheline konverents, mis toob Eestisse kokku Maailmakoristuse liidrid ja partnerid 180st riigist, et seada sihte jätkusuutliku maailma poole liikumiseks ja luua positiivne pinnas Maailmakoristuse kuulutamiseks ÜRO ametlikuks päevaks septembris 2023.
Konverents on 4-päevane. Esimene päev on konverentsi ettevalmistavad kohtumised, kaks järgnevat on konverentsi püõhipäevad ning viimane päev on LDIW võrgustiku liidritele mõeldud kohtumised ja töökoosolekud.
Konverents koosneb esinejatest ja paneeldiskussioonidest suures saalis ning paralleelselt toimuvatest töötubadest kõrvalsaalidest. Töötoad avavad teemat konkreetsemalt ja praktilisemalt, kasutatakse ühisloome metoodikaid.
LDIW konverentsi jaanuaris on väga oluline verstapost Maailmakoristuse saamisel ÜRO ametlikuks päevaks. See on koht, kuhu saab kokku kutsuda Maailmakoristuse liidrid, partnerid ja toetajad, et üheskoos Maailmakoristusele hoog sisse lükata. Hääletus toimub septembris 2023 ÜRO Peaassambleel. Kogu 2023 aasta on oluline Maailmakoristusega olla rahvusvaheliselt pildis, et tagada positiivne hääletustulemus.

Robotex on Eestis asuv ja globaalselt tegutsev inseneriharidust toetav ning tuleviku talente ja ettevõtteid ühendav organisatsioon, mille peamiseks väljundiks on robootika suursündmuse Robotex International korraldamine koos sellele eelnevate rahvusvaheliste üritustega.

Robotexi missioon on äratada lastes ja noortes huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu ning olla number üks teerajaja insenerierialadele õppima minemisel.

Robotex International on planeedi suurim robotivõistluste võrgustik, mis sai alguse 2001. aastal Tallinna Tehnikaülikooli klassiruumis. Võistlusel on olnud osalejaid mitmetest gümnaasiumidest ja ülikoolidest, ettevõtetest. Pandeemia eelsel aastal kokku 44 erinevast riigist, aastal 2021 osales Robotexil võistlejaid 21-st erinevast riigist. Robotexi partnerite ringi kuulub 28 erineva riigi organisatsiooni, kellest pooled korraldavad robootika festivali enda riigis ja teised planeerivad seda teha lähiaastatel.

Samaaegselt Robotex International Festivaliga Tallinnas toimub Robotexi partnerorganisatsioonide kohtumine Tallinnas. Tegemist on iga-aastase traditsioonilise üritusega, mille eesmärk on arutada omavahel järgmise tegevusaasta võistlusplaani,  koostöö põhimõtteid ning jagada omavahelisi parimaid praktikad haridusrobootika edendamisel. Tegemist on aasta tähtsündmuse ja suurima frantsiiside vahelise kohtumisega. Pandeemiajärgselt on see tõenäoliselt peale viimaseid aastaid esimene võimalus kogu võrgustikuga uuesti füüsiliselt kohtuda

Lisaks toimuvad esinemised ning kohtumised Eesti erinevate valdkondlike ekspertidega (HITSA, MKM, HTM jne).

Tugev Robotexi koostöövõrgustik tagab, et Eestis kogetu ja Eesti parimate praktikate toel on võimalik Eestist juhtida ja edendada robootika huvihariduse globaalset võrgustikku.

Robotex International Festival 2020 toimub paralleelselt 25. – 26. novembril Saku Suurhallis. Kolmepäevasel kogupereüritusel leiavad aset kakskümmend robootikavõistlust, mis korraldatakse eesmärgiga pakkuda võimalust osalemiseks ning oma oskuste arendamiseks kõigile – algkooliõpilastest kõrgetasemeliste robotiehitajateni välja.

LDIW Global Summit 2022 on Let´s Do It World võrgustiku rahvusvaheline konverents, mis toimub 6.-8. juulini 2022 Klaara-Manni puhkekeskuses Pärnumaal. Konverents toob Eestisse kokku Let’s Do It World-i võrgustiku liidrid ja partnerid 50-st riigist, et üheskoos ette valmistada Maailmakoristus 2022 ja seada sihte jätkusuutliku maailma poole liikumiseks muutunud rahvusvahelises olukorras.
Konverentsi hõlmab nii esinemisi kui grupitöid, strateegialoomet ja kohtumisi.
LDIW konverents toimub tavapäraselt jaanuaris. Seoses COVID-19 ebasoodsa olukorraga jaanuaris leiab konverents füüsiliselt aset juulis.

Kongressi põhifookuses on teadusuuringute tulemuste, kogemuste ja heade praktikate jagamine tehnoloogia innovaatilisest kasutamisest kuulmispuudega laste hariduses, aga ka suhtlemissituatsioonides ja tegevustes väljaspool klassiruumi. Läbi viiakse nii temaatilisi töötubasid kui tutvustatakse valdkonna viimase aja uurimusi ja saavutusi. Kongressi alateemad on:
1) tehnoloogia õppetegevustes (nii õppija kui õpetaja vaatenurgast);
2) tehnoloogilised lahendused ja teenused teabe, hariduse ning ühiskonnaelus osalemise ligipääsetavuse paremaks võimaldamiseks;
3) tehnoloogia kui kommunikatsiooni võimaldamise ja kvaliteedi parendamise vahend.

Kongress on kahepäevane, töö toimub nii plenaarettekannetena, poster-ettekannetena kui paralleelselt toimuvate töötubadena (kokku 4 peaettekannet, 7 plenaarettekannet, 16 töötuba, 3-5 poster-ettekannet). Lisaks viiakse läbi Tallinnat ja Eestit tutvustav linnaekskursioon ning korraldatakse traditsiooniline konverentsi pidulik koosviibimine koos etteastetega.

Kongress toimub 30.09. – 1.10.2022 Tallinnas, Nordic Hotel Forumis.

European Annual Conference 2022 “Civil Society Ideas for the sustainable and secure Future of Europe“ on rahvusvaheline konverents mis viib kokku unikaalse Euroopa võrgustiku eesmärgiga arutada kodanikuühiskonna panuse üle ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide täitmisel ning tõsta kodanikuühiskonna rahvusvahelist võimekust ja teadlikkust olulistest teemadest, s.h. rahu edendamisest, tutvustades häid praktikaid, innovaatilisi metoodikaid ja olemasolevaid lahendusi ning solidariseerides Euroopa kodanikuühiskonda inimõiguste, demokraatia ja rahu toetamisel.
Projekti sihtgrupp: võrgustiku liikmed ja kodanikuühendused, praktikud, õpetajad, üliõpilased, huvikaitsjad, poliitikakujundajad, aktiivsed noored, kogukonna arvamusliidreid ning meedia ja rahvusvaheliste doonorite esindajad, kes panustavad säästvasse arengusse ja edendavad rahu.
Ürituse peamised teemad:
1. Kliimamuutused ja keskkonnakaitse: globaalse soojenemise peatamine rohepöördesse investeerimise kaudu;
2. Kognitiivse sõja vastu võitlemine: kodanikuühiskonna teadlikkus ja vastupidavus;
3. Konfliktide lahendamine Euroopas: milles on kodanikuühiskonna roll?
4.Euroopa konfliktide lahendamine rahulikuma ja jätkusuutlikuma maailma nimel läbi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 “Noored, rahu ja julgeolek”.
Peamised tegevused: teavitus- ja turunduskampaania, rahvusvaheline konverents “Civil Society Ideas for the sustainable and secure Future of Europe” ning kõrvalüritused (töötoad, õppevisiidid, kohtumised vabaühendustega ja ametnikega; töökoosolekud, kultuuriõhtud ja üleskutse vene rahvale sõja lõpetamiseks ning lahendamiseks diplomaatia abil).

Katusorganisatsioonist:

European Network „Green Habito“ (Green Life) – https://www.fimigrant.info/green-habito – on jätkusuutliku ja rohelise tuleviku võrgustik, mis ühendab vabaühendusi, noorteühendusi,  hariduse- ja kultuuriasutusi, noortekeskuseid, sotsiaalsed ettevõtted ja teisi organisatsioone. Võrgustik võimestab vabaühendusi, toetab säästva arengu edendamist ja tegutseb Euroopa tasemel.

Euroopa võrgustik “Green Habito” asutatud 2019. aastal ja selle peakontor asub Soomes, Helsingis. Võrgustik hõlmab 33 riiklikku ja piirkondlikku katusühendust 15 EL-i liikmesriigist ja Suurbritanniast. Võrgustiku tööd toetavad liikmed liikmemaksude läbi, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Nõukogu ja riiklikud projektiprogrammid.

Võrgustiku üldine eesmärk on võimestada rahvuslikke ja regionaalseid organisatsioone/assotsiatsioone ja nende kohalikke esindatust säästva arengu ja keskkonna alastes tegevustes, mis annavad inimestele võimaluse end vabalt väljendada säästva arengu toetuseks, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust, rohelist majanduskasvu ja kodanikuaktiivsust.

Eesmärk:
Alle-Saija Teatritalu teenuste pakkumine (sh etenduste ja klientide arv ning teeninduspiirkond) on laienenud ning publiku ja esinejate olmetingimused on paranenud, mistõttu on ühing senisest võimekam ja teenib rohkem omatulu.

Lühikokkuvõte:
Projektiga soovitakse luua uued teenused erinevatele sihtrühmadele ja nende pakkumiseks rajada teatrisaali juurde aastaringseks kasutamiseks saal-kohvikuala publiku vesitualettide ja tuulekojaga (garderoob). See võimaldab koostöös teiste kogukonna ühingutega arendada etendustegevust, kultuurivahendust ja uusi teenuseid (nt ürituskorraldus, tellimusüritused kohapeal, koolitustegevus, jne) ja tuua teatritallu rohkem publikut. Teenuste laienemine (nii publikuarvu, geograafilise kaetuse kui suurema hulga teenuste mõttes) ja kasutajasõbralikkus aitavad suureneva omatulu näol tõsta majanduslikku elujõulisust, vähendada sõltuvust projektirahastustest ja sessoonse etendustegevuse tuludest. Selle tulemusel saab taotleja jätkusuutlikult panustada oma põhieesmärkide täitmisse – elujõulise rahvateatrikultuuri arendamisse, piirkonna kultuurielu elavdamisse, kogukonna ühistegevusse ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesisemaks muutmisse.

Eesmärk:
Noarootsi Käsitöökoda on isemajandav, jätkusuutlik, piirkonnale vajalik, maailmale nähtav, virtuaalse võimekusega ning traditsioone hoidev koolituskeskus.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames tehtud investeering toetab rannarootslaste käsitöökultuuri, kaasates noori ja pakkudes välja innovaatilisi lahendusi käsitöökunsti püsimiseks ja arendamiseks. Toimiv koolituskeskus annab aluse tegeleda loomeettevõtlusega, millel on oluline roll regionaalse tööhõive seisukohalt.
Panustamine teadmussiirdesse ning digioskustesse, loob võimaluse ühingu eesmärkide saavutamiseks, mille läbi tõuseb ühingu liikmete pädevus organisatsiooni töö korraldamisel, toodete ja teenuse pakkumisel ning organisatsiooni majanduslik võimekus tugevneb.
Piirkonna käsitööliste ühisturundus ning toimiv koduleht muudab kohaliku käsitöö ja teenused nähtavaks, loob usalduse ning aitab klientidel Noarootsi käsitöölisteni jõuda.

Eesmärk:
Kristlikel väärtustel alkoholi- ja uimastisõltlasi taasühiskonnastavate organisatsioonide teenuse kvaliteedi tõus töötajate pädevuse tõstmise ning partnerite ülese spetsialistide-kompetentsikeskuse loomise algatamise läbi.

Lühikokkuvõte:
Projekt on suunatud Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 elluviimisele – läbi alkoholi- ja uimastisõltlasi taasühiskonnastavate organisatsioonide arenguhüppe toetamise, nende töötajate pädevuse tõstmisele kaasaaitamise, üksteise võimestamise ja spetsialistide-kompetentsikeskuse loomise algatamise.
Projekt on igapäevaselt ligi 350 sõltlast – kel pole tihti enam sotsiaalseid suhted, töövõimet, kodutu, eksvang, totaalselt oma murega üksi – taastumise teel aitavate MTÜde kovisioon teenuse kvaliteedi tõstmisel.
Projekti tulemusena on organisatsioonide pakutav teenus jätkusuutlikum ja kestlikum. Toimub töömeetodite ja -põhimõtete arendamine ning meeskonna pädevuse tõstmine koolituste ja muu õppetegevuse, ühis- ja toetustegevuse läbi. Teise olulise osana algatame spetsialistidest koosneva kompetentsikeskuse käivitamise, mis pakub teenust klientidele organisatsioonide üleselt.

Eesmärk:
MTÜ Töömajal on laienenud koostöövõrgustik ja parendatud rehabilitatsiooni teenusmudel.

Lühikokkuvõte:
MTÜ Töömaja tegevus-ja finantsanalüüsist tulenevalt on vaja tegeleda rehabilitatsiooniteenuse laiendamisega ning tagasisidest ja mõjuanalüüsist nähtuvalt on vaja parendada teenusmudelit. Praegustele tegevustele tuleb lisada individuaalne- ja grupinõustamine, et inimesed oleks paremini ettevalmistatud toimetulevalt elamiseks ja sõltuvuskäitumisse tagasilanguse ennetamiseks.
Selleks tuleb 13 kuuks palgata valdkonnas pädev projektijuht ja arenguekspert. Nende ülesandeks on ühe aasta jooksul laiendada ühingu koostöövõrgustikku Raplamaa piirest väljapoole ja sõlmida vähemalt neli uut koostöölepingut KOV-idega. See tagab suurema arvu klientide teenusele jõudmise ning sellega kaasnevad finantsvahendid, et palgata lisaks töötajaid ja teenuse osutamine oleks majanduslikult jätkusuutlik.
Projektiperioodil kogutakse teenuse lõpetajatelt järelküsimustikega andmeid, et mõõta teenuse mõju ning koostatakse teenusmudeli joonis koos seletuskirjaga, mida kasutatakse teenuse tutvustamisel partneritele ja ühingu kodulehel.

Eesmärk:
Eesti Pagulasabi on valmis efektiivselt kriisidele reageerima, toetudes skaleeruvale sisemisele struktuurile, efektiivsele juhtimisele ja välisele vajaduspõhisele kompetentsile.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames luuakse Eesti Pagulasabi juurde ekspertide grupp, kes on ettevalmistatud tööks Eesti Pagulasabi struktuuris (Eestis või kriisiriigis kohapeal), sh tunnevad humanitaarprintsiipe, töökorraldust ja struktuuri, võimaliku lähetuse olusid ja turvalisusreegleid. Selleks töötatakse projektiperioodil välja ekspertgruppide mudel ja koolitused, digitaalne kandideerimis- ja haldusplatvorm, avatakse esimene värbamine ning koolitatakse välja esimene grupp eksperte. Kui Pagulasabi vajab ootamatult tekkinud vajaduste tõttu spetsiifiliste oskuste ja pädevustega inimesi, siis on neid võimalik koheselt kaasata läbi loodava andmebaasi. Selliseid eksperte kasutatakse nii Eestis kohapeal siin asetleidvate kriiside või teiste ootamatute vajaduste puhul kui ka meie välisesinduste juures.

Eesmärk: Suurenenud on Sihtasutus Luke Mõis suutlikkus majandusliku ja finantsilise võimekuse saavutamisel ning Luke mõisa kogukonna aktiivsus, mis on saavutatud praktiliste koolituste läbiviimisega ja sisustuse soetamisega Luke mõisa valitsejamajas teenuste käivitamiseks.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames teostatakse teenuste käivitamiseks Luke mõisa valitsejamaja I korruse elektri- ja sisustustööd. Kogukonna liikmed saavad uusi teadmisi koolituse „Lubikrohvi ja lubivärvi kasutamine ajalooliste hoonete restaureerimisel“ raames, kasutades uusi oskusi Luke mõisa valitsejamaja viimistlustöödel.
Tehtud investeeringud võimaldavad valitsejamajas pakkuda kvaliteetseid ja uudseid teenuseid, mis omakorda võimaldab suurendada omatulu teenimist ja selle kaudu ühenduse majandus- ja finantsvõimekust. Projektiga väärtustatakse Luke mõisa kogukonna panust mõisa arendamisel.
Kogukonnaliikmete teadmised ja oskused ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel on suurenenud.
Saavutatud on oluline arenguhüpe, mis võimaldab alustada valitsejamaja I korruse baasil kvaliteetsete ja uute teenuste pakkumist. Käeoleva projekti arenguhüpet mõõdame valitsejamaja müügikäibega aastas ja valitsejamaja köögi poolt teenindatud külastajate arvuga aastas.

Eesmärk:
MTÜ Pesapuu meeskond lähtub oma töös klientide terviklikkusest ja kõikehõlmavast käsitlusest – CARe-metoodikast.

Lühikokkuvõte:
MTÜ Pesapuu arenguhüppe tulemuseks on pakutavate teenuste kvaliteedi hüpe.
Kasutusele võetakse ühine metoodiline lähenemine klienditööle. Sel eesmärgil läbib kogu meeskond CARe koolituse ning kindlustab oskuste kasutusele võtmise jätkuva praktilise harjutamise ja mentorluse perioodi abil.
Lisaks CARe koolitusele toimuvad reeglipärased meeskonna kohtumised ning õppepäevad koos arengueksperdiga.
Läbitud protsessi lõpuks on meie meeskond ühtsete arusaamistega ning samasuguste töövõtetega töötav tiim. Läbi selle pakume meie klientidele ja koostööpartneritele kõrge kvaliteediga ning mõjusat teenust, mis annab inimestele tagasi nende iseseisva toimetuleku ning elujõulisuse.

Eesmärk:
Noored Kooli on pilootprojekti raames hinnanud kvalifikatsioonita tegevõpetajate programmi kaasamise potentsiaalset kasu ja kahju ning on vastavalt tulemustele viinud sisse muudatused oma värbamise-, valiku- ja koolitusprotsessidesse.

Lühikokkuvõte:
Pilootprojekti käigus kaardistame esmalt, kui suur on nõudlus Noored Kooli programmi järgi kvalifikatsioonita tegevõpetajate seas ning millised on nende ootused programmile. Seejärel kohandame vastavalt oma valikumudelit ning värbame pilootprojekti raames Noored Kooli 17. lendu 2023. aastal kolm kvalifikatsioonita tegevõpetajat, kellel on õpetamise kogemust rohkem kui üks aasta. Me jälgime ja mõõdame tegevõpetajate sobivust Noored Kooli programmiga, sealhulgas nende seotust teiste lennukaaslastega ning nende hinnanguid koolitusprogrammile. Lisaks mõõdame nii nende motiveeritust jätkata töötamist õpetajana ja/või haridusvaldkonnas kui ka nende motiveeritust tegeleda haridusliku ebavõrdsuse vähendamisega Eestis enne programmiga liitumist, programmi esimese aasta keskel, pärast programmi esimest aastat ning pärast programmi lõppu. Pilootprojektist soovime saada sisendit otsusele, kas Noored Kooli programmi võiks avada ka kvalifikatsioonita tegevõpetajatele, kelle õpetamise staaž on pikem kui üks aasta ning kas see aitaks nendel õpetajatel jääda haridusvaldkonda kauemaks, motiveeriks neid viima ellu muutusi haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ning kas ja kuidas mõjutaks see Noored Kooli koolitusprogrammi formaati ja sisu.

Eesmärk:
Projekti tulemusena tõuseb MTÜ JUHAN KUUSI FONDI omatulu teenimise võimekus.

Lühikokkuvõte:
Projekti sisuks on MTÜ Juhan Kuusi Fondi (edaspidi Dokfoto Keskuse) omatulu teenimise võimekuse tõstmine. Plaanime seda eesmärki saavutada, arendades organisatsiooni veebikeskkonda koos veebipoega, mille abil saame hallata ja pakkuda tõhusamalt olemasolevaid tooteid, teenuseid, ruume jms.

