Ajajoon projekti tegevustest
Siia lehele oleme koondanud ajaloone Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” 2024 kuni 2028 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali peamistest tegevustest.
17. oktoobril 2024 toimus Narva Raekojas Šveitsi-Eesti koostööprogrammi avaüritus, mille keskmes oli arutelu Eesti ühiskonna sidususe ja lõimumisvaldkonna väljakutsete üle. Programm, mida rahastatakse Šveitsi riigi poolt aastatel 2024–2028 kokku 19,2 miljoni euroga, seab eesmärgiks sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja lõimumise kvaliteedi tõstmise Eestis.
Sündmuse videosalvestust saab vaadata Kultuuriministeeriumi YouTube’i kanalil.
29. jaanuaril 2025 toimus Berni Ülikooli eestvedamisel rahvusvaheline töötuba, kus keskenduti sotsiaalsete häkatonide rollile ja nende mõjule ühiskonnas. See oli osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammist, mille eesmärk on toetada sotsiaalse innovatsiooni arengut ja leida uudseid lahendusi keeruliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
18.veebruaril 2025 toimus Viljandis Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” sotsiaalse innovatsiooni tegevuste avasündmus, kus vaadeldi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning arutati, kuidas uuenduslikke lahendusi ära tunda ja rakendada. Lisaks tutvustati Šveitsi-Eesti koostööprogrammi ja selle tulevikuplaane ning jagati häid näiteid sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest.
27. mail 2025 toimus veebitöötuba “Sotsiaalne innovatsioon ja kodanikuühiskond Eestis ja Šveitsis”, mis oli osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ tegevustest. Berni rakenduskõrgkooli professor ja St. Galleni ülikooli vanemteadur prof. dr Pascal Dey jagas Šveitsi kogemusi sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna arendamisel.
10. juunil jõudis eetrisse KÜSKi uus sotsiaalse innovatsiooni taskuhääling, mis avab ukse päris lugudesse ja päris muutustesse. Esimeses episoodis räägib Pirkko Valge, kuidas sünnivad ideed, mis loovad ühiskondlikku mõju. Ta rõhutab, et sotsiaalne innovatsioon ei ole alati tehnoloogia või suured ressursid – sageli piisab teistsugusest mõtteviisist ja koostööst. Saates jagatakse ka õppetunde, kuidas hoida muutused elus ja miks tugevat ökosüsteemi on selleks vaja.
2025. aasta juuli alguses valmis arenguvajaduste kaardistus selgitamaks välja, kuidas toetada sotsiaalset mõju Eestis. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital tellis hanke raames Tallinna Ülikoolilt analüüsi, et kaardistada sotsiaalse innovatsiooni ja mõjuettevõtluse hetkeseis ning arenguvajadused Eestis. Uuring tõi esile, et kuigi valdkond areneb, on see veel killustunud ja vajab süsteemsemat tuge – nii vabaühendustele, mõjuettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutas 3. septembril välja riigihanke partneri leidmiseks, kes korraldaks aastatel 2026–2027 kaks sotsiaalse mõjuga häkatoni ja kaks inkubatsiooniprogrammi. Hanke eesmärk on leida vähemalt 15 uut ideed, millest vähemalt 10 arendatakse toimivateks lahendusteks, et toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sotsiaalset kaasatust.
Hankes võivad osaleda kõik huvilised, pakkumisi saab esitada Riigihangete registris kuni 22. oktoobrini 2025. Soovi korral võib kandideerida kas ainult häkatonide, ainult inkubatsiooniprogrammide või mõlema korraldamiseks. Hange on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammist „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“, mida kaasrahastab Šveitsi riik.
14. oktoobril 2025 toimus koostöös Berni Rakendusteaduste Ülikooliga veebitöötuba, mis keskendus 2026. aasta tegevuste planeerimisele. Räägiti ka õppreisi korraldamisest Šveitsi ning käsiraamatu ja/või ongline kursuse osas ekspertnõu saamisest 2026. aastal.
18. septembril kuulutasime välja kandideerimise sotsiaalse innovatsiooni õppereisile, mis toimub Kagu-Eesti 28.-29. oktoobril. Kahe päeva jooksul kohtume inimestega, kes on loonud lahendusi, mis inspireerivad ja panevad uskuma koostöö jõusse.
Õppereis on mõeldud kõigile, kes soovivad laiendada oma silmaringi, ammutada uusi ideid ja leida koostööpartnereid – olgu sa vabaühenduse konsultant, kohaliku omavalitsuse arendusspetsialist, ettevõtja või lihtsalt koostööst ja kogukondade arengust huvitatud. Kahe päeva jooksul näeb reaalseid näiteid sotsiaalsest innovatsioonist, mis on sündinud kohalike inimeste algatusest, koostöö jõudu, kus ühise laua taga tegutsevad vabaühendused, ettevõtted ja omavalitsused, inspiratsiooni ja kontakte, mida saad kohe oma töös või kogukonnas rakendada.
21. oktoobril ilmus uus osa sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingust „Mõjulood“, mis uurib, kuidas sünnivad ühiskondlikud muutused ja millist rolli mängivad selles kogukonnad, teadus ja koostöö.