Suurem ja stabiilsem omatulubaas on oluline organisatsiooni kui terviku jätkusuutlikkuse tagamisel ning võimaldab paremini täita kõiki Dokfoto Keskuse eesmärke. Omavahendid suunatakse põhikohaga töötajate võimaldamisse, ruumide arendamisse ja Dokfoto Keskuse sisutegevuste finantseerimisse. Suurem omatulu aitab ühtlasi vähendada Dokfoto Keskuse sõltuvust avaliku sektori toetustest ning võimaldab maandada avalike toetustega kaasnevat planeerimatust ja riske.

Eesmärk:
Meeste Koja Tartu Kuuri avatud puutöökoja kogukonnateenuste parendamine, läbi töökoja kvaliteedi ja ohutuse uuele arengutasemele tõstmine.

Lühikokkuvõte:
Meeste Koda järgib Austraalias välja töötatud ja üle maailma erinevates demokraatlikes riikides juurutatud kogukonna ja meeste tervise toetamise liikumist Men’s Shed. Meeste Kojal on väljakujunenud struktuur ja põhimõtted, olemas on töötav kontseptsioon, avatud puutöökoja kogukonnateenuste läbiviimiseks.

Meeste Koja Tartu Kuuri avatud puutöökojal puuduvad kvaliteetse puutöö tegemiseks kaasaegsed ja ohutud seadmed, formaatsaag ja rihthöövel-paksusmasin. Puutöökojas enam vajaminevad masinad on formaatsaag, millega saab puitmaterjali täpselt mõõtu lõigata ja rihthöövel-paksusmasin, millega saab saekaatri prussist hööveldada sirge ja vastavas paksuses puitmaterjali, mida saab juba valmis materjalina mööblieseme vms
konstruktsioonis kasutada.

KÜSKi arnguhüppe projekti tulemus tõstab avatud puutöökoja füüsilist infrastruktuuri, mis on hädavajalik ja annab võimaluse puitööga tegeleda ning käsitöö oskusi kogukonna liikmetele edasi anda. Üle- Eestilise võrgustiku loomisel on väga tähtis, et näidisobjekt oleks varustatud sobivate
masinatega.

Eesmärk:
Töötajate ja vabatahtlike personalijuhtimise kõrgema taseme kaudu on DD võimeline tegutsema professionaalsemalt, suuremahulisemalt ning mõjusamalt

Lühikokkuvõte:
DD sihtasutus on viimase 3 aasta jooksul peamiselt pandeemiast tingituna teinud läbi suuri muutusi – peamise tuluallika vahetumine, pea kõigi haldussüsteemide muutmine (finantsjuhtimine, raamatupidamine, kontor, IT, kommunikatsioon jm), täiesti uue profiiliga töötajaskonna kujunemine jne. Tänaseks oleme jõudnud uude olukorda, kus ees ootab tegevuste mahu ja mõju kasv, kuid selle realiseerimiseks peab toimuma arenguhüpe inimeste juhtimises ja haldamises (personalijuhtimine). Uue profiiliga töötajate ja paralleelselt vabatahtlike samas organisatsioonis juhtimine, arendamine ja arenguvõimaluste loomine on uus keeruline väljakutse, mida antud projekti raames koostöös arengueksperdi ja väliste koolitajatega ette võtame. Selleks viime läbi sisemise juhtide arenguprogrammi (sh coaching, juhtimise baasoskused) ning selle järel töötame välja uued personalijuhtimise süsteemid (ning rakendame ja täiendame neid).

Eesmärk:
MellnovFest hakkab igaaastaselt korraldama vähemalt 8 erinevaid riike esindavate kunstnike (tasuta) näitust või muud rahvusvahelist kultuurisündmust üle Eesti (mitte ainult Tartumaal), pakkudes uusi kultuurielamusi vähemalt 600-le inimesele per sündmus.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames teeme detailse analüüsi võimalikest koostööpartneritest teistes maakondades (eelkõige näituste korraldamise suunal), võtame nendega ühendust ja arutame koostöövõimalusi.
Praegu näeme peamist võimalust tasuta näituste korraldamise suunal. Samuti uurime, milliseid turundus- ja rahastuskanaleid saame kasutada teistes maakondades. Viime meie sotsiaalmeedia kanalid ambitsioonikamate tegevuseesmärkidega vastavusse ja hakkame neid regulaarselt kasutama. (Vajadusel kohendame ka kodulehte.) Analüüsime teiste näituste ja festivalide korraldajate turundusstrateegiaid ja otsustame, kas mõned nende turundusviisid sobiks ka meile.
Saavutame parema brändituntust riigi tasandil ja suust-suhu turundus hakkab levima paremini. Vajadusel konsulteerime brändistrateegia spetsialistiga “Lehesaju muusika” brändi edasiarendamise ja/või alambrändide arenduse teemal. Vajadusel konsulteerime juristidega, et korrastada meie lepinguid kunstnikega jt dokumente. Need tegevused toetavad meie eesmärki saavutada paremat üleriigilist esindatavust.

Eesmärk:
Vaikuseminutid MTÜ on kohalikele omavalitsustele ja sponsoritele asjatundlik partner, kes oskab neid kaasata süsteemsesse koostöösse vaimse tervise probleemide ennetuses ning tõsta seeläbi tulevikus oluliselt ühingu mõju ja finantsvõimekust.

Lühikokkuvõte:
MTÜ Vaikuseminutid tegeleb praktiliste ja tõenduspõhiste oskuste õppega, et igaüks oskaks enda psühholoogilise heaolu eest hoolitseda ja enda vaimset tervist hoida. Kõige suurema ja pikaajalisema mõjuga on süsteemne programm “Heaolu loov kool ja lasteaed”, mis on tõendatult positiivsete tulemustega nii õpilaste kui õpetajate jaoks. Oluline arenguhüpe on programmi rahastamisse ja süsteemsesse vaimse tervise edendamisse nii kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate kaasamine. Tegeleme probleemide olemuse mõtestamise ja võimalike lahenduste modelleerimisega läbi sihtgrupi intervjuude. Protsessi käigus arendame kohalike omavalitsustega koostööd vaimse tervise süsteemseks edendamiseks kogukonnas.
Tegeledes tõenduspõhise vaimse tervise probleemide ennetusega lapsevanemate, õpetajate ja laste seas (kaasates haridusjuhte, sotsiaalsfääri ja kogukonda laiemalt), võimaldab see teravaid probleeme leevendada ja osaliselt isegi lahendada. Pikemas vaates tähendab see omavalitsusele märkimisväärset rahalist kokkuhoidu, mis muidu kuluks kesisest vaimsest tervisest lähtuvate probleemide lahendamisele.

Eesmärk:
MTÜ FC Santos suurem finantsvõimekus, jätkusuutlik areng ning tegutsemise professionaalsus läbi rahvusvaheliste jalgpalliturniiride taaskäivitamise.

Lühikokkuvõte:
Käesoleva projekti sisuks on 2022. aastal koostatud FC Santos jalgpalliturniiride äriplaani elluviimine, et tagada ühingu finantsvõimekus ja jätkusuutlik areng.
Projekti raames käivitatakse uuendatud kontseptsioonile ja põhimõtetele vastav jalgpalliturniiride korraldamine Tartus nii Eesti kui välisriikide jalgpalliklubidele.
Jalgpalliturniiride korraldamine loob klubile olulise lisatuluallika – oodatav tulu kasv on 20% klubi finantsvõimekuse, jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks.
Turniiride korraldamisest laekuv tulu võimaldab luua uusi töökohti ning tõsta klubi põhitegevuse – ehk noorte jalgpallitreeningute läbiviimise – kvaliteeti.
Jalgpalliturniiride korraldamiseks kaetakse käesoleva projekti raames uue töötaja (turniiride peakorraldaja) palgakulusid ning koostatakse äriplaanis kirjeldatud teenuste – talvise jalgpalliturniiride sarja Winter Cup ja suvise jalgpallifestivali Tartu Culture Cupi – turundusmaterjale.

Eesmärk:
Noorteorganisatsioon Eesti Gaidide Liit on taganud endale lisatuluallikad, pakkudes teenuseid väljapoole organisatsiooni, et tagada laagriala ja organisatsiooni kestlik areng.

Lühikokkuvõte:
Arenguhüppe saavutamiseks pakub Eesti Gaidide Liit Laose laagrialal erinevatele sihtgruppidele aastaringset majutus- ja koolituskohta looduses ning kohapealseid koolituspakette lähtudes laagriala arendamise äriplaanist. Koolitused viiakse läbi gaidide poolt koostöös partneritega või pakume laagriala koolitajatele oma ürituse läbiviimiseks. Koolituspaketid keskenduvad erinevatele teemadele, ühendades gaidlikku lähenemist, väärtuseid ja oskusi: säästlik mõtteviis looduses, metsas ellujäämise oskused ning oma loovuse ja potentsiaali arendamine.
Tööampsudena pakume liikmetele valvetöötaja tasustatud kohta ja projekti käigus soetame teenuste läbiviimiseks vajaliku vara arendades seeläbi laagriala. Kasulikke oskusi edasi andvate teenuste ja võimaluste pakkumise kaudu (s.h. infopäevad haridus- ja kultuuritöötajatele) saab Laose laagriala gaidluse mõtteviisi tutvustavaks jätkusuutlikuks paigaks, kuhu tahetakse alati tagasi tulla. Müügitulu, mis teenuste pakkumise kaudu saadakse, läheb Laose laagriala arendustegevustesse, et seal tulevikus veelgi paremate tingimustega noortele oskuskoolitusi ja laagreid pakkuda.

Eesmärk:
Avatud Kool on oma sihtrühmadele huvipakkuv ja usaldust tekitav partner.

Lühikokkuvõte:
SA Avatud Kool soovib teha järgmise arenguhüppe selgete sõnumite ja läbimõeldud kommunikatsiooni valdkonnas. Tahame käia muutuva ajaga kaasas ning uuendada Avatud Kooli väärtuspakkumist. Soovime, et meie peamistele sihtgruppidele (lapsevanemad kui potentsiaalsed töötajad) oleks hästi selge, miks meiega liituda ning mida sellest kogemusest oodata.
Selleks me: modelleerime koos projekti arengupartneriga tulevikustsenaariume ning kaardistame Avatud Kooli valikud järgmiseks viieks aastaks, sõnastame uue brändi lubaduse ja väärtuspakkumise, koostame starteegilised sõnumid erinevatele sihtrühmadele, brändi positsiooni oma tegevusmaastikul ja väärtusruumis ning uuendame sellest tulenevalt oma infokandjaid ja kommunikatsioonistrateegiat.

Eesmärk:
Tähtvere Avatud Naistekeskuse juures tegutseb sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni meeskond, mis on spetsialiseerunud meeleoluhäirega tööealistele rehabilitatsiooniteenuste pakkumisele ning sihtgrupile on disainitud nende vajadustest lähtuv spetsiaalne sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programm.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames luuakse Tähtvere Avatud Naistekeskuse liikmete baasil rehabilitatsioonimeeskond, et osutada sotsiaalse ettevõtluse korras sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenust meeleoluhäirega tööealistele isikutele. Kaasates valdkonna tippspetsialiste töötatakse naistekeskuse pikaajalisele vägivallaohvrite iseseisva toimetuleku soodustamist toetavate teenuste osutamise kogemusele tuginedes välja meeleoluhäirega tööealistele (s.h. vägivalla ohvritele) isikutele suunatud rehabilitatsiooniprogramm.
Rehabilitatsiooniteenuse käivitamisega luuakse uus formaat naistekeskuse liikmete valdkondliku kompetentsi realiseerimiseks, et toetada professionaalsel tasemel vägivallaohvreid, aidata tõhusamate ja professionaalsemate sekkumiste kaudu kaasa sihtgrupi liikmete potentsiaali realiseerimisele perekonna, kogukonna ja ühiskonna liikmena.

Eesmärk:
Toimus arenguhüppe Watergratt Pirita MTÜ arengus ning suuremat finantsstabiilsuse valdkonnas ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel, mis toimus tänu meie uue teenuse käivitamisele – Harjumaa koolide ja noortekeskuste noortele suunatud laialdase veeohutuse haridusprogrammi rakendamisega vanuses 14-18 aastat.

Lühikokkuvõte:
Idee: Oleme välja töötanud ja katsetanud ainulaadset noortele mõeldud veeohutuse programmi. Programm hõlmab kõige täielikumat ja samal ajal mahukat kursust ning sisaldab 16 tundi (4 igal hooajal). Programmi esimesel alustamisaastal plaanime korraldada 15 kursust 12 kooli klassile (3 kooli) ja 2 noortekeskuste rühmale.
Sihtrühm – noored vanuses 14-18 aastat – noortekeskuste külastajad ja kooliõpilased.
Probleem: noorte madal teadlikkus ohutust käitumisest vees ning õige tegutsemine kriitilises olukorras. Programmi läbiviimine koolides ja noortekeskustes tõstab noorte ohutuse ja teadliku käitumise taset, millega loodame vähendada noorte uppumiste ja õnnetuste statistikat. Programmi läbiviimine aitab ka meie organisatsioonil saavutada suuremat finantsstabiilsust, liikuda edasi põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel (suurema ohutuse taseme saavutamine Harjumaal) ning meeskonna suurendada ja luua meeskonnale töökohti.

Eesmärk:
MTÜ Edendades Montessori haridust on edendanud oma meeskonnatöö võimekust, ühing jõuab kommunikatsiooniga tõhusamalt enda sihtrühmani ja ühingu tegevus toimib jätkusuutlikult täites enda eesmärke.

Lühikokkuvõte:
Ühingul on vaja enda jätkusuutliku arengu ja oma sihtrühmale väärtuste pakkumise nimel tõsta võimekust meeskonnatöös, juhtimises, kommunikatsioonis ja turundamises ning edendada 2024.a Montessori kooliklassi avamist enda kogukonnas. Selle saavutamiseks on ühingul vaja omandada olulisi teadmisi, kuidas jõuda efektiivsemalt sihtrühmani. Väga vajalikul kohal on arendada ühingu meeskonda ning juhtimist läbi mentorlusprogrammi ja erinevate koolituste, mis tagab arenguvõimelise organisatsioonikultuuri. Samuti on ühingul oluline soetada Montessori õppevahendid, et edendada nende kättesaadavuse kaudu Montessori hariduse levikut, jõudes seeläbi ka suurema võrgustikuni. Lisaks on oluline välja töötada kooliklassi elluviimiseks tegevuskava. Kõik need tegevused tervikuna aitavad ühingul teha arenguhüppe ja tõsta organisatsiooni taseme selliseks, et meie tegevused on kogukonnas jätkusuutlikud ja sihtrühmale fokusseeritud, pakkudes neile lisaväärtust. Nii aitab meie ühing lapsevanematel teha haridusmaastikul teadlikke valikuid, olles toetavaks partneriks ja on piirkonnas valdkonna eksperdiks.

Eesmärk:
Projekti tulemusena kasvab KideoCall’i võimekus planeerida nii pikaajalisi kui ka sihtrühmaspetsiifilisi mõjusaid turundustegevusi, mis arvestavad sihtrühma ootuste ja tagasisidega KideoCall’i teenusele.

Lühikokkuvõte:
Projekti kesksed tegevused on 1) teenuse sisuline arendamine läbi uuendatud metoodika testimise ja 2) sihtrühma tagasisidele ning ootustele vastavad turundustegevused. Tulemusena sünnib turundusstrateegia ning sellega kooskõlas olev turundusplaan järgnevaks poolaastaks. Tänu sihtrühma kaasamisele teenuse sisulisel uuendamisel, on turundustegevused paremini sihitud ja selgematete sõnumitega.

Eesmärk: MTÜ Roela Kodukant on välja arendanud enda organisatsioonile sobiliku sotsiaalse ettevõtluse töömudeli ning selle edukalt käivitanud, teenides läbi matkade korraldamise ja toitlustamise teenuse osutamise täiendavaid finantsvahendeid organisatsiooni põhieesmärkide saavutamiseks.

Lühikokkuvõte:
Projekti raames käivitatakse ühingu kogukonnateenused, soetatakse teenuste osutamise tarbeks varustus, tehnika ja koolitatakse teenuste jaoks vajalike oskustega inimesed.
Fookuses ka kaks teenuse suunda: välitoitlustamine ja matkad Roela-Mõdriku Oosil. Matkagruppidele töötatakse välja erinevad kooliprogrammi toetavad moodulid koos vastavasisuliste töötubadega ja sisuliste, õpet toetavate tegevustega.
Toitlustamisteenus annab kogukonna noortele esimese töökogemuse ja kaasab neid aktiivselt osalema ühiskonnas uute väärtuste loomise protsessis.
Teenuste väljaarendamine tagab ühingule kindla rahavoo ja sissetuleku, võimaldab kasvatada liikmeskonda ja kaasata tegevusse uusi liikmeid. Kaasatud liikmed omandavad uusi oskusi ja teadmisi vastavalt teenuse iseloomule. Suurenenud finantssuutlikkus tõstab võimekust ellu viia ühenduse põhikirjalisi eesmärke, panustada piirkonna arengusse ja osaleda suuremat rahalist omaosalust nõudvatel projektikonkurssidel.

Sündmuse kohta leiab lisainfot siit: https://jci.org.mt/european-meet-up/ ja https://wc22.hk/

Rohkem infot sündmuse kohta: https://carnconference2022.org/

Lisainfo sündmuse kohta: http://www.dogstrustinternational.com/conferences/icawc/

Lisainfo sündmuse kohta: https://www.wvc2022.ae/Venue

Lisainfo sündmuse kohta: https://www.europeanvolunteercentre.org/cev-autumn-volunteering-congress-2022

Sündmuse lisainfo: https://livinglakestiticaca.org/

Sündmuse “International Council of Monuments and Sites assamblee” Tais, Bangkokis, lisainfo: https://www.icomos.org/en/about-icomos/governance/general-information-about-the-general-assembly/annual-general-assembly-2022/108231-aga2022-in-bangkok-website-and-registration-now-available

Sündmuse lisainfo: https://www.pfinfo.org/forums/forum2023

Lisainfo sündmuse kohta: https://crueltyfreeeurope.org/associate-members

Lisainfo sündmuse kohta: https://iaccseries.org/

Lisainfo sündmuse kohta: https://www.thecare-network.com/

Sündmusest loe lähemalt siit: https://www.kaospilot.dk/product/designing-facilitating-learning-spaces-part-2/

COVID-19 tulemusel erakordse hüppe teinud kaugtöö on tekitanud küsimusi töövormi pikaajalisest mõjust organisatsioonidele, sest on põhjust uskuda digitaliseerumise ja töötamise paindlikkuse edasistki kasvu. TWING projekt uurib kriisi mõju mitme külje alt kaugema eesmärgiga toetada sotsiaalpartnereid väärika ja tõhusa kaugtöö edendamisel. Selleks keskendume neljale erinevalt mõjutatud sektorile (IKT, pangandus, keemiatööstus ja avalik haldus); samuti kuuele küllalt erineva puutumuse ja regulatsiooniga riigile (Austria, Eesti, Soome, Hispaania, Poola ja Portugal). TWING kasutab hulka erinevaid uurimismeetodeid ning teavitab projekti tulemustest avalikkust eri kanalites. Projekt viiakse ellu kuue uurimiskeskuse ja veel viie kaasatud partneriga. TWINGi uudsed aspektid on kombinatsioon riikide ja sektorite analüüsist sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste vallas; fookus organisatsiooni tasandi parimatel praktikatel ning tegevusuuringu (action research) lähenemise kasutamisel sotsiaalpartnerite kaasamisel, tulemuste peegeldamisel, koosõppimisel ning tõenduspõhiste poliitikasoovituste tegemisel.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon pogrammist Social Prerogative and Specific Competencies Lines (SOCPL).

Kuus keskkonnaõiguse valdkonnas tegutsevad vabaühendust Austriast, Bulgaariast, Eestist, Ungarist, Sloveeniast ja Hispaaniast on ühendanud jõud katusorganisatsiooni Justice and Environment koordineerimisel, et keskenduda kliimaprobleemidele ja -õigusele.

Projekti fookusteemad on kliimamuutustega kohanemine ja kliimaõigused. Projekti eesmärk on tõsta ELi kodanike teadlikkust kliimamuutuste poliitikast ja seadustest, sh kliimamuutustega kohanemisest ja kodanike kliimaõigustest.

Projekti tegevused viiakse ellu kahel tasandil – siseriiklikud tegevused kõigis projekti partnerriikides ning ühistegevused rahvusvahelisel tasandil.

Projekti tegevustena on plaanis:

1. avaliku arvamuse kogumine küsitluste abil, et selgitada välja üldsuse hoiakud kliimamuutustega kohanemise teemal;
2. õiguslikud analüüsid partneriikide olukorra kohta;
3. konsultatsioonid, intervjuud ja ettevalmistavad kohtumised ekspertidega ning teemaga seotud vabaühendustega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega ja teistega valmistamaks ette projekti põhisündmusi;
4. 1-2 kliimaõiguse alast üritust kõigis partnerriikides, Eestis fookusega kliimamuutustega kohanemisele ning kodanike kliimaalastele õigustele;
5. Projekti sõnumit toetav sotsiaalmeediakampaania;
6. Lõpuüritus, kus kõik projektis osalenud organisatsioonid jagavad oma projektis saadud kogumusi ja teadmisi ning kujundavad oma seisukohad Euroopa tasandil ja esitavad need Euroopa Komisjonile.

Projekti väljunditeks on:

• Teadmised projektist jõuavad vähemalt 18 000 EL-i kodanikuni projekti partnerriikides ja 10 000 kodanikuni teistes EL-i liikmesriikides;
• Tegevustes otseselt osalejad (umbes 100-200 osalejat ühe partnerriigi kohta) saavad anda oma panuse kliimapoliitika kujundamisse;
• Projekti väljundiks on 6 küsitluse tulemused, 6 õiguslikku analüüsi, 17 riiklikku sündmust, 1 rahvusvaheline konverents, 1 dokument EL-i tasandil esitatavate seisukohtade ja ettepanekute kohta.

Projekti toetab European Education and Culture Executive Agency (EACEA) Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist. Alaprogramm Kodanike kaasamine ja osalemine. SA Keskkonnaõiguse Keskus osaleb projektis partnerina.

Nordic Council (Põhjamaade Ministrite Nõukogu) ja Nordic Culture Point programmi Norden 0-30 Grant Programme raames toetatud projekt, mille eesmärk on tõsta Põhjamaade (Soome, Rootsi ja Taani) ja Eesti kooliõpilaste ja üliõpilaste teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis ning seda õhutavatest stereotüüpidest ja eelarvamustest; luua noortele väärtusi, mis edendavad ühiskonna arengut ja hoolivust ning levitavad vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks; edendada arutelu soorollide ja stereotüüpide üle, mis on vajalik  konstruktiivsete lahenduste leidmiseks; anda konstruktiivseid teadmisi ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse kohta haridussüsteemis, et tagada varajane sekkumine eelarvamuste ja stereotüüpide kinnistumisse.
Projekti sihtrühm on noored gümnaasiumiõpilased ja noored vanuses 14-31+ eluaastat ning erinevad kohalikud noorteorganisatsioonid ja haridustöötajad ning spetsialistid. Sidusrühmadeks on haridusasutused, valitsusasutused ja noorteühendused/kodanikuühendused ning kindlasti ka noored lapsevanemad ja nende võrgustikud.

Projekti kohta rohkem infot leiab lisaks Mittetulundusühing Peace Child Eesti koduleheküljele siit: https://genderjourney.eu/

Projekti põhieesmärgiks on jätkata kogukonna ajakirjaniku algatuse, koostamise ja sisu loomise ning meediapädevuse oskuste arendamist, julgustades projekti publikut/kohaliku kogukonna esindajaid olema meedia kaasloojad, mõtlema kriitiliselt meediasisu ja oma meediaharjumuste üle, samuti suhelda riiklike ja kohalike meediaväljaannetega, korraldades meediakirjaoskuse suvekooli ja kaks koolitust ning lisaks pakkuda praktilist tööd raadio- ja trükilehega, peegeldades “kriitiliselt mõtleva meediakanali” sisu ja saadud oskuseid uutes olemasolevates reaalsustes pärast COVID 19 pandeemia lõppu ja Venemaa sissetungi Ukrainas ning selle mõju eesti- ja venekeelsetele kogukondadele.

Projekti viiakse läbi British Council’i programmi “The Baltic Independent Media programme” raames. Projekt kestab 1. augustist 31. novembrini 2022.

Projekti ENCLAVE üldeesmärk on aidata kaasa lapsesõbralikule küsitlemisele kriminaalmenetluses ning kohtus, tutvustada erinevate riikide parimaid kogemusi alaealiste kannatanute (ohvrite) ja tunnistajate küsitlemisel seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või juhtumi korral, tutvustada kriminaalmenetluse (kohtuliku uurimise) nõudeid ja rakendamist, mille peamiseks eesmärgiks on laste taasohvristamise vältimine.

Interreg Europe projektide üldine eesmärk on parandada piirkondliku arengu poliitikate ja programmide tõhusust, et saavutada ühtlustatud areng kogu Euroopa Liidus.

EPICAH  projekti 1. etapp algas Portugali juhtpartneri eestvedamisel 2017 a., eesmärgiga edendada  loodus- ja kultuuripärandi kaitset Euroopa piirialadel; vahetades kogemusi ja häid tavasid 9 partneri vahel ning parandades piirkondlike regionaalarengu programmide tõhusust (keskendutakse 8-le piiriülese koostöö programmile).

Selles taotluses on tegemist on projekti nö. follow-up etapiga.  Peipsi Koostöö Keskus osales EPICAH projekti esimeses etapis 2017-2021 ja kõik partnerid ühinesid ka 2020 a. kevadel Interreg Europe poolt  välja kuulutatud jätkuprojektide konkursil (5th call), mis oli suunatud COVID mõjude leevendamisele ja regionaalpoliitikate tõhustamisele (vt https://www.interregeurope.eu/news-and-events/news/12880/the-fifth-call-in-figures/).

2017-2021 a. oli EPICAH projekti peamisteks tulemusteks Eesti-Läti piiriregiooni pärandturismi teemalised uuringud ja ettepanekute koostamine läbiviidud turismiprojektide / marsruutide ühisturunduseks,  Valga/Valka piiriseminarid, koolitused, piiriala loodus- ja kultuuripärandi tutvustavad videod jm.

Uues nö. jätkuprojektis 2022 a. tegeleb Peipsi Koostöö Keskus Eesti-Läti piiriala turismiasjaliste võimestamisega, uurime parimaid praktikaid Eestis COVID mõjude leevendamisel turismisektoris ja korraldame ühisseminare teiste EL  ühendustega, kes tegelevad piirialade arenguga. Toimub ka Valga/Valka piiriseminar koostööd kohaliku omavalitsusega. Tähtsal kohal on kogemuste vahetamine teemal, kuidas konsolideerida erinevaid turismimarsruute  ja -tooteid piiriüleselt, kuidas edendada e-lahendusi, kuidas teha edukamat ühisturundust sh. sektoriüleselt.

EPICAH projektis on Peipsi Koostöö Keskuse sihtpiirkonnaks Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti ning  Kurzeme, Pierīga, ja Riia piirkond. Meie programmipiirkonda iseloomustab kõrge bioloogilise mitmekesisusega puhas ja looduslik keskkond ning rikas kultuuripärand, kuid tõhustada tuleb meetmeid kultuuri- ja loodusturismi arendamiseks, töökohtade loomiseks.

Jätkame koostööd ja võrgustikku EL piirialade arenguga tegelevate MTÜde, Euroregioonid jt. ühendustega.

Projekti eesmärk on: Eesti Elu on laienenud tekstipõhisest väljaandest multimeedia portaaliks avaldades lisaks artiklitele ka taskuhäälingut ning videolugusid, mis suurendab mitmekesisema väärtuspakkumise abil lugejaskonda ja panustab ajalehe jätkusuutlikku tulevikku.

Projekti eesmärk on: „Euroopa Südames“ on atraktiivne, kõrge kvaliteediga, jätkusuutlik, kõigile kättesaadav ajaleht, mis ühendab ja kaasab kogukonna erinevaid rühmi väärtustades siinse eestlaskonna tegevust rahvusliku vaimu hoidmisel ja kodumaaga ühtekuuluvustunde suurendamisel.

Projekti eesmärk on: Ajakiri „Rahvuslik Kontakt“ on jätkusuutlik, suure lugejaskonna/tellijaskonna ning kõrge kvaliteediga.

Projekti eesmärk on: Ajalehe “Vaba Eesti Sõna” uus veebileht on nii tehniliselt, kujunduslikult kui sisult kaasaegne, pidevalt uuendatud ning peegeldab kõikide vanusegruppide huvisid, et tulevikus tuleks juurde uusi lugejaid ning reklaamiandjaid.

Projekti eesmärk on: Tagatud on ajalehe jätkusuutlikkus uudiste ja informatsiooni vahendamisel Saksamaal elavatele eestlastele, et säiliks nende ühtekuuluvustunne Eestiga ning rahvuslik vaim. Lastele mõeldud lisalehe väljaandmise kaudu suureneb lugejate arv, ergutades ühtlasi Saksamaal elavaid eesti juurtega noori kandma eesti keelt ja meelt ning tihendada nende omavahelisi kontakte.

Projekti eesmärk on: Eesti keel ja meelsus on hoitud Šveitsi erinevates keelekeskkondades ning vaatamata harvadest kohtumistest on aasta jooksul kogetud hetked koondatud ühte ajaloolisesse dokumenti – seltsi ajakirja.

Ühingul on tulenevalt töömahu olulisest kasvust juhtimise ajakohastamise ja ühingu arendamise teekaart (tegevuskava).

Projekti eesmärk on integreeritud koostööna teenusmudeli tegevuskava loomine, mille kaudu pakutakse eluvaldkondade ülest tuge pikaajaliselt haiglaravil viibivate psüühiliste erivajadustega inimestele.
Projekti alaeesmärgid:

• Luua realistlik kaheaastane tegevuskava organisatsiooni poolt loodava teenusmudeli väljatöötamiseks, mis sisaldab nii tegevuse eesmärki, ajaraami kui ka kaasatud osapooli.
• Viia läbi analüüs, mille käigus selgitatakse välja Eestis pakutavate sarnaste teenuste hetkeseis. Selleks viiakse läbi kohtumised projekti sihtrühmades välja toodud osapooltega.
• Viia läbi loodava teenusmudeli vajaduse uuring sihtgrupi ehk pikaaegselt haiglaravil viibivate psüühilise erivajadustega inimeste seas. Vajaduse uuringusse kaasatakse ka SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku eri osakondade ravimeeskondi.
• Analüüsitakse võimalikke rahastusmudeleid teenuse rakendamiseks.
• Viia läbi arengusessioonid ja koolituspäev arengueksperdiga.Projekti väljundina valminud tegevuskava on suunatud teenusmudeli väljaarendamiseks pikaaegselt haiglaravil viibinud psüühilise erivajadustega inimeste toetamiseks üleminekul haiglaravilt iseseisvasse ellu. Teenust piloteeritakse SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna patsientide peal, kes mõnel juhul on viibinud haiglaravil aastaid. Haiglas on patsiendid kontrollitud keskkonnas kindla päevakavaga, ümbritsetuna haiglapersonalist, kes toetab nende toimetulekut ravil viibimise vältel – patsiendile tuletatakse meelde ravimite manustamist, valmistatakse söök, toimuvad kohtumised ravimeeskonnaga, patsient saab võtta osa erinevatest huvitegevustest. Haiglaravi lõppedes naasevad patsiendid oma endise elu juurde, kus tagasilangus võib olla kiire, kui puudub toetav tugivõrgustik ja patsiendil on vähesed toimetulekuoskused. Üle võtavad vanad elumustrid ja harjumused, mistõttu on oht taas sattuda kuritegelikule teele, hooldekodusse või haiglaravile. Selle ennetamiseks on MTÜ Loome Sillad välja töötamas teenust, mille kaudu on patsiendil võimalus kindla aja jooksul (4-6 kuud) viibida vähem kontrollitud keskkonnas kui seda on haigla, kuid teisalt testida enda valmisolekut iseseisvaks toimetulekuks. Selle perioodi jooksul pakutakse patsiendile elukoht Jämejala territooriumil, ta saab ise endale süüa hankida ja seda valmistada, ta saab otsida endale töökoha ja/või võtta osa kohapeal pakutavast tööteraapiast tööharjumuse taastekitamiseks, teda toetavad igapäevategevustes tegevusjuhendajad koostöös ravimeeskonnaga. Samal perioodil on võimalus patsiendil end ette valmistada elukohajärgsesse kogukonda naasmisel – elukoht, kohaliku tugivõrgustiku informeerimine, kohapealsete tugiteenuste väljaselgitamine, töövõimaluste väljaselgitamine jne. Teenuse lõppedes saab patsient olla veendunud, et tal on olemas piisavad iseseisva toimetuleku oskused ja toetav tugivõrgustik tagasilanguste ennetamiseks. Teenuse arenduse käigus on võimalik seda laiendada erinevatesse Eestimaaadesse ning piloteerida teenust eri sihtrühmade seas.

Organisatsioonile on loodud huvikaitsevõimekuse tegevuskava 2022-2023.

Eesmärk on kristlikel väärtustel alkoholi- ja uimastisõltlasi taasühiskonnastavate organisatsioonide teenuse kvaliteedi tõstmiseks arenguvajaduste kaardistamine ja analüüs, mille lõpptulemiks on partnerite ülese kompetentsikeskuse loomise tegevuskava.

Projekt on suunatud organisatsioonide pakutava teenuse kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse tõstmisele Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 elluviimisel.

MTÜ Maasilinna Seltsi tegevuskava järgmiseks viieks aastaks ja uueks arenguhüppeks on valminud.

Projekti eesmärgiks on saada ülevaade organisatsiooni tegevuse senisest mõjust sihtgrupile, kaardistada arenguvajadused ja koostada üheskoos noortega tegevuskava aastateks 2023 – 2025.

MTÜ NEEME realistlik, ajaplaaniga arengu- ja tegevuskava kus on jaotatud tegevuste kaupa ka elluviijate vastutusalad.

Projekti eesmärk on sihtgruppidele parema info edastamine ning projekti lõppväljundina koostab vabaühendus Roheline Kogukond (RK) organisatsiooni tegevuse mõju hindamise metoodika ja kommunikatsiooniplaani.

Projekti eesmärk on MTÜ FC Santos finantsvõimekuse, jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks koostada kaasaval meetodil jalgpallikooli Santose äriplaan ja finantsprognoosid rahvusvaheliste noorteturniiride korraldamise teenuse pakkumiseks.

Eesti Tsöliaakia Seltsil (ETS) on valminud vabatahtlike süsteemi tegevuskava olemasolevate vabatahtlike efektiivsemaks toetamiseks ja uute vabatahtlike kaasamiseks kahe aasta jooksul.

Projekti tulemusel on koostatud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) arengustrateegia aastateks 2022–2030 ja välja töötatud ELKS mõju hindamise metoodika selleks, et tõsta seltsi tegevuse aktiivsust, võimekust ja tulemuslikkust loodushoiu, looduskaitse ning säästva arengu väärtustamiseks ühiskonnas ja kogukondades.

Koostatud äriplaani toel on organisatsioon võimeline hakkama pakkuma Montessori pedagoogikal põhineva 3-6 vanuseetapi eralastehoiu teenust Haapsalu ja Läänemaa lastele.

Projekti eesmärk on töötada välja tegevuskava e-vabatahtlike ja mikrovabatahtlike kaasamiseks.

Projekti elluviimise tulemusel on valminud arengukava, milles kajastatud eesmärgid ja tegevused aitavad tõsta organisatsiooni kvaliteeti, mõju ning teenuste kättesaadavust (läbi infokeskkonna).

Alasniidu Seltsi MTÜ poolt on koostatud kandi arengukava aastateks 2022-2028

Valmistada ette MTÜ Peri Külaselts järgneva kolme aasta reaaltegevuskava koos seitsmeaastase visiooniplaaniga, mille alusel tugevamini sidustatud kogukond väärindab paikkonna olemasolevat looduslikku, kultuurilist ja arhitektuurset pärandit, eesmärgiga suurendada paikkonna atraktiivsust elukoha ja turismipiirkonnana.

MTÜ Töömajal on terviklik tegevus- ja finantsplaan, hõlmates rehabilitatsiooni Ahekõnnus ning majutusteenust, pagariäri ja kogukonnaruumi Järvakandis.

Eesti Sisearhitektide Liit koostab ideekonkursside ja lähteülesannete juhendi, mille alusel pakub sisearhitektuuri konkursside korraldamise teenust riigile (esindab RKAS), kohalikele omavalitsustele ning eratellijatele.

Projekti eesmärgiks on terviklik sidus jätkusuutlik ja kaasatud kogukond, kus ühingu liikmed panustavad sihipäraselt ja teadlikult kogukonna elu arendamisse vabaühenduse võimalusi kasutades. Eesmärgi saavutamiseks on läbi viidud ideekorje ja koostatud tegevuskava ühingu arenguks.

KÜSK 2022 Arenguhüppe konkursi ettevalmistusetapina on Watergratt Pirita MTÜ koostanud läbimõeldud ja realistliku äriplaani koos finantsprognoosidega ning koostöös fookusgrupi, partnerite, võrgustiku ja ekspertidega läbi küsitluste, kohtumiste ja koostööseminaride ning -ümarlaudade valmis konkureerima sügis 2022 KÜSK Arenguhüppe taotluste voorus.

Projekti eesmärk on luua korralik äriplaan koos finantsprognoosidega teenuste pakkumiseks ja teha uue Käru muuseumi webileht, kus on mugav broneerida külastamis aega ja kõik teenused on kirjeldatud.

Rõude muuseumi arenguvajaduste analüüsimine ja vajaliku tegevuskava koostamine märgatava ning
jätkusuutliku arenguhüppe saavutamiseks.

Välja töötatud tegevuskava annetuste kogumise ja väljajagamise mahtusid arvestava võime arendamiseks.

MellnovFest vajab oma arengusuundade, eesmärkide ja nende teostamisviiside täpsustamist ning infokanalite kaasajastamist ja selle projekti tulemusel valmivad senise tegevuse põhjalikum analüüs, potentsiaalsete arengusuundade analüüs, infokanalite piisavuse analüüs ja võimalike uuenduste elluviimise tegevuskavad.

Projekti eesmärk on Ausa Ettevõtluse Võrgustiku (AEV) laiendamiseks äriplaanipõhise strateegia loomine, mille elluviimise kaudu edendada prioriteetset ärieetika valdkonda ja suurendada ühingu finantsjätkusuutlikkust omatulu kaudu.

Projekti eesmärk on Vene Kultuuriselts Pärnu Aplaus Plus, mille tegevus on suunatud Pärnu ja selle lähivaldade venekeelsele kogukonnale, arenguhüppe tegevuskava ja arengu programmi väljatöötamine, seltsi tegevuse optimeerimine jätkusuutlikuks arenguks, ettevalmistamine arenguhüppeks ning sõsarorganisatsioonide võrgustiku tugevdamine tänapäevastes tingimustes.

MTÜ Orissaare Sport uus arenguplaan läbi organisatsiooni arenguanalüüsi ja vabatahtlike koolituse on valminud.

Peamiseks eesmärgiks on luua arengukava koos selle juurde kuuluva tegevuskavaga EPMA kui organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamiseks läbi liikmeskonda ja võrgustikku kaasava strateegilise plaanimise, et suurendada projektijuhtimise valdkonnas kogemuste vahetust ning teadmuse levikut erinevate majandusharude ja eluvaldkondade vahel.

Vähemalt 50% LUSi allüksuste juhtidest (juhi puudumisel esindajat) on kaasatud konsultatsiooniprotsessi, valminud on strateegiline alusdokument edasiseks tegevuseks.

Avinurme hariduselu 2023–2027 arengukava loomiseks vajalik, kogukonda kaasav ja ühendav tegevuskava on välja töötatud.

Valminud on Eesti Gaidide Liidu Rapla vallas asuval laagrialal erinevatele sihtgruppidele pakutavaid teenuseid käsitlev äriplaan koos finantsprognoosidega, mis viib jätkusuutliku laagriala toimimiseni ja pikemas plaanis aitab kaasa gaidluse püsimajäämisele ja arendamisele.