Seekordses saates on külas Tallinna Ülikooli doktorant ja sotsiaalse innovatsiooni uurija Triin Kübara, kes räägib, miks päris muutused saavad alguse just altpoolt – seal, kus on inimesed ja päris vajadused. Juttu tuleb ka sotsiaalse innovatsiooni mõjust maapiirkondades, koostööst omavalitsustega ning sellest, kuidas ideedest saavad püsivad lahendused.
15. jaanuaril 2026 ilmus sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu “Mõjulood” kolmas episood, mille seekordne teema keskendus haridusinnovatsioonile.
Selles Mõjulugude episoodis räägime Märt Aroga – DreamApply kaasasutaja ja EdTech Estonia juhatuse liikmega – haridusinnovatsioonist, DreamApply kasvuloost, EdTechi võrgustikutöö väärtusest ning praktilistest sammudest ideede testimiseks ja jätkusuutlikkuse hindamiseks. Saates saad teada, kuidas ideed ei jää paberile, vaid saavad päriselt mõju luua ning milliseid meetodeid saab igaüks rakendada, et oma lahendus oleks kestlik ja ühiskonnale väärtust loov.
17. jaanuaril 2026 toimus veebis esimene kogukonna innovatsioonihommik selle keskseks teemaks on kuidas kaasata välisrahastust. Ettekande teeb CERV ekspert Marju Mäger.
Innovatsioonihommikud on mõeldud kõigile, kes soovivad süveneda sotsiaalsesse innovatsiooni, arendada kogukonnaideid ning avastada praktilisi lahendusi igapäevaellu. Iga hommik koosneb mitmest osast: väikesest minikoolitusest, arutelust ning reklaamiminutitest, kus osalejad saavad tutvustada oma projekte, üritusi või tegevusi.
2. veebruaril 2026 kuulutas KÜSK välja konkursi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogrammide väljatöötamiseks.
Konkursi tulemusena valitav partner vastutab kahe vähemalt 30 akadeemilise tunni mahuga rakendusliku ja kogemuspõhise koolitusprogrammi väljatöötamise ning elluviimise eest. Koolitusprogrammid toimuvad kontaktõppena ning hõlmavad muu hulgas töötubasid, praktilisi seminare ja õppereisi sotsiaalselt innovaatiliste algatuste juurde.
Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 15. veebruar 2026 kell 23:59.
Septembris 2025 kuulutasime välja hanke sotsiaalse mõjuga häkatonide ja inkubatsiooniprogrammide korraldaja leidmiseks. Hanke peamine eesmärk on leida ja arendada uusi ideid, mis aitavad lahendada ühiskondlikke väljakutseid, eelkõige neid, mis on seotud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sotsiaalse kaasatusega.
Veebruari keskpaigaks oli hanke võitja selgunud. Üleskutse peale laekus kokku seitse pakkumist nii häkatonide kui ka inkubatsiooniprogrammide korraldamiseks. Põhjaliku hindamisprotsessi tulemusel osutus hanke võitjaks Visionest Institute OÜ.
3. märtsil toimunud kogukonna innovatsioonihommikul keskenduti sotsiaalse innovatsiooni ja kogukonnaalgatuste ühele kriitilisemale teemale: mõju mõõtmisele ja mõtestamisele. Ürituse vastu oli erakordselt suur huvi – registreerus koguni 55 osalejat ning esineja Jaan Aps märkis, et osalejate ring oli “ägedalt mitmekesine”.
Innovatsioonihommikud on mõeldud kõigile, kes soovivad süveneda sotsiaalsesse innovatsiooni, arendada kogukonnaideid ning avastada praktilisi lahendusi igapäevaellu. Iga hommik koosneb mitmest osast: väikesest minikoolitusest, arutelust ning reklaamiminutitest, kus osalejad saavad tutvustada oma projekte, üritusi või tegevusi.
24.–25. märtsil toimus kahepäevane sotsiaalse innovatsiooni õppereis Ida-Virumaale. Õppereisi eesmärk oli tuua kokku vabaühenduste, avaliku sektori ja ettevõtete esindajad, et tutvuda toimivate kogukonnapõhiste lahendustega ning toetada teadmiste ja kogemuste vahetust. Huvi oli märkimisväärne – 25 osaluskohale kandideeris 140 inimest.
Kahe päeva jooksul külastatud algatused näitasid selgelt: Ida-Virumaa ei ole pelgalt toetuste sihtpiirkond, vaid keskkond, kus neid ressursse osatakse üha enam loovalt ja jätkusuutlikult rakendada.
2. aprillil 2026 ilmus sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu “Mõjulood” neljas episood, mille seekordne teema keskendus toidu päästmisele ja sotsiaalsele heaolule. Täpsemalt käidi külas Toidupangal ning taskuhäälingus räägib selle juht Piet Boerefijn.