Kulina mõisa seltsi arenguhüppe ettevalmistamine Tegevuskava/Äriplaani koostamise ja veebilehe uuendamise tulemusena.

Muhu pastoraadil on olemas äriplaan koos finantsprognoosidega teenuste pakkumiseks, mis kataksid maja ülalpidamiskulud ja rikastaksid kohalikku kogukonnaelu.

Eesti Permakultuuriühingul (Ühing) on välja sõelutud, sõnastatud ja kokku lepitud sobivaimad arengusuunad, missioon ja visioon ning Ühingu põhikirjaliste tegevuste loogiliseks ja tõhusaks elluviimiseks koostatud tegevuskava aastaks 2022-2023, mille põhjal on võimalik luua järgmise sammuna viie aasta arengukava.

MTÜ-l Bonifatiuse Gild on selge arusaam ühingu hetkeolukorrast ning ühisloomena on valminud tegevuskava 2022 – 2027 ja turundusplaan ühingu oluliseks arenguhüppeks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks.

Projekti tulemusena on koostatud MTÜ Haakuvad Maailmad KEHAHARIDUSe programmi meeskonna arenguvajaduste täitmise tegevuskava, mille täitmine loob aluse meeskonna efektiivseks kommunikatsiooniks ning väga soravaks sisuliseks tööks programmi elluviimisel, koostööpartnerite ja
sihtrühmaga suhtlemisel eesootava 3-aastase tööperioodi jooksul.

Projekti eesmärk on Avatud Hariduse Liidu arengu- ja tegevuskava koostamine, sealhulgas analüüs koolituse sihtrühmade ja õppesuundade valikuks ning ettepanekud õppekavade ja õpikeskkonna arendamiseks.

Projekti väljundiks on tegevuskavad ja toetavad lisad kolmes omavahel seotud prioriteedis finantsvõimekuse
tõstmiseks:

1. Sponsorite kaasamine
2. Müügi parendamine
3. “OMA noorteprogrammi” areng

Väägvere piirkonna külade kogukond tegutseb Tartumaal, Tartu valla idaosas. Koos on tegutsetud 18 aastat. Väägvere piirkonna kogukond koosneb eelkõige Väägvere, aga ka Viidike, Kobratu, Tammistu, Taabri, Vilussaare, Kükitaja külade  elanikest, kes soovivad kogukonnatöös kaasa lüüa. Samuti Väägvere külateatri ja külakapelli liikmetest. Sündmuste ja projektide elluviimisest võtavad aktiivselt osa ka nö Väägvere sõbrad. Pidevalt ja aktiivselt lööb kaasa kogukonna töös umbes 35 inimest.

Oidrema küla asub Lääneranna vallas. Külas on ääremaa piirkonna kohta palju lapsi ja palju ettevõtjaid. Külas elab ligikaudu 120 inimest. Eriliseks teeb küla ka see, et siia on paljud tagasi kolinud ja seetõttu on ka küllaltki palju noori.

Kogukonnaks on Kuusalu valla inimesed ja vabaühendused. Tänapäevane kirev ja rohke Kuusalu valla vabakond sai alguse 1990ndate aastate lõpus. Avalikes huvides tegutsevaid ühinguid on praegu kokku ligi 100. Kuusalu vallavalitsus on delegeerinud paljud avalikud teenused vabaühendustele. Paljusid Kuusalu valla külasid veavad aktiivsed külaseltsid.

Esku piirkonna külad asuvad Põltsamaa valla lääneosas ja piirnevad Viljandi maakonnaga. Esku Külaselts MTÜ asutati septembris 2004. aastal, Esku piirkonna elanike kaasamiseks kultuurielu arendamiseks ning huviringide tööle rakendamiseks ja tegevuse toetamiseks. Esku Külaselts on seega tegutsenud koostöös kogukonnaga peaaegu 18. aastat. MTÜ haarab piirkonnast kokku 6 küla: Esku, Nõmavere, Rõstla, Vitsjärve, Lebavere ja Räsna. Piirkonna elanike arv on 809 elanikku 2020. aasta seisuga.

Kogukond, ligikaudu 120 inimest, tegutseb Umbusi külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal, hõlmates osaliselt ka naabritest Kablaküla elanikke. Kogukond on nüüdseks aktiivsemalt tegutsenud peaaegu 20 aastat, mittetulundusühing Umbusi Külaselts loodi ametlikult üksteist aastat tagasi. Elavdatakse Põltsamaa piirkonna väikekülas Alam-Pedja looduskaitseala külje all kogukonnaelu, aidates kaasa elanike aktiivsuse säilimisele. Viimasel paaril aastal propageeritakse kogukonnas roheenergia kasutuselevõttu, ennekõike päikeseparke, mida on külas juba kaheksa.

Kogukonnal algab kolmas toimimisaasta, kuid Emajõe Aed on Tartu linnas toiminud juba aastast 2017. Emajõe Aias tegeletakse ühiselt avaliku kogukondliku permakultuuriaia pidamisega. Kogukond, mis on avatud uutele liikmetele, vabatahtlikele ja külalistele, koondab eelkõige noori täiskasvanuid, kes soovivad vabas õhus ja roheluses aega veeta, väärtustavad keskkonnahoidu ja kogukondlikku kasvamist. 2021. aastal on ametlikke liikmeid 12.

Algselt kuulus piirkond Jõgevamaa Tabivere valda, peale haldusreformi on koduvallaks Tartu vald ja maakonnaks Tartumaa. Juula kogukonna tegevusi koordineerib mittetulundusühing Juula Jõhvikas. Ühing on tegutsenud piirkonnas alates jaanuar 2004. Ühingusse kuulub 48 liiget, lisaks on kümmekond püsivabatahtlikku ja 32 last.

Kogukonna huviks on hoida ja arendada kohalikku traditsioonilist saunakultuuri, luua Põhja-Tallinnas inimestele kogukondliku sauna näol kohtumispaik. Visioon on luua inim- ja keskkonnasõbralik ruum, mis pakub võimalust puhata kiirest elutempost ning hoolida enda ja teiste kogukonna liikmete füüsilisest ja vaimsest heaolust. Kogukonna liikmeid on u 100 inimest.

Kogukond koosneb eelkõige Ihamaru ja Karaski küla rahvast Kanepi vallas, Põlvamaal. Kogukonna suuruseks on u 150 inimest. Ollakse koondunud MTÜ Ihamarulased alla, mis tegutseb aastast 2016, ehk ajast, millal oli võimalus toonaselt Kõlleste vallalt saada kasutusse Ihamaru meiereihoone.

Harmi küla ja selle lähiümbruse külakogukond käib koos Harmi mõisas, kus kogukonna elu edendab MTÜ Harmi Haridusselts (loodud 2018. aasta septembris) ja oma kogukonda nimetavad nad Harmi kogukonnaks. See asub Kose valla piirkonnas. Harmi kogukond on tekkinud ümber endise Harmi munitsipaalkooli (juba toona oli see kogukond olemas). Kui Kose vald otsustas kooli sulgeda, otsustas tugev külakogukond, et haridus Harmi koolimajas ei tohi katkeda. Ning kool on eraalgatuslikult säilinud tänase päevani (1.-7. klass), kool toimib Tallinna Gaia erakooli koduõppegrupina. Kogukonna liikmeid on u 100 inimest.

500-aastane Leedri küla asub Saaremaa vallas, Lääne-Saaremaal Lümanda piirkonnas. Küla umbes 60 elanikku on ajalooliselt harjunud tihedalt läbi käima ja suhtlema, kuna Leedri arhailises sumbkülas asuvad talud väikesel maa-alal „üksteise kukil“. Külas tegutseb Leedri Küla Selts 33 liikmega (vähemalt 1 inimene igast talust).

Teenuse, Luiste ja Urevere külad moodustavad Märjamaa valla Teenuse piirkonna. Rahvastikuregistri järgi elab 01.01.2021 seisuga Teenusel 75, Luistes 42 ja Urevere külas 10 inimest, kokku 127 inimest. Naisteühendus koos Teenuse külavanemaga vastutab kogukonna hoidmise töö eest.

Biotoopia on ajaloolise tähendusega kogukond, mille eesmärgiks on kunstide ja teaduste ühendamise kaudu luua uut teadmist ning valmistada pinda ette (mis võimaldab muuta väärtuseid ja käitumist) kultuurikriisi lahendamiseks. Biotoopia kogukond on värskelt tekkinud, aastal 2020 novembris. Biotoopia kogukond tegutseb füüsiliselt Tallinnas, kuid oma mõtteviisilt ollakse globaalsed. Kogukonnas on üle 150 liikme. Sinna kuuluvad kunstnikud, muusikud, filosoofid, teadlased, õpetajad, tudengid, õpilased, ettevõtjad, omavalitsuste eestvedajad ja teised inimesed (sh ka ettevõtted), kes toetavad Biotoopia väärtusi ja soovivad neid ühiskonnas levitada.

Aruvalla on 605-aastane küla. Suurema osa kogukonnast moodustavad pered, kes on elanud üksteise kõrval juba mitmendat põlve. Positiivne on see, et viimastel aastatel on ametlikult sisse kirjutatud inimeste arv pidevalt kasvanud, ulatub juba 162 inimeseni. Kogukonna ühtehoidmine pole sündinud iseenesest, vaid selle nimel on tehtud tööd juba 17 aastat. Aruvalla külaliikumine taasasutati 2004 a., mille tulemusena 2009 a. alustas tegevust Aruvalla Külaselts MTÜ. Külaseltsil on 63 liiget ja liikmete arv on pikka aega püsinud stabiilsena. Seltsi tegevuse peamine eesmärk on kogukonnatunde tõstmine ja arendamine läbi erinevate küla ühisürituste.

EELK Paistu Maarja koguduse tegutsemise üks eesmärk on Viljandi valda jääva kogukonna ühendamine erinevate tegevuste kaudu ning läbi teadmiste ja oskuste kasvu tugevdada kogukonna identiteeti, väärtustada eelkäijate tehtud tööd ja säilitada Paistu kihelkonna rikkalik kultuuripärand tulevastele põlvedele ja teavitada sellest Paistu külalisi. EELK Paistu Maarja koguduse kogukond on aktiivselt tegutsenud 2016. aastast alates. Paistu kogudusse kuulub 33 liiget, Paistu kogukonda kuulub ca 200 aktiivset inimest.

Kogukonnas on elanikke 89 ja aktiivseid kogukonna liikmeid on 30 inimest. Aastal 2007 loodi meie kogukonnas külaselts, mis tegutses aktiivselt 5 aastat ja siis hääbus. Siiani oli kogukonna areng seisuteel, kuni 2021 tulid kogukonna liikmed uuesti kokku ja valisid uue juhatuse, ning hakati kogukonna elu elavdama.

Äksi kogukond on Tartu vallas ja tegevused alevikus hakkasid elavduma 2020. aasta kevadel, kui koroonakriisi esimene laine ja suur isolatsioon läbi sai. Kevadel 2021 sai loodud MTÜ Äksi aleviku kogukond, mille eesmärk on rikastada ja arendada Äksi aleviku ja lähedal asuvate külade ning alevike kogukonnaelu. MTÜ-l on 19 liiget, kellest aktiivsemaid u 10. Kokku on kogukonnaliikmeid u 500.

Liiva-ATE kogukond tegutseb Võru linnas ning peamine kohtumispaik on Liiva-ATE loomemaja. Kogukonda kuuluvad nii Liiva-ATE majas ateljeed omavad või kunagi omanud loomeinimesed, kui ka paljud teised Võru linnas toimetavad kunsti- ja kultuuriinimesed. Kogukonnaliikmeid on u 25.

Kogukond tegutseb Lääne-Nigula vallas Kullamaa osavallas. Kullamaa kogukonda kuuluvad aktiivsed inimesed, kellele meeldib tantsida ja erinevaid tegevusi koos teha. Kogukonda kuulub nii lapsi, noori kui täiskasvanuid. Kõige suurem osa on noortel vanuses 8-18. Kogukond on tänaseks koos praeguse eestvedajaga tegutsenud juba veidi üle 10 aasta. Kogukonnaliikmeid on u 100.

Kondivalu kogukond on (Linnajaod Kondivalu, Lepiku ja Palermo) Rakvere linnas ja üldiselt Rakvere linna kogukondade liikumine tervikuna (MTÜ Rakvere Majaomanike Seltsi põhjal). Kogukonnategevusega Kondivalus alustati esimesi samme 2020.a. lõpul, avalikult hakati koos tegutsema 2021.a. mais peale koroonapiirangute leevenemist. MTÜ Rakvere Majaomanike Selts on tegutsenud mitukümmend aastat. Ajalooliselt esindab iga Rakvere linnajagu üks inimene, nn linnaosa vanem, kes siis koos moodustavad seltsi. Kondivalu kandis elab kuni 3000 elanikku.

Kogukonna aktiveerimiseks on loodud MTÜ Wäega Wärgi. MTÜ esindab gruppi kodanikke, kes loovad kogukonnaväärtusi Raplamaal Märjamaa vallas. Aktiivne, tegutsev osa kogukonnast on ca 30 inimest, kellest MTÜ ridadesse kuulub 8. Algselt oldi suunatud pärimuskultuuri viljelemisele (laul, pillimäng, käsitöö, Märjamaa Folgi toimkond). Tänaseks on tänu kogukonna toele ellu viimas suurt unistust ¬– valminud on pärimusmaja ja valmimas tegevusõu.

Kogukond tegutseb Tõrva vallas. MTÜ Ritsu külaselts on loodud aastal 2004 ning sellest ajast saadik on ühiselt tegutsetud. Linna külas (Ritsu) elab ligi 400 inimest, väga palju on noori peresid ja lapsi. Väga oluline on noorte kaasamist kogukonna tegevustesse. Noorte aktiivne kaasamine külategevustesse kasvatab lastes/noortes omanikutunnet, nad väärtustavad ja hoiavad külas tehtut. Noorte kaasamine kasvatab külaseltsile järeltulevat põlvkonda.

Jaanuaris 2021 avati Tartu Ronimisministeerium, mis on bouldering-tüüpi ronimiskeskus. Bouldering ronimine on ronimine seinal, mis ei ole kõrgem kui 4,5 meetrit ja kus ronijad saavad ronida erinevate raskusastmetega radadel individuaalselt. Kogu esimese tegutsemisaasta jooksul on keskus toiminud tänu sellele, et initsiatiivgrupp, kuhu kuulub 15-17 inimest, teeb pidevat koostööd, arutab läbi koolitus-, tegevus- ja turundusplaane ning aitab kaasa ürituste korraldamisele. Ronimiskeskust külastab pidevalt 350 inimest.

Kogukonna liikmed on Kodavere kandist pärit ja/või Kodavere pärimuskultuurist huvitunud inimesed, kes on asunud ajaloolise Kodavere kihelkonna territooriumile (vastab suures plaanis praegusele Peipsiääre vallale) elama. Kogukonnas tegeletakse Kodavere murraku elavdamisega, ajaloolise Kodavere kihelkonna pärimuse teadvustamisega omakandi inimeste hulgas ja ka selle tutvustamisega laiemale avalikkusele. Endise Pala valla inimesed on harjunud käima Pala kultuurimajas ja uut sisu saavas endises vallamajas (MTÜ Kodavere Pärimuskeskus). Kogukonna suuruseks on u 1000 elanikku.

Roela kogukond tegutseb Vinni Vallas Roela piirkonnas, mis koosneb Roela alevikust ja 10 külast selle ümber. Piirkonnas elab hetkel 742 nimest. 2004. aastal moodustati MTÜ Roela Kodukant, eesmärgiga kogukonna arengule kaasa aidata. MTÜ-sse  kuulub 32 liiget.

Jaanuaris tähistas Urvaste Külade Selts oma 25. sünnipäeva. Eestvedajad on vahetunud, aga ühingu põhikiri on laias laastus jäänud samaks – tähtis on kohaliku elu arendamine, pärandi hoidmine ja kohalikul toorainel põhineva toidukultuuri edendamine. Aktiivsemaid panustajaid on Antsla vallas Urvaste kandis (Urvaste, Kirikuküla, Koigu, Ruhingu, nüüdseks juba ka Lümatu küla) kümmekond, nemad omakorda haaravad tegevustesse sõpru, naabreid, lähikondseid. Põhiline tegevuspaik on Urvaste vana koolimaja, nüüdne seltsimaja. Kogukonnaliikmeid on u 225.

Maapäeva eesmärk on toetada maakogukondades tegutsevate vabaühenduste võimekust kujundada oma elukeskkonda, pidada tulemuslikku dialoogi kohalike omavalitsustega ning anda selleks neile häid eeskujusid, praktikaid ja tööriistu. Maapäeva otseseks sihtgrupiks on Eesti maapiirkonnas toimetavad kogukondlikud vabaühendused ehk külaseltsid ning muud kohalikul tasandil tegutsevad ühendused, kogukonnad ja võrgustikud. Eelkõige on fookuses viimase paari aasta jooksul loodud uued kogukondlikud ühendused, kes on toonud traditsioonilise teemade ja koostöö tegemise viiside kõrvale uusi ja rikastavaid käsitlusi.

VNEformadi eesmärk on avalikes huvides tegutsevate venekeelsete vabaühenduste suurenenud võimalused ja oskused omavahelise efektiivse, loova, tugeva ning usaldusväärse koostöö arendamisel organisatsiooni tegevusvõimekuse ning mõju tõstmiseks läbi võrgustumise ning omavahel kogemuste vahetamisel.

VNEformat ehk kogemusõppepäevad on venekeelsetele vabaühendustele.

Arvamusfestival panustab tugevamasse osalusdemokraatlikku kultuuri ja suuremasse

kodanikuteadlikkusse, kaasates sadu vabaühendusi ja kümneid tuhandeid inimesi teadmiste põhisesse ja

kultuursesse avalikku arutellu, kujundades üheskoos kaasavalt ja uuenduslikult poliitikat ning võimestades vabaühendusi ja nendevahelist koostööd.

Sihtgrupid: Ideid esitavad ja arutelusid korraldavad vabaühendused; Osalejad ja järelkuulajad; Noored; Poliitikakujundajad; Meedia.

Teeme Ära talgupäeva eesmärk on panustada Eesti kodanikuühiskonna arengusse, kasvatades eestimaalaste ettevõtlikkust, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetades nende aktiivsuse suurenemist ning kogukonnaliidrite kujunemist.

Sündmuse eesmärgid: Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni areng on koostöös valdkonna ökosüsteemi ehk tegevuskeskkonna osapooltega viidud uuele tasemele. Sotsiaalseid ettevõtteid on võimendatud ja ühiskonna teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest on tõusnud.

Sihtgrupid:

• Sotsiaalsed ettevõtted (OÜ, SA, MTÜ) ja ettevõtjad – sündmuse eesmärk on aidata kaasa sotsiaalsete ettevõtjate arengule, pakkudes võimalust saada osa praktilistest töötubadest, koolitustest, paneelidest ning tulla enda tegemisi (teenuseid, tooteid jms) esitlema.
• Elanikud vanuses 25-45, kes on teadlikud sotsiaalsest ettevõtlusest.
• Elanikud vanuses 25-45, kes pole veel teadlikud sotsiaalsest ettevõtlusest.

Rakvere jalgpalliklubi Tarvas noortetöö treeningmetoodika väljatöötamine teaduslike aluste põhjal.

Projekti tulemusel on välja selgitatud võimalused ja koostatud lähiaastate tegevuskava, kuidas viia Eesti aja- ja kultuuriloolise sisuga palverännutee (Piritalt Vana-Vastseliina) looduslikud ja virtuaalsed väljundid uuele, kaasaegsele tasemele – kaasamaks ja harimaks seeläbi enam nooremat ja laiemat sihtrühma.

Projekti eesmärgiks on MTÜ Jalgpalliklubi FC Elva finantsvõimekuse, jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks koostada kaasaval meetodil FC Elva äriplaan ja finatsprognoosid eliitmängija teenuse pakkumiseks.

Välja on selgitatud Meeri Küla Arendamise Seltsi omatulu teenimise võimalused ning koostatud tegevuskava.

Projekti eesmärgiks on MTÜ Papaver jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks läbi viia ühingu arenguvajaduste terviklik kaardistus ja koostada kaasaval meetodil Papaveri arenguhüppe tegevuskava, et täita tulemuslikumalt ühingu eesmärke.

Luua innovaatilisel kontseptsioonil põhinev kommunikatsiooniplaan (sh tegevuskava), mis võimaldab TASi väärtustel põhinevat, mitmesuunalist ja tasakaalustatud kommunikatsiooni ning toetab liikmete omavahelist võrgustumist ja kompetentside ülekannet.

Keskonnaõiguse Keskusel on konkreetsed ja omavahel seostatud mõjueesmärgid, mis toetavad organisatsiooni selgepiirilist kuvandit ühiskonnas ja aitavad KÕKi mõju kommunikeerida ning sisuliselt suurendada.

Projekti eesmärgiks on koostada koosloome meetodil organisatsoonile arengukava täiendamiseks, vabakonna organisatsioonidega koostöö arendamiseks ja uueks arenguhüppeks tegevuskava.

Projekti eesmärgiks on luua Peace Action Community Estonia (PACE) MTÜ-le tegevuskava mobiilse
rahuhariduskeskuse arendamiseks, mis panustab rahukultuuri ja rahuhariduse edendamisesse Eestis
elavate noorte ja noorte täiskasvanute seas.

MTÜ-l Cats Help on selge kommunikatsiooni- ja turundusplaan aastateks 2021-2022, mille abil kasvab igakuine stabiilne rahavoog ning jõuame uute hoiu- ja päriskodudeni ning saame aidata rohkem abivajavaid loomi – eelkõige kasse.

Projekti eesmärk on luua sise- ja väliskommunikatsiooni plaan, läbi mille tutvustada laiemale avalikkusele, nii olemasolevatele kui ka uutele liikmetele ning koostööpartneritele ja potensiaalsetele toetajatele THPNÜ olemust ja tegevust.

Tegevuskava meditsiinilistel põhjustel juuksed kaotanud inimestele nõustamis-, toetamis- ja tugiteenuste välja töötamiseks.

Projekti eesmärgiks on mittetulundusühingu Raplamaa Jalgpallikooli jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks koostada kaasaval meetodil ühingu turunduse tegevusplaan (turundus- ja kommunikatsiooniplaan), et täita tulemuslikult ühingu eesmärke.

Projekti eesmärgiks on läbi ühingu strateegilise analüüsi valmiv „Padaoru Kriisikeskuse“ tegevus- ja arengukava

Projekti käigus luuakse ühingule Korruptsioonivaba Eesti sihtrühmapõhine muutuse teooria, pannakse paika projektide ülesed mõjuindikaatorid ja täpsustatakse ühingu strateegilisi põhisõnumeid, mille abil tugevneb ühingu strateegiline planeerimine ja paraneb väliskommunikatsioon.

MTÜ Hüüru Külaseltsi kogukonna poolt on koostatud arengukava aastateks 2021-2026.

MTÜl Kogo Galerii on selge nägemus, vajalikud teadmised ja kogemused ning võrgustik, et suurendada oma ühiskondlikku mõju läbi laiendatud publikuprogrammi.

Tuula ja Pällu küla uue arenguprogrammi 2021-2025 koostamine, sealhulgas ühingu sihtrühmade ja nende vajaduste väljaselgitamine ning uue kodulehe, kui peamise kommunikatsioonikanali jaoks briifi ja tegevuskava koostamine.

Projekti tulemusena on mittetulundusühingul Suuremõisa Loss selge visioon, missioon ja tegevuskava ning äriplaan, et kaasa aidata mõisakompleksi arendamisele kogukonna- ja turismikeskusena.

Tegevuskava juuksuriteaduste lülitamiseks lastaia ja põhikooli õppekavasse. Ole juukseteadlik

Kupatama Motorsport OÜ arenguhüppe ettevalmistamine Kagu Eesti (keskusega Missos) ekstreemspordi ja vabaaja keskuse tegevus- ja äriplaani koostamise tulemusena.

Projekti väljundiks on organisatsiooni arenguvajaduste analüüsi ja teenuse arendamise tulemustel põhinev arenguplaan.

Projekti tulemuseks on Rakendusliku Antropoloogia Keskuse äriplaan, millest lähtumine aitab tagada käibe kasvu vähemalt 20% aastas, aitab tagada organisatsiooni jätkusuutlikkuse nii finantsiliselt, pakutava teenuse kvaliteedi kui organisatsiooni juhtimise vaates ning sellest tulenevalt aitab panustada RAKi tegevuse mõju kasvu.

Mittetulundusühing Eesti Theravaada Sangha arenguhüppe ettevalmistamine WDS Aegna Meelearenduskeskuse tegevus- ja äriplaani koostamise tulemusena.

Eesti Tsöliaakia Selts (ETS) valmistub arenguhüppe kaudu jätkusuutliku ja kvaliteetse koolitussüsteemi loomiseks ning sellega seoses tuleb selgitada välja ja analüüsida arenguhüppe projekti elluviimise jaoks vajalike vabatahtlike ja tasustatud seltsi liikmete motivatsiooni- ja toetussüsteemi fookust, vabatahtlike värbamise kommunikatsiooni-strateegiat ning panna paika seeläbi arenguhüppe tegevuskava.

Valmistada ette Kodavere Pärimuskeskuse tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks, mille alusel saab endisest Pala vallamajast välja arendada atraktiivse külastuskeskuse, teadmisi vahendava kompetentsikeskuse ning ainulaadse teemamuuseumi oma eripäraste toodete ja teenustega.

Organisatsiooni ning sihtrühmade vajadusi ja võimalusi analüüsides on kõiki osapooli kaasates koostatud arengukava, et valmistada ette arenguhüpet, mis suurendab organisatsiooni tegevusvõimekust ja olulisust.

Projekti tulemusena on läbi viidud kolmeosaline sisekoolitus ning koostöös partnerite ja kogukonnaliikmetega valminud MTÜ Tartu Koidu Keskuse järgmise aasta tegevuskava.

Projekti eesmärgiks on tõsta Otepää valla külade suutlikkust teha eesmärgistatud koostööd, kaasata elanikke ning parandada Otepää vallakodanike elujärge.
Projekti tulemusena valmib kogukondliku tegevuse arengukava, mis saab sisendi ressursside ja vajaduste kaarditsustest ja sihtrühma aruteludest.

Projekti eesmärgiks on luua eeldused Eesti Naisliidu tegevuse ühiskondliku mõju suurendamiseks. Soovime koostada arenguvõimaluste kaardistamise ja koostada kava, mille alusel suurendada organisatsiooni kommunikatsioonivõimekust, aidates kaasa väärtuste ja tegevuste laiemale kajastusele.

Välja on töötatud Eesti Vabaharidusliidu koolitus- ja kompetentsikeskuse sotsiaalse ettevõtluse äriplaan koos finantsprognoosidega 2021-2023.

Projekti eesmärgiks on Raikküla mõisa peahoones laiemale avalikkusele kultuuriteraapiliste teenuste käivitamiseks äriplaani (sh finantsprognooside) koostamine ja läbi selle MTÜ Raikküla Mõisa majandusliku võimekuse tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Projekti eesmärk on, et projekti lõpuks on ühingul läbimõeldud mõju hindamise strateegia, metoodika ja kava mis toetavad organisatsiooni võimekust saavutada ning vajadusel kaasajastada või täiendada oma põhikirjalisi eesmärke.

Uuendada Johannes Mihkelsoni Keskuse tegevus- ja arengukava, kus on eriline rõhk rahastusallikate mitmekesistamisel ning teenuste planeerimisel uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ja eesti keelt mittekõnelevatele isikute toetamiseks.

Urvaste Külade Seltsil on valminud tegevuskava käsitöö ja toiduvalmistamise kompetentsi jagamiseks ning e-turunduse edendamiseks.

Projekti tulemusena on valminud EPNÜLi liikmetele individuaalsed koolituskavad, mis
suurendavad nende digipädevust ühiskonnaelust osavõtmisel.

Luua koolituskava noortele vene keelt kõnelevate kinokriitikutele. Koolituskava vähemalt kahe aasta perspektiivis.

• Anda teadmisi demokraatia kujunemisest Eestis ja avada kodanike rollist selles protsessis;
• Arendada kodanikuks vajalikke oskusi, et ühiskonnaelu jälgimine ja selles osalemine oleks neile kergem.
• Tõsta inimeste huvi ja tegutsemisaktiivsust kodanikühiskonna valdkonnas.

• On loodud ja tugevdatud koostöö vabaühenduste vahel selleks, et mitteformaalse keskkonna abil ning
• „võrgustamise“ kaudu toetada vabaühenduste arengut, mõju suurendamist ning mittetulundusühenduste juhtide ning liikmete motivatsiooni tõstmist lisaväärtuste loomisel.
• On antud venekeelsetele vabaühenduste esindajatele õppimis-, kogemuste vahetamis- ning osalemisvõimalusi projekti põhieesmärkide saavutamiseks ja aktiivsuse tõstmiseks, luues keskkond, kus nad leiavad võimalusi arutelude läbiviimiseks ning omavahelise dialoogi käivitamiseks.
• Organisatsioonide esindajate motivatsioon muutuste elluviimisel nii enda sihtrühma jaoks kui ka enda organisatsioonis on suurenenud.
• Sündmuses osalenud vabaühenduste esindajate organisatsioonide analüüsimine ning arenguvajaduste väljaselgitamiseks on teadmised kasvanud.

Taotleja põhikirjaline eesmärk on edendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Olulisim ühiskondlik probleem, mida lahendame, on arutelukultuuri polariseerumine ja radikaliseerumine: eriti avalikus arutelus väljenduvad kultuurilised ja väärtuselised konfliktid, mille alged on ühiskonnagruppide sotsiaalmajanduslikes väga erinevates kogemustes/eluoludes ning laiemalt üldise muutuste tempo ja tuleviku osas ebakindluse tunde märgatava kasvuga (nii indiviidide, organisatsioonide, institutsioonide kui ka riikide tasandil).

Problemaatikat on kõige paremini käsitletud 2015. aasta inimarengu aruandes “Lõksudest välja?” ja uuringu Mina.Maailm.Meedia viimases aruandes “Eesti ühiskond kiirenevas ajas”. Nendes ühiskonnaülestes (ja isegi globaalsetes) katsumustes ei ole erinevad ühiskonnagrupid piisavalt kiiresti kohanenud – seetõttu keskendume erinevate sihtgruppide ja nende omavahelise koostöö ning suhtlemise võimestamisele. Tarbimiskultuur ja heaolu kasv on viinud kodanikud mugavasse tarbija rolli, ning Arvamusfestivali üks eesmärke on inimestes äratada aktiivse, julge, osaleva kodaniku hoiakud ja tegutsemine.

Vabaühendused kui ühiskonnas vast tugevaimad missiooni ja väärtuste nimel töötavad osalised on potentsiaaliga tasakaalustada/pehmendada väärtuskonflikte, aidata ühendada polariseerunud osapooli – see eeldab aga spetsiifiliste oskuste arendamist, et muuhulgas taastada erinevate gruppide vaheliste arutelude tasakaalustav, ühendav, edasiviiv ja lahendustele suunav kvaliteet.

Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs (2018) näitab pigem koostöö vähenemist vabaühenduste endigi vahel, mis vajab samuti tegelemist. Ka pole oluliselt paranenud vabaühenduste ja kodanike osalemine otsustes. Suursündmuse üks olulisi lähtepunkte ongi seega Arvamusfestivali põhitähelepanu osutamine just arutelude korraldajatele ja juhtidele: töötame sihtgrupiga, kel on tugevaim potentsiaal, eriti omavahelises koostöös, polariseerunud ja radikaliseerunud arutelukultuuri pehmendada; edendada kodanikuharidust ja kodanike osalust.

2012. aastal esimest Arvamusfestivali ette valmistades arvasime, et Eestis on suur probleem inimeste osaluse, arutelukultuuri ja kodanikuharidusega. Alles 2015. aastast kuni tänaseni oleme hakanud nii Eestis kui globaalselt (rändekriis, kooseluseadus, Trump, Brexit, parempopulismi võidukäik ja üldine kodanikuruumi ning demokraatia kahanemine) selle probleemipuntra tegelikku ulatust nägema ja tema halvemaid stsenaariume ette kujutama.

Arvamusfestival panustab seega tugevamasse osalusdemokraatlikku kultuuri ja suuremasse kodanikuteadlikkusse, kaasates sadu vabaühendusi, kümneid tuhandeid inimesi ja sadu noori teadmistepõhisesse ja kultuursesse avalikku arutellu, kujundades üheskoos kaasavalt ja uuenduslikult poliitikat ning võimestades vabaühendusi ja nendevahelist koostööd.

Noortefooruumi ja noore vabatahtliku tegevuspäeva ühe tähtsa eesmärgiks on toetada eesti keelt mittekõnelevate noortelanikonna ühiskondliku aktiivsust ja vabatahtliku tegevust ning suurendada noorte teadmisi ja oskuseid, et mõjutada neid tegutsema hoolivana, kaasava kodanikuna. Noortefoorumiga võimestame noori kaasa rääkima kohaliku tasandi otsustusprotsessides ning julgustame neid osalema vabaühenduste elus ja demokraatlikes otsustusprotsesside (läbi osalus 2021 KOV valimistel).

Noortefoorum ja noore vabatahtliku tegevuspäeva eesmärgiks on toetada eesti keelt mittekõnelevate noortelanikonna ühiskondliku aktiivsust ja vabatahtliku tegevust ning suurendada noorte teadmisi ja oskuseid ning julgustada noori koostöös vabaühendustega/riigiasutustega oma ideid täiustama ja ellu viima seistes oma huvide eest oma kodukohas.

Suursündmus on mõeldud 16+ aastastele tegusatele ja aktiivsetele noortele ja vabaühenduste esindajatele, kes soovivad panustada Eesti ühiskonna edendamise ning kes ihkavad oma häid mõtted teoks teha. Noored, vabaühendust, riigiasutused ja eksperdid kaasatakse põhiliselt 4 suurtest piirkondadest Virumaa, Tartumaa ja Harjumaa ning Pärnumaa aga muidugi kutsutatakse esindajad kõikidest teistest Eesti piirkondadest, et tagada vabakonna tsirkilatsiooni ning toetada piirkonda ja valdkonnaüleseid tuleviku algatusi.

Anton Pilitsin
anton@peacechild-estonia.org
info@peacechild-estonia.org

Teeme Ära talgupäeva eesmärk on panustada Eesti kodanikuühiskonna arengusse, kasvatades eestimaalaste ettevõtlikkust, tugevdades kohalikke kogukondi ja toetades nende aktiivsuse suurenemist ning kogukonnaliidrite kujunemist. Üle-eestilise talgupäeva iga-aastane korraldamine sarnase mahu ja nähtavusega aitab ühiskonnas hoida ning kasvatada sotsiaalset kapitali, samuti suurendada ühiskonna sidusust ja turvatunnet, pakkudes ühtlasi kasvulava uutele aktiivsetele kodanikele.

Talgupäeva põhiformaat ei muutu – vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks on iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise. Talgupäev on oodatud, tuttav ja turvaline. Kavas on jätkata väärtuspõhise kommunikatsiooniga, mille keskmes on eluliste väärtuste esiletoomine. Eesmärk on rõhutada tegemiste sügavamat sisu ja tähendust. Selleks saavad talgupäeva kommunikatsioonis sõna tavalised inimesed, kes jagavad eelmistel talgupäevadel erinevates Eestimaa paikades saadud kogemusi ja kutsuvad eestimaalasi kaasa lööma.

Talgupäeva püsiv vorm ja järjepidevus on muutnud selle paljudele nii üleriiklikul kui ka kohalikul tasandil olulistele ettevõtmistele sobivaks väljundiks ja toonud igal aastal kaasa uusi koostööalgatusi ning fookusteemasid, mida talgujuhtidele välja pakume. Fookusteemad lisavad kogu sündmusele uudisväärtust ning pakuvad soovijatele võimalusi uuteks talgutöödeks.

Saabuv 2021. aasta on eripärane – kui lähikuudel olud sündmuste korraldamist arusaadavalt ei soosi, siis suure tõenäosusega on kevade saabudes värskes õhus ürituste korraldamine taas kohane ja turvaliselt võimalik. Näeme selles ühelt poolt head võimalust – olla üle pika aja esimene (või üks esimesi) suursündmus, oodatud võimalus kogukondades üle Eesti koos olemise ja ühise tegutsemise rõõmu tunda. Teiselt poolt aga ka suur vastutus – olud pole kindlasti päris endised, suurt tähelepanu tuleb pöörata ohutusele ning kõigile osalejatele kindlustunde andmisele. Meil on üle Eesti 2000 korraldajat (ehk talgujuhti), keda peame toetama ja aitama nõu ja jõuga, kuidas muutunud oludega kohaneda ja riskid maandada.

• Tõsta vene keelse elanikkonna ja vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsioonide motivatsiooni
• Edendada Põhja-Eestis teadlikkust venekeelse elanikkonna ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide kaasatusega seotud probleemidest.
• Edendada koostööd Põhja-Eestis tegutsevate eestikeelse suhtluskeelega ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
• Taas käivitada vene keelt suhtluskeelena kasutavate mittetulundusühenduste Kodanikuühiskonna võrgustik, mis toetaks vene keelt suhtluskeelena töötava vabaühenduse ning kodanikuühiskonna arengut ja mittetulundusühenduste omavahelist koostööd.
• Esitada oma ettepanekuid Sisseministeeriumile, IVOLile, IVEKile ja KOVide juhtkonnale (sh. ka Ida-Viru Maakonna Arengukava kodanikuühiskonna alast täiendavad ideed/algaatusi) kuidas paremeni kaasata ja pidada koostööd vene keelt suhtluskeelena kasutavate organisatsiooniga, vastavalt sihtgrupi vajadustele.

• Venekeelse suhtluskeelega mittetulundusühendused ja sihtasutused Põhja-Eestist 2/3 osalejatest
• Põhja-Eestis tegutsevad eestikeelse suhtluskeelega ühendused ja sihtasutused 1/3 osalejatest. Nende kaasamise eesmärgiks edendada koostööd eesti- ja venekeelse suhtluskeelega organisatsioonide vahel.
• Eestikeelsed organisatsioonid Üle-Eestis, kellel on soov arendada koostööd venekeelse vabaühendustega ja aidata ühiskoostöö arengule.

Lihtsad masinad teaduses, tehnikas, inseneritöös ja matemaatikas – STEMaP projekt sündis mitmetes riikides tunnetatud vajadusest, et teadusainete õppimise ja õpetamise suurendamiseks tuleb teha rohkem. Õpilaste huvi suurenemine STEM-hariduse vastu, eriti keskkooli tasemel, on protsess, mille põhjuseid mõjutavad erinevad tegurid. Soovime murda trendi, kus õpilaste suhtumine teadus- ja tehnoloogia-alastesse ainetesse koolis on pessimistlik. Teeme seda, luues huvitavaid, kaasahaaravaid ja innovaatilisi õppematerjale füüsika ühe tähtsa osa – lihtsate masinate – mõistmiseks.

Eesmärgiks on muuta loodus- ja matemaatikaõpetus koolides uurimispõhisele tegevusele avatumaks. Just nendele punktidele on STEMaP projekt keskendunud. Projekt määratleb lihtsad masinad eriti sobivaks STEM-haridusele, vähendades samas soolist ebavõrdsust. Lihtsa masina abil kavatseme kasutada mitmesuguseid elementaarmehhanisme, mida varem peeti kõigi masinate elementideks, sealhulgas kang, ratas ja telg, kalle, kiil ja kruvi.

Projekt toimub viies EU liikmesriigis, milleks on Itaalia, Kreeka, Läti, Eesti ja Poola. Tegemist on Erasmus+ projektiga, (Taustinfot leidub Erasmus+ projektide andmebaasist: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects/eplus-project-details/#project/2018-1-IT02-KA201-048443).