Toidujäägid, mis muidu jõuaksid prügisse, saavad siin uue väärtuse ning samal ajal jõuab abi tuhandete inimesteni üle Eesti. Selle taga on süsteemne koostöö, vabatahtlik töö ja 15 aastat arendatud lahendus, mis seob omavahel ettevõtted, kogukonnad ja abivajajad. Taskuhäälingu „Mõjulood“ episoodis avab selle teekonna ja mõju loo Eesti Toidupank asutaja Piet Boerefijn. Kuula saadet, et mõista, kuidas üks idee on kasvanud toimivaks sotsiaalse innovatsiooni süsteemiks.
5. mail toimunud kogukonna innovatsioonihommikul keskenduti sellele, kuidas kaasata erinevaid sihtrühmi ning muuta osalemine sisuliseks ühisloomeks, mitte pelgalt formaalsuseks. Huvi ürituse vastu oli erakordselt suur – registreerus koguni 111 osalejat.
Ürituse inspiratsiooniesineja Kaie Koppel avas kaasamise teemat nii teoreetilisest kui ka praktilisest vaatenurgast. Tema sõnul ei ole inimeste passiivsuse peamine põhjus huvipuudus, vaid pigem selgusetus ja hirm. „Inimesed ei tule kaasa, sest nad ei saa lihtsalt aru, mis toimub, ja neil võib olla hirm, et midagi neile olulist võib muutuda või kaduda,” selgitas ta. Kui muutusi tehakse ilma suuremat pilti lahti selgitamata, tekib ebakindlus. Seetõttu on kaasamise esimene samm kuulata ära inimeste mured ja kõhklused ning integreerida need lahenduste kujundamisse, mitte neid ignoreerida.
20.-25. aprillini võttis Eesti ekspertide grupp ette reisi Šveitsi – riik, mida tuntakse selle nelja riigikeele, otsedemokraadia ja kellavärgi täpsusega toimiva föderalismi poolest, kuid vähem tähtsad ei ole ka juust, šokolaad ning Alpid. Õppereis keskendus seekord looduse ja toidukultuuri asemel siiski sellele, kuidas püsib ühiskond, kus veerand elanikkonnast on välismaalased ja kus kodakondsuse saamine võib võtta kümme aastat.
Õppereis toimus Šveitsi–Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine” raames ning viis osalejad erinevatesse institutsioonidesse Bernis, Biel/Bienne linnas ja Zürichis.
Veebruaris kuulutasime välja konkursi, et leida partner, kes arendaks ja viiks ellu sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse koolitusprogramme aastatel 2026–2027. Kokku laekus konkursile 4 pakkumist ning edukaks osutus Sihtasutus Estonian Business School.
Koolitusprogrammide eesmärk on tugevdada eeskätt Maakondlike Arenduskeskuste vabaühenduste ja ettevõtluse konsultantide pädevusi sotsiaalse innovatsiooni toetamisel igapäevases nõustamistöös. Võimalusel pakutakse koolitusprogrammi kohti ka teistele huvilistele.
13. mail toimus T1 bowlingukeskuses Ideepäev, kus inimesed eri taustade, kogemuste ja oskustega tulid kokku, et arendada ühiskonda paremaks muutvaid algatusi. Tavapärase võistlusmomendi asemel muutus bowlingusaal sel päeval hoopis ideede kasvulavaks, kus keskenduti koostööle, lahenduste loomisele ja kogukondliku mõju kasvatamisele.
Ideemeistrite programm on osa Šveitsi-Eesti koostööprogrammi “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” tegevustest, mis on suunatud kodanikuühiskonna tugevdamisele sotsiaalse innovatsiooni edendamise kaudu. Tegevust kaasrahastab Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. Programmi viib läbi Visionest Institute.
14.mail kogunesid Tallinna Energia Avastuskeskusesse sotsiaalsed innovaatorid, teadlased, praktikud, ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad, et osaleda mõttepäeval „Võrsumine“. Kui 2024. aastal toimunud eelnev konverents „Tärkamine“ keskendus peamiselt valdkonna mõtestamisele ja ülikoolide rollile, siis tänavune sündmus näitas, et ring on kasvanud märgatavalt laiemaks. Sündmus pealkirjaga „Võrsumine“ tõi kokku muljetavaldava ja rahvusvahelise seltskonna: registreerunuid oli ligi 100, kellest ligi üks kuuendik osalejatest olid inglise keelt kõnelevad külalised.
2. aprillil 2026 ilmus sotsiaalse innovatsiooni taskuhäälingu “Mõjulood” viies episood, mille seekordne teema keskendus noortele ja kuidas noored saavad alustada sotsiaalse ettevõtlusega. Täpsemalt käidi külas Toidupangal ning taskuhäälingus räägib selle juht Piet Boerefijn.
Taskuhäälingu „Mõjulood“ viiendas episoodis jagab oma teekonda sotsiaalne ettevõtja Anastasia Pjatakova, kes on ettevõtte Unsume OÜ asutaja ning õpib Tallinna Ülikoolis sotsiaalse ettevõtluse magistrantuuris. Tema tegemiste keskmes on küsimus, kuidas siduda äri ja ühiskondlik mõju nii, et mõlemad päriselt toimiksid.