Osalejad projektis koosnevad nii noorsootöötajatest, õpetajatest kui ka õpilastest. Otseselt jõutakse Eestis projekti leviürituste kaudu rohkem kui 30 õpetaja, noorsootöötaja või haridustöötajani. Needsamad õpetajad, jt. projektis osalejad osalevad kohtumisetel nii Eestis kui ka projekti partnerriikides. Õpetajad kasutavad projekti käigus omandatud teadmisi ja loodud materjale õppetöös Eestis.

Projekt “Towards inclusive and sustainable Europe“ toimub 01.03.2021 kuni 31.08.2022. Üritused toimuvad Saksamaal, Eestis, Hispaanias, Kreekas, Rootsis ja Belgias.

Projekti eesmärk on tõsta teadlikkust sisserändajate ja vähemuste täieliku kaasamise tähtsusest kodanikuühiskonda ning tagada, et nad mõistaksid ja hindaksid inimeste erinevate maailmavaadete, tavade ja eluviiside normaalsust. Lisaks on projekti eesmärk toetada rändajate ja vähemuste kogukondi nende õiguste ja kohustuste teostamisel ühiskonnas, samuti kogukonda kuulumise tunde edendamiseks kohalikul tasandil ja Euroopas.

Lisa-eesmärgiks on tõsta teadlikkust ja tähistada vähemuste ja sisserändajate osalemist kohalikul tasandil ja laiemas Euroopa kogukonnas. Aktiivse kodakondsuse nädal sisaldab: kontserte, kultuuridevahelist laata, loomingulisi töötubasid ja rahvusvahelist konverentsi. Selle ürituse ümber on meie eesmärk luua mitteametlik võrgustik organisatsioonidest, valitsusasutustest ja aktiivsetest kodanikest, kes töötavad kohapeal koos sisserändajate ja vähemustega.

Projekti sihtgrupiks on Euroopa Liidus elavad isikud (immigrandid, pagulased ja vähemused) ning  kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad hariduse, kultuuri, inimõiguste või migrantide ja vähemuste küsimuste eest võitlemise valdkonnas, nagu õigused, esindatus, juurdepääs, kaasamine ja muud.

Projekti põhijooneks on kultuuridevaheline dialoog sisserändajate ja vähemuste (etniliste või muude) kogukondade kaasamisel kaasatud partnerite sees ning esindajate kaasamine partnerriikidest üle Euroopa, et tõsta teadlikkust ning edendada sallivust ja mõistmist. Veelgi olulisem on, et meie kõigi tegevuste eesmärk on võidelda migrantide ja vähemusrühmade häbimärgistamise vastu. Meetod, mida peame selles osas kõige tõhusamaks, on positiivne tegevus, mis rõhutab sisserändajate ja vähemuste positiivset panust kohalikul ja Euroopa tasandil.

Projekti on kaasatud 12 riiki: Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Belgia, Saksamaa, Holland, Hispaania, Portugal, Slovakkia ja Kreeka. Kokku osaleb projektis 505 inimest.

• koguda ja jagada lugemispesade kogemust (keskkonnad, meetodid ja tegevused) lugude, foto- ja videonäidete, soovituste ning õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud teoreetilise tausta (käsiraamatu) kujul;
• viia läbi pesade lugemiskeskkonna ja -meetodite teaduspõhine uurimine, et siduda teooria ja praktika ning edendada tõenditel põhinevat lähenemist kirjaoskuse arendamisele, sealhulgas töötada välja enesehindamise kriteeriumid;
• töötada välja ja kohandada iga riigi jaoks metoodiline materjal laste kirjaoskuse arendamise toetamiseks;
• külastada vastastikuseks õppimiseks osalevate riikide haridusasutusi, kus eesmärgipäraselt arendatakse tänapäevast toetavat õpikeskkonda;
• tugevdada valdkondadevahelist koostööd toetavate õpikeskkondade loomiseks ja kasutamiseks lasteaedades, raamatukogudes ja koolides;
• tõsta ühiskonnas teadlikkust kirjaoskusest kui kodanikuaktiivsust kindlustavast põhioskusest ja kõige olulisemast õpioskusest.

SCULT Point Euroopa Komisjoni Erasmus+ koostööprojekti veab eest Eestist välja kasvanud Rahvusvaheline Spordivabatahtlike Liikumise SCULT (SCULT Sihtasutus). Projekti fookuses on liikumisharrastust elavdav ja tööturgu arendav SCULT Point platvorm, mis viib kokku treenerid ja spordimentorid ning nende (potentsiaalsed) õpilased, kasutades unikaalset digitaalset keskkonda, mis käesoleva projekti raames välja arendatakse ning piloteeritakse. Projekt elavdab samaaegselt liikumisharrastuse turu nõudluse ja pakkumise poolt. Ühelt poolt saavad SCULT Point platvormi kaudu treenerid ja spordimentorid (sh endised sportlased) lisavõimaluse oma teenuseid osutada ja sissetulekut teenida. Teisalt aitab lahendus kaasa targemale sporditegemisele, võimaldades inimestel lihtsamat ja paindlikumat (ning ka soodsamat) ligipääsu liikumisharrastuse ja sporditegemise nõustamisele.

SCULT Point projekt kestab kolm aastat ajavahemikus 1.01.2021 kuni 31.12.2023. Projekt viiakse ellu kuue riigi koostöös – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Taani ja Türgi. Eestist osalevad projektis lisaks SCULT Sihtasutusele Eesti Koolispordi Liit, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool ja Voose Kõrts MTÜ. Lätist on projekti partneriks University of Applied Sciences RISEBA, Taanist International Sport and Culture Association ISCA ja Leedust Vilnius University of Applied Sciences. Türgi partneriks on University of Ankara ja Soome partneriks Southern-Eastern Finland University of Applied Sciences XAMK.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:
(a) arendatakse välja SCULT Point digitaalne keskkond (süsteem ja kasutaja aplikatsioon), mis toetab SCULT Pointi projekti käivitamist ja tööd;
(b) viiakse partnerriikides läbi turule sisenemise taustauuringud;
(c) piloteeritakse SCULT Point lahendust Eestis;
(d) valmistatakse ette lahenduse rahvusvahelistumine partnerriikidesse;
(e) viiakse läbi digitaalmeedia kampaania SCULT Point lahenduse turundamiseks;
(f) korraldatakse Eestis kaks kogemuste jagamise sündmust 2021. ja 2023. aastal.

• Koostöö kogukonna, turismi  arenguga tegelevate ühenduste ja väikeettevõtjate ning teiste turismiarendusprojektide vahel;
• toote- ja võrgustiku arendamise töötoad Lätis ja Eestis (eraldi ja koostöös), õppereisid naaberriikides;
• militaarpärandi objektide ja läheduses asuvate turismiteenuste kohapealsed kontrollkäigud ja tootekirjeldused;
• kohalikke sihtrühmade kaasamine tootearendusse, ajaloolise teabe kogumine sihtkohtades (ajaloolised dokumendid, inimeste mälestused, fotod, kaardid jne);
• objektide valik Eestis ja Lätis, mis kaasatakse militaarse pärandi turismitoodete turundustegevusse;
• töötatakse välja militaarpärandi toote visuaalne identiteet ja objektide tähistamine ühise visuaalse identiteedi infosiltidega;
• objektide infrastruktuuri arendamine;
• ühise turundusplatvormi areng:  veebisait, turundusväljaanded, infobrošüürid;
• toote reklaamimine, turundus potentsiaalsetele turistidele ja turismifirmadele.

Projekti põhieesmärk on tõsta noorte / kogukonna liirdite meediaoskusi ja teadmisi kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse vallas ning ületada stereotüüpe tõrjutusriskiga rühmade kohta meediumitoodete arendamise kaudu (meediasisu ühisloome – intervjuud, blogi, YouTube’i kanal, artiklid, avalik arvamus, isiklikud lood ja sotsiaalse meedia tööriistakast) tehes koostööd kohalike meedia väljaandetega ja koolitades noori ajakirjanikke / üliõpilasi võltsuudiste ja rassismiga võitlemiseks.

Projekti sihtrühm on kohaliku kogukonna arvamusliidrid / esindajad (vanuses 18–60 aastat), erineva rahvuse ja majandusliku taustaga noored (vanuses 18–35), sh erivajadustega ja enamasti venekeelse publikuga noored. Julgustatud pn ka professionaalsete ajakirjanike osalemine sihtrühma inspireerimiseks. Lisaks on sihtrühmaks ka piirkonna koolide, Tallinna Ülikooli, Balti Filmi- ja Meediakooli õpilased (mitteprofessionaalse meedia kaasasutajad) ning vabakonna ühendused (s.h. inimõiguste, meedia ja noorsootöö valdkonnas töötavate organisaatsioonid). Kohalikke kogukonnajuhte ja noori on kaasatud peamiselt Harjumaalt (Paldiski, Tallinn (eriti Lasnamäe linnaosa) ja Ida-Virumaalt (Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Iisaku, Narva-Jõesuu ja Narva). Projekt hõlmab peamiselt vähemalt 75% venekeelsetest publikutest. Projekti sihtrühmad, mis esindavad ka tõrjutuse riskigruppe (erivajadustega inimesed ning noored, kes seisavad silmitsi struktuuriliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete barjääridega), eeldame osalejate koguarvust umbes 25% nende rühma esindajatest.
Projektis osaleb otseselt kuni 120 inimest, lisaks kaudsed osalejad.

Projekti peamised huvigrupid on kohalik / piirkondlik meediaväljaanne, kohalikud omavalitsused ja kogukonna organisatsioonid, noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikul tasandil tegutsevad koostöövõrgustikud ja sotsiaalvõrgustikud.

Projektist kasusaajad on noored (ja nende vanemad), noorte-, haridus-, kultuuri-  ja spordiorganisatsioonid, kohaliku kogukonna arvamusliidrid ja ühiskond laiemalt, kohalikud ja piirkondlikud meediaorganisatsioonid, samuti kohalikud omavalitsused / huvitatud asutused.  Sihtrühma kaasamisel võtame arvesse soolist võrdõiguslikkust, geograafilist esindatust ja osalejate motivatsiooni.

Projekti kestvus: Jaanuar – Märts 2021.

Kaasatud on partnerid ja eksperdid Eestist, Lätist ja Ühendkuningriigist.

1. Suurendada teadlikkust ja edendada seksuaalse ahistamise, stereotüüpide ja homofoobse diskrimineerimise ennetamist ning vähendada teadvustamatut kallutatust õpetajate, töötajate, õpilaste ja perede vahel.
2. Arendada ja levitada õpetajatele ja töötajatele praktilisi vahendeid seksuaalse ahistamise ja soolise vägivalla tuvastamise ja ennetamise valdkonnas.
3. Harida ja koolitada õpetajaid ja töötajaid, et nad saaksid toetada soopõhise vägivalla ohvreid ja julgustada neid juhtumitest teatama.
4. Jälgida ja parandada soolise vägivalla alaste meetodite rakendamise olukorda Euroopa koolides ja ülikoolides.
5. Tugevdada kooli ja ülikooli töötajate rolli seksuaalse ahistamise ja soolise diskrimineerimise vastases võitluses.

• Mitmekeelne veebihindamise tööriist koolidele ja ülikoolidele koos avatud hariduse interaktiivse andmebaasi ressurssidega;
• kvaliteedimärk miinimumstandarditele vastavatele koolidele, kes pakuvad tööriistu ja ressursse anonüümselt juhtumitest teatamiseks;
• suunised ja parimad praktikad koolidele seksismi ja ahistamise avaliku poliitika kujundamiseks;
• suutlikkuse suurendamise juhendamine ja veebipõhine abi organisatsioonide võimestamiseks, lähtudes olemasolevatest koolitöötajate tugevustest ja oskustest.

Keskkonnaõiguse Keskus kuulub Justice & Environment (JE) rahvusvahelisse võrgustikku koos keskkonnaõiguse valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega 14 Euroopa riigist (http://www.justiceandenvironment.org/about-us/). Projektitoetus on antud selleks, et Keskkonnaõiguse Keskus saaks osaleda JE võrgustiku töös, osaleda võrgustiku üle-Euroopaliste eesmärkide täitmises ning vahendada Euroopa keskkonnaõiguse kogemust Eestisse ja omakorda anda Eesti keskkonnaõiguse alast sisendit välispartneritele. Võrgustiku fookusteemadeks on muuhulgas Aarhusi konventsioon (ehk ligipääs õigusemõistmisele), keskkonnamõjude hindamine ja kliimamuutused. Keskkonnaõiguse Keskus osaleb õiguslike analüüside koostamisel, ühisprojektides, võrgustiku koosolekutel, ühiste pakkumiste tegemisel ja kommunikatsioonitegevustes. Projekti rahastajaks on JE võrgustik, kes on samadeks tegevusteks ja võrgustiku arendamiseks saanud toetust LIFE+ EASME programmist ning selle projekti vahendite alusel toetatakse oma liikmete võimekust osaleda rahvusvahelises koostöös ja võrgustiku tegevustes.
Projekt kestab kuni 31. detsember 2021.

International Projects Forum ehk IPF on BEST-i suurim rahvusvaheline projektide ja üleüldise töö arendamise konverents. IPF-i eesmärgiks on tuua kokku BEST-i rahvusvahelised liikmed, sealhulgas rahvusvaheline juhatus, koordinaatorid, osakonna juhid ja rahvusvaheliste projektide tiimiliikmed. Kokkusaamise eesmärgiks on arutada organisatsiooni toimimist, analüüsida poolaasta jooksul tehtud tööd, lahendada probleeme ning mõelda edasistele plaanidele, kuidas organisatsiooni projekte arendada, tagada nende jätkusuutlikkus ning atraktiivsus tudengite ja ettevõtete seas. Projekti analüüs ja probleemide lahendamine toimub läbi töötubade/ koolituste.

Konverents toimub 10.-15. veebruaril ja sellest võtab osa 71 inimest. Vahetult enne ja pärast konverentsi toimuvad väiksemad töötoad (ITDM, PRE ja POST IPF).

PRE IPF kestab 3 päeva vahemikus 8.-10. veebruar ja selle eesmärgiks on rahvusvahelisel juhatusel ja koordinaatoritel vahetult enne ürituse toimumist kogu konverents koos töötubadega ette valmistada, konverentsi ruumidega tutvuda ning Eesti korraldustiimiga ürituse detailid läbi rääkida. PRE IPF-il on osalejaid 17.

POST IPF kestab 2 päeva vahemikus 15.-16. veebruar ja selle eesmärgiks on rahvusvahelisel juhatusel teha kokkuvõte äsja toimunud konverentsi töötubadest, jagada omavahel mõtteid ning anda korraldustiimile tagasisidet ürituse läbiviimise osas.

POST IPF-il on samad osalejad nagu PRE IPFil ehk kokku 17 inimest.

ITDM ehk IT Developers Meeting on 4 päeva kestev töötuba, mis leiab aset pärast POST IPFi, vahemikus 17.-20. veebruar. ITDM-il saavad kokku BEST-i kõige pädevamad IT-koordinaatorid ning üheskoos mõeldakse välja uusi IT-lahendusi, mis aitaks BESTi elu lihtsamaks ja mugavamaks muuta. ITDM-il on osalemas 8 inimest.

ITDM, PRE- ja POST IPF toimuvad Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikooli ruumides. IPF-i konverents toimub Roosta Puhkeküla ruumides.

Global Citizens’ Assembly on SDGs 2021 on rahvusvaheline konverents, mis viib kokku kõrgetasemelise unikaalse globaalse võrgustiku eesmärgiga arutleda ühiskonna ja ettevõtjate panuse üle ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide täitmisel ning tõsta kodanikuühiskonna rahvusvahelist võimekust ja teadlikust, tutvustades paremaid praktikaid ja olemasolevaid säästvat arengut edendavaid lahendusi Eestist ja välismaalt.

Digitaalse andmevahetus- ja IT-platvormi loomine toidu annetamisega tegelevate organisatsioonide ja abivajajate ühendamiseks, et vähendada toidu raiskamist ja suurendada abivajajateni jõudva päästetud toidu hulka. Platvorm, mis kogub kokku info toidukaupluste poolt loovutatava toidu kohta ja võimaldab seda kasutada Toidupanga logistika efektiivsemaks korraldamiseks.

Toidu annetamise protsessi andmevahetuse digitaliseerimine suurendab kogu toidu päästmise ja annetamise ahela efektiivsust (suuremad kogused päästetud toitu, rohkem teenindatud abivajajaid annetatud toidu realiseerimiseks lubatud ajavahemiku jooksul, tõhusam logistika) ja kaasneva informatsiooni ning aruandluse kvaliteedi tõus (digitaalsed andmed võimaldavad skaleeritava aruandluse loomist riikliku aruandluskohustuse täitmiseks). Digitaalselt jälgitav toiduainete käitlemise ahel kindlustab toiduohutuse.

PEVICO MTÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku videosuhtlus platvormi, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digioskamatud, nende lähedased  ning hoolekandeasutused ühtseks tervikuks, ületades geograafilised ja pandeemilised piirangud. Sotsiaalset isoleeritust ennetav terviklahendus, mis on suunatud inimestele, kes ei oska või pole tervise tõttu võimelised kasutama sidevahendeid oma lähedastega kontakti hoidmiseks. Lahendus on abiks ka haiglatele/hoolekandeasutustele.

Eesmärk:
Balti Keskkonnafoorum suudab oma igapäevaseid tegevusi tõhusalt ja selgelt kommunikeerida ning seeläbi paremini oma sihtrühmadeni jõuda ning mõju suurendada.

Lühikokkuvõte:
Projekti „Meie oma nägu“ tulemusel valmib Balti Keskkonnafoorumi kommunikatsioonistrateegia, mida rakendatakse igapäevatöös. Samuti uuendatakse ja kaasajastatakse koduleht, mis peegeldab organisatsiooni omapära, tõenduspõhist sisu ja ekspertide pädevust. Kasutajasõbralikum koduleht aitab suurendada külastajate arvu ning muudab vajaliku info otsimise lihtsamaks. Läbimõeldud sotsiaalmeedia kasutamine aitab suurendada jälgijate arvu, organisatsiooni nähtavust ning nügida inimesi keskkonnateadlikumate valikute suunas.

Eesmärk:

Pärimuste kestmiseks on Eesti Rahvapärimuse Kool avatud ja nähtav virtuaalkaardil, tegutseb üle Eesti pärimuspesades ja pakub ka virtuaalse osalemise võimalusi.

Lühikokkuvõte:

Projekti kesksed tegevused on Eesti Rahvapärimuse Kooli nähtavamaks muutmine, kvaliteetsete partnerlussuhete loomine, tegutsemise võimaluste arendamine.
1) Meil on üle-eestilised pärimuspesad edaspidisteks koostöödeks, infovahetuseks, pärimuskooli turundamiseks, jätkusuutlikuks tegutsemiseks.
2) Meil on võimekus pakkuda teadmisi erinevate videofilmide, veebikursuste ja kogutud videomaterjalide jagamise näol.
3) Meil on visuaalselt kergesti hoomatav ülevaatlik virtuaalkaart, kus oleme käinud, mida teinud, mis on tulemas. Virtuaalkaardi loomine annab ülevaate tegevustest, koostööpartneritest, väärtustab partnerlussuhteid ja tõstab asutuse väärtust.

Eesmärk:

Tallinna Naiste Kriisikodu tegevuste parem nähtavus ja organisatsiooni suurem mõju valdkonna poliitika ja hoiakute kujundamisel ühiskonnas.

Lühikokkuvõte:

projektiga muudetakse nähtavamaks Tallinna Naiste Kriisikodu tegevused, suurendatakse osalemist avalikus kommunikatsioonis sihtrühma maine ja nähtavuse parandamiseks ning muudetakse järjepidevamaks, professionaalsemaks ja tulemuslikumaks sihtgrupi eeskoste-ja huvikaitsetöö.

Eesmärk:

Sotsiaalse innovatsiooni labor on kohalikele omavalitsustele esimene partner kaasamis- ja koosloomeprotsesside korraldamisel.

Lühikokkuvõte:

Projekti peamine eesmärk on parandada osalusdemokraatiat, mis väljendub kaasavamas poliitikakujundamises ning kvaliteetsemas kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös mitme osapoolega koostööprotsesside juhtimisel ehk koosloomes.

Selleks, et koosloome metoodika kohta teadlikkust ja usaldust tõsta, ühingu nähtavust ja mõju suurendada ning olla sihtgruppide jaoks kasulikum, kavandame käesoleva projektiga tegevusi, mis aitavad Sotsiaalse innovatsiooni labori kommunikatsioonistrateegia eesmärke saavutada.
Eesmärk 1: parem üldine teadlikkus koosloome võimalustest ja selle
rakendamise kasvu soodustamine.
Eesmärk 2: koosloome määratlus on KOV-i töötajate seas üheselt mõistetav.
Eesmärk 3: koosloomet rakendavad võimalikult paljud KOV-i töötajad, sh
“vanakooli” juhtimisstiiliga kohalike omavalitsuste juhid

Visiooni realiseerimiseks on käesoleva projektiga kavas:

• Luua ühingule uus koduleht, mis vastaks sihtrühma vajadustele.
• Luua kliendi andmebaas ja strateegiliselt arendada klientidega suhteid
• Luua koostöövõrgustik, mis aitaks kaasa kohalikul tasandil koosloome levikule
• Tegeleda strateegiliselt kommunikatsiooniga, mis aitab tõsta teadlikust koosloomest

Eesmärk:

Hüüru R&C klubi vabatahtlikul päästekomandol on võimekus teostada vintsimis-, tõstetöid ja kõrgustelt tulekustutustöid ning struktureeritud kommunikatsiooni kaudu on tõstetud kogukonnas elavate inimeste ohutusteadlikkus ning turvatunne.

Lühikokkuvõte:

Projekti tegevustega saavutatakse Hüüru R&C klubi vabatahtliku päästekomando tegevuste arenguhüpe kahe põhieesmärgi tegevuste osas – häirekeskuse väljakutsetele reageerimisel teostada nii vintsimis- ja tõstetöid kui tulekustutustöid kõrgustelt ning väliskommunikatsiooni kaudu kogukonna turvatunde ja tuleohutusalase teadlikkuse suurendamine. Lisaks aitavad projekti raames tehtavad tegevused suurendada Hüüru R&C klubi vabatahtliku päästekomando ning kogukonnas tegutsevate teiste vabaühenduste koostöövõimalusi ning loovad aluse kaasata vabatahtlikke.

Eesmärk:

Lapse kaotanud perele, neid toetavatele lähedastele ning spetsialistidele pakutakse kogemusnõustamise baasil laialdasemat ja jätkusuutlikumat tuge eesti, vene ja inglise keeles.

Lühikokkuvõte:

Projekti tulemusena arendatakse lapse kaotuse teemaga seonduvat info- ja koolitusmaterjali, mis pakuks kodulehe kasutajale mugavamat ning kiiremat info saadavust erinevates keeltes (lisandub vene ja inglise keele tõlge).
Lisaks infomaterjali pakkumisele arendatakse välja uue teenusena grupi- ja individuaalnõustamised, mida saavutatakse läbi MTÜ Vaikuse Laste vabatahtlike koolitamise.
Laiemaks eesmärgiks on koostöövõrgustiku laiendamine ning koostöö parendamine, et tagada abivajajatele võimalikult sujuv ja individuaalsetest vajadustest lähtuv tugi.

Eesmärk:

Suurenenud on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse võimekus kogukonna ja tööprotsesside juhtimises, finantsplaneerimisel ning tegutsemises loodushariduse valdkonnas, mis on saavutatud uuenduslike ideede teostamisega avalikel matkaradadel, uute teenuste käivitamisega ja retkejuhtide väärtustamisega motivatsioonikoolitusel osalemise kaudu.

Lühikokkuvõte:

Projekti raames valmib 2 ideekavandit Vapramäe matkaradade uuendamiseks (maastikukunsti rada ja paljajalarada). Uue kunstilise lahenduse saab 2 matkarada (Vapu lasterada, lugude rada).Valmib 6 lugu lasterajale ja 16 lugu lugude rajale, mis tehakse kättesaadavaks infostendidel ja „Jutustajas“ sihtasutuse kodulehe kaudu. Ideede elluviimiseks viiakse läbi maalilaager Vapramäel ning kogukonna väärtustamiseks motivatsioonikoolitus Leedu matkaradadele ja looduskeskustesse.
Projekti raames pööratakse erilist tähelepanu digimatka teenuse arendamisele ning uute tehnoloogiate kasutamisele võtmisele matkaradadel. Uuenduste elluviimiseks matkaradadel on moodustatud töögrupid retkejuhtide seast, et luua neile suurem võimalus tööprotsessides osalemiseks.
Saavutatud on oluline arenguhüpe, mis võimaldab alustada uute ja kvaliteetsete teenuste pakkumist. Käeoleva projekti arenguhüpet mõõdame müügikäibega aastas, valminud ideekavandite arvuga, uue kunstilise lahenduse saanud matkaradade arvuga, valminud ja töödeldud lugude arvuga ning valminud IT lahendusega „Jutustaja“ sihtasutuse kodulehel.
Projekt aitab kaasa ühingu võimekuse tõstmisele avalike eesmärkide saavutamisel.

Eesmärk:

Dorpat Kiiking on isemajandav ja kvaliteetset kiikingu teenust pakkuv spordiklubi.

Lühikokkuvõte:

Arenguhüppe saavutamiseks on spordiklubile vaja esmases järjekorras kiikingukiikesid, millega saaks läbi viia erinevaid sündmusi alates treeningutest lõpetades meelelahutusüritustel teenuse osutamiseni. Omade kiikede olemasolu võimaldab efektiivsemalt koguda omatulu ja investeerida seda paremate ürituste korraldamisse. Kiikede transpordi tarbeks on vaja ka järelhaagist, et teenuste valik, mida spordiklubi osutada saab oleks laiem ja raha teenimise võimalused diferentseeritumad. Kiikede ja haagise olemasolu aitab kaasa spordiklubi kiiremale arengule finantsilises plaanis, sest tänasel päeval läheb suur osa omatulust kiikede ja haagise rendi maksmiseks.
Liikmete arvu kasvuga järgnevatel aastatel on vaja tõsta ka kiikesid teenindava personali kvalifikatsiooni. Kiikinguinstruktorite koolitamist korraldab Eesti Kiikinguliit, aga koolituste toimumine ei ole regulaarne. Seetõttu on SK-le oluline, et 2022 ja 2023 toimuksid spetsiaalsed kiikinguinstruktorite koolituslaagrid, kus instruktori kvalifikatsioonist huvitunud Dorpat Kiikingu klubiliikmed saaksid erialaseid teadmisi.

Eesmärk:

MTÜ Jalgpalliklubi FC Elva suurem finantsvõimekus, jätkusuutlik areng ning tegutsemise professionaalsus läbi FC Elva talendiprogrammi käivitamise.

Lühikokkuvõte:

Käesoleva projekti sisuks on koostatud FC Elva talendiprogrammi äriplaani elluviimine, et tagada ühingu finantsvõimekus ja jätkusuutlik areng.
Projekti raames käivitatakse Eestis täiesti unikaalne ja uudne programm talendikatele jalgpalluritele, mille väljundiks on FC Elva klubis mängivatele talendikatele noortele sportlaskarjäär välisakadeemiates ja profiklubides.
Talendiprogrammi käivitamine loob FC Elva klubile olulise lisatuluallika – oodatav omatulu kasv on 10-20kordne klubi finantsvõimekuse, jätkusuutliku arengu ning tegutsemise professionaalsuse tagamiseks.
Meeskonnas on 8 oma valdkonna spetsialisti-eksperti, kes on kaasatud programmi läbiviimisse. Kõik kaasatud spetsialistid teevad omavahel koostööd, kaasates ka programmis osaleva noorsportlase treeneri. Iga spetsialist seab koos programmis osalejaga eesmärgid ja koostab tegevuskava, mida hinnatakse regulaarselt. Projekti raames soetatakse programmi tegevuste läbiviimiseks vajalikud treeningvahendid.

Eesmärk:

Loomuses on välja töötatud ja kasutusele võetud oskuslik ja tulemuslik fundraisingu süsteem.

Lühikokkuvõte:

Kuna Loomus tegutseb peamiselt tänu annetustele, siis on valdkonna väljaarendamine oluline tagamaks organisatsiooni võimekust ja jätkusuutlikkust. Seni on fundraisinguga tegeletud ebakorrapäraselt, ent organisatsiooni kasvades on oluline võtta fundraising fookusesse ning valdkonnaga tegeleda süstemaatiliselt. Fundraisingu süsteemi all mõtleme seda, et Loomuses on olemas teadmine ja kogemus, millised annetuskampaaniad hästi töötavad, kuidas annetusi kõige edukamalt küsida ning fundraisingu tegevusi planeerida ja eesmärgistada.
Projektiplaanis jagasime tegevused peamiselt kaheks: fundraisingu tegevuste planeerimine ja läbiviimine ning tulemuste ja tegevuste analüüs. Projekti tegevustesse kaasame ka vabatahtlikke, mis omakorda aitab veelgi rohkem ära teha ja ka meeskonda tugevdada.

Eesmärk:

Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasv läbi omatulu suurenemise; omatulu tõus tekib tänu järelvaadatavate veebikoolituste professionaalse salvestamise ja turundamise võimekuse arendamisele.

Lühikokkuvõte:

Projekti jooksul arendatakse välja salvestatud veebikoolituste müügi- ja õpikeskkond, koostatakse veebikeskkonna turundusstrateegia ning salvestatakse veebikoolitusi. Professionaalselt salvestamiseks on vajalik ühe õpperuumi täiendamine stuudiotehnikaga, õpetajate ettevalmistamine ja assistentide väljaõpetamine.
Digitaalse teenuse väljatöötamises vajatakse arengueksperdi konsultatsioone.
Uuendatud tehnika ja suurenenud kompetents võimaldavad ka reaalajas veebikoolituste kvaliteetsemat läbiviimist.
Me soovime pakkuda head valikut kvaliteetseid järelvaadatavaid veebikoolitusi eesti keeles nii üle Eesti kui ka piiriüleselt, seeläbi saame paremini täita oma eesmärki võimaldada täiskasvanutele vajaduspõhist enesetäiendamisvõimalust. Koolitustel osalemine muutub kättesaadavamaks, vähenevad nii aja, koha kui õppetasuga seotud takistused.

Eesmärk:

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku turundusvõimekuse suurendamine, mille tulemusena on sotsiaalne ettevõtlus atraktiivsemalt ja efektiivsemalt võimestatud ja teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest ja maailmamuutvatest ettevõtetest suurem.

Lühikokkuvõte:

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) üldine eesmärk on luua ühiskonnas positiivseid muutusi sotsiaalse ettevõtluse tegevuskeskkonna arendamise, sotsiaalsete ettevõtete arvu ja jätkusuutlikkuse ning teadlikkuse suurendamise läbi. Nende eesmärkide täitmise üks olulisi tööriistu on just turundus ning kommunikatsioon. Projektiga arendatakse SEVi turundus- ja kommunikatsioonivõimekust, et efektiivsemalt ja mõjusamalt kommunikeerida oma sõnumeid ning tagada parem sotsiaalse ettevõtluse ja maailmamuutvate organisatsioonide võimestamine. Tegevused hõlmavad SEVi tiimi jooksvat nõustamist ja koolitamist strateegilise digiturunduse valdkonnas, samuti tehniliste oskuste omandamist koolituste kaudu. Projekti tulemusena valmib SEVi kommunikatsioonikanalite (Facebook, koduleht, Slack) turundusplaan, areneb turunduskanalite sisu, arenevad tiimi oskused mõjusamalt oma sõnumeid esitada ning suureneb SEVi võimekus veel enam ja tõhusamalt jõuda oma peamiste sihtrühmadeni ning viia ellu enda missiooni sotsiaalse ettevõtluse vallas.

Eesmärk:

Arenguhüppega soovime saada suurepäraseks andmete ja muu info audio-visuaalseks esitajaks, et oma tööga loodud teadmisi ühiskonnas paremini levitada.

Lühikokkuvõte:

Praxis arendab projekti käigus välja võimekuse oma tööde (rakendusuuringud ja analüüsid) tulemuste esitamiseks parimal kaasaegsel moel, kasutades selleks näiteks interaktiivseid teabegraafikuid ning muid audio-visuaalseid ja multimeediavõimalusi. Töötame kogenud arengueksperdi juhendamisel 2022. aastal kümne Praxise projektiga, omandades selle käigus
saavutatud taseme hoidmiseks ja edasiarendamiseks vajaliku mõtteviisi, töökorralduse ja praktilised oskused. Sel viisil paraneb meie võimekus oma loodud teadmisi ühiskonnale atraktiivsel moel edasi anda, tõsta eri osapoolte teadlikkust ja osalemissuutlikkust avalikes aruteludes, ning suudame hakata omandatud oskusi omakorda edasi andma teistele organisatsioonidele. See panustab Praxise arengueesmärkidesse tõsta põhitegevuse sisulist taset, arendada välja uusi teenuseid ning suurendada tulubaasi ja tulude mitmekesisust, mis kokkuvõttes aitab paremini saavutada Praxise tegevuseesmärki: rikastada avalikku aruteluruumi ning luua uusi teadmisi ja mõjusaid lahendusi ühiskonnas olulistel teemadel.

Eesmärk:

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit omab kaasaegseid arengusuuniseid ja kuvamisoskuseid ning järjepidevust noorte näol, mille tulemusena väärtustatakse eesti käsitööd ja –oskuseid ning eestlaste identiteeti erinevates Eesti paikkondades. Käsitöötraditsioonide, kui meie vaimse kultuuripärandi tähtsa osa hoidmiseks ja arendamiseks toimib jätkusuutlik organisatsiooniline võrgustik.

Lühikokkuvõte:

Rahvuslik käsitöö, kui kultuurinähtus ja elatusallikas, vajab elushoidmiseks väärt meistreid ja õpetajaid, kursuseid ning õpikodasid aga ka edasiviijaid. Rahvusliku käsitöö hoidmiseks ja edendamiseks tuleb kaasas käia ajaga. Hoides traditsioonilisust peame olema kursis ka kaasaegsete võimalustega. Käsitööliidu arenguhüpe on suunatud liidu liikmete arendamisele tehnoloogiliste lahenduste maailmas ning noorte suuremale ja laiapinnalisemale kaasatusele käsitöö valdkonnas.
Meie ettevõtmiste, kursuste ja sündmuste edastamine läbi virtuaalmaailma teeb selle kättesaadavamaks laiemale publikule, mis omakorda toetab rahvusliku käsitöö püsimist. Noortele suunatud tegevused nagu näiteks noortekogu loomine, otse noortele suunatud mentorkoolitused, koostööprojektid on vajalik eeltöö uute väärtuslike käsitöömeistrite tekkeks ning omakorda kvaliteetse rahvusliku käsitöö jätkusuutlikkusele ja ellujäämisele. On oluline, et noored näeksid käsitööd ka elatusallikana.

Eesmärk:

Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ on mitmekesistanud oma tegevusi, toonud turule uue teenuse ja laiendanud kliendibaasi, hajutanud ühingu riske ning läbi omatulude teenimise, enesearenduse ja kaasamise taganud pikemaajalise toimetuleku, kindlama tegevusvõimekuse.

Lühikokkuvõte:

Arenguhüppeks soetab ühing hoone Mesinduse Hobikeskuse loomiseks, põhiinventari mesinduse aastaringiks võrgustiku ühiskasutusse ning teenuste pakkumiseks: 5 mesilastaru koos mesilasperedega, kaanetusvann, vahaauruti, meevurr, kunstkärje press, õppepäevade ja ekskursioonide täis kaitseriietus. Viiakse läbi 8 õppepäeva (6 piirkonna koolidele, 2 Händikäpp MTÜ liikmetele), et saada erinevatelt vanusegruppidelt ja sihtrühmadelt tagasisidet hobimesinduse teenuste kohta, kajastada ettevõtmisi meedias, et leida laiemat kõlapinda ühiskonnas ning juhtida tähelepanu teema olulisusele. Mesinduse hobikeskus saab alustada oma tegevustega, võrgustumisega ning tegeleda seatud eesmärkidega ja arendusplaanidega.
Antud tegevused aitavad ühingul jõuda oma eesmärkideni seeläbi, et annavad stardivõimekuse läbi investeeringute ja soetamiste, mis vähendavad uue teenuse turuletoomisel ühingu enda finantsriske ning on vajalik stardipakett. Pehmed tegevused (õppepäevad erinevatele sihtgruppidele) annavad ühingule tagasisidet teenuse kohta, võimaluse jõuda sihtgruppideni ning neid tegevusi kajastades (sotsiaalmeedias, meedias) ühiskonda ja vajalike sihgruppideni laiemalt. Arenguekspertide kaasamine annab ühingule võimaluse efektiivsemalt aru saada oma tegevuste käigust, kõrvalseisva pilguna vajalikku tagasisidet ja juhendamist.
Sellised tegevussammud on ühingu hinnangul nii finantsiliselt kui ka arengupotensiaali silmas pidades vajalikud, hoomatavad ja mõjusad ning ühing suudab panustada kogukondade kaasamisse, ühiskondlikult olulistesse teemadesse. Tugevam ühing, tugevam eestvedamine ja panustamine.

Eesmärk:
Tõsta 2023.aasta hooajaks AMK võimekus COVID pandeemia eelse aja tasemele (2019.a.).
Selleks on Alutaguse Matkaklubis aastaks 2023 heal tasemel:

• ITK pädevus. Matkaklubis on treeningute, matkade ja keskkonnaharidusprogrammide läbiviimisel kasutuses erinevad ITK vahendid. Treenerid, matkajuhid ja keskkonnaharidusprogrammide juhendajad oskavad kasutada ITK vahendeid erinevates tegevustes.
• Grupijuhtimise pädevus. Alutaguse Matkaklubi noored ja uued matkatreenerid, matkajuhid ja keskkonnaharidusprogrammide läbiviijad tunnevad väga hästi maakonna peamisi loodusväärtusi, eelkõige Alutaguse Rahvuspargi lahustükke. Samuti on noortel ja uutel matkatreeneritel ja matkajuhtidel suurepärased oskused rühmajuhtimises.
• Sotsiaalmeedia pädevus. Alutaguse Matkaklubi töötajad (nii töölepinguga, käsunduslepinguga kui ka vabatahtlikud) valdavad sotsiaalmeedia/ kommunikatsiooni funktsioone piisavalt hästi, et olla turul nähtaval.

Lühikokkuvõte:

Projektiga tõstetakse Alutaguse Matkaklubi:

• ITK pädevust
• Grupijuhtimise pädevust
• Sotsiaalmeedia/ kommunikatsiooni pädevust.

Projekti raames uuendatakse (ajakohastatakse) osa klubi poolt läbiviidavad matkatreeningud, matkad ja keskkonnaharidusprogrammid kasutades tänapäevaseid ITK vahendeid. Selleks soetatakse vajalikud nutiseadmed, helitehnika, andmekogujad ja sensorid. Matkatreenereid, matkajuhte ja keskkonnaharidusprogrammide läbiviijaid koolitatakse neid kasutama.
Lisaks korraldatakse uutele ja noortele matkatreeneritele ning vabatahtlikele matka alane tasemekoolitus ning põhjalikud õppematkad Alutaguse Rahvuspargis.
Matkaklubi paremaks turustamiseks (nii sotsiaalsete teenuste kui omatuliku teenimise teenuste puhul) kaasatakse üheks aastaks ekspert, kes jälgib, analüüsib ja annab konsultatsioone klubi sotsiaalmeedia kanalite paremaks rakendamiseks.

Eesmärk:

Gaia Akadeemia on ühistarkusega juhtimise kompetentsikeskus Eestis, kust saab eestikeelset mitmekülgset informatsiooni, juhendamist ja koolitusi ühistarkusega juhtimise kontseptsioonide ja meetodite osas.

Lühikokkuvõte:

Projekti eesmärgiks on arendada EÖÜ Gaia Akadeemias võimekust toimida ühistarkusega juhtimise kompetentsikeskusena Eestis, pakkudes eestikeelseid materjale ja juhendamist ühistarkusega juhtimise meetodite osas. Projekti käigus kutsutakse kokku töögrupp valdkonna asjatundjaid, et eestindada peamised terminid ühistarkusega ja iseorganiseerumisega juhtimise valdkonnas. Samuti arendadatakse välja eestikeelsed juhendid ja simulatsioonid/juhtumikirjeldused ühistarkusega juhtimise meetodite praktiliste koolituste läbiviimiseks ning piloteeritakse neid koolitusgruppides. Ühistarkusega juhtimise info levitamiseks korraldatakse inspiratsioonihommikuid ning teostatakse temaatiliste jutusaadete lindistused. Projekti tulemusena on Gaia Akadeemia infokanalites põhjalik ja mitmekülgne eestikeelne info ühistarkusega juhtimise eesmärkidest, põhimõtetest ja meetoditest ning viited koolituse/juhendamise saamiseks. Samuti on Gaia Akadeemial võimekus viia läbi eestikeelseid praktilisi ühistarkusega juhtimise koolitusi huvilistele.

Eesmärk:

Puhja koguduse meediavõimekus on kasvanud 50%, jõudes kvaliteetselt rohkemate inimesteni.

Lühikokkuvõte:

Puhja kogudus arendab võimekust kommunikatsiooni ja meedia alal, et kasvatada oma mõju, jõuda 50% suurema kuulajaskonnani ja parandada helisalvestiste ning ülekannete kvaliteeti. Puhja kirikusse soetatakse ja paigaldatakse tänapäevane helivõimendus ja videosüsteem. Koolitatakse meediatöös vabatahtlikke ja noori, kes projekti tulemusel on võimelised toime tulema erinevatel sündmustel helitehnikuna ja videograafina. Õpitakse tundma kirikusündmuste ülekannete spetsiifikat. Tehakse koostööd Pereraadioga. Tulemuseks on koguduse sõnumi jõudmine enamate inimesteni neile arusaadaval ja tehniliselt kvaliteetsel viisil.

Eesmärk:

Arendada välja omatuluteenimise võimekus ja eeldused selle võimendamiseks, et jätkusuutlikult viia ellu ühingu eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused.

Lühikokkuvõte:

Olles esimese kahe tegevusaastaga saavutanud usalduse oma sihtgrupi ning partnerorgansiatsioonide, sh maakondlike arendusorganisatsioonide silmis, mis paneb ühingule ka selged ootused, soovib ühing jätkusuutlikuks tegutsemiseks ja oma sihtgrupile lisaväärtuse loomiseks asuda omatulu teenimise abil tõstma oma võimekust suuremates projektides osalemiseks, milles omatulu ehk ettevõtjatelt ja partneritelt kogutud ressurssi omaosalusega mitmekordseks võimendada. Sellega kaasnevate erinevate tegevuste korraldamiseks tuleb organisatsiooni juhtimine viia professionaalsele tasemele, palgates selleks töötaja. Omatulu teenimise hoovaks arendab ühing välja sihtguppide (piirkonna turismiettevõtted ja turismiteenuste pakkujad, ühingu partnerid ning piirkonda külastavad turistid) profiilile ja vajadustele vastavad teenuspaketid (partnerpaketid), ning osutab teenuseid pikaajaliste lepingute alusel. Turul konkurentsivõimeliste teenuspakettide loomiseks tegeleb ühing tootearendusega kaasates selleks nii oma liikmeid, sihtgrupi esindajaid kui arengueksperti. Paketilepingute loomiseks kasutatakse ka juriidilist konsultatsiooni. Teenuspaketid koosnevad muuhulgas (ühis)turundus- ja konsultataiooniteenustest, millise pakkumise võimaldamiseks vajab ühing ka lõpptarbijale suunatud, parimal r/v tasemel, kodulehekülje loomist, mille kaudu üks osa turundustegevusi ellu viiakse ning mis on pakettide üks baasressursse.

Eesmärk:

Seni peamiselt otsekontaktidele toetunud kommunikatsioon viiakse uuele tänapäevasele ja mõõdetavale (seega juhitavale) tasemele, mis laiendaks teavet uutes sihtrühmades sh eriti noortes (telefonides loetav) ja seoks orgaaniliselt erinevad tänapäevased kommunikatsiooni kanalid – koduleht, sotsmeedia, Google ning annaks võimaluse siduda paremini sihtrühmad, teenused, üldsus ja riigiametid/investorid.

Lühikokkuvõte:

Arenguhüppe projekti sisu:

• Sellise uue kodulehe loomine (praegu http://www.tugikeskus.ee/), mis annaks võimaluse siduda see sotsmeedia kanali(te) ja Google otsingutega – teenus ostetakse väljast, sest MTÜ oma töötajatel puudub sellealane kompetents, kuid vajadus on kasvav. Koos sellega uuendatakse FB konto: https://www.facebook.com/Tugikeskus
• Sisekoolitused töötajatele uuenenud meediakanalite vajaduse, otstarbe, sisu ja nende sisuloomes osalemise võimaluste kohta. Eraldi eest- ja vene keeltes. Koolitused partneritele (sh ametikoolid) ja uudiskirjalised teavitused riigi ametitele MTÜ tegevuse, mõju, tulemuste ja vajaduste (sh finantseerimine) teadvustamiseks.
• Uuendatud otsekontaktidel jagatav info kiire ja koordineeritud meedia kohta – teabevoldikute kõrval, mida seni on jagatud, saab tasku/telefoni pista visiitkaardi olulisemate kontaktide ja vajalike linkidega.

Eesmärk:

Projekti eesmärk on võimekas ühing, mille jaoks mõju hindamine on loomulik osa kõikidest tegevustest ja mis kasutab hindamise tulemusi enda strateegiliselt arengu plaanimiseks, olemasolevate ja uute tegevussuundade arendamiseks ja kommunikeerib oma tegevuse mõju võtmesihtgruppidele, mis mh aitab pikemas perspektiivis ka suurendada ühingulist ja finantsvõimekust.

Lühikokkuvõte:

Projekti eesmärk on kasvatada ühingu võimekust oma mõju hinnata ning selle põhjal strateegiliselt plaanida, tegevussuundi arendada ning oma mõju kommunikeerida.
Projekti käigus analüüsime ühingu erinevaid lõimumistedendavaid tegevusi laiemalt Eesti kontekstis, arendame lõpuni välja ettevalmistava arenguhüppe käigus loodud mõjuhindamise tööriistad, ja viime läbi põhjaliku mõju hindamise. Projekti käigus suurendame ühingus oskust küsida ja tõlgendada sihtgruppide tagasisidet, loome endale kvaliteetse mõju hindamise süsteemi ning juurutame praktikad, mis toetavad meid ühinguna neid mõjuhindamisvahendeid sihikindlalt ja püsivalt kasutama.
Need oskused ja praktikad aitavad meil saada põhjalikku ülevaadet oma tegevuste mõjust uussisserändajate kohanemisele ja lõimumisele ning kogukondaliku sidususe suurenemisele, saada sisendit tegutsemisstrateegiate, igapäevaste tegevuste, projektide ja plaanide loomiseks ja kohandamiseks selliselt, et nad aitaks meil efektiivsemalt liikuda ühingu visiooni saavutamise suunas, olles seejuures võimalikult hästi seotud ühiskondlike vajaduste ja tendentsidega.

Rahastada kohaliku Vancouveri eesti kogukonna väljaannet Läänekaare Postipoissi, mis on Vancouveri eesti kogukonna häälekandja olnud juba aastast 1951 (väljaanne 264. number tuleb nüüd juuli kuus välja).

Tõsta eestluse olulisust välismaal, väärtustada eestlaste töid ja saavutusi Šveitsis ning luua arhiiv eestlusest ja eestlaste tegemisest Šveitsis, mis oleks kõikidele kättesaadav.

Ajakirja „Rahvuslik Kontakt“ jätkusuutlikkus suurema lugejaskonna/tellijaskonna ning kõrgema kvaliteediga.

Meie eesmärk on ajalehe paremaks ja sisukamaks muutmise kaudu pakkuda Ameerika eestlastele huvitavat ja vajalikku informatsiooni, mis motiveeriks neid meie lehe lugejateks ja tellijateks hakkama, mis omakorda ühendaks hajali elava kogukonna üheks terviklikuks inforuumiks.

Interreg Kesk-Läänemere programmi P1 konkurentsivõimelise majanduse valdkonna välisprojekt eesmärgiks on Erivajadustega õpilaste hoiakute ettevõtlikumaks muutmine, keskendudes eelkõige STEMil (Science, Technology, Engineering and Mathematics) põhinevale meetodile.

Projekti raames leitakse osalevatest riikidest erivajadusega õppijaid, kes soovivad ning on võimelised arendama välja oskusi tehnoloogia (nt. IT), matemaatika, inseneriteaduse jne. valdkonnas (STEM õpe) eesmärgiga asutada piiriülesed õpilasfirmad ning asuda teenust või toodet pakkumProjekt kestab 30 kuud ning selle jooksul mh töötatakse välja õppekava, koolitatakse õpetajad ja erivajadustega õppijad, leitakse mentorid, viiakse läbi ettevõtlus simulatsioonid.

Projekti tulemusena saab aktiivset tuge ca. 40 noort erivajadusega õppurit Eestis (kogu projekti osalejate arv on 80. Projekt aitab noortel erivajadustega õppijatel leida lahendus omaenda äri-idee väljatöötamiseks, mida projekti raames arendatakse ning kinnistatakse, et tekiks võimalus selle ideega elatist teenida. Projekt aitab ka muuta suhtumist erivajadusega õppijatesse – pakkudes praktilisi lahendusi, mis näitavad, et kinnistatud oskustega on sellel sihtgrupil võimalik edukas iseseisev toimetulek.

MitOst e.V.LIFE Robert Bosch Foundation – THK: Theodor Heuss Kolleg programmi välisprojekt on pikaajaline mitteformaalse hariduse programm Baltimaade haridustöötajatele. Programmi eesmägiks on õpetada õpetajatele praktilisi teadmisi kompetentsipõhise koolituse, hariduslike mängude arendamise ja kodanikuhariduse alal; stimuleerida rahvusvahelist vahetust ning dialoogi Balti regiooni ja Venemaa haridustöötajate vahel; toetada osalejaid hariduslike mängude arendamisel vastavalt nende vajadustele; propageerida vastutustundlikku suhtumist maailma ja aktiivset osaemist ühiskonnas.

Projekti raames toimub rakendatud põhikoolituskursus Eestis, seejärel osalejad testivad ja arendavad oma mänge, õpivad veebiseminaride ajal mängupõhise õppe kohta rohkem teavet; ning viiakse läbi hindamiskoosolek ja hariduslike mängude festival.

Projekti tulemusena on mängud mõjutanud Tallinna noori ja Eesti laiemat üldsust vaatama sotsiaalseid probleeme teise pilguga, neid tundma õppima, mõistma oma rolli kogukonnas, olema motiveeritud ühinema organisatsioonidega ja aitama kaasa ühiskonna arengule. Samuti on tugevdatud haridustöötajate ja noorsootöötajate kogukond, kes näevad kodanikuhariduse integreerimise olulisust oma töös.

Euroopa Komisjoni LIFE Climate Action (Climate Governance and Information) programmi välisprojekti üldeesmärk on aidata EL-i liikmesriikidel kiirelt ja efektiivselt üle minna madala süsinikusisaldusega majandusele. Selleks võimestatakse vabaühendusi ja teisi osapooli kliima- ja energiapoliitika teemadel kaasa rääkima.

Projekti eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kolmele kliimapoliitikat mõjutavale suunale: 1) EL-i rahastuse planeerimine ja kasutamine; 2) Riiklikud energia- ja kliimakavad; 3) Pikaajalised kliimastrateegiad. Nende suundade kaudu saab projekt mõjutada EL-i ja liikmesriike täitma kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning ka oma ambitsioonikust tõstma. Projektiga aidatakse kaasa riiklike energia- ja kliimakavade ehk REKKide rakendamisele ja üle vaatamisele. Üks projekti põhitegevusi on ka pikaajaliste kliimastrateegiate hindamine ja jälgimine, mille riigid pidid Euroopa Komisjonile esitama samuti 2019. aasta lõpuks.

Projekti tulemusena paraneb jälgimine, kuidas Eesti liigub oma 2030. aasta eesmärkide ning riikliku energia- ja kliimakava rakendamise suunas. Välja arendatavat eesmärkide jälgimise veebiplatvormi saavad kasutada kõik huvilised – ajakirjanikud, poliitikud, ametnikud, vabaühendused, kodanikud jne. Selle ja projekti teiste tegevuste kaudu suureneb ühiskonnas arusaam ja mõistmine, mis on Eesti kliimaeesmärgid ning kas oleme nende täitmisel õigel rajal.

Euroopa Komisjoni Rights, Equality and Citizenship programmi välisprojekti eesmärk on välja tuua soopõhise vägivalla (SPV) juurpõhjused läbi osalusteatri (foorumteater), et anda noortele võimalus SPV juurpõhjuseid ise lahata ning leida lahendus ohtlike soonormide muutmiseks.

Projekti peamised tegevused on sotsiaalse teatri korraldajate koolitus (mastermoderaatorid); metoodika piloteerimine ning riikide olukorrale vastavusse viimine; noorte korraldajate koolitus (submoderaatorid) ja SPV sotsiaalse teatri läbiviimine üleriigiliselt. Samuti projektis osalevate noorte- ja lastega tegelevate organisatsioonide lastekaitset ning inimeste heaolu, tervist ja inimõigusi kaitsvate oluliste dokumentide üle vaatamine, loomine ning uuendamine; info, haridus- ja kommunikatsioonimaterjalide loomine soo, SPV ja noorte õiguste kohta ning regionaalsed ja riigipõhised tegevused teadlikkuse tõstmiseks.

Jaotades projektis kasusaajad kaheks, põhilisteks kasusaajateks ning teisasteks kasusaajateks, võib öelda, et: 1) põhilised kasusaajad ehk noored, saavad võimaluse osaleda osalusteatris, mis annab neile võimaluse end SPV ja teiste seotud teemade osas harida ning seda infot edasi anda ka teistele. 2) teisased kasusaajad ehk õpetajad ja teised noortega tegelevad spetsialistid saavd oskused ja teadmised SPV märgata ning viia läbi vastavaid tegevusi, et vähenada SPV mõju ning luua keskkonda, mis on kõigile noortele turvaline.

Euroopa Komisjoni EuropeAid välisprojekt projekt on üle-euroopaline rändevaldkonda tutvustav teavitusprojekt, mille eesmärk on toetada avatumat, kaasavamat ja rahulikumat suhtumist rändesse ja rändajatesse. Projekti raames kaasatakse noored ausasse ja faktidel põhinevasse dialoogi rändest ja rännet mõjutavatest faktoritest. Selle kaudu tõstetakse teadlikkust seostest maailma eri piirkondade vahel ning täna maailmas toimuvatest keerulistest protsessidest. Projektis jõutakse kokku 2 500 000 nooreni läbi sotsiaalmeedia, visuaalsete lugude, simulatsioonide ja virtuaalreaalsuse kogemuste kaudu.

Projekt võimaldab noortel oma koolis ja/või kogukonnas rände teemalisi projekte ja teavitustegevusi ellu viia. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sh noorteorganisatsioonidel on võimalus enda algatuseks, millega panustatakse ka nende võimekusele tulevikus sarnaseid tegevusi ellu viia. Noortel ajakirjanikel on projekti kaudu võimalik osaleda koolitustel ja õppevisiitidel, mille kaudu koguda teadmisi ja isiklikku kogemust rände teemadel. Õpetajad, noorsootöötajad ja noorteühendused on kaasatud maailmahariduslike koolituste kaudu.

Kohaliku kogukonna tasandil panustab projekt nii kodanikuühiskonda kui kodanikuaktiivsuse kujundamisele, kui ka kohaliku kogukonna võimekusele rändeküsimustes kaasa rääkida ning vajadusel rändetaustaga inimeste kohanemist toetada.

Interreg European Regional Development Fund välisprojekt „SEMPRE Accelerators for Service Co-Creation!“ projekti käigus on kirikuhoones loodud ööbimisvõimalused. Öömaja on andnud omakorda täiendavaid võimalusi nii vabatahtliku tegevuse arendamiseks kui ka omatulu teenimiseks. Samad ootused on projekti käigus rajatavale teetoale (tavapärase kohviku asemel) ja raamatulaenutusele. Tagatud on ligipääs erivajadustega inimestele. Projektiperioodil tehtud investeeringud on oluliselt võimestanud arendusprojekti, olemata selle eelarve osadeks. Harkujärve kogukonnakeskuses pakutakse vabaajateenuseid nii lastele kui täiskasvanutele. Omatulu teenimisel on võimalik tööjõudu sisse osta.

Projekti tulemuseks on sihipäraselt toimiv, kogukonda arendav ning teenuseid pakkuv jätkusuutlik sotsiaalne ettevõte Harkujärve Kogukonnakeskus. Kogukonnakeskusel on oma meeskond, põhikiri, äriplaan ja tuluallikad. On loodud materiaalne ja teadmusbaas jätkusuutlikkuse tagamiseks, millega jätkuvalt edasi töötatakse.

Projekti mõjuks on omavalitsuste ja valla koguduste koostöö kestlikkus, piirkonna elanike omavaheline usaldus ja sotsiaalne võimekus. Kogukonnakirikut kasutavate ümberkaudsete seltside koostöö on kasvatanud nende võimekust, ühendustele on loodud võimalused kasutada ruume ja esitlus- ja köögitehnikat. Kogukonnakeskuse partnerkogudused ja -vabaühendused on aktiveerunud teenuste pakkujatena.

Euroopa Komisjoni Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi välisprojekt „MAX (Maximising Migrants´ Contribution to Society)“ projekti eesmärgiks on muuta inimeste hoiakuid sisserännanute suhtes positiivsemaks. Projekti käigus otsitakse ja tõstetakse ühiskonnas laiemalt esile just reaalseid sisserännanute lugusid. Migrantide lood jõuavad laiema publikuni erinevaid kanaleid pidi: sotsiaalmeedia ja projekti koduleht, kohaliku tasandi üritused erinevates Euroopa linnades, Euroopa Mitmekesisuse Festival ja projekti lõpukonverents. Kolmeaastane projekt sisaldab mitmesuguseid tegevusi: migratsiooniteemalist uuringut, avalikkusele suunatud rändeteemalisi üritusi (kus kohtuvad migrandid, põliselanikud, ajakirjanikud, poliitikakujundajad jne), ajakirjanike koolitamist.

Projekti MAX tulemusena suurenevad Eestis mitmed gruppidevahelised kontaktid (uussisserändajad, kohalikud Eesti inimesed, kohalike omavalitsuste töötajad, ajakirjanikud), mis vähendavad migrantide suhtes eelarvamusi ja negatiivseid tundeid. . Projekti MAX suurürituseks Eestis saab olema 20. juunil 2020 Rahvusvahelise Pagulaspäeva tähistamine, mida korraldame koostöös Eesti Pagulasabi ja sotsiaalse ettevõttega Siin ja sääl. Projekt MAX toetab ka Eesti ajakirjanikke oskuste ja teadmiste omandamisel, mis on vajalikud migratsiooniteemade erapooletuks ja kvaliteetseks kajastamiseks.

Euroopa Komisjoni „Rights, Equality and Citizenship Programme“ programmi välisprojekti käigus kasutatakse erinevaid online ning offline meetodeid mobiilsete noorte suhtumise ja käitumise kaardistamiseks ning tehakse võrgustikutööd viies mobiilsed noored ühiste teemade aruteluks kokku Eesti aktiivsete noortega. Projekt analüüsib ka mobiilsete noortega tegelevate sidusgruppide (ülikoolide mobiilsuskeskused, üliõpilasesindused, valitsusasutused, Erasmus student Network rahvusvahelised võrgustikud) rolli mobiilsete noorte paremal sotsialiseerumisel. Projekti olulise väljundina töötatakse välja ettepanekud asjaomastele institutsioonidele, kuidas EL mobiilseid noori paremini neid võõrustava riigi ellu integreerida tuginedes Eesti ja Austria näidetele.

Projekti tulemusena paraneb Eestis elavate teistest EL liikmesriikidest pärit noorte üldine teadlikkus oma võimalusestest osaleda asukohariigi poliiti